Bai pa asuntu

Bai pa indisi

KAPITULU 12

Usa bon palabras ku na juda utrus

Usa bon palabras ku na juda utrus

“Nin un palabra fiu ka dibi di sai na bo boka, ma son kil ki bon, ku ta juda”. — EFÉSIUS 4:29.

1-3. (a) Kal prenda ku Jeova danu, i kuma ki pudi usadu mal? (b) Kuma ku no dibi di usa no palabras si no misti fika sempri na amor di Deus?

SI KONTRA bu da un algin ku bu gosta del un prenda, kuma ku bu na sinti si ta usal pa fasi utrus mal ku diskarna? Imaẑina kuma bu dal un bisikleta, ma dipus bu bin obi kuma i ta kurintil sin kuidadu, i na maja jinti. Sera ki bu ka na fika mal?

2 Kapasidadi di usa diritu no lingua i un prenda ku bin di Jeova, el ku sedu dunu di ‘tudu bon prenda ku tudu kusa diritu’. (Tiagu 1:17) Limarias ka tene es kapasidadi. I un kapasidadi ku ta pirmitinu spresa no pensamentus ku no sintimentus pa utrus. Suma un bisikleta, kapasidadi di papia pudi usadu mal. Na bardadi Jeova ka na kontenti ora ku palabras usadu mal pa kausa dur na korson di utrus o pa fasi elis sufri!

3 Suma Deus ku danu don di lingua, pa no fika sempri na si amor no pirsisa di usa es prenda di manera ku el i misti. Jeova splika klaru kal tipu di palabras ku ta kontental. Si Palabra fala: “Nin un palabra fiu ka dibi di sai na bo boka, ma son kil ki bon, ku ta juda, ku ta kumpu, ku ta fasi ben pa kilis ku obil.” (Efésius 4:29) Gosi no fala di pabia ku no pirsisa di kontrola no palabras, kal tipu di palabras ku no dibi di ivita del i kuma ku no pudi papia palabras ku na juda utrus.

PABIA KU NO PIRSISA DI KONTROLA NO PALABRAS?

4, 5. Kuma ku sertus Ditu di Biblia mostra puder ku palabras tene?

4 Un motivu importanti ku pui no dibi di kontrola no palabras i pabia palabras tene puder. Ditus 15:4 fala sin: “Palabra sabi i arvuri di vida, ma palabra tortu ta kebranta spiritu.” * Palabras kalmu pudi anima spiritu di kilis ku na obil. Ma palabra tortu o mau palabras pudi kebranta spiritu di utrus. Na bardadi, no palabras tene puder di fasi utrus mal o di kura elis. — Ditus 18:21.

5 Utru Ditu splika di manera klaru puder ku palabras tene, i fala sin: “I ten utrus ku tene palabra suma ponta di spada”. (Ditus 12:18) Palabras ku papiadu sin pensa, pudi kausa dur emosional i dana relasionamentus. Sera ki bu ciga ja di sinti mal pabia di palabras di algin ku sta suma ponta di spada? Kontrariu di es, mesmu Ditu fala sin: “Ma palabras di jiru ta da saudi.” Palabras ben pensadu di un algin ku tene jiresa ku bin di Deus pudi kura un korson ku sta na sufri i rekupera un relason ku danadu. Sera ki bu lembra di un mumentu ku bu sinti puder di bon palabras? (Lei Ditus 16:24.) Suma no sibi kuma palabras tene puder, ku serteza no misti usa no palabras pa fasi utrus ben i ka pa fasi elis mal.

Palabras kalmu ta anima

6. Pabia ku kontrola no lingua i un luta garandi?

6 Mesmu ku no sforsa suma ke, no ka pudi kontrola di manera kompletu no lingua. Sugundu motivu di no kontrola no palabras i es: Pekadu ku mperfeison ta lebanu na usa lingua mal. Palabras i rusultadu di ke ku sta na korson, i no “korson ta jingi sempri pa mal”. (Kumsada 8:21; Lukas 6:45) Kontrola no lingua i un luta garandi. (Lei Tiagu 3:2-4.) I bardadi kuma no ka pudi kontrola no lingua di manera perfeitu, ma no pudi kontinua sforsa pa minjoria no manera di usal. Suma ku un algin na kanua pirsisa di rema kontra mare pa ka bai na mau direson, asin tambi ku no pirsisa di kontinua luta kontra no tendensia pa pekadu, ku ta lebanu usa mal no lingua.

7, 8. Kal efeitu ku no palabras pudi tene na no sirvisu pa Jeova?

7 Terseru motivu di no kontrola no lingua i pabia no na presta konta dianti di Jeova pa manera ku no ta usa no palabras. No manera di papia ka ta afeta so no relason ku utrus, ma i ta afeta tambi no relason ku Jeova. Tiagu 1:26 fala sin: “Si algin kuda kuma i sedu riliẑiosu, ma i ka frianta si lingua, i na ngana si korson; si riliẑion i ka nada.” Suma ku no ojaba na kapitulu 11, no palabras sta ligadu ku no adorason. Si no ka kontrola no lingua i no usal pa papia mau palabras, tudu ku no ta fasi pa sirbi Deus pudi sedu suma nada si dianti. Es i motivu garandi di no toma kuidadu na manera di usa lingua. — Tiagu 3:8-10.

8 Asin, i sta klaru di kuma no tene bon motivus di toma kuidadu pa ka usa mal no palabras. Antis di no fala di bon palabras ku ta juda utrus, purmeru no na fala di palabras ku un kriston di bardadi ka dibi di usa na si vida di kada dia.

PALABRAS KU TA DISANIMA

9, 10. (a) Kal tipu di palabras ku fasi parti di vida di jintis aos na mundu? (b) Pabia ku no dibi di ivita di palabras indisenti? (Jubi tambi nota bas di paẑina.)

9 Palabras indisenti. Na mundu di aos koba mal ku utrus tipu di palabras indisenti fasi parti di vida di jintis. Manga di jintis ta tira mau palabras ora ke paña raiba o e ta usa palabras indisenti ligadu ku seksu suma forma di brinkadera. Ma palabras indisenti i ka kusa di brinka kel. Serka di 2.000 anu atras, apostulu Paulu nspiradu pa skirbi un konsiju pa kristons di Kolosus, i fala elis kuma, “palabra fiu” ka dibi di sai na se boka. (Kolosensis 3:8) Paulu fala kristons di Éfesu kuma palabras “indisenti” fasi parti di kusas ‘ki ka bon pa i comadu na metadi’ di kristons di bardadi. — Efésius 5:3, 4.

10 Palabras indisenti ta ofendi Jeova. I ta ofendi tambi kilis ku ama Jeova. Asin, no amor pa Jeova na lebanu ivita di usa palabras indisenti. Oca i na papia di kusas ku dibi di ivitadu del, apostulu Paulu fala di “susidadi” ku pudi nklui kombersa susu. (Kolosensis 3:5) Es i un asuntu seriu. Si algin kontinua usa palabras imoral o susu dimas, mesmu dipus di dadu konsiju manga di bias, i pudi disasosiadu di kongregason. *

11, 12. (a) Di kal manera ku papia di utrus pudi sedu mal? (b) Ke ku manda servus di Jeova dibi di ivita di kalunia?

11 Papia mal di utrus ku kalunia. I normal papia di utrus, si sedu so pa konta un kusa pusitivu suma pur izemplu konta un noba aserka di kin ku kumsa batiza o kin ku pirsisa di sedu nkoraẑadu. Purmerus kriston ta nteresaba di n̈utru i e ta papiaba ku n̈utru aserka di se ermons na fe. (Efésius 6:21, 22; Kolosensis 4:8, 9) Ma papia di utrus pudi sedu mal si fasidu ku objetivu di tursi bardadi o revela asuntus pesual. Pior inda i pudi leba na kalunia, ku sedu “diklarasons falsu . . . ku ta dana nomi di algin.” Pur izemplu, Fariseus usa di kalunia pa pui jintis ka fia na Jesus. (Mateus 9:32-34; 12:22-24) Kalunia manga di bias ta tisi jus. — Ditus 26:20.

12 Jeova ka ta oja ku bon uju kilis ku ta usa don di lingua pa difama utrus o pa kausa divison. El i odia kilis “ku ta sumia jus na metadi di ermons.” (Ditus 6:16-19) Palabra gregu ku traduzidu pa “kalunia” i di·aʹbo·los, ku usadu tambi suma titulu di Satanas. El i “diabu”, kil ku kalunia Deus. (Apokalipsi 12:9, 10) Asin, no misti ivita di usa palabras ku pudi fasinu sedu suma diabu. I ka ten lugar na kongregason pa kombersas di kalunia ku ta tisi “junda-junda” ku “rapatimentu di partidus” o divisons. (Gálatas 5:19-21) E ku manda antis di konta utru un noba aserka di algin, punta bu kabesa: sera ki i bardadi? Sera ki i na sedu amorosu konta algin kila? Sera ki i pirsis o i na sedu bon spalia es informason? — Lei 1 Pedru 4:15.

13, 14. (a) Kal efeitu ku koba mal pudi tene na jintis? (b) Ke ki insultu, i di kal manera ku kin ku ta insulta jinti ta pui si kabesa na pirigu?

13 Koba mal. Suma ku no oja, palabras tene puder di fasi mal. Anos tudu i umanus mperfeitu, e ku manda utru ora no ta fala kusas ku mas tardi no ta bin ripindi del. Ma mesmu asin, Biblia avisanu aserka di tipu di palabras ku nunka ka dibi di tene lugar na kasa di un kriston o na kongregason. Paulu fala kristons: “Bo kaba ku tudu amargura, ku brabesa, ku raiba, ku gritaria, ku koba, ku tudu koldadi malisia na bo metadi.” (Efésius 4:31) Utru tradusons di Biblia traduzi palabra “koba” pa “mau palabras,” “koba mal,” o “palabras di insultu.” Koba mal nklui coma algin di nomi, sedu duru kel, i kritikal sempri. Es tudu pudi rapati rispitu di algin o fasil sinti kuma i ka bali nada. Mininus tene korson moli ku ta lestu di konfia na utrus, i pabia di kila ku koba mal pudi mas afeta elis. — Kolosensis 3:21.

14 Di un manera forti, Biblia kondena insultu, pratika di usa palabras ku na umilia utrus o falta elis rispitu. Un algin ku ta insulta jinti ta pui si kabesa na pirigu, pabia si kontinua usa di mau palabras di koba mal mesmu dipus di konsijadu manga di bias, i pudi disasosiadu di kongregason. Si ka muda si manera, te mesmu i pudi bin pirdi speransa di vivi na paraisu. (1 Koríntius 5:11-13; 6:9, 10) I sta klaru di kuma no ka na pudi fika sempri na amor di Deus si no kustuma usa mau palabras ku ka ta juda o ki ka bardadi. Es tipu di palabras ta disanima.

BON PALABRAS KU TA JUDA UTRUS

15. Kal tipu di palabras ku ta juda utrus?

15 Kuma ku no pudi usa diritu don di lingua suma ku Deus misti? Lembra kuma Palabra di Deus fala pa no papia “son kil ki bon, ku ta juda”. (Efésius 4:29) Jeova ta kontenti ora ku no ta papia palabras ku ta juda i ku ta fortalesi utrus. Ma pa papia es palabras i pirsis pensa diritu. Biblia ka pui un lista di regras ki pirsis sigi, nin i ka tene tambi un lista di “bon palabra” ku dibi di usadu. (Titu 2:8) Pa papia palabras ku ta juda utrus, i bon lembra di tris kusas simplis ma importanti ku pudi judanu sibi ke ku signifika bon palabras ku ta juda: Bon palabras ta fasi algin sinti ben, i di bardadi, tambi i sabi obi. Gosi ku no sibi es, no na bai fala di alguns izemplus spesifiku di palabras ku ta juda. — Jubi kuadru “ Sera ki ña palabras ta juda utrus?

16, 17. (a) Pabia ku no dibi di ba ta eloẑia utrus? (b) Kal opurtunidadis ku ten pa eloẑia utrus na kongregason i na familia?

16 Eloẑiu sinseru. Jeova ku Jesus sibi diritu kuma, palabras di eloẑiu ku di aprovason tene balur. (Mateus 3:17; 25:19-23; Jon 1:47) Suma kristons, no ta fasi ben si no da tambi utrus eloẑius sinseru. Pabia? Ditus 15:23 fala: “Palabra sertu na si tempu propi i bon.” Asin punta bu kabesa: ‘Kuma ku N ta sinti ora ku N risibi un eloẑiu ku tudu sinseridadi? Sera ki i ka ta fasin sinti ben i dan mas koraẑen?’ Sin duvida, un eloẑiu sinseru ta fasiu sibi kuma algin nota di ke ku bu ta fasi, i ta preokupa ku bo, i nota di kuma, sforsus ku bu ta fasi bali pena. Es nkoraẑamentu, ta omenta bu konfiansa i ta motivau fasi mas minjor inda na futuru. Suma bu ta kontenti ora ku bu risibi eloẑiu, sera ki bu ka dibi di da tambi utrus eloẑiu? — Lei Mateus 7:12.

17 Sforsa ba ta jubi bon kusas na utrus, dipus eloẑia elis pa kila. Na kongregason, bu pudi obi un bon diskursu na runion, bu pudi nota sforsu ku un joven sta na fasi pa yangasa objetivus spiritual, o nota sforsu ku un algin garandi ta fasi sempri pa mati runions apesar di idadi avansadu. Un palabra sinseru di apresu pudi toka korson di un algin ku sta na un situason di es i fortalesil na sintidu spiritual. Na familia omi ku minjer pirsisa di ba ta eloẑia n̈utru. (Ditus 31:10, 28) Spesialmenti mininus mas ta sinti nesesidade di sedu apresiadu. Eloẑiu ku apresu ta fasi mininus kirsi ben suma ku sol ku yagu ta fasi planta kirsi ben. Papes, bo buska opurtunidadi di eloẑia bo fijus pa se bon kualidadis ku sforsu ke ta fasi. Es eloẑiu pudi buri koraẑen ku konfiansa di bo fijus i asin motiva elis sforsa mas pa fasi ke ki bon.

18, 19. Pabia ku no dibi di fasi tudu ku no pudi pa nkoraẑa no ermons, i kuma ku no pudi fasi kila?

18 Nkoraẑamentu. Jeova ta preokupa ciu ku “kebrantadus di korson”. (Salmu 147:3) Si Palabra nsentivanu pa no ba ta “da n̈utru koraẑen” i pa no da tambi “koraẑen pa kilis” ku sta diprimidu. (1 Tesalonisensis 5:11, 14) No pudi sta sertu di kuma Deus ta nota i ta apresia no sforsu pa nkoraẑa no ermons na fe ku se korson sta ŝeiu di tristeza.

Jeova ta kontenti ora ku no na papia palabras ku ta juda utrus

19 Ke ku bu pudi fala pa nkoraẑa bu ermon ku sta disanimadu o diprimidu? Ka bu pensa kuma bu dibi di rosolvi si purblema. Manga di bias palabras simplis mas ta juda. Mostral kuma bu ta preokupa ku el. Oferesi pa fasi orason na vos altu juntu ku el; bu pudi suplika Jeova pa i judal oja kuma, jintis gosta del ciu, i Deus tambi gosta del. (Tiagu 5:14, 15) Mostral kuma el i un algin util na kongregason. (1 Koríntius 12:12-26) Lei juntu ku el un testu di Biblia pa nkoraẑal pa mostral di kuma Jeova ta preokupa ku el. (Salmu 34:18; Mateus 10:29-31) Toma tempu sufisienti pa da “bon palabra” pa kilis ku sta disanimadu. Sin duvida palabras ku bin di korson na judal sinti kuma bu gosta del i bu ta apresial. — Lei Ditus 12:25.

20, 21. Kal kusas ku pudi fasi pa konsiju sedu mas efikas?

20 Bon konsiju. Suma anos tudu i mperfeitu, di un tempu pa utru no ta pirsisa di konsiju. Biblia falanu: “Obi konsiju, bu seta nsinamentu, pa bu sedu jiru te na fin di bu vida.” (Ditus 19:20) I ka so ansions ku pudi da utrus konsiju. Papes ta konsija se fijus. (Efésius 6:4) Irmas maduru pudi da minjeris mas nobu konsiju. (Titu 2:3-5) Amor pa utrus na motivanu da utrus konsiju di un manera ke ka na fika mal. Ke ku pudi judanu da es tipu di konsiju? Jubi tris kusas ku pudi fasi pa konsiju sedu mas efikas: atitudi ku motivason di kin ku na da konsiju, basi pa konsiju, ku manera ku konsiju na dadu.

21 Pa konsiju tene bon rusultadu i pirsis pa kin ku na da konsiju tene bon atitudi. Punta bu kabesa, ‘na kal mumentus ki mas fasil pa N seta konsiju?’ Ora ku bu sibi kuma algin ku na dau konsiju ta preokupa ku bo, i ka sta so na dau konsiju pabia di si frustrason pesual, i ka tene utrus intensons, konsiju ta sedu mas fasil di seta. Asin, ora ku bu na konsija utrus, fasi mesmu kusa. Bon konsiju ta basia tambi na Palabra di Deus. (2 Timótiu 3:16) I ka mporta si no sita testu di Biblia o no ka sita, kualker konsiju ku no na da dibi di basia sempri na Biblia. Ansions ta toma kuidadu pa ka obriga utrus sigi se opinions, nin e ka dibi di tursi Skrituras pa pudi prova kuma Biblia ta apoia se pontu di vista. Konsiju ta sedu mas efikas si dadu na bon manera. Konsiju ku dadu ku bondadi i mas fasil di seta, i ta manti dignidadi di kin ku na risibil. — Kolosensis 4:6.

22. Ke ku bu sta disididu pa fasi aserka di manera di usa don di lingua?

22 Na bardadi, don di lingua i un prenda di balur garandi ku Deus danu. No amor pa Jeova dibi di motivanu usa es prenda diritu. I bon no lembra di kuma palabras ku no ta papia tene puder — puder di juda o di disanima. Pa kila, no fasi forsa pa usa es prenda suma ku Deus misti — pa juda utrus. Si no fasi kila no palabras na sedu un benson pa utrus, i na judanu tambi fika sempri na amor di Deus.

^ par. 4 Palabra ebraiku ku traduzidu pa “tortu” na Ditus 15:4 pudi tambi signifika “mau.”

^ par. 10 Suma ki usadu na Biblia, palabra “susidadi” i un palabra ẑeral ku pudi nklui manga di tipus di pekadu. I bardadi kuma i ka tudu susidadi ku ta iẑiẑi disiplina, ma algin pudi disasosiadu di kongregason si kontinua sin ripindi na fasi pekadus ku fasi parti di susidadi. — 2 Koríntius 12:21; Efésius 4:19; jubi Perguntas dos Leitoresna A Sentinela di 15 di juliu di 2006 na purtugis.