Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 14

Be Honest in All Things

Be Honest in All Things

“Sithanda bona siphile ipilo emsulwa kikho koke esikwenzako.”—KUMAHEBHERU 13:18.

1, 2. Kubayini kumthabisa uJehova ukubona imizamo yethu yokuthembeka? Tjengisa.

UMMA nomsanyanakhe baphuma evikilini. Kungakalindeleki, umntwana uyajama, ubonakala athukiwe. Esandleni uphethe into yokudlala encancani ayithethe evikilini. Ukhohliwe ukuyibuyisela namtjhana ukubawa ummakhe bona amthengele yona. Agandelelekile, ubawa irhelebho lakanina. Unina uyamduduza ubuyela naye evikilini bona bayibuyisele begodu babawe ukulitjalelwa. Njengombana enza njalo, ihliziyo kanina ithabile begodu iyazikhakhazisa. Kubayini kunjalo?

2 Ayikho into ethabisa ababelethi ukudlula ukubona bona abantwababo bakuqala njengokuqakathekileko ukuthembeka. Kunjalo nangoBabethu wezulwini, “uZimu weqiniso.” (AmaRhalani 31:5) Njengombana asibona sikhula ngokomoya, kuyamthabisa ukusibona silwela ukuthembeka. Ngombana sifuna ukumthabisa nokuhlala ethandweni lakhe, sinamazizo afanako nawompostoli uPowula owathi: “Sithanda bona siphile ipilo emsulwa kikho koke esikwenzako.” (KumaHebheru 13:18) Akhe sikhulume khulu ngeengcenye ezine lapho kubudisi khulu khona ukuthembeka. Ngemva kwalokho sizokucabangela iimbusiso eziza ngokuthembeka.

UKUTHEMBEKA KITHI NGOKWETHU

3-5. (a) ILizwi lakaZimu lisiyelelisa bunjani malungana nokuzikhohlisa? (b) Khuyini engasirhelebha bona sithembeke kithi ngokwethu?

3 Ubudisi bokuthoma esiqalene nabo kufunda ukuthembeka kithi ngokwethu. Kulula ngathi njengabantu abanesono ukuzikhohlisa. Isibonelo, uJesu watjela amaKrestu weLawodisiya bonyana gade azikhohlisa ngokudlumbanyana aregile, eqinisweni wathi kiwo: “Usiphofu, uyatlhaga, begodu uhlubule.” (ISambulo 3:17) Ukuzikhohlisa kwawo kwenza ubujamo bawo baba yingozi khulu.

4 Godu khumbula bona umfundi uJakobosi wayelelisa: “Umuntu odlumbana bona ulikholwa, kodwana angalibambi ilimu lakhe, uyazikhohlisa ehliziyweni yakhe, nokukholwa komuntu loyo kulilize.” (KaJakobosi 1:26) Nengabe sizikhohlisa ngokobana singaberegisa ilimu lethu kumbi kodwana simukeleke kuJehova, sizobe siyazikhohlisa kwaphela. Ukukhulekela kwethu uJehova kuzokuba lilize lamambala. Khuyini engasirhelebha bona sivikeleke engozini enjalo?

5 Eendimeni ezifanako, uJakobosi wafanisa iqiniso lelizwi lakaZimu nesiboniboni. Wasiyelelisa bona sifundisise umthetho kaZimu begodu silungise imitjhapho ngokuvumelana nalo. (Funda KaJakobosi 1:23-25) IBhayibhili ingasirhelebha sithembeke kithi ngokwethu sibone nokobana khuyini esiyitlhogako bonyana sithuthukise. (Isililo 3:40; Hagayi 1:5) Godu singathandaza kuJehova simbawe bona asihlahlube, asirhelebhe sibone begodu silungise nanyana ngimiphi imitjhapho emikhulu. (AmaRhalani 139:23, 24) Ukungathembeki buthakathaka obungena kancani kancani, begodu kufuneka sikuqale njengombana uBabethu wezulwini akuqala. Izaga 3:32 zithi: “Umuntu ongakathembeki uJehova uyamnyenya, kodwana Yena utjhidelana nabalungileko.” UJehova angasirhelebha bona sizizwe ngendlela azizwa ngayo begodu siziqale ngendlela asiqala ngayo. Khumbula bona uPowula wathi: “Sithanda bona siphile ipilo emsulwa kikho koke esikwenzako.” Angekhe saba babantu abapheleleko okwanjesi, kodwana sikhanuka begodu sifuna kwamambala ukuthembeka.

UKUTHEMBEKA EMNDENINI

Ukuthembeka kusirhelebha bona sibalekele ukuziphatha esingalingeka bona sikufihle

6. Kubayini abantu abatjhadileko kufuze bathembeke komunye nomunye, begodu ngiziphi iingozi abazibalekelako ngokwenza njalo?

6 Ukuthembeka kufuze kube litshwayo lomndeni wamaKrestu. Ngalokho, indoda nomfazi kufuze bavulelane iimfuba begodu bathembeke komunye nomunye. Umtjhado wamaKrestu akukafuzi ube nezinto ezilimazako, imikghwa esilapheleko njengokudlala ngethando nalabo abangasibo abalingani babo, nokuba nobungani obufihliweko ku-Internet, namtjhana ukuqala iinthombe ezisilapheleko zananyana ngiliphi ihlobo. Amanye amaKrestu atjhadileko azibandakanye emikghweni enjalo afihlela abalingani babo abathembekileko. Ukwenza njalo kungathembeki. Tjheja amezwi weKosi ethembekileko uDavidi owathi: “Angikhenge ngihlale nabantu abanganalo iqiniso; begodu angikhenge ngingene nalabo abafihla lokho abangikho.” (AmaRhalani 26:4) Nengabe utjhadile, ungabi nemikghwa ezokwenza ufihlele umlinganakho lokho ongikho!

7, 8. Ngiziphi iimbonelo zeBhayibhili ezingarhelebha abantwana bona bafunde ukuqakatheka kokuthembeka?

7 Ekufundiseni abantwababo ukuqakatheka kokuthembeka, ababelethi benza ngokuhlakanipha ukuberegisa iimbonelo zeBhayibhili. Kuneembonelo zabantu abangakhenge bathembeke njengo-Akhani, oweba begodu walinga ukufihla ukweba kwakhe; u-Gehazi, owaleya amala bona athole imali; noJudasi, oweba begodu waleya namala ngomnqopho wokulimaza uJesu.Joshuwa 6:17-19; 7:11-25; 2 AmaKhosi 5:14-16, 20-27; Matewu 26:14, 15; Jwanisi 12:6.

8 Ngakelinye ihlangothi, kuneembonelo ezihle zabantu abanjengoJakobho, owakhuthaza amadodanakhe bona abuyisele imali ayithola ngeenkhwameni zawo ngombana acabanga bona ingene ngephoso; nesakaJafta nendodakazakhe, eyenza ngokuvumelana nesifungo sakayise ebesitjho ukuzidela okukhulu; nesakaJesu, owaziveza ngesibindi phambi kwesiqubuthu ebesinelunya bona azalise isiporofido begodu avikele abangani bakhe. (Genesisi 43:12; AbaHluleli 11:30-40; Jwanisi 18:3-11) Iimbonelo ezimbalwezi zipha ababelethi umbono oligugu ofumaneka eLizwini lakaZimu elingabarhelebha bafundise abantwababo ukuthanda begodu baqale ukuthembeka njengokuqakathekileko.

9. Khuyini ababelethi okufuze bayibalekele nebafuna ukuba ziimbonelo ezihle zokuthembeka ebantwaneni babo, begodu kubayini kuqakathekile ukuba sibonelo esinjalo?

9 Ifundiso enjalo ibekela ababelethi isibopho esiqakathekileko. Umpostoli uPowula wabuza: “Ufundisa abanye, kutheni wena ungazifundisi? Utjhumayela bona kungetjiwa, wena webelani na?” (KwebeRoma 2:21) Abanye ababelethi bararanisa abantwababo ngokubafundisa ngokuthembeka kungilapho bona bangathembeki. Bangavumela ukweba izinto ezincani namezwi angasiliqiniso ngokuthi, “Abaqatjhi bayazi bona abantu bazozithatha iintwezi” namtjhana “Bekumamala amancani.” Eqinisweni ukweba kukweba, kungakhathaliseki bona webe into engangani, namala mamala kungakhathaliseki bona kukhulunywa ngani nofana angangani amala afakiweko. * (Funda ULuka 16:10) Abantwana bakubona msinyana ukuzenzisa begodu kungabalimaza khulu. (Kwebe-Efesu 6:4) Nokho, nebafunda ukuthembeka ngeembonelo zababelethi babo bangakhula baphazimulise uJehova ephasini elingakathembekeli.—Kwebe-Efesu 6:4; Izaga 22:6.

UKUTHEMBEKA EBANDLENI

10. Malungana nokukhuluma ngokuthembeka nesikholwa nabo, ngisiphi isiyeleliso ekufuze sihlale sisikhumbula?

10 Ukuhlangana namaKrestu kungasipha amathuba wokobana siveze ukuthembeka. Njengombana sifundile eSahlukweni-12, kufuze sitjheje indlela esiberegisa ngayo isipho sethu sokukhuluma, khulu-khulu phakathi kwabanakwethu nabodadwethu abangokomoya. Ukuzicocela nje kungajika kube yihlebo elimazako! Nesibuyelela indaba esingawaziko umsuka wayo, sizabe sirhelebha ekurhatjheni amala, kubhedere khulu bona sitjheje ikulumwethu. (Izaga 10:19) Ngakelinye ihlangothi, kungenzeka sazi bona indaba ethileko iliqiniso, kodwana lokho akutjho bona kurerhe ukuyikhuluma. Ngokwesibonelo, kungenzeka indaba leyo ayisifuni, nofana kuzabe kukungabonisi umusa ukukhuluma ngayo. (1 KwebeTesalonika 4:11) Abanye abantu baqala ukuba lihlaza ngokuthi kuthembeka, kodwana amezwethu kufuze ahlale athandeka begodu anomusa.—Funda KwebeKholose 4:6.

11, 12. (a) Kungaziphi iindlela labo abenza izono ezikulu benza bona imiraro yabo ibe mimbi khulu? (b) Ngimaphi amala uSathana awathuthukisako malungana nezono ezikulu, begodu singalwisana njani nawo? (c) Singabonisa njani bona sithembekile ehlanganweni kaJehova?

11 Kuqakatheke khulu bona sithembeke kilabo abadosa phambili ebandleni. Abanye abenza izono ezikulu bangezelela umraro ngokulinga ukufihla izono zabo nangokuleya amala kubadala bebandla nebabuza ngakho. Abanjalo bangathoma nokuphila ukuphila okukabili, benze ngasuthi bakhonza uJehova kukulapho baragela phambili nokwenza isono esikhulu. Eqinisweni, ikambo enjalo ijika koke ukuphila komuntu kube mamala. (AmaRhalani 12:2) Abanye batjela abadala ingcenye yeqiniso kungilapho bafihla amaqiniso aqakathekileko. (IZenzo 5:1-11) Kanengi ukungathembeki okunjalo kubangelwa kukholelwa emaleni akhuthazwa nguSathana.—Qala ibhoksi elithi: “ Amala KaSathana Malungana Nezono Ezikulu.”

12 Kuqakathekile godu ukuthembeka ehlanganweni kaJehova nesiphendula iimbuzo etlolwako. Isibonelo, nesibika umberego wethu wekonzo yesimini, siyatjheja bona singatloli amala. Ngokufanako, nesizalisa iimbawo ezimalungana namalungelo athileko wekonzo, akukafuzi sikhulume amala ngobujamo bepilo yethu nofana ezinye izinto ezimalungana nathi.—Funda Izaga 6:16-19.

13. Singahlala njani sithembekile nesenza ibhizinisi nesikholwa nabo?

13 Ukuthembeka kwesikholwa nabo kubandakanya neendaba zebhizinisi. Ngezinye iinkhathi abanakwethu nabodadwethu abamaKrestu bangahlanganyela ekwenzeni ibhizinisi. Kufuze batjheje bona bangahlanganisi iindaba zebhizinisi nokukhulekela abakwenza eWolo loMbuso nofana ekonzweni. Kungenzeka omunye mqatjhi omunye siberegi. Nengabe siqatjhe abazalwana nofana abodade, sizokuyelela bona sibaphathe ngokwethembeka, sibabhadele ngesikhathi esifaneleko, sibanikele umrholo esivumelene ngawo, begodu sibanikele neenzuzo ezifunwa mthetho. (1 KuThimothi 5:18; KaJakobosi 5:1-4) Ngakelinye ihlangothi, nesiqatjhwe mnakwethu nofana udade kufuze siwuberegele ngokuzeleko umrholwethu. (2 KwebeTesalonika 3:10) Asilindeli ukuphathwa bhedere kunezinye iimberegi ngombana sinobuhlobo obungokomoya nomqatjhi, kube ngasuthi umqatjhi ukatelelekile ukusinikela isikhathi sokutshwila emberegweni nofana iinzuzo ezithileko ezingafunyanwa ngezinye iimberegi.—Kwebe-Efesu 6:5-8.

14. Nengabe amaKrestu enza ibhizinisi ndawonye, ngimaphi amagadango okukuhlakanipha bona awathathe, begodu kubayini?

14 Kuthiwani nengabe ibhizinisi lethu libandakanya ukuhlanganyela ebhizinisini elinganamathuba aqinisekileko wokuphumelela, mhlamunye ukusisa nofana ukuboleka imali? IBhayibhili inikela ikambisolawulo eqakathekileko nelisizo: Tlolani yoke into phasi! Isibonelo, lokha uJeremiya athenga ingcenye yendawo, watlola incwadi begodu wenza ikhophi yayo phambi kwabofakazi begodu wayibeka kuhle khona azokuqalisela kiyo ngesikhathi esizako. (Jeremiya 32:9-12; Genesisi 23:16-20) Ukutlola yoke imininingwana, encwadini elungiselelwe kuhle, yatlikitlwa phambi kwabofakazi akutjho bona asibathembi esikholwa nabo esenza nabo ibhizinisi. Kunalokho, kurhelebha ukukhandela bona kungabi nokungazwisisani, ukudana, begodu neempikiswano ezingabangela ukuhlukana. Woke amaKrestu enza ibhizinisi ndawonye kufuze ahlale akhumbula bona alikho ibhizinisi okufanele lifake ubunye nokuthula kwebandla engozini. *1 KwebeKorinte 6:1-8.

UKUTHEMBEKA EENTWENI ZEPHASI

15. UJehova uzizwa njani ngezenzo zokungathembeki ebhizinisini, begodu amaKrestu asabela njani emikghweni enjalo ethandwako?

15 UmKrestu akagcini ngokuthembeka ebandleni kwaphela. UPowula wathi: “Sithanda bona siphile ipilo emsulwa kikho koke esikwenzako.” (KumaHebheru 13:18) Nekuziwa eendabeni zamabhizinisi wephasi, uMbumbi wethu ufuna ukuthembeka. Encwadini yeZiyema kwaphela, kukhulunywa amahlandla amane ngeenkali ezikhohlisako. (Izaga 11:1; 16:11; 20:10, 23) Endulo, gade kujayelekile bona kuberegiswe iinkali ekurhwebelaneni bona kukalwe izinto ezithengiswako nemali okuthengwa ngayo. Abathengisi abangakathembeki bebaberegisa iinkali eembili kubandanye nesikali esingakanembi khona bazokukhohlisa abathengi. * UJehova uzihloyile izenzo ezinjalo. Bona sihlale ethandweni lakhe kufuze sibalekele zoke izenzo zokungathembeki ebhizinisini.

16, 17. Ngiziphi iinhlobo zokungathembeki ezijayelikileko ephasini namhlanjesi, begodu amaKrestu azimisele ukwenzani?

16 Njengombana uSathana ambusi wephaseli, akusirari ukubona iphasi lizele ukungathembeki. Ngamalanga singalingelwa bona singathembeki. Lokha abantu nebatlola isibawo somberego, kujayelekile bona batlole amala, bathi baneziqu abanganazo nofana bakhulume ngelemuko lomberego abanganalo. Nebazalisa amaforomo wokufudukela kenye inarha, womthelo, wetjhorensi namanye amaforomo, kujayelekile bona batlole iimpendulo ezimamala khona bazokufumana abakufunako. Abafundi abanengi bayakopa, nofana nebatlola iinhlahlubo neminye iimberego yesikolo, bangaya ku-Internet bathathe umberego womunye umuntu bawenze wabo. Begodu lokha abantu nebaberegelana neenkhulu ezikhohlakeleko, bayafumbathisa khona bazokufumana lokho abakufunako. Sikulindele lokho ephasini elinabantu abanengi ‘abarhubhela ngeenkhwanyeni zabo, abarhuluphela imali, . . . nabahloya okuhle.’—2 KuThimothi 3:1-5.

17 AmaKrestu weqiniso azimisele ukungahlanganyeli kizo zoke izenzo ezinjalo. Okwenza ukuthembeka kube budisi kukobana labo abangakathembeki babonakala baphumelela begodu baba babantu abaphambili ephasini. (AmaRhalani 73:1-8) Kodwana amaKrestu angaba nemiraro yeemali ngombana afuna ukuthembeka “kikho koke akwenzako.” Kunenzuzo ukuzidela okunjalo? Iye, kunenzuzo! Kubayini sithi kunenzuzo? Ngiziphi iimbusiso esizifumana ngokuba ngabathembekileko?

IIMBUSISO ZOKUTHEMBEKA

18. Kubayini kuqakatheke khulu ukuba nedumo lokuba mumuntu othembekileko?

18 Zimbalwa izinto ozozifumana ekuphileni eziqakatheke ukudlula ukuba nedumo lokuba mumuntu othembekileko. (Qala ibhoksi elithi “ Ngithembeke Kangangani?.”) Begodu cabanga ngalokhu—nanyana ngubani angazakhela idumo elinjalo! Akuyi ngekghono, ubunjinga, ijamo, isizinda nokhunye ongeze ukghone ukukulawula. Nofana kunjalo, abanengi bayabhalelwa ukufumana igugu lokuba nedumo elihle. Yinto engafumaneki bulula. (Mika 7:2) Abanye bangahlekisa ngawe ngombana umumuntu othembekileko, kodwana abanye bazokubuka ngokuthembeka kwakho, begodu uzokufumana umvuzo wokuhlonitjhwa nokuthenjwa. AboFakazi bakaJehova abanengi bafumane bona ukuthembeka kwabo kubazuzisile ngokweemali. Nekuqothwa iimberegi ezingakathembeki bona akhenge baqothwe, nofana bafumana umberego ngesikhathi kutlhogeka khulu iimberegi ezithembekileko.

19. Ukuphila ngokuthembeka kusithinta njani isazelo sethu nobuhlobo bethu noJehova?

19 Kungakhathaliseki bona lokho kuyenzeka kuwe nofana awa, uzokufumana bona ukuthembeka kuletha nezinye iimbusiso ezikulu. Uzokubusiswa ngokuba nesazelo esihlanzekileko. UPowula watlola: “Siyazi bonyana isazelo sethu sihlala simsulwa.” (KumaHebheru 13:18) Ukungezelela kilokho, uBaba wezulwini onethando angeze angaliboni idumo lakho, begodu uyabathanda abantu abathembekileko. (Funda AmaRhalani 15:1, 2; Izaga 22:1) Kwamambala, ukuthembeka kukurhelebha bona uhlale ethandweni lakaZimu begodu awukho umvuzo odlula lokho. Ngokulandelako sizokucabangela indaba ehlobene nale: Umbono kaJehova ngomberego..

^ isig. 9 Ebandleni, ukuba nomukghwa omumbi wokuleya amala asabekako—anqophe ukulimaza abanye—ungabangela bona abadala bathathe igadango lokwahlulela.

^ isig. 14 Malungana nalokho okufuze kwenziwe nengabe amahlelo webhizinisi awakhambi kuhle, qala Isithasiselo, esithi, “Ukurarulula Ukungazwani Eendabeni Zerhwebo.”

^ isig. 15 Gade baberegisa esinye isikali nebathengako esinye nebathengisako, ngalokho gade bazuza ngazo zoke iindlela. Godu gade bangaberegisa isikali esingakajami kuhle nofana esibudisi khulu kwelinye ihlangothi kunelinye khona bazokukhohlisa umthengi ngazo zoke iinkhathi.