Guruka oze aha biriho

Guruka oze aha birimu

ESHUURA 14

Ba Omwesigwa omu Bintu Byona

Ba Omwesigwa omu Bintu Byona

‘Nitwetenga kuba abeesigwa omu bintu byona.’ —ABAHEBURAAYO 13:18, NW.

1, 2. Ahabw’enki Yehova naashemererwa ku arikutureeba nituteeraho kuba abeesigwa? Ha eky’okureeberaho.

OMUKAZI n’omutabani we muto baaruga hamwe omu duuka. Ku baba nibagyenda, omwana ayemerera, areebeka nk’oshobeirwe. Omu ngaro ze ainemu eky’okuzaanisa eki yaiha omu duuka. Yaayebwa kukigarura ahu yaakiiha nari kushaba nyina kukimugurira. Ashobeirwe, atandika kurira ngu nyina amuhwere. Nyina amugumya kandi agarukayo nawe omu duuka kugira ngu omwana ogwo abaase kukigarurayo kandi ashabe okusaasirwa. Ku akora ekyo, nyina ashemererwa munonga kandi ayesiima. Ahabw’enki?

2 Abazaire nibashemererwa munonga baareeba abaana baabo nibeega obukuru bw’okuba abeesigwa. Nikyo kimwe na Tataitwe ow’omu iguru, “Ruhanga orikwesigwa.” (Zaaburi 31:5) Ku arikutureeba nitweyongyera kukura omu by’omwoyo kandi turikuteeraho kuba abeesigwa, naashemererwa munonga. Ahabw’okugira ngu nitwenda kumushemeza kandi tukaguma omu kukunda kwe, tushemereire kutooreza Paulo owaagizire ati: ‘Nitwetenga kuba abeesigwa omuri byona.’ (Abaheburaayo 13:18) Ka tushwijume emiringo ena emikuru ei turikubaasa kushanga kigumire okuba abeesigwa. Na bwanyima nituza kureeba bimwe aha birungi ebirikuruga omu kuba abeesigwa.

OKUBA ABEESIGWA OMU KWESHWIJUMA

3-5. (a) Ekigambo kya Ruhanga nikiturabura kita aha bikwatiraine n’akabi akari omu kwebeiha? (b) N’enki ekirikwija kutuhwera kuba abeesigwa omu kweshwijuma?

3 Eky’okubanza ekitoorobi n’okwega kuba abeesigwa omu kweshwijuma. Kyorobi itwe abantu abatahikiriire kwebeiha. Nk’eky’okureeberaho, Yesu akagambira Abakristaayo b’omuri Laodikea ngu bakaba nibeebeiha ngu n’abatungi, kandi obwo baabaire bari ‘abooro, empumi kandi bajwaire busha’ omu by’omwoyo, buzima bakaba bari omu mbeera mbi. (Okushuuruurwa 3:17) Okwebeiha kwabo kukareetera embeera yaabo yaayongyera kuba mbi.

4 Noobaasa n’okwijuka ngu entumwa Yakobo nawe akarabura ati: “Omuntu weena ku ayeteekateekaho kuba omunyadiini, ataarinda rurimi rwe, yaayebeiha omu mutima gwe, ediini y’omuntu ogwo n’eya busha.” (Yakobo 1:26) Twateekateeka ngu nitubaasa kukoresa kubi orurimi rwaitu haza tugume turi abaheereza ba Yehova abarikusiimwa, nituba nitwebeiha. Okuramya Yehova kwaitu nikuba kuri okwa busha. N’enki ekirikubaasa kutuhwera kuteebeiha?

5 Omu nyiriri ezo, Yakobo naashushanisa amazima g’ekigambo kya Ruhanga n’endeberwamu. Naatuhabura okwetegyereza ebiragiro bya Ruhanga ebihikire kandi tukakora empindahinduka ahu kirikwetengyesa. (Shoma Yakobo 1:23-25.) Baibuli neebaasa kutuhwera kuba abeesigwa omu kweshwijuma n’okureeba ei twine kukora empindahinduka. (Okutonzya 3:40; Hagai 1:5) Nitubaasa n’okushaba Yehova tumugambire atushwijume, atuhwere kureeba emitwarize yoona emibi n’okugireka. (Zaaburi 139:23, 24) Okutaba beesigwa buzima n’okwebeiha kw’amaani, kandi twine kukureeba nk’oku Tataitwe ow’omu iguru arikukureeba. Enfumu 3:32 nihagira hati: “Omuntu orikwehabagiza n’ekirikunugwa ahari Ruhanga, kwonka ab’omutima ogugororokire abeesiga.” Yehova naabaasa kutuhwera kutwara ebintu nk’oku arikubitwara n’okwereeba nk’oku arikutureeba. Ijuka ngu Paulo akagira ati: ‘Nitwetenga kuba abeesigwa.’ Titurikubaasa kuba abantu abahikiriire omu bunaku obu, kwonka buzima twine kuteeraho kuba abeesigwa.

OBWESIGWA OMU KA

Okuba abeesigwa nikituhwera kwetantara ebikorwa ebi turikubaasa kushereka

6. Ahabw’enki abari omu bushwere bashemereire kuba abeesigwa aha bu bashweraine nabo, kandi baakora ekyo nibeetantara kabi ki?

6 Obwesigwa bushemereire kuba ekintu kikuru omu maka Amakristaayo. Omushaija n’omukazi we bashemereire kugambirana buri kimwe bataine ki barikusherekana. Obushwere bw’Abakristaayo tibushemereire kubamu ebikorwa bibi nk’okwemanyiiza munonga omuntu ou otari nawe omu bushwere, okutunga abanywani kurabira aha Intaneeti, abu ou oshweraine nawe atarikumanya nari kureeba ebirikwitsa enshoni eby’omuringo gwona. Abakristaayo abamwe abari omu bushwere beejumbire omu bikorwa bibi nk’ebyo, haza baabishereka abu bashweraine nabo. Okukora batyo nikworeka obutari bwesigwa. Yetegyereze ebigambo bya Daudi Omugabe omwesigwa: “Tinshutama na bantu bataine mugasho, kandi tinkwatanisa na ndyarya.” (Zaaburi 26:4) Ku oraabe ori omu bushwere, toshemereire kwejumba omu bikorwa ebirikubaasa kukureetera kushereka ou oshweraine nawe eki orikukora!

7, 8. Ni by’okureeberaho ki eby’omu Baibuli ebirikubaasa kuhwera abaana kwega obukuru bw’okuba abeesigwa?

7 Ni kirungi abazaire okukoresa eby’okureeberaho by’omu Baibuli baaba nibeegyesa abaana baabo obukuru bw’okuba abeesigwa. Omu by’okureeberaho by’abantu abaabaire batari beesigwa, harimu nk’ekya Akani, owaibire kandi akateeraho kushereka obushuma bwe; Gehazi, owaabeihire okwenda kutunga empiiha; na Yuda owaibire kandi akabeiha okwenda kukora kubi Yesu.—Yoshua 6:17-19; 7:11-25; 2 Abagabe 5:14-16, 20-27; Matayo 26:14, 15; Yohaana 12:6.

8 Omu by’okureeberaho ebirungi eby’obwesigwa, harimu ekya Yakobo, owaagambiire abaana be kugarurayo esente ezi baashangire omu nshaho zaabo, ahabw’okuba akateekateeka ngu nizibaasa kuba zaatairwemu kitagyendereirwe; ekya Yefusa n’omuhara owaagyendeire aha kuraganisa kwa ishe okw’okwefeerereza kw’amaani; n’ekya Yesu, n’obumanzi owaayeyorekire abantu enshaarizi okubaasa kuhikiiriza obunabi n’okurinda banywani be. (Okutandika 43:12; Abaramuzi 11:30-40; Yohaana 18:3-11) Eby’okureeberaho bimwe ebi nibibaasa kworeka abazaire ebigambo by’omugasho ebiri omu Kigambo kya Ruhanga, ebirikubaasa kubahwera kwegyesa abaana baabo obukuru bw’okuba abeesigwa n’okukunda okuba abeesigwa.

9. Abazaire bashemereire kwetantara ki baaba nibenda kuteeraho abaana baabo eky’okureeberaho ky’obwesigwa, kandi ahabw’enki eky’okureeberaho nk’ekyo kiri kikuru?

9 Okwegyesa nk’okwo nikuha abazaire obujunaanizibwa bw’amaani. Entumwa Paulo akabuuza ati: “Mbwenu iwe oyegyesa abandi, toyeyegyesa? Iwe obuurira abandi okutaiba, oiba?” (Abarooma 2:21) Abazaire abamwe nibabuzabuza abaana baabo barikwegyesa aha bwesigwa kwonka bo batari beesigwa. Nibabaasa kwiba otuntu tukye reero beekwatse bati: “Bakama b’eduuka nibamanya ngu abantu nibaija kutwara otuntu nk’otu” nari babeiha reero bagire ngu “kaaba kari akashuba kakye.” Buzima okwiba n’okwiba, n’obu ekintu ekiibirwe kyakuba kiri kikye munonga, kandi n’okubeiha tihariho okukye n’okuhango, n’obu waakuba noogamba aha kintu kya muringo ki. * (Shoma Luka 16:10.) Abaana nibarahuka kureeba oburyarya bw’omuntu kandi ekyo buzima nikibaasa kubashiisha. (Abaefeso 6:4) Kwonka, ku barikwega obwesigwa kuruga aha by’okureeberaho by’abazaire baabo, nibabaasa kukura bahimbise Yehova omu nsi egi etarimu bwesigwa.—Enfumu 22:6.

OBWESIGWA OMU KIBIINA

10. Aha bikwatiraine n’okuba abeesigwa omu kugaaniira n’abaikiriza bagyenzi baitu, ni kurabura ki oku tushemereire kuguma nitwijuka?

10 Okuba hamwe n’Abakristaayo bagyenzi baitu nikituha omugisha gw’okworeka obwesigwa. Nk’oku twayegire omu Shuura 12, twine kwegyendesereza omu bi turikugamba, okukira munonga twaba turi n’ab’eishe-emwe na banyaanyazi-itwe. Ebi turikugaaniiraho n’abandi buri izooba nibibaasa kurugamu orugambo, nangwa n’okubeihererana. Twagamba aha bi tuhuriire ebi tutarikumanya gye yaaba bihikire, nitubaasa kweshanga turikujanjaaza ebishuba, n’ahabw’ekyo ni kirungi okwegyendesereza omu bi turikugamba. (Enfumu 10:19) N’obu twakuba nitumanya ngu ekintu kihikire, tikirikumanyisa ngu tushemereire kukigambaho. Nk’eky’okureeberaho, ekintu ekyo nikibaasa kuba kitarikutukwataho, nari nikibaasa kutaba kirungi okukigambaho. (1 Abatesalonika 4:11; 1 Petero 4:15) Abantu abamwe nibagira ngu waagamba kubi nooba nooyoreka obumanzi, kwonka ebigambo byaitu butoosha bishemereire kuba ebirikushemeza kandi eby’embabazi.—Shoma Abakolosai 4:6.

11, 12. (a) Ni mu miringo ki ei abamwe abarikuba beejumbire omu bikorwa bibi barikwongyera kushiisha? (b) Ni bishuba ki ebimwe ebi Sitaane arikureetaho aha bikwatiraine n’ebibi eby’amaani, kandi nitubaasa kubirwanisa tuta? (c) Nitubaasa kworeka tuta ngu turi abeesigwa aha kibiina kya Yehova?

11 Ni kikuru na munonga okuba ab’amazima aha bareeberezi b’ekibiina. Bamwe abarikuba beejumbire omu bikorwa bibi nibongyera kushiisha barikuteeraho kushweka ekibi kyabo kandi babeiha n’abareeberezi b’ekibiina baateeraho kubabuuza. Abantu nk’abo nibatandika kuba endyarya, barikwebeiha ngu nibaheereza Ruhanga beitu obwo barikugumizamu kukora ebibi by’amaani. Ekirikurugamu, omuntu nk’ogwo naahinduka omubeihi omu bintu byona. (Zaaburi 12:2) Abandi nibagambiraho abareeberezi bikye, kwonka babashereka ebintu ebikuru. (Ebyakozirwe 5:1-11) Obutari bwesigwa nk’obwo butoosha niburuga omu kwikiririza omu bishuba ebi Sitaane arikureetaho.—Reeba akabokisi “ Ebishuba bya Sitaane Ebirikukwata aha Bibi eby’Amaani.”

12 Kandi ni kikuru okuba ab’amazima aha kibiina kya Yehova twaba nitugarukamu ebibuuzo omu buhandiikye. Nk’eky’okureeberaho, twaba nituhayo ripoota zaitu z’okubuurira, titurikwenda kuhayo ripoota eriho ebitahikire. Nikyo kimwe, na twaba nitwijuza foomu y’okushaba kutaaha omu buheereza obumwe, titushemereire kuhandiikaho ebitahikire ebirikukwata aha magara gaitu nari ebindi ebirikutukwataho.—Shoma Enfumu 6:16-19.

13. Nitubaasa kuguma turi abeesigwa tuta twaba nitukorera nari nitukoresa ow’eishe-emwe mugyenzi waitu?

13 Kandi tushemereire kuba abeesigwa aha b’eishe-emwe bagyenzi baitu n’omu by’obushuubuzi. Obumwe, ab’eishe-emwe na banyaanyazi-itwe nibabaasa kuza hamwe omu by’obushuubuzi. Bashemereire kuteeraho kureeba ngu tibaajwanzya enshonga ezo n’okuramya kwabo okurikuba aha Kyombeko ky’Obukama nari omu kubuurira. Ow’eishe-emwe naabaasa kuba naakorera ow’eishe-emwe mugyenzi we. Twaba nitukoresa ab’eishe-emwe nari banyaanyazi-itwe, tushemereire kuba abeesigwa aharibo, tukabashashura empiiha ezi twikirizaineho, tukabashashurira omu bwire kandi tukabaha n’ebindi bihembo nk’oku ebiragiro biraabe nibigira. (1 Timoseo 5:18; Yakobo 5:1-4) Kandi twaba nitukorera ow’eishe-emwe nari munyaanyazi-itwe, tukore emirimo yoona ei turikuba tushemereire kukora. (2 Abatesalonika 3:10) Titushemereire kuteekateeka ngu naaba aine kututwariza omu muringo gw’omutaano ahabw’akakwate aku twine omu by’omwoyo, ka tugire nk’okutuha obwire tukarugaho kakye aha murimo, nari ebintu ebindi ebi atarikuha abakozi abandi.—Abaefeso 6:5-8.

14. Abakristaayo ku barikukora hamwe eby’obushuubuzi, ni buhabuzi ki obu baine kukuratira, kandi n’ahabw’enki?

14 Kwonka shi okushuubura kwaitu ku kwakuba kuri okw’amakwatane, obundi kurimu n’okweguza sente? Baibuli neetuha omusingye mukuru ogw’okugyenderaho: Mute buri kimwe omu buhandiikye! Nk’eky’okureeberaho, Yeremia ku yaaguzire ekibanja, endagaano ei baakozire akagiihamu kopi, hariho na baakareebi, kandi yaagibiika gye ngu eije ekoresibwe omu biro by’omumaisho. (Yeremia 32:9-12; reeba na Okutandika 23:16-20.) Waaba nooshuubura n’ab’eishe-emwe bagyenzi baawe, okutebeekanisa gye ebintu byona, mukabita omu buhandiikye, ekihandiiko mukakitaho emikono hariho na baakareebi, tikirikumanyisa ngu timurikwesigana. Kureka, nikibahwera okwetantara obutaikirizana, okureebyana nangwa n’okwebaganisamu. Abakristaayo boona abarikushuubura hamwe bashemereire kuguma nibaijuka ngu eby’obushuubuzi tibishemereire kushiisha obumwe n’obusingye bw’Abakristaayo. *1 Abakorinso 6:1-8.

OBWESIGWA AHEERU Y’EKIBIINA

15. Yehova naatwara ata eby’obushuubuzi ebitarimu bwesigwa, kandi Abakristaayo nibareeba bata ebikorwa ebi ebikanyire omu nsi?

15 Obwesigwa bw’Omukristaayo tibushemereire kugarukira omu kibiina. Paulo akagira ati: ‘Nitwetenga kuba abeesigwa omu bintu byona.’ (Abaheburaayo 13:18, NW) Omu kukora eby’obushuubuzi n’abantu b’ensi, Omuhangi waitu naayenda ngu nabwo tube abeesigwa. Omu kitabo kya Enfumu kyonka, minzaani nari shi eby’okurengyesa ebitahikire nibigambwaho munonga. (Enfumu 11:1; 20:10, 23) Ira, bakaba bakira kukoresa minzaani n’amabaare g’okupimisa omu by’obushuubuzi okubaasa kupima ebintu ebyagurwa n’esente ezaabigura. Abashuubuzi abatari beesigwa bakaba bakoresa amabaare g’emiringo ebiri na minzaani ezitahikire kubeiha n’okwiba abaabaire nibabaguraho ebintu. * Yehova naayanga ebikorwa nk’ebyo! Okubaasa kwerindira omu kukunda kwe, nitwangira kimwe eby’obushuubuzi ebirimu ebikorwa by’obutari bwesigwa.

16, 17. Ni bikorwa ki eby’obutari bwesigwa ebikanyire omu nsi egi, kandi Abakristaayo ab’amazima bamaririire kukora ki?

16 Ahabw’okugira ngu Sitaane niwe mutegyeki w’ensi egi, tikirikututangaaza kureeba ngu obutari bwesigwa buri hoona omu nsi. Buri izooba nitubaasa kugyezibwa kuba abatari beesigwa. Abantu ku barikuba nibahandiika aha birikubakwataho baaba nibashaba omurimo, nibakira kubeiha, n’okugingirira ebihandiiko n’emyaka ei bamazire nibakora omurimo ogwo. Abantu ku barikuba nibaijuza foomu ezirikukwata aha kufuruka, okuha omushoro, inshuwarensi n’ebindi nk’ebyo, nibakira kuhandiika ebitahikire okubaasa kutunga eki barikwenda. Abeegi baingi nibaiba ebigyezo kandi ku barikushabwa kugira ebi baahandiika, nibabaasa kuza aha Intaneeti baiheyo ebi barikushangaho, babiheyo nk’ebi bo beekoreire. Abantu ku barikukoragana n’abari omu ofiisi abatari beesigwa, nibakira kubaha ebituga kutunga eki barikwenda. Tikirikutangaaza kureeba emitwarize egi omu nsi, omu abantu baingi ‘barikwekunda, bari abakunzi b’empiiha, . . . abarikwanga ebirungi.’—2 Timoseo 3:1-5.

17 Abakristaayo ab’amazima bamaririire kuteejumba omu bikorwa ebyo. Ekirikureetera okuba omwesigwa obumwe kitaayoroba, n’ahabw’okugira ngu abo abarikwejumba omu bikorwa by’obutari bwesigwa nibareebeka nk’abarikusingura kandi abari gye omu nsi egi. (Zaaburi 73:1-8) Kwonka Abakristaayo nibabaasa kufeerwa sente ahabw’okuba nibenda kuguma bari abeesigwa ‘omu bintu byona.’ Nikirugamu ebirungi? Eego buzima! Kwonka ahabw’enki? Ni birungi ki ebirikuruga omu kuba omwesigwa?

EBIRUNGI EBIRIKURUGA OMU KUBA OMWESIGWA

18. Ahabw’enki okumanywa nk’omwesigwa kiri ekintu kikuru munonga?

18 Ti bingi ebirikuhaisa omuntu ekitiinisa nk’okumanywa nk’omwesigwa. (Reeba akabokisi “ Ndi Omwesigwa Obwire Bwona?”) Kandi kiteekateekyeho, omuntu weena naabaasa kuteeraho kumanywa nk’omwesigwa! Tikirikurugiirira aha talanta, obutungi, oburungi, obuzaarwa bwawe nari ebindi. Kwonka, baingi tibaine eiziina rirungi nk’eryo. Abantu baingi ti beesigwa. (Miika 7:2) Abamwe nibabaasa kukujuma ahabw’okuba omwesigwa, kwonka abandi nibaija kukusiima, ekiraarugyemu bakwesigye kandi bakuhe ekitiinisa. Baingi aha Bajurizi ba Yehova bashangire ngu okuba abeesigwa kibahwereire kutunga emirimo. Babaasize kugumya emirimo yaabo obwo abakozi abatari beesigwa baaheza kubingwa, nari batungire omurimo ei abakozi abeesigwa barikuba nibetengwa munonga.

19. Okuba abeesigwa nikikwata kita aha muntu waitu w’omunda n’aha mukago gwaitu na Yehova?

19 Yaaba ekyo kikuhikaho nari kitakuhikaho, noija kwetegyereza ngu okuba omwesigwa nikirugamu ebirungi ebindi bingi. Noija kugira omutima ogutarikweshinja. Paulo akahandika ati: “Nitumanya ngu twine omutima ogutarikweshinja.” (Abaheburaayo 13:18) Ekindi, Tataitwe ow’omu iguru naija kureeba obwesigwa bwawe, kandi naakunda abantu abeesigwa. (Shoma Zaaburi 15:1, 2; Enfumu 22:1.) Buzima, okuba omwesigwa nikikuhwera kwerindira omu kukunda kwa Ruhanga, kandi tihariho ekiconco eki turikubaasa kutunga ekirikukira ekyo. Hati ka tushwijume ekindi ekiine akakwate n’obwesigwa omu shuura erikukurataho: Oku Yehova arikutwara okukora.

^ kacw. 9 Omu kibiina haaba harimu omuze gw’okubeihererana, okugyendereire kukora kubi abandi, nikibaasa kwetengyesa abareeberezi kushutama bakashoboorora enshonga egyo.

^ kacw. 14 Aha bikwatiraine n’ekishemereire kukorwa mwatunga oburemeezi omu kushuubura kwanyu, reeba Ebyongyeirweho, “Okushoboorora Obuteetegyerezana omu by’Obushuubuzi.”

^ kacw. 15 Bakaba bakoresa amabaare g’omuringo gumwe kugura ebintu n’ag’omuringo ogundi kuguza, barikweyendeza omu miringo yoona. Kandi bakaba bakoresa minzaani erikuremeera orubaju rumwe kugira ngu babaase kwiba abu barikuguza nari kuguraho.