Guruka oze aha biriho

Guruka oze aha birimu

ESHUURA 12

Mugambe ‘Ebirungi Ebirikubaasa Kwombeka Abantu’

Mugambe ‘Ebirungi Ebirikubaasa Kwombeka Abantu’

‘Omu kanwa kaanyu hatarirugamu ekigambo kyona ekibi; kureka mugambe ebirungi ebirikubaasa kwombeka abantu.’—ABAEFESO 4:29.

1-3. (a) Ni kiconco ki ekimwe eki Yehova yaatuhaire, kandi nikibaasa kita kukoresibwa kubi? (b) Okubaasa kwerindira omu kukunda kwa Ruhanga, twine kukoresa tuta ekiconco ky’okugamba?

KU WAAKUHA omuntu ou orikukunda ekiconco, reero akakikoresa kubi akigyendereire, okaahurira ota? Ka tugire ngu omuhaire emotoka, kwonka okahurira ngu emotoka egyo naagivuga kubi, ahutaaza abantu. Ekyo tikikaakugwisa kubi?

2 Okugamba ebirikwetegyerezibwa n’ekiconco kuruga ahari Yehova, Omuhi ‘w’engabirano yoona enungi n’ekiconco kyona ekihikire.’ (Yakobo 1:17) Ekiconco eki ekirikututaanisa aha nyamaishwa, nikitubaasisa kugambira bagyenzi baitu ebi turikuteekateeka, n’oku turi kwehurira. Nk’oku emotoka erikubaasa kukoresibwa kubi, n’ekiconco ky’okugamba nikibaasa kukoresibwa kubi. Nikigwisa kubi Yehova ku turikukoresa kubi ebigambo byaitu kugwisa kubi abandi nari kubasaasa.

3 Okubaasa kwerindira omu kukunda kwa Ruhanga, tushemereire kukoresa ekiconco ky’okugamba nk’oku Owaakituhaire yaabaire naayenda ngu tukikorese. Yehova naatumanyisa emigambire erikumushemeza. Ekigambo kye nikigira kiti: ‘Omu kanwa kaanyu hatarirugamu ekigambo kyona ekibi; kureka mugambe ebirungi ebirikubaasa kwombeka abantu ahu bishemereire kugambirwa, bibone kuhaisa abarikubihurira omugisha.’ (Abaefeso 4:29) Ka twetegyereze, emigambire ei tushemereire kwetantara, oku turikubaasa kugamba “ebirungi ebirikubaasa [kwombeka] abantu” n’ahabw’enki tushemereire kwegyendesereza omu bi turikugamba.

ENSHONGA AHABW’ENKI TWINE KURINDA ORURIMI RWAITU

4, 5. Enfumu z’omu Baibuli ezimwe nizishoboorora zita aha maani g’ebigambo?

4 Enshonga enkuru ahabw’enki twine kurinda orurimi rwaitu n’ahabw’okugira ngu ebigambo biine amaani. Enfumu 15:4 nihagira hati: “Orurimi orurikukiza n’ekiti ky’amagara; kwonka ku rukiikama, omutima gucweka.” * Nk’oku amaizi garikuhwera omuti oguhoongire kubengyeya, nikwo n’ebigambo birungi birikubaasa kugaruramu amaani abo abarikubihurira. Kwonka, ebigambo bibi nibisaasa abandi. Buzima, ebigambo ebi turikugamba biine amaani g’okusaasa nari ag’okukiza.—Enfumu 18:21.

5 Enfumu endiijo neegamba aha maani g’ebigambo eti: “Hariho orahukiiriza ebigambo, ebirikucumita nka rurara.” (Enfumu 12:18) Okurahukiiriza kugamba otabandize kuteekateeka nikubaasa kugwisa kubi abandi kandi kwite n’omukago. Oraatungireho obusaasi omu mutima gwawe ahabw’ebigambo ebirikucumita nka rurara? Kandi, enfumu niyo emwe neegira eti: “Orurimi rw’omunyabwengye rutamba.” Ebigambo ebirungi ebirikworeka obwengye bwa Ruhanga nibibaasa kukiza omutima ogwine obusaasi kandi bigarureho omukago. Noobaasa kwijuka obu waahwerwa ebigambo by’embabazi? (Shoma Enfumu 16:24.) Bwanyima y’okumanya ngu ebi turikugamba haine kihango eki birikukora aha bandi, buzima nitwenda kukoresa ebigambo byaitu kukiza abandi beitu kutari kubasaasa.

Okugamba n’obucureezi nikigaruramu amaani

6. Ahabw’enki okutegyeka orurimi rwaitu kitoorobi?

6 N’obu turaabe nituteeraho munonga, titurikubaasa kutegyekyera kimwe orurimi rwaitu. Egi n’enshonga endiijo ahabw’enki tushemereire kurinda orurimi rwaitu: Ekibi n’obutahikiirira nibitureetera kukoresa kubi orurimi rwaitu. Ebigambo nibiruga omu mutima, kandi “ebiteekateeko by’omutima gw’omuntu biba bibi.” (Okutandika 8:21; Luka 6:45) N’ahabw’ekyo, okutegyeka orurimi rwaitu tikyorobi. (Shoma Yakobo 3:2-4.) N’obu turaabe tutarikubaasa kutegyekyera kimwe orurimi rwaitu, nitubaasa kugumizamu nituteeraho kuboneza omu ku turikurukoresa. Nk’oku omuntu orikuziha naaza ahu amaizi garikureetwa arikugumizamu naarwana kugarabamu, nikwo tushemereire kugumizamu kurwana kukoresa gye orurimi.

7, 8. Ebigambo byaitu biine kakwate ki n’okuramya kwaitu?

7 Enshonga ya kashatu ahabw’enki tushemereire kurinda orurimi rwaitu eri ngu nitujunaanwa omu maisho ga Yehova ahabw’ebigambo byaitu. Oku turikukoresa orurimi nikukwata aha mukago gwaitu n’abantu bagyenzi baitu hamwe na Yehova. Yakobo 1:26 nihagira hati: “Omuntu weena ku ayeteekateekaho kuba omunyadiini, ataarinda rurimi rwe, yaayebeiha omu mutima gwe, ediini y’omuntu ogwo n’eya busha.” * Nk’oku tureebire omu shuura 11, ebigambo byaitu biine akakwate n’okuramya kwaitu. Twaba tutarinzire rurimi rwaitu, tukagamba ebigambo ebirikusaasa, eby’obushegu, byona ebi turikukora kuheereza Ruhanga nibiba biri ebya busha. Eki titushemereire kukiteekateekaho munonga?—Yakobo 3:8-10.

8 Buzima twine enshonga z’amaani okwerinda kukoresa kubi ekiconco ky’okugamba. Tutakashwijumire emigambire erikwombeka, ka tubanze twetegyereze emigambire etashemereire aha Mukristaayo ow’amazima.

EMIGAMBIRE ETARIKWOMBEKA

9, 10. (a) Abantu omu nsi ebiro ebi nibakira kukoresa bigambo bya muringo ki? (b) Ahabw’enki tushemereire kwanga ebigambo ebirikwitsa enshoni? (Reeba n’ebiri aha kanyonyoozi ahansi.)

9 Ebigambo ebirikwitsa enshoni. Okukyeena, ebigambo ebirikuhemura, n’ebindi bigambo ebirikwitsa enshoni nibyo abantu ebiro ebi barikukira kukoresa. Baingi nibakoresa ebigambo bibi kuhamisiriza ebi barikugamba nari obumwe ahabw’okutamanya ebigambo ebihikire kukoresibwa. Abarikuzaana emizaano nibakira kukoresa ebigambo bibi ebirikushetsya ebirikukwata aha kuteerana. Kwonka, ebigambo ebirikwitsa enshoni tibishemereire kutushetsya. Emyaka nka 2,000 enyima, Paulo akeehanangiriza ekibiina kya Kolosai kureka kugamba “ebigambo ebirikwitsa enshoni.” (Abakolosai 3:8) Paulo akagambira ab’omu kibiina kya Efeso ngu ‘eby’okushetsya ebitahikire’ ni bimwe aha bitashemereire ‘n’okugambwaho’ omu Bakristaayo ab’amazima.—Abaefeso 5:3, 4.

10 Yehova naayangira kimwe ebigambo ebirikwitsa enshoni. Kandi n’abo abarikumukunda nibabyangira kimwe. Buzima, rukundo ei twiniire Yehova neetureetera kwanga ebigambo ebirikwitsa enshoni. Paulo arikuhandiika aha ‘mirimo y’obuzaarwa bw’omubiri,’ naayoreka ngu harimu ‘n’ebirikwitsa enshoni,’ ebirikubaasa kutwariramu ebigambo bibi. (Abagalatia 5:19-21) Egi n’enshonga nkuru munonga. Omuntu naabaasa kubingwa omu kibiina kya Yehova ku yaakuhanwa emirundi mingi kwonka akanga kweteisa, akaguma naakoresa ebigambo birikwitsa enshoni, ebirikugarura abandi ahansi nari ebirikuhemurana. *

11, 12. (a) Okugamba aha bandi kwona shi ni kubi, kandi ni ryari obu kurikubaasa kuba okw’akabi? (b) Ahabw’enki abaramya ba Yehova bashemereire kwetantara okubeihererana?

11 Orugambo, okubeiherera. Abantu nibakira kugamba aha bandi n’aha birikukwata aha magara gaabo. Okugamba aha bandi kwona shi ni kubi? Nikuba kutari kubi twaba nitugamba aha bintu ebirungi, nk’okugamba aha muntu oherize kubatizibwa nari orikwetenga kugarurwamu amaani. Ab’eishe-emwe ab’omu kyasha ky’okubanza bakaba nibafayo ahari bagyenzi baabo kandi bagambirana ebirikukwata ahari bagyenzi baabo. (Abaefeso 6:21, 22; Abakolosai 4:8, 9) Kwonka, okugamba aha muntu nikuba kubi waamugambaho ebitahikire nari waayata enaama ze. Kandi ekibi munonga, eki nikibaasa kurugamu okubeiherera, butoosha ekirikushiisha munonga. Okubeiherera nikimanyisa “okugamba aha muntu ebitahikire . . . ebirikushiisha eiziina rye.” Nk’eky’okureeberaho, Abafarisaayo bakabeiherera Yesu bagyendereire kumushiisha. (Matayo 9:32-34; 12:22-24) Okubeiherera obumwe nikurugamu entongane.—Enfumu 26:20.

12 Yehova tarikushemerererwa abarikukoresa ekiconco ky’okugamba okushiisha abandi nari okureetaho okwebaganisamu. Naayanga abo ‘abarikuteerana ab’eishe-emwe.’ (Enfumu 6:16-19) Ekigambo ky’Orugriika ekirikuvunuurwa nka ‘orikubeiherera’ ni di·aʹbo·los, kandi nikikoresibwa kumanyisa Sitaane. Niwe ‘Muregi,’ orikubeiherera Ruhanga. (Okushuuruurwa 12:9, 10) Buzima nitwenda kwetantara emigambire erikubaasa kutureetera kuba nk’omuregi. Omu kibiina tihashemereire kuba harimu okubeihererana okurikureetamu “empaka” hamwe ‘n’okwebaganisamu.’ (Abagalatia 5:19-21) N’ahabw’ekyo, otakagambire ebi ohuriire aha muntu, banza oyebuuze oti: ‘Buzima bihikire? Ni kirungi okwongyera kubigambaho? Nikyetengyesa nari n’eky’obwengye kujanjaaza amakuru aga?’—Shoma 1 Abatesalonika 4:11.

13, 14. (a) Ebigambo ebirikujuma nibikwata bita ahari abo abu birikugambirwa? (b) Okujumiirana nikimanyisa ki, kandi ahabw’enki omujumi naaba ari omu kabi k’amaani?

13 Okujumiirana. Nk’oku twaheza kureeba, ebigambo biine amaani g’okusaasa omuntu. N’eky’amazima, nk’abantu abatahikiriire, obumwe nitugamba ebigambo bwanyima twefuuza. Kwonka, Baibuli neerabura aha bigambo ebitashemereire kugambwa omu maka g’Abakristaayo nari omu kibiina. Paulo naayehanangiriza Abakristaayo ati: “Obushaarizi bwona, n’okuguubwa kubi n’oruyombo n’okujumiirana, hamwe n’eihari ryona biihwe omuriimwe.” (Abaefeso 4:31) Omu nvunuura za Baibuli ezindi, ekigambo “okujumiirana” nikivunuurwa nk’okugamba “ebigambo bibi,” “ebirikusaasa,” nari “okugamba kubi.” Okujumiirana, otwariiremu n’okukubya abantu amaziina garikubagarura ahansi, okucwera omuntu orubanja nikibaasa kumaraho abantu ekitiinisa kyabo babe nk’abataine mugasho. Abaana bato nibakira kugwisibwa kubi munonga ebigambo nk’ebyo ebirikujuma.—Abakolosai 3:21.

14 Baibuli neeyangira kimwe okujumiirana, omuze gw’okugambira abandi ebigambo bibi ebirikubagarura ahansi, nari ebirikujuma. Omuntu orikuhindura okujumiirana omuze naaba ari omu kabi k’amaani, ahabw’okuba omujumi naabaasa kubingwa omu kibiina yaaba atahindwire aha mitwarize ye. Kandi yaaba atahindwireho, naabaasa kufeerwa n’omugisha gw’okutuura omu nsi ensya. (1 Abakorinso 5:11-13; 6:9, 10) N’ahabw’ekyo, titurikubaasa kwerindira omu kukunda kwa Ruhanga twaba nitukoresa ebigambo ebitashemeire, ebitahikire, nari ebitari by’embabazi. Ebigambo nk’ebyo tibirikwombeka.

EBIGAMBO ‘EBIRUNGI EBIRIKWOMBEKA’

15. Ebigambo ‘ebirungi ebirikwombeka’ bishemereire kuba biri ebya muringo ki?

15 Nitubaasa kukoresa tuta ekiconco ky’okugamba nk’oku Owaakituhaire yaabaire naayenda tukikorese? Ijuka ngu Ekigambo kya Ruhanga nikituhiga kugamba ‘ebirungi ebirikubaasa kwombeka abantu.’ (Abaefeso 4:29) Yehova naashemererwa ku turikugamba ebigambo ebirikwombeka, ebirikuhuumuriza kandi ebirikugaruramu abandi amaani. Nikyetengyesa okubanza kuteekateeka kubaasa kugamba ebigambo nk’ebyo. Baibuli terikutuha mushororongo ‘gw’ebigambo ebishemeire’ ebi twine kukoresa. (Tito 2:8) Okubaasa kugamba ebigambo ‘ebirungi ebirikwombeka,’ tushemereire kuguma nitwijuka enshonga ishatu enkuru munonga ezirikureetera ebigambo kuba ebirikwombeka: Bishemereire kuba biri birungi, bihikire, kandi biri eby’embabazi. Twine enshonga ezi omu biteekateeko, ka tureebe eby’okureeberaho bikye eby’ebigambo ebirikwombeka.—Reeba akabokisi “ Ebigambo Byangye Nibyombeka?

16, 17. (a) Ahabw’enki tushemereire kwebaza abandi? (b) Nitubaasa kwihirira ahari ki kwebaza abandi omu kibiina n’omu ka?

16 Okusiima omuntu oyihire aha mutima. Yehova na Yesu nibamanya obukuru bw’okusiima n’okwebaza. (Matayo 3:17; 25:19-23; Yohaana 1:47) Nk’Abakristaayo, naitwe tushemereire kwebaza kandi tukasiima abandi twihire aha mutima. Ahabw’enki? Enfumu 15:23 nihagira hati: “Ekigambo ekigambiirwe omu bunaku bwakyo ka ni kirungi!” Yebuuze: ‘Nimpurira nta omuntu ku arikunyebaza ayihire aha mutima? Tindikuhurira gye kandi nkagarukwamu amaani?’ Buzima, omuntu ku arikukwebaza ayihire aha mutima, nikikumanyisa ngu yaasiima eki waakora, ngu naakufaho, kandi ngu n’amaani gaawe tigaafa busha. Okwebaza nk’okwo nikwongyera kukuhiga kukora n’amaani omu biro by’omumaisho. Ku oraabe nooshemererwa waayebazibwa, naiwe toshemereire kuteeraho kwebaza abandi?—Shoma Matayo 7:12.

17 Yemanyiize kureeba ebirungi omu bandi, kandi obeebaze. Omu nteerane z’ekibiina, omuntu naabaasa kuha orubazo rurungi, noobaasa kureeba omunyeeto otaireho ebigyendererwa by’omwoyo, nari okaikwire otarikwosha omu nteerane n’obu araabe aine amaani makye. Okwebaza abantu nk’abo oyihire aha mutima nikibaasa kubagumya kandi kibahige kugumizamu nibaheereza Yehova. Omu maka, abashaija n’abakazi bashemereire kwebazana kandi buri omwe akasiima mutaahi we. (Enfumu 31:10, 28) Okukira munonga abaana nikibashemeza baamanya ngu nibateebwaho omutima kandi ngu nibakundwa. Okwebaza n’okusiima omwana nibimuha amaani nk’oku amaizi n’omushana birikuha omuti amaani. Abazaire, muteereho kwebaza abaana baanyu ahabw’emitwarize mirungi ei baine n’ahabw’ebirungi ebi barikukora. Okwebaza nk’okwo nikubaasa kubahwera kugira obumanzi n’okwegiramu obwesigye kandi kubahige kweyongyera kuteeraho munonga kukora ekihikire.

18, 19. Ahabw’enki tushemereire kuteeraho kugumya kandi tukahuumuriza ab’eishe-emwe bagyenzi baitu, kandi eki nitubaasa kukikora tuta?

18 Okugumyana n’okuhuumurizana. Yehova naafayo munonga aha ‘b’emitima ehendekire.’ (Zaaburi 147:3) Ekigambo kye nikituhiga ‘kugumyana’ hamwe ‘n’okugumya abahahaire emitima.’ (1 Abatesalonika 5:11, 14) Nitubaasa kugira obwesigye ngu Ruhanga naareeba kandi atusiima omu kuteeraho kwaitu kugumya abaikiriza bagyenzi baitu abaine obusaasi omu mutima.

Yehova naashemererwa ku turikugamba ebigambo ebirikwombeka abandi

19 Noobaasa kugamba bigambo ki okugumya Omukristaayo mugyenzi waawe ohweiremu amaani nari oine obusaasi? Otakaateekateeka ngu oine kwihaho oburemeezi obu aine. Emirundi emingi, ebigambo ebirungi nibyo birikuhwera munonga. Hamiza ogwo oine obusaasi ngu noomufaho. Shaba hamwe n’ogwo ohweiremu amaani; noobaasa kushaba Yehova kumuhwera kumanya ngu bagyenzi be na Ruhanga nibamukunda munonga. (Yakobo 5:14, 15) Muhamize ngu naayetengwa munonga kandi ngu n’ow’omugasho omu kibiina. (1 Abakorinso 12:12-26) Mushomere ekyahandiikirwe ekirikugaruramu amaani kumuhamiza ngu Yehova naamufaho nk’omuntu. (Zaaburi 34:18; Matayo 10:29-31) Okutwara obwire kugambira ogwo oine obusaasi “ekigambo kirungi” n’okugamba oyihire aha mutima, buzima nikiija kumuhwera kureeba ngu naakundwa kandi naasiimwa.—Shoma Enfumu 12:25.

20, 21. Niki ekirikureetera obuhabuzi kukora gye?

20 Obuhabuzi burungi. Nk’abantu abatahikiriire, obumwe nitwetenga obuhabuzi. Baibuli neetuhabura eti: ‘ikiriza kuhaburwa n’okuhanwa, obone kugira obwengye omu biro by’omumaisho.’ (Enfumu 19:20) Abareeberezi tibo bonka abarikuha abandi obuhabuzi. Abazaire nibahabura abaana. (Abaefeso 6:4) Banyaanyazi-itwe abakuru nibabaasa kuhabura abakazi abato. (Tito 2:3-5) Okukunda abandi nikutuhiga kubaha obuhabuzi obu barikubaasa kwikiriza kwonka obutarikubagwisa kubi. Niki ekiraatuhwere kuha obuhabuzi nk’obwo? Yetegyereze enshonga ishatu ezirikureetera obuhabuzi kukora gye: ekigyendererwa ky’ogwo orikuha obuhabuzi, ahu yaihirira kubuha, n’omuringo ogu bwaheebwamu.

21 Obuhabuzi okubaasa kukora gye nikirugiirira aha orikubuha. Yebuuze oti, ‘Ni ryari obu ndikworoberwa kwikiriza obuhabuzi?’ Waaba noomanya ngu orikukuha obuhabuzi naakufaho, ngu taine bigyendererwa bibi, ngu kandi ti habw’okugira ngu haine ekimutuntwize, nikikworobera kwikiriza obuhabuzi bwe. Mbwenu, naiwe toshemereire kuba oine ebigyendererwa nk’ebyo waaba nooha abandi obuhabuzi? Obuhabuzi oburikurugamu ebirungi bushemereire kuba niburuga omu Kigambo kya Ruhanga. (2 Timoseo 3:16) Yaaba tushoma kuruga omuri Baibuli nari tutashomemu, obuhabuzi bwaitu bushemereire kwegamira aha Byahandiikirwe. N’ahabw’ekyo, abareeberezi nibeetantara kugyema abandi emiteekateekyere yaabo; nari shi kureebekyesa Ebyahandiikirwe nk’ebirikushagika emiteekateekyere yaabo nk’abantu. Kandi obuhabuzi nibuba burungi bwaheebwa omu muringo murungi. Obuhabuzi oburikuheebwa n’embabazi nikyoroba kubwikiriza kandi orikubutunga naaguma aine ekitiinisa.—Abakolosai 4:6.

22. Omaririire kukora ki aha bikwatiraine n’okukoresa ekiconco ky’okugamba?

22 Okugamba, buzima n’ekiconco kuruga ahari Ruhanga. Okukunda Yehova kushemereire kutureetera kutakoresa kubi ekiconco eki. Ka tugume nitwijuka ngu ebigambo ebi turikugambira abandi biine amaani ag’okubombeka nari kubasaasa. N’ahabw’ekyo, ka tuteereho kukoresa ekiconco eki ‘okwombekana’ nk’oku Owaakituhaire yaabaire naayenda. Na bwanyima, ebigambo byaitu nibiija kugaruramu bagyenzi baitu amaani kandi bituhwere kwerindira omu kukunda kwa Ruhanga.

^ kacw. 4 Ekigambo ky’Oruheburaayo ekirikuvunuurwa ‘nk’okukiikama’ omu Enfumu 15:4 nikibaasa kumanyisa ‘ekitahikire, nari ekibi.’

^ kacw. 7 Ekigambo ky’Orugriika ekirikuvunuurwa nka “busha” kandi nikivunuurwa nka “ekitaine mugasho.”

^ kacw. 10 Nk’oku birikukoresibwa omuri Baibuli, “ebirikwitsa enshoni” nibitwariramu ebibi bingi. N’obu ebirikwitsa enshoni byona biraabe bitarikubingisa omuntu omu kibiina, omuntu naabaasa kubingwa omu kibiina yaayanga kweteisa.—2 Abakorinso 12:21; Abaefeso 4:19; reeba “Ebibuuzo Kuruga omu Bashomi” omuri Watchtower eya Gyuraayi 15, 2006.