Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 12

Khuluma Livi ‘Lelilungele Kwakha’

Khuluma Livi ‘Lelilungele Kwakha’

“Akungabe kusaphuma nalinye livi lelibolile emlonyeni wenu, kodvwa kube ngulelilungele kwakha.”EFESU 4:29.

1-3. (a) Ngusiphi sipho Jehova lasiphe sona, futsi singasetjentiswa njani ngendlela lembi? (b) Kute sitigcine elutsandvweni lwaNkulunkulu, kufanele silusebentise njani lulwimi?

NAWUNGAPHA umuntfu lomtsandzako sipho, bewungativa njani nakangavele asisebentise kabi? Asesitsi bewumuphe imoto, ngekuhamba kwesikhatsi bese uva kutsi uvele wayishayela ngebudlabha, futsi walimata nalabanye. Kuliciniso kutsi bewuyodvumala!

2 Likhono lekukwati kukhuluma lisipho lesivela kuJehova, uMuphi wato “tonkhe tipho letinhle naletiphelele.” (Jakobe 1:17) Lesi sipho tilwane letite sona, futsi sisisita kutsi sivetele labanye, hhayi loko lesikucabangako nje kuphela, kepha nendlela lesitiva ngayo. Nobe kunjalo, njengemoto, lesipho sekukhuluma naso singasetjentiswa kabi. Jehova angadvumala kakhulu lapho lulwimi lusetjentiswa kabi, futsi lulimata labanye.

3 Kute sitigcine elutsandvweni lwaNkulunkulu, kufanele sisebentise lulwimi ngendlela uMuphi walo lafuna silusebentise ngayo. Jehova ukuveta kucace kutsi nguluphi luhlobo lwenkhulumo lolumjabulisako. LiVi lakhe litsi: “Akungabe kusaphuma nalinye livi lelibolile emlonyeni wenu, kodvwa kube ngulelilungele kwakha njengalokuswelekile, kuze libavetele umusa labevako.” (Efesu 4:29) Asesicoce ngekutsi kungani kufanele silulawule lulwimi lwetfu, ngutiphi tinhlobo tenkhulumo lokufanele sitigweme, nekutsi singakhuluma njani ngendlela ‘lelungele kwakha.’

KUNGANI KUFANELE SILAWULE LULWIMI LWETFU?

4, 5. Taga letitsite teliBhayibheli tiwachaza njani emandla elulwimi?

4 Lesinye sizatfu lesibalulekile lesenta silawule lulwimi lwetfu kutsi emavi anemandla. Incwadzi yeTaga 15:4 itsi: “Emavi ekubuyisana angumutsi wekuphila, kodvwa emavi elulaka ephula umphefumulo.” Njengemanti lavusa sihlahla lesibunile, anjalo-ke nemavi lapholile, angawuvusetela umoya walabo labawevako. Ngalokwehlukile, lulwimi loluhlabako lungawephula umoya walabanye, futsi lubente bative banemahloni. Kuliciniso-ke kutsi emavi lesiwashoko angaba nemandla ekulimata nobe ekuphilisa.Taga 18:21.

5 Sichaza ngalokucacile emandla elulwimi, lesinye saga satsi: “Emavi lakhulumeke ngebudlabha ahlaba njengesikhali.” (Taga 12:18) Emavi lakhulumeke ngebudlabha, labonisa kungacabangi angawulimata umoya, avule tilondza letingapholi futsi abhidlite nebuhlobo bebantfu. Inhlitiyo yakho ike yahlatjwa yini ngemavi lahlabako? Nobe kunjalo, saga lesifananako siphindze sitsi: “Emavi lakhulumeke ngekuhlakanipha ayaphilisa.” Emavi lakhulumeke ngekuhlakanipha emuntfu lonekuhlakanipha kwaNkulunkulu angaphilisa inhlitiyo lelimele, futsi avusetele nebuhlobo. Sikhona yini sikhatsi losikhumbulako lapho lotsite akhuluma kuwe emavi emusa? (Fundza Taga 16:24.) Ngenca yekutsi siyacaphela kutsi loko lesikushoko kuyabatsintsa labanye, sifuna kusebentisa lulwimi lwetfu kute sakhe labanye, hhayi kubalimata.

Inkhulumo lenhle iyacabula

6. Kungani kudzingeka imetamo kute silawule lulwimi lwetfu?

6 Nobe singetama kangakanani, angeke sikwati kululawula ngalokugcwele lulwimi lwetfu. Nasi sizatfu sesibili lesibonisa kutsi kungani kufanele silawule lulwimi lwetfu: Sono nekungapheleli kusenta silusebentise kabi lulwimi. Emavi lesiwakhulumako avela enhlitiyweni, kantsi “imizindlo yenhlitiyo yemuntfu mibi.” (Genesisi 8:21; Lukha 6:45) Kungaleso sizatfu-ke kulawula lulwimi lwetfu kumatima kangaka. (Fundza Jakobe 3:2-4.) Ngisho nobe singeke sikwati kululawula ngalokugcwele lulwimi lwetfu, singakwati kuchubeka silwela kwenta intfutfuko endleleni lesilusebentisa ngayo. Njengobe umuntfu lobhukusha aphambana nemfula nobe abheka enhla kufanele alwe kamatima nemanti, natsi kufanele silwe kamatima nesono lesisenta silusebentise kabi lulwimi.

7, 8. Emavi etfu asenta silandzise ngelizinga lelingakanani kuJehova?

7 Sizatfu sesitsatfu sekulawula lulwimi lwetfu kutsi siyolandzisa kuJehova ngaloko lesikukhulumako. Indlela lesilusebentisa ngayo lulwimi ayitsintsi nje kuphela buhlobo betfu nalabanye bantfu, kepha itsintsa nebuhlobo betfu naJehova. Incwadzi yaJakobe 1:26 itsi: “Umuntfu locabanga kutsi uyakholwa, abe angalubophi lulwimi lwakhe, uyatikhohlisa enhlitiyweni yakhe, nekukholwa kwalowo muntfu kulite.” * Njengobe sibonile esehlukweni lesendvulele, lulwimi lwetfu luhlobene nekukholwa kwetfu. Nangabe lulwimi lwetfu lungalawulwa—lukhuluma emavi lalimatako, lanebutsi—konkhe lesikwentako kute sikhonte Nkulunkulu kungaba lite emehlweni akhe. Loku kusibonisa ngekubaluleka kwekulawula lulwimi lwetfu.Jakobe 3:8-10.

8 Kuyacaca-ke kutsi sinesizatfu lesivakalako sekulawula indlela lesisisebentisa ngayo lesipho sekukhuluma. Ngembi kwekutsi sicabangele tindlela tekusebentisa lulwimi kahle, ase sicoce ngetinkhulumo lokufanele emaKhristu eliciniso atigweme.

INKHULUMO LENGAKHI

9, 10. (a) Nguluphi luhlobo lwenkhulumo leseluvamile eveni lamuhla? (b) Kungani kufanele silahle inkhulumo lengcolile? (Fundza nembhalo longentasi.)

9 Inkhulumo lengcolile. Kwetfuka, inhlamba kanye naletinye tinhlobo tenkhulumo lengcolile tivame kakhulu kulelive lesiphila kulo lamuhla. Linyenti lebantfu lisebentisa inkhulumo leyinhlamba kute ligcizelele loko lelikushoko nobe lapho seliphelelwe ngemagama. Bantfu labatekulako emafilimini bavame kusebentisa inkhulumo lenenhlamba, nobe lekhuluma ngekuya ecasini kute bente bantfu bahleke. Kepha inkhulumo lengcolile akusiyo intfo lekungahlekiswa ngayo. Eminyakeni lengu-2 000 leyendlulile, umphostoli Pawula waphefumulelwa kutsi eluleke libandla laseKholose kutsi lilahle yonkhe ‘inkhulumo lelihlazo.’ (Kholose 3:8) Pawula watjela libandla lase-Efesu kutsi ‘kuhhalatisa lokungcolile’ kungulenye yetintfo ‘lokungakafanele tiphatfwe ngisho nangeligama emkhatsini’ wemaKhristu eliciniso.—Efesu 5:3, 4.

10 Inkhulumo lengcolile iyenyanyeka kuJehova. Iyenyanyeka futsi nakulabo labamtsandzako. Empeleni lutsandvo lwetfu ngaJehova lusenta kutsi silahle inkhulumo lengcolile. Lapho akhuluma ‘ngemisebenti yenyama,’ Pawula wabala “nekungcola,” lokuhlanganisa inkhulumo lengcolile nobe lengakahlanteki. (Galathiya 5:19-21) Lena yindzaba lebaluleke kakhulu. Ngobe umuntfu angasuswa ekuhlanganyeleni nangabe ngisho asaniketwe seluleko achubeka asebentisa inkhulumo lekhutsata kutiphatsa lokungcolile, kuhlambalata, futsi leyonakalisako. *

11, 12. (a) Iyini inhlebo, futsi ingaba njani yingoti? (b) Kungani tikhonti taJehova kufanele tigweme inkhulumo lenyundzelako?

11 Inhlebo lelimatako kanye nekunyundzela. Inhlebo ikukhuluma ngemuntfu lotsite nangekuphila kwakhe. Yonkhe inhlebo yimbi yini? Ayiyimbi nangabe kukhulunywa tindzaba letinhle naletilusito njengekutsi ngubani lobhajatisiwe nobe lodzinga sikhutsato. EmaKhristu elikhulu lekucala abeyikhatsalela kakhulu inhlalakahle yalabo labekholwa nabo, futsi abecocelana tintfo letinhle ngalabanye bazalwane bawo. (Efesu 6:21, 22; Kholose 4:8, 9) Inhlebo ingaba yingoti nangabe isontsa emaciniso nobe yembula tindzaba letiyimfihlo. Lokubi kakhulu kutsi ingaholela ekunyundzeleni lokulimatako ngaso sonkhe sikhatsi. Kunyundzela “kukhuluma emanga . . . lokwehlisa futsi kulimate sitfunti semuntfu.” Sibonelo saloku kutsi baFarisi bagcina sebanyundzela ngenjongo yekulimata ngesikhatsi betama kuhlambalata Jesu. (Matewu 9:32-34; 12:22-24) Ngalokuvamile kunyundzela kubangela kucabana.Taga 26:20.

12 Jehova akabajabuleli labo labasebentisa sipho sekukhuluma kute bahlambalate labanye nobe babangele kwehlukana. Uyabatondza labo ‘labacabanisa bazalwane.’ (Taga 6:16-19) Ligama lesiGriki lelihunyushwe ngekutsi “umnyundzeli” litsi di·aʹbo·los, liphindze lisetjentiswe njengesicu saSathane. ‘UnguDeveli,’ umnyundzeli lomubi waNkulunkulu. (Sembulo 12:9, 10) Ngako-ke, sifuna kugwema inkhulumo lengasenta sibe njengaDeveli. Inkhulumo lenyundzelako nalebangela imisebenti yenyama, ‘njengemibango,’ kanye “nekwehlukana” ayemukeleki ebandleni. (Galathiya 5:19-21) Ngako-ke, ngembi kwekwendlulisa indzaba letsite ngalomunye umuntfu, tibute naku: ‘Iliciniso yini lendzaba? Kukubonisa umusa yini kuyendlulisa? Kufanele yini vele kutsi ngiyisakate, nobe ngiyicocele labanye?’Fundza 1 Thesalonika 4:11.

13, 14. (a) Ngumuphi umphumela inkhulumo lehlambalatako lengaba nawo kulabo labayilalele? (b) Kuyini kwetfuka, futsi kungani loyo lowetfukako atibeka engotini?

13 Inkhulumo lehlambalatako. Njengobe kuke kwashiwo ekucaleni, emavi anemandla ekulimata. Kuyavunywa, ngaletinye tikhatsi ngenca yekungapheleli sonkhe sikhuluma tintfo lesiphindze sitisole ngato. Nobe kunjalo, liBhayibheli lecwayisa ngeluhlobo lwenkhulumo lokungakafaneli luphatfwe ngisho nekuphatfwa ekhaya lemaKhristu nasebandleni. Pawula wayala emaKhristu: “Konkhe lokubabako, nelulaka, nekutfukutsela, nemsindvo, nekuhlambalata akususwe kini, kanye nako konkhe lokubi.” (Efesu 4:31) Lamanye emahumusho ahumusha leligama lelitsi “nekuhlambalata” ngekutsi “emavi lamabi,” “inkhulumo lelimatako,” kanye nangekutsi ‘inhlamba.’ Inkhulumo lehlambalatako—lokuhlanganisa kubita bantfu ngemagama labehlisako, nekugceka lokungapheli—kungehlisa labanye sitfunti futsi bative bangasilutfo. Tinhlitiyo tebantfwana letisheshe titsintseke naletetsembele kulabanye, tilinyatwa melula yinkhulumo lehlambalatako.Kholose 3:21.

14 LiBhayibheli likulahla ngalokucinile kwetfuka—lokungumkhuba wekubita labanye ngenhlamba, ngemagama labalulatako nalahlambalatako. Umuntfu loyenta umkhuba inkhulumo lenjalo, utibeka engotini, ngobe umuntfu lowetfukako angacoshwa ebandleni nangabe ehluleka kulalela seluleko nangetulu kwemetamo yekumsita kutsi ashintje. Naseloku angashintji etindleleni takhe, angalahlekelwa nasibusiso sekuphila phakadze eveni lelisha. (1 Khorinte 5:11-13; 6:9, 10) Kuyacaca-ke kutsi singeke sihlale elutsandvweni lwaNkulunkulu nangabe sinemkhuba wekukhuluma tintfo letingakahlanteki, letingemanga nobe letingabonisi umusa. Inkhulumo lenjalo ayakhi.

EMAVI ‘LALUNGELE KWAKHA’

15. Ngulenjani inkhulumo ‘lekulungele kwakha’?

15 Singasisebentisa njani lesipho sekukhuluma ngendlela uMuphi waso lafuna sisisebentise ngayo? Khumbula kutsi liVi laNkulunkulu lisikhutsata kutsi: ‘sikhulume livi lelilungele kwakha.’ (Efesu 4:29) Jehova uyajabula nangabe sikhuluma emavi lakhako, lakhutsatako futsi lacinisa labanye. Kudzinga kucabangisisa kahle kute ukhulume emavi lanjalo. LiBhayibheli alibeki imitsetfo letsite yetindlela tekukhuluma lokufanele tilandzelwe, futsi lite luhla lwemagama ‘enkhulumo lehlantekile’ lokufanele asetjentiswe. (Thithusi 2:8) Kute sikhulume emavi lakhako, senta kahle nangabe sigcina lamaphuzu lamatsatfu labalulekile engcondvweni, lakhombisa kutsi ngulenjani inkhulumo leyakhako: Ihlantekile, iliciniso, futsi inemusa. Sinalamaphuzu engcondvweni, asesicabangele tibonelo letimbalwa tenkhulumo leyakhako.—Fundza libhokisi lelitsi “ Inkhulumo Yami Iyakha Yini?

16, 17. (a) Kungani kufanele sincome labanye? (b) Ngumaphi ematfuba lakhona ekuncoma labanye ebandleni, nasemndenini?

16 Kuncoma ngebucotfo. BoJehova naJesu bayasibona sidzingo sekukhuluma emavi ekuncoma nekwatisa. (Matewu 3:17; 25:19-23; Johane 1:47) NjengemaKhristu, natsi senta kahle nangabe ngalokusuka enhlitiyweni sikhuluma emavi ekuncoma labanye. Kungani kunjalo? Taga 15:23 titsi: “Maye! Kuhle kunika imphendvulo lefanele ngesikhatsi lesifanele!” Asewutibute: ‘Ngitiva njani nangabe nginconywa ngalokusuka enhlitiyweni? Angitiva yini ngenetisekile, futsi kungikhutsata loko?’ Kuliciniso, emavi ekuncoma akwenta utive ungumuntfu, uyativa nekutsi lomuntfu uyakunaka, naloko lokwentile kubalulekile kuye. Kucinisekiswa lokunjalo kwenta kutsi utetsembe, futsi kwenta nekutsi ufise kwenta lokungetulu kwaloko lokwentile. Njengobe ujabula kangaka nawunconywa, akukafaneli yini nawe wente konkhe lokusemandleni akho kute uncome labanye?Fundza Matewu 7:12.

17 Tifundzise kunaka kuphela lokuhle kulabanye, futsi ubancome ngako. Ebandleni, ungeva inkhulumo leyetfulwe kahle, mhlawumbe ubone losemusha indlela latfutfuka ngayo emigomeni yakhe yekukhonta Nkulunkulu, nobe ubone losakhulile loba khona njalo emihlanganweni yelibandla ngisho nangetulu kwekukhula ngeminyaka. Emavi ekuncoma angayitsintsa inhlitiyo yebantfu labanjalo, futsi abente bacine ekukhonteni Jehova. Emndenini, indvodza nemfati badzinga kuweva emavi ekubonga nekwatisa, avela kulomunye nalomunye emkhatsini wabo bobabili. (Taga 31:10, 28) Bantfwana ikakhulukati, bayajabula nabeva emavi lanjalo ekubatisa. Kuncoma umntfwana kuyamjabulisa, kumkhutsate njengesihlahla lesijatjuliswa ngemanti nelilanga. Batali, funani ematfuba ekuncoma bantfwana benu ngetimfanelo letinhle labanato kanye nemetamo labayentako. Kubancoma lokunjalo kutawubakha, kuphindze kubente bafune kwenta lokuhle kodvwa.

18, 19. Kungani kufanele sente konkhe lokusemandleni etfu kute sikhutsate lesikholwa nabo, futsi loko singakwenta njani?

18 Indvudvuto. Jehova ubanakekela ngalokujulile labo ‘labatfobekile’ nalabo ‘labephulwe umoya.’ (Isaya 57:15) LiVi lakhe lisikhutsata kutsi ‘sichubeke sidvudvutana’ futsi ‘sibanike indvudvuto labacindzetelekile.’ (1 Thesalonika 5:11, 14) Singaciniseka kutsi Nkulunkulu ayayibona imetamo yetfu lesiyentako yekudvudvuta labo lesikholwa nabo labanetinhlitiyo letidvumatekile.

Jehova uyajabula nangabe sikhuluma emavi lakha labanye

19 Yini longayisho kute wakhe umKhristu lodvumatekile nobe locindzetelekile? Ungativa shengatsi nguwe lokufanele ucedze lenkinga yakhe. Etimeni letinyenti, emavi nje lamelula aba lusito kakhulu. Mcinisekise loyo lodvumele kutsi uyamnakekela, futsi ukhatsatekile ngaye. Thandaza naye ngalokuvakalako; ucele Jehova kutsi amsite ayati indlela lamtsandza ngayo, kanye nekutsi bazalwane lakanye nabo bayamtsandza. (Jakobe 5:14, 15) Mcinisekise nekutsi ebandleni uyadzingeka, futsi ulusito lolukhulu. (1 Khorinte 12:12-26) Mfundzele livesi leliBhayibheli lelikhutsatako kute umcinisekise kutsi Jehova uyamnakekela. (Tihlabelelo 34:18; Matewu 10:29-31) Tinike sikhatsi sekukhuluma “livi lemusa” kuloyo locindzetelekile, futsi ukhulume ngalokusuka enhlitiyweni. Akungabateki kutsi loko kutawumsita ative atsandvwa futsi atiswa.Fundza Taga 12:25.

20, 21. Yini leyenta seluleko sibe sihle?

20 Seluleko lesihle. Njengobe sitidalwa letingakapheleli, sonkhe siyasidzinga seluleko tikhatsi tonkhe. LiBhayibheli liyasikhutsata: “Lalela umyalo, wemukele kufundziswa, kuze utfole kuhlakanipha.” (Taga 19:20) Akusibo labadzala kuphela labanganiketa seluleko. Batali nabo bayabeluleka bantfwana babo. (Efesu 6:4) Bodzadze labavutsiwe bangabeluleka bodzadze labasebasha. (Thithusi 2:3-5) Lutsandvo ngalabanye lusenta kutsi sinikete seluleko lesingeke sibalimate. Yini lengasisita kutsi sinikete seluleko lesihle? Cabanga ngalamaphuzu lamatsatfu lenta seluleko sibe sihle: Simo sengcondvo kanye nesisusa saleso seluleko, sisekelo saso kanye nendlela lesiniketwa ngayo.

21 Seluleko lesihle sicala ngalona lowelulekako. Tibute: ‘Kunini lapho kuba melula khona ngami kutsi ngemukele seluleko?’ Lapho wati kutsi lona lokwelulekako uyakunakekela, akakhiphi buhlungu bakhe kuwe, futsi ute tisusa letimbi, leseluleko kuba melula kusemukela. Ngako-ke, nangabe nawe weluleka labanye, akufanele yini kutsi lamavi abe liciniso ngesimo sakho sengcondvo kanye nesisusa sakho? Seluleko lesiphumelelako ngaso sonkhe sikhatsi sivela eVini laNkulunkulu. (2 Thimothi 3:16) Ngisho nobe seluleko lesisiniketako sivela eVini laNkulunkulu ngalokucondzile nobe cha, kufanele ngaso sonkhe sikhatsi sisekelwe emiBhalweni. Labadzala kufanele bacaphele kutsi bangaveti imibono yabo nabeluleka labanye; nobe bagucule liBhayibheli balente livumelane nemibono yabo. Seluleko siphindze sibe sihle nakakhulu nangabe siniketwa ngendlela lefanele. Seluleko lesinemavi lanemusa kumelula kusemukela, senta kutsi lona lowelulekwako angalahlekelwa sitfunti.Kholose 4:6.

22. Yini lowutimisele kuyenta ngalokuphatselene nendlela yekusebentisa lesipho sekukhuluma?

22 Ngalokucinisekile, inkhulumo isipho lesivela kuNkulunkulu. Lutsandvo lwetfu ngaJehova kufanele lusente sisisebentise kahle lesipho. Kufanele sikhumbule nekutsi emavi lesiwakhuluma kulabanye anemandla—emandla ekwakha nobe ekulimata. Ngako-ke, asilweleni kusebentisa lesipho ngendlela uMuphi waso lafuna sisisebentise ngayo—kutsi ‘sakhe.’ Ngekwenta njalo, inkhulumo yetfu itawubakhutsata bonkhe labasedvute natsi, futsi itawusisita sihlale elutsandvweni lwaNkulunkulu.

^ sig. 7 Ligama lesiGriki lelihunyushwe ngekutsi “kulite” liphindze lisho ‘kungasiti lutfo.’1 Khorinte 15:17.

^ sig. 10 Njengobe kusetjentiswe emiBhalweni, ‘kungcola’ kunenchazelo lebanti lehlanganisa tono letinyenti. Nobe nje kungasiko konkhe kungcola lokudzinga kutsatselwe sinyatselo sekwehlulela, umuntfu angasuswa ekuhlanganyeleni nangabe angaphendvuki, futsi achubeka enta tintfo letingcole ngalokwecile.2 Khorinte 12:21; Efesu 4:19; fundza sihloko lesitsi “Imibuzo Evela Kubafundi” lesitfolakala ku-‘Nqabayokulinda’ ya-July 15, 2006 ngelulwimi lwesiZulu.