Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 13

Ovipito Vihahambukiswa Huku

Ovipito Vihahambukiswa Huku

“Tualeiko okunoñgonoka oityi tyihambukiswa Tatekulu.”—EFÉSIOS 5:10.

1. Ovanthu patyi Jeova aeta kwe, iya omokonda yatyi vena okutualako tyalunguka mopaspilitu?

JESUS wati: “Ovafendeli votyotyili, mavafende Tate nospilitu notyili, mokonda Tate ukahi nokuovola ovanthu ovo opo vemufende.” (João 4:23) Tyina Jeova avasa ovanthu vatyo—ngetyi avasa ove—uveeta kwe noko Mona wae. (João 6:44) Olio elao enene ngatyi! Mahi, vokuhole otyili Tyombimbiliya vena “okutualako okunoñgonoka oityi tyihambukiswa Tatekulu,” mokonda Satanasi omunongo kokuyondya ovanthu.—Efésios 5:10; Revelação 12:9.

2. Hangununa oñgeni Jeova atala vana vahonyeka efendelo liotyotyili no liomatutu.

2 Tala etyi tyapitile popepi Yomphunda Sinai, etyi ova Isilayeli vaita Arau evelingileko otyikahuku. Arau etavela, alingi onthane yo olu, mahi ankho vasoka okuti otyilolo otyo tyilekesa Jeova. Arau ati: “Muhuka kuna otyipito pala Jeova.” Okuti Jeova ankho kesukile netyi valinga, okuhonyeka efendelo liotyotyili no liomatutu? Au. Oe watuma ovafendi wovilolo vaipawe, iya ovanthu 3.000 avankhi. (Êxodo 32:1-6, 10, 28) Oityi tulilongesilako? Inkha tuhanda okutualako okukala mohole ya Huku katupondola “okukuata otyipuka natyike tyasila,” tuna okuamena otyili kovipuka aviho.—Isaías 52:11; Ezequiel 44:23; Gálatas 5:9.

3, 4. Omokonda yatyi tuna okulandula ovitumino Viombimbiliya tyina tuholovona ovipito ovinyingi vilingwa mouye?

3 Mahi, konyima yononkhia mbono apostolu ankho vaamena otyili, ovanthu vana ankho veliti Ovakristau vehena ohole notyili vahimbika okulandula ovituwa via vana vahafende Huku, novipito nononthiki “mbukola,” okuvitala ngatyina viaviuka Kovakristau. (2 Tessalonicenses 2:7, 10) Putyina tulilongesa ovipito vimwe, tala oñgeni vihalekesa ospilitu ya Huku, mahi vilekesa ospilitu youye. Tyotyili, ovipito viomouye vielifwa: Vihambukiswa omahando olutu, nokuyandyanesa omalongeso onongeleya mbomatutu noumbanda—ovituwa vilingwa unene “Mombambilonia Onene.” * (Revelação 18:2-4, 23) Tupu hinangela okuti Jeova wamona ovituwa ovivi vionongeleya mbomatutu kuatuka ovipito ovinyingi vilingwa hono. Tyotyili, Jeova uyele ovipito ovio, ngetyi ankho eviyele kohale. Okuti onkhalelo ya Jeova yokusoka yakolela kuonthue?—2 João 6, 7.

4 Onthue Ovakristau votyotyili, tutyii okuti ovipito vimwe Jeova kevipande. Mahi, tuesukisa okutokola momutima okuhasuku novipuka ovio. Okutala omokonda yatyi Jeova eyele ovipito ovio, matyipameka etokolo lietu liokuanya kese otyipuka tyitutyilika okutualako okukala mohole ya Huku.

ONATALE—YAPINGA PEFENDELO LIEKUMBI

5. Omokonda yatyi tuna onthumbi yokuti Jesus katyitilwe mu 25 ya Kayovo?

5 Ombimbiliya kaipopi okuti Jesus ankho ulinga otyipito tyomanima. Tyotyili, onthiki Jesus atyitwa kaiiwe nawa. Mahi tupondola okukala nonthumbi yokuti katyitilwe mu 25 ya Kayovo, mokonda kotyilongo otyo ankho omuvo wombila. * Otyo tutyii mokonda etyi Jesus atyitwa “ovanthita [ankho] vakala mofika” okuyunga ovipako viavo, ngetyi Luka ahoneka. (Lucas 2:8-11) Inkha “vakalele mofika” omanima aeho nokuyunga ovipako viavo, ñgeno ehipululo olio litupu esilivilo. Mokonda mohanyi oyo ko Mbelei ombila iloka unene nokutenda, ovipako viyevelwa, moluotyo ovanthita “kavakala mohika.” Tupu, Jose na Maliya vaile ko Mbelei mokonda Sesale Agustu watuma vekelihonekese. (Lucas 2:1-7) Sesale katumine ovanthu vahahambukilwe noutumini wo Roma vaye kepundaumbo liovakuaukulu vavo momuvo ombila iloka unene.

6, 7. (a) Opi kuatuka otyipito tyo Natale? (b) Oñgeni onkhalelo yokuava Yovakristau yelikalela nonkhalelo yokuava ovipuka mo Natale?

6 Ombimbiliya kaipopi konthele yo Natale. Mahi yatuka kovipito viokohale viovanthu vahafende Huku, Ngotyipito tyo Saturnalia tyokufenda huku yokulima yo va Roma. Tupu, ngetyi tyilekesa omahipululo, ovafendeli yo huku Mitra, ankho valinga otyipito mu 25 ya Kayovo pala okuhinangela “onthiki yokutunda kuekumbi lihafindua,” ngetyi tyapopia o New Catholic Encyclopedia. Omukanda oo utualako okuti: “O Natale yahimbika momuvo omu ankho efendelo Liekumbi liakolela unene mo Roma,” momuvo watyo oo, ankho palambale omanima ovityita vitatu tunde pononkhia mba Kristu.

Ovakristau votyotyili vaava oviawa nohole

7 Mokueenda kuovipito viavo, ovanthu ankho vahafende Huku ankho veliavela ovipuka nokulinga ovipito muna okulia okunyingi novikunwa—hono otyo valinga mo Natale. Mahi ngetyi tyilingwa hono, ovanyingi kohale ankho vaava ovipuka mo Natale, kavetyilingi notyituwa tyahonekwa mu 2 Coríntios 9:7 tyati: “Kese umwe alinge ngetyi atokola momutima wae, ahaave nokulivela, ine okukuluminyua, mokonda Huku uhole una waava nehambu.” Ovakristau votyotyili vaava ovipuka nohole, kavaholovona onthiki yokuava tupu kavakevelela vakondolelwe. (Lucas 14:12-14; tanga Atos 20:35.) Tupu, vahambukwa unene mokonda vetupu otyiho tyo Natale, nonongele ovanthu ovanyingi vakala nambo momuvo oo wenima.—Mateus 11:28-30; João 8:32.

8. Okuti ovalume vokulilongesa ononthungululu vapele ovipuka Jesus pala okuhilivika onthiki atyitwa? Hangununa.

8 Vamwe hamwe velipula okuti: ‘Ovalume vokulilongesa ononthungululu kavapele ovipuka Jesus pala okuhilivika onthiki atyitwa?’ Au. Etyi ovo valinga ankho onkhalelo imwe vala yokulekesa onthilo komunthu wakolela, otyipuka ankho tyilingwa unene kohale. (1 Reis 10:1, 2, 10, 13; Mateus 2:2, 11) Tyotyili, ovanthu vokulilongesa ononthungululu kavakatalele Jesus motyinthiki atyitwa. Etyi vehika apa ekahi, ankho palambale onohanyi ononyingi, iya ankho ukahi mondyuo, kekahiko momutemba ngolukembe luatyitwa pahetyino.

OITYI OMBIMBILIYA IPOPIA KONTHELE YOVIPITO VIOMANIMA

9. Ovipuka patyi vialingwa movipito vivali viokuhinangela omanima viapopiwa Mombimbiliya?

9 Namphila tyihambukiswa tyina olukembe lutyitwa, Ombimbiliya kaipopi okuti ovaumbili va Huku ankho vahinangela ovipito viomanima. (Salmo 127:3) Okuti ovanthu vokuahoneka Ombimbiliya valimbuako? Au, mokonda Ombimbiliya ipopia ovipito vivali viokuhinangela omanima—tyimwe otya Farao yoko Egitu, otyikuavo otya Herodes Ântipas. (Tanga Gênesis 40:20-22; Marcos 6:21-29.) Ovipito ovio vivali, viapopiwa monkhalelo imwe yahaviukile, haunene tya Herode omu João Batista atetwa omutwe.

10, 11. Oñgeni Ovakristau votete ankho vatala ovipito vionthiki yokutyitwa, omokonda yatyi?

10 Omukanda The World Book Encyclopedia wati: “Ovakristau votete ankho kavalingi ovipito viokuhinangela onthiki yomanima mokonda ankho vevitala ngovipito viovanthu vahafende Huku.” Ova Gregu kohale, ankho vetavela okuti kese munthu una ospilitu imuamena ikalapo tyina atyitwa iya aitualako okumuamena mokueenda kuomuenyo wae auho. Omukanda The Lore of Birthdays (Oviso Viokuhinangela o Natale) wati: Ospilitu oyo “ankho ina oupanga na huku watyitua monthiki omunthu atyitwa.” Tunde kohale, ovipito vionthiki yokutyitwa tupu yelikuata kumwe nokutapesa nokutala.

11 Ovaumbili va Huku kohale, ankho kavaanye vala ovipito vionthiki yokutyitwa mokonda viatuka kovanthu vahafende Huku, noumbanda, mahi tupu omokonda yovitumino ankho valandula. Omokonda yatyi? Ovo ankho ovanthu veliola omutima ovakuatyili, moluotyo, kavasoko okuti onthiki vatyitwa yakolela pala okuhinangelwa. * (Miquéias 6:8; Lucas 9:48) Haunene, ovo ankho vankhimaneka Jeova nokumupandula mokonda yomuenyo vapewa. *Salmo 8:3, 4; 36:9; Revelação 4:11.

12. Oñgeni onthiki yokunkhia yapona onthiki yokutyitwa?

12 Ovaumbili aveho vekolelo va Huku vokuankhia vekahi molusoke lwa Huku, vakevelela omuenyo omuwa komutwe wandyila. (Jó 14:14, 15) Eclesiastes 7:1 yati: “Enyina ewa liakolela vali tyipona omulela unika nawa, iya onthiki yokunkhia yakolela vali tyipona onthiki yokutyitwa.” “Enyina lietu ewa” ovituwa oviwa tukala navio komaiho a Huku mokueenda kuovilinga vietu tumulingila nekolelo. Ovakristau kavatuminue okuhinangela onthiki Jesus atyitwa, mahi onthiki yononkhia mba Jesus, una “enyina” liae liakolela pala eyovo lietu.—Hebreus 1:3, 4; Lucas 22:17-20.

OPASIKWA YONONTHIKI MBUNO—EFENDELO LIOLUTYITO

13, 14. Opi kuatuka oviso vio Pasikwa vilingwa hono?

13 Onongeleya mbomatutu hono vaholovona okuhinangela Opasikwa ngonthiki Kristu atutiliswa. Oñgeni omayiyi novindimba viahimbika okulikuata kumwe Nopasikwa? O Encyclopædia Britannica yati: Omayiyi “otyilekeso tyakolela tyomuenyo omupe netutilo,” tunde kohale ovindimba ankho viundapeswa ngotyilekeso tyolutyito. Ngotyo, Opasikwa tyotyili otyiso tyefendelo luolutyito, iya vetyilinga ngatyina ehinangelo lietutilo lia Kristu. *

14 Okuti Jeova ñgeno wetavela ovanthu okuundapesa efendelo luolutyito pala okuhinangela etutilo lio Mona wae? Au! (2 Coríntios 6:17, 18) Tyotyili, Ovihonekwa kavitumu ovanthu vahinangele etutilo lia Jesus. Okulinga ngotyo nokutyihonyeka notyilekeso tyolutyito, otyituwa tyoulavisi.

OPI KUATUKA ONTHIKI YOKUHINANGELA VOKUANKHIA

15. Opi kuatuka onthiki yokuhinangela vokuankhia? Oityi tyesukisa okutalwa nawa konthele yonthiki yaholovonwa pala otyipito otyo?

15 Onthiki oyo yokuhinangela vokuankhia, yokuhiwisa komaendo, tupu iiwe okuti Onthiki Yononganga ihinangelwa monthiki 31 ya Kulindi, yatuka kohale kova selta ankho vakala mo Grã-Bretanha no mo Irlanda. Tyina Ohanyi yaoya okuhimbikila mu 1 ya Kuhuhu, ankho valinga ovipito vio Samhaim, ankho tyihangununa “Onthyulilo Yokwenye”. Ankho vetavela okuti mokueenda kuotyipito otyo, ombundi ikala pokati kouye wovanthu pano pohi novanthu vopaspilitu iikulwa, iya onospilitu, tyilinge onombi no nongwa, mbuya okuenda-enda pano pohi. Ankho vetavela okuti onohande mba vana vankhia mbukondoka pomaumbo avo; moluotyo, onombunga ankho vapaka nawa okulia novikunwa pala okuhambukiswa onohande ombo opo vehevelinge omapita. Ngotyo, hono povipito ovio, tyina ovana vokuavala ovikutu ngatyina ononganga, vaya umbo na umbo okuhonga ovanthu inkha kavapelwe natyike, tyihetyii vekahi nokulinga oviso via Samhain.

ONTHIKI YOKASAMENDO KOVE ITUALEKO YASUKUKA

16, 17. (a) Omokonda yatyi vana vahanda okulinepa vena okutala nawa ovituwa vio potyilongo inkha vielikuata kumwe novitumino Viombimbiliya? (b) Konthele yovituwa viokuyumba oluoso kovalinepi novikuavo vali, oityi Ovakristau vena okutala nawa?

16 Apa katutu “kamamukeivala vali [Mombambilonia Onene] ondaka yonomphunga.” (Revelação 18:23) Mokonda yatyi? Omokonda yovituwa viayo vielikuata nomaumbanda, visilisa otyinepo okuhimbikila monthiki omunthu anepa.—Marcos 10:6-9.

17 Kese tyilongo tyina ovituwa vielikalela. Ovituwa vimwe vimoneka ngoti kaviapengele iya ovanthu vasoka okuti vieta ‘elao ewa’ kovalinepi ine kovanthu vokuakongwa, hamwe viatuka movituwa Viombambilonia. (Isaías 65:11) Movituwa ovio, muakutikinya okuyumba oluoso kovalinepi, novikuavo vali. Otyo hamwe tyatuka ketavelo liokuti tyitavela okuhambukiswa onondele mokuveavela ovikulia, opo mbuhalinge omapita ovalinepi. Tupu, oviso ovio viokuyumba oluoso, viatuka kefendelo liokohale liolutyito, nehambu nomuenyo omule. Tyimoneka nawa okuti, aveho vahanda okutualako okukala mohole ya Huku, vesukisa okulityilika okulinga ovituwa ovio viatuka konongeleya mbomatutu.—Tanga 2 Coríntios 6:14-18.

18. Ovitumino patyi Viombimbiliya vina okuhongolela vana vekahi nokulipongiya pala okunepa na vana vokuakongwa?

18 Ovaumbili va Jeova tupu velityilika ovituwa viouye vinyona otyinepo tyo Vakristau, ine otyipito tyokasamendo ine vikalesa omapita Ovakristau vakuavo. Mongeleka, Ovakristau velityilika okulinga omalongomona ena omupopio wasila, ine onondaka onombi mbayemba kotyihola, nokunyana ovipuka vinumanesa ine omatompho ahahambukiswa ovalinepi novanthu ovakuavo. (Provérbios 26:18, 19; Lucas 6:31; 10:27) Tupu velityilika okulinga ovipito viankhimana, vilekesa okuti vekahi “nokulipakako mokonda yomalumono omunthu ena.” (1 João 2:16) Inkha ukahi nokulipongiya pala okunepa, wahalimbueko okuti Jeova uhanda onthiki oyo yakolela ikale onthiki uhinangela nehambu. *

OKUTI OKUVETA KUMWE ONO KOPO—TYATUKA MONONGELEYA MBOMATUTU?

19, 20. Oityi omukanda umwe wapopia konthele yokuveta onokopo pokunwa iya omokonda yatyi otyituwa otyo katyaviukile Kovakristau?

19 Okuveta kumwe ono kopo movipito no movitalukiso ovikuavo tyina ovanthu vanwa tyakaka unene. Omukanda International Handbook on Alcohol and Culture (Wovilongo Upopia Konthele Yokunwa Noviso) wo 1995, wati: “Okuveta ono kopo pokunwa . . . tyafuile katyatukile monongeleya, mahi tyatuka koviso viokohale viokuava ovinyu ko no huku . . . opo vapewe etyi vahanda, tyina vetyilinga vapopia okuti ‘omuenyo omule’ ine ‘ekongoko eewa!’”

20 Tyotyili ovanthu ovanyingi kavatale okuveta onokopo ngatyina tyatuka konongeleya ine koviso. Nongotyo, otyituwa tyokuyelula onokopo tyina vanwa tyitalwa ngatyina vekahi nokuita “keulu”—kononkhono mbevilapo—ononkhano onongwa monkhalelo imwe yehelikuatele Nombimbiliya.—João 14:6; 16:23. *

“ONWE VOKUHOLE JEOVA, YALEI OVIVI”

21. Ovipito patyi vilingwa mouye Ovakristau vena okulityilika namphila viehelikuatele novituwa vionongeleya, iya mokonda yatyi?

21 Ovituwa vimwe tuluete hono, viatuka Mombambilonia Onene. Kovilongo vimwe valinga ovikalunavale omanima aeho, movipito ovio, ovanthu vanyana ovinyano viokulihanda nokunkhimaneka ovalume novakai valala poyavo. Okuti tyaviuka vana vehole Jeova okulinga ine okuenda povipito ovio? Inkha valinga ngotyo okuti vekahi nokulekesa okuti tyotyili veyele ovivi? (Salmo 1:1, 2; 97:10) Otyiwa okuhetekela omuhoneki wono salmu wati: “Tyilika omaiho ange ahatale ovipuka viahasilivila!”—Salmo 119:37.

22. Onalupi Omukristau matokola momutima wae inkha maende ine kamaende kotyipito?

22 Tyina tukahi motyipito tyimwe tyomouye, Omukristau una okuliyunga nawa opo otyituwa tyae tyihalekese ku vakuavo okuti nae ukahi nokulia otyipito otyo. Paulu wahoneka okuti: “Tyilinge mulia, munwa, ine mulinga otyipuka otyikuavo, lingei ovipuka aviho pala okunkhimaneka Huku.” (1 Coríntios 10:31; tala okakasa kati: “ Oñgeni Molingi Omatokolo Omawa.”) Tupu, inkha oviso ine otyipito tyimwe katyelikuatele nonongeleya mbomatutu, kavilingi onthele yopulitika, tupu kaviilikua Nombimbiliya, kese Mukristau una okutokola inkha makala povipito ovio ine kamakalapo. Omunthu tupu una okukala nonthilo nomalusoke avakuavo opo ehevepundukise.

OKUNKHIMANEKA HUKU MONONDAKA NO MOVIPUKA TULINGA

23, 24. Oñgeni matuave oumbangi omuwa konthele yovitumino viaviuka via Jeova?

23 Ovanthu ovanyingi vatala ononthiki mbovipito vimwe viomouye ngomphitilo yokukala nomapanga no nombunga. Moluotyo, inkha umwe asoka monkhalelo yahaviukile okuti etokolo lietu Lioukristau lilekesa okuti tutupu ohole, matumuhangununina nohole okuti Onombangi mba Jeova vehole okukala no nombunga nomapanga povipito viaviuka. (Provérbios 11:25; Eclesiastes 3:12, 13; 2 Coríntios 9:7) Onthue tuhanda okukala novanthu tuhole omanima aeho, mahi, mokonda tuhole Huku novitumino viae viaviuka, katuhande okusilisa ovipito ovio vihambukiswa novituwa vinumanesa Huku.—Tala okakasa kati: “ Efendelo Liotyotyili Lieta Ehambu Enene.”

24 Onombangi mbumwe mba Jeova vehole okukumbulula nawa ovanthu vevepula konthele oyo, okuvelekesa ononthele mbukahi mokapitulu 16 momukanda Oityi Ombimbiliya Tyili Ilongesa? * Hinangela okuti ehando lietu okueta ovanthu mefendelo liotyotyili, hakuovola olie wapengesa. Moluotyo, kala nonthilo nomutima wapoleya, iya “onondaka mbove mbukale apeho onongwa, mbahingwa nawa omongwa.”—Colossenses 4:6.

25, 26. Oñgeni ovohe vapondola okuvatela ovana okuyawisa ekolelo nokukala nohole na Jeova?

25 Mokonda tuvaumbili va Jeova, tupewa onondonga ononyingi. Tutyii omokonda yatyi tutavelela nokulinga ovipuka vimwe, nokuanya ovikuavo. (Hebreus 5:14) Moluotyo, ovohe vena okulongesa ovana vavo okusokolola kovitumino Viombimbiliya. Mokulinga ngotyo, mavapameka ekolelo liavo, nokuvevatela okuava omakumbululo apolwa Mombimbiliya ku vana vapula omalongeso avo, nokuyumba onthumbi mohole ya Jeova.—Isaías 48:17, 18; 1 Pedro 3:15.

26 Aveho vafenda Huku “nospilitu notyili” velityilika ovipito vihatundile Movihonekwa, mahi tupu valinga ononkhono mbokukala ovakuatyili mononkhalelo ambuho mbomuenyo. (João 4:23) Ovanthu ovanyingi hono, vasoka okuti katyaviukile okukala ovakuatyili. Mahi, ngetyi matutale mokapitulu makalandulako, onondyila mba Huku apeho mbaviuka.

^ palag. 3 Tala okakasa “ Ndyipondola Okuenda Kotyipito Otyo?”O Índice das Publicações da Torre de Vigia, yalingwa no Nombangi mba Jeova, ipopia ononthiki ononyingi “mbukola” novipito.

^ palag. 5 Ngetyi tyipopia omahipululo Ombimbiliya nehipululo liomouye, Jesus tyafuile watyitua menima 2 Puetyi Kristu Eheneye, mohanyi yova Judeu etanim, mononthiki mbetu o Tungonkhe/Kulindi.—Tala Estudo Perspicaz das Escrituras, Volume 2, pomafo 538-539, walingua no Nombangi mba Jeova.

^ palag. 11 Ovitumino Viapelwe Moisesi ankho vipopia okuti tyina omukai amakutula una okuava otyiawa tyononkhali ku Huku. (Levítico 12:1-8) Otyitumino otyo ankho tyihinangelesa ovanthu okuti vatambulisa onkhali ko vana vavo, iya ankho tyikuatesako ova Isilayeli okukala nolusoke luapola pokati konthele yonthiki yatyitwa omona. Tupu ankho tyivekuatesako okuhalandula oviso viovanthu vahafende Huku konthele yovipito viomanima.—Salmo 51:5.

^ palag. 13 Eostre (ine Eastre) ankho o huku yolutyito. Ngetyi tyapopia omukanda Mitologia, Eostre “ankho una otyindyimba tyikala mohanyi, tupu tyihole omayiyi. Pamwe ulekeswa ngatyina ena omutwe wotyindimba.”

^ palag. 18 Tala ononthele ononthatu mbupopia konthele yotyinepo ine ovitalukiso, mo A Sentinela 15 ya Outubro yo 2006, pomafo 18-31.

^ palag. 20 Tala mo A Sentinela 15 ya Fevereiro yo 2007, pomafo 30-31.

^ palag. 24 Walingua no Nombangi mba Jeova.