Bai pa asuntu

Bai pa indisi

KAPITULU 14

Sedu onestu na tudu kusas

Sedu onestu na tudu kusas

“No misti sedu sempri onestu na tudu kusas.” — EBREUS 13:18, NM.

1, 2. Pabia ku Jeova ta kontenti ora ki oja no na sforsa pa sedu onestu? Da izemplu.

UN MAME kaba di sai na un loja ku si fiju. Di repenti fiju para, ku kara di un algin ku firi. I pega un brinkedu pikininu ki toma na loja. I diskisi tornal o pidi si mame pa i kumpral el. I sinti mal pa kila, i coma si mame i kontal. Mame nkoraẑal, dipus i lebal pa dentru di loja pa i torna brinkedu i pidi diskulpa. Oca i fasil, mame fika kontenti ku si fiju. Pabia?

2 Entri kusas ku pudi pui papes pa e kontenti, puku ku pudi komparadu ku alegria di oja se fiju aprindi importansia di sedu onestu. Mesmu kusa ta akontisi tambi ku no Pape ku sta na seu, “Deus fiel”. (Salmu 31:5) Ora ki oja no na sforsa pa sedu maduru na sintidu spiritual, i ta kontenti ku sforsu ku no ta fasi pa sedu onestu. Suma no misti kontental i fika sempri na si amor, no tene mesmu sintimentu ku apostulu Paulu ku fala: “No misti sedu sempri onestu na tudu kusas.” (Ebreus 13:18, NM) Gosi no fala di kuatru arias di vida ku utru ora i pudi sedu difisil sedu onestu. Dipus no na oja alguns benefisius di sedu onestu.

SEDU ONESTU KU NO KABESA

3, 4. Kal avisu ku palabra di Deus danu aserka di pirigu di ngana no kabesa?

3 No purmeru disafiu i aprindi sedu onestu ku no kabesa. Suma umanus mperfeitu i muitu fasil ngana no kabesa. Pur izemplu, Jesus fala kristons di Laodiseia kuma, e sta na ngana se kabesa na pensa kuma e riku, ma bardadi i di kuma elis i “pobri, segu i nun.” (Apokalipsi 3:17) Oca e na ngana se kabesa, e staba so na piora se situason.

4 Talves bu sta tambi na lembra kuma disipulu Tiagu da es avisu: “Si algin kuda kuma i sedu riliẑiosu, ma i ka frianta si lingua, i na ngana si korson; si riliẑion i ka nada.” (Tiagu 1:26) Si no pensa kuma no pudi usa mal no lingua i na mesmu tempu adora Jeova na manera ki na seta, no sta so na ngana no kabesa. No adorason ka na bali, i na sedu suma liŝu. Ke ku pudi lunjusinu di es situason?

5. Ke ku pudi judanu sedu onestu ku no kabesa?

5 Na mesmu kapitulu, Tiagu kompara Palabra di Deus ku un spiju. I konsijanu jubi diritu lei perfeitu di Deus i fasi ajustis ki pirsis. (Lei Tiagu 1:23-25.) Biblia pudi judanu pa sedu onestu ku no kabesa i oja ke ki pirsis fasi pa minjoria. (Miskiñu di Jeremias 3:40; Aẑeu 1:5) No pudi tambi pidi Jeova na orason pa i judanu oja kualker falias gravi na nos i judanu kuriẑil. (Salmu 139:23, 24) Falta di onestidadi i un frakesa ku ta ngana, i no pirsisa di nkaral suma ku no Pape ku sta seu ta nkaral. Ditus 3:32 fala: “Pabia SIÑOR i nuju kil ku ta yanda mal, ma i ta mostra si sigridu pa kilis ku tene korson di bardadi.” Jeova pudi judanu nkara kusas ku onestidadi suma ki ta nkaral, tambi i pudi judanu izamina no asons di akordu ku si pontu di vista. Lembra kuma apostulu Paulu fala: “No misti sedu sempri onestu”. No ka pudi sedu perfeitu gosi, ma no misti ku tudu sinseridadi sedu onestu, i no ta buska fasi kila.

ONESTIDADI NA FAMILIA

Sedu onestu pudi judanu ivita komportamentu ku no pudi bin misti sugundi

6. (a) Pabia ku kasadus pirsisa di sedu onestu ku n̈utru? (b) Kal pirigu ke ta ivita del ora ke sedu onestu ku n̈utru?

6 Onestidadi dibi di sedu un marka di un familia kriston. Omi ku minjer dibi di sedu abertu i onestu ku n̈utru. Na un kasamenti kriston, i ka ten lugar pa komportamentu susu, suma pur izemplu, mostra interesi romantiku na algin ku bu ka kasa kel, disenvolvi amizadis sugundidu na internet, o jubi kualker tipu di pornografia. Alguns kristons kasadus nvolvi nes tipu di komportamentu dipus e sugundil di se parseru. Es i falta di onestidadi. Jubi so palabras di fiel Rei Davi: “N ka ta sinta ku jinti ku ka para na kamiñu, nin N ka ta yanda juntu ku jinti finjidu.” (Salmu 26:4) Si abo i kasadu, ka bu nvolvi nunka na komportamentu ku talves na lebau sugundi kin ku bu sedu pa bu parseru.

7, 8. Kal izemplus di Biblia ku pudi juda mininus aprindi importansia di onestidadi?

7 Ora ku papes na sina se fijus importansia di onestidadi, i bon pa e fasi bon usu di izemplus bibliku. Pur izemplu, i ten izemplus di falta di onestidadi na storia di Akan ku furta dipus i tenta sugundi si furtu; izemplu di Jeazi ku konta mintida pa pudi oca diñeru; ku izemplu di Judas ku furta, tambi i konta mintida pa trai Jesus. — Josué 6:17-19; 7:11-25; 2 Reis 5:14-16, 20-27; Mateus 26:14, 15; Jon 12:6.

8 Papes pudi usa tambi bon izemplus, suma izemplu di Jakó ku nsisti ku si fijus pa e ribanta diñeru ke oja na se sakus, pabia i pensa kuma jintis ku pui diñeru na sakus yara nan; izemplu di Jefté ku di si fiju ku onra promesa di si pape apesar di sakrifisiu garandi; ku izemplu di Jesus ku identifika si kabesa ku koraẑen dianti di multidon ku bin prindil, pa pudi kumpri profesia i proteẑi si amigus. (Kumsada 43:12; Ŝefis 11:30-40; Jon 18:3-11) Es puku izemplus pudi da papes un ideia di informasons importanti ku sta na Palabra di Deus, ku pudi juda elis sina se fijus ama i oja balur ku onestidadi tene.

9. (a) Ke ki bon pa papes ivita del si e misti disa un bon izemplu pa se fijus? (b) Pabia ku es izemplu i importanti?

9 Es manera di nsina ta pui un responsabilidadi na papes. Apostulu Paulu fasi es purgunta: “Abo propi ku ta nsina utru jinti, bu ka na nsina bu kabesa? Abo ku fala pa ka furta, bu na furta?” (Romanus 2:21) Alguns papes ta pui se fijus sta konfusu ora ke na sina elis sedu onestu ma e ka ta aẑi ku onestidadi. Ora ke furta o e konta mintida talves e ta tira diskulpa ku palabras suma esis: “Patron sibi kuma jintis na toma e kusas, es ka ciga nada” o “N sta so na brinka, es i ka nada.” Ma na bardadi, furtu i furtu, i ka mporta si kusa ku furtadu sedu di balur o i ka sedu. Tambi mintida i mintida, i ka mporta kal ki asuntu o si mintida i pikininu o garandi. * (Lei Lukas 16:10.) Mininus ta lestu ku nota finjimentu, i kila pudi leba elis na ka sedu onestu tok e ta garandi. (Efésius 6:4) Ma si e aprindi sedu onestu atraves di izemplu di se papes, talves e pudi glorifika Jeova nes mundu di falta di onestidadi. — Ditus 22:6.

ONESTIDADI NA KONGREGASON

10. Aserka di bon kumunikason ku no kumpañeris di adorason, kal kuidadu ku no pirsisa di toma?

10 Sta juntu ku no ermons ta danu manga di opurtunidadi di disenvolvi kualidadi di onestidadi. Suma ku no ojaba na Kapitulu 12, no pirsisa di toma kuidadu ku manera ku no ta usa don di lingua, spesialmenti ora ku no sta ku no ermons ku irmas na fe. I fasil pa un kombersa normal vira na un kombersa ku na fala mal di utrus, i te mesmu na kalunia! Si no ta konta kusas ku no ka sibi si kontra i bardadi, talves no sta na juda spalia un mintida. En ves di kila, i minjor kontrola no lingua. (Ditus 10:19) Pa utru ladu, talves no pudi sibi kuma un kusa i bardadi, ma kila ka signifika kuma no dibi di papia del. Pur izemplu, talves ki asuntu i ka di no konta, o i ka na sedu bon papia del. (1 Pedru 4:15) Alguns jintis ta sedu duru ku utrus, i e ta tira diskulpa di kuma e sta na sedu onestu, ma no palabras dibi di sedu sempri bon i ku sabi obi. — Lei Kolosensis 4:6.

11, 12. (a) Di kal manera ku alguns jintis ku fasi pekadu gravi ta omenta inda mas se purblema? (b) Kal mintidas ku Satanas ta promovi aserka di pekadus gravi, i kuma ku no pudi kombati ki mintidas? (c) Kuma ku no pudi sedu onestu ku organizason di Jeova?

11 I muitu importanti pa no sedu onestu ku kilis ku ta toma diantera na kongregason. Alguns jintis ku fasi pekadus gravi, omenta inda mas se purblema na tenta sugundi se pekadu i konta mintida pa ansions di kongregason ora ke puntadu aserka di se pekadu. Es koldadi di jintis ta kumsa ku leba un vida di finjimentu, finji sirbi Jeova nkuantu e na fasi pekadu sugundidu. Ora ku algin tene es tipu di komportamentu, tudu ke ki finji sedu i mintida. (Salmu 12:2) Utrus ta konta ansions so un parti di bardadi, i e sugundi parti mas importanti. (Atus 5:1-11) Manga di bias, es falta di onestidadi ta sedu pabia si dunu fia na mintidas ku Satanas ta promovi. — Jubi kuadru “ Mintidas di Satanas aserka di pekadus gravi.”

12 I importanti tambi sedu onestu ku organizason di Jeova ora ku no na ruspundi sertus purguntas na papel. Pur izemplu, ora ku no na prenŝi relatoriu di servisu di kampu, no dibi di skirbi ke ki i bardadi. Di mesmu manera, ora ku no na prenŝi un formulariu pa alguns privileẑiu di sirvisu, no dibi di konta bardadi aserka di no kondison di saudi o konta bardadi aserka di kualker aspetu di no vida. — Lei Ditus 6:16-19.

13. Kuma ku no pudi kontinua sedu onestu si no ta tarbaja juntu ku no kumpañeris di adorason?

13 Onestidadi ku no kumpañeris di adorason ta aplika tambi na asuntu di nogos. Utru ora, ermons ku irmas ta junta pa fasi un nogos. Ora ku es sedu, e dibi di toma kuidadu pa ka jagasi es asuntu ku adorason. E dibi di ivita papia di es asuntu na Salon di Renu o ora ke sta na pregason. Talves i pudi sedu ki, relason di tarbaju i di tipu patron ku tarbajadur. Si ermons o irmas ta tarbaja pa nos, no dibi di toma kuidadu pa trata elis ku onestidadi, paga elis se salariu na ora, na valor kombinadu, i ku benefisius kombinadu o ku iẑiẑidu pa lei. (1 Timótiu 5:18; Tiagu 5:1-4) Di mesmu manera, si no ta tarbaja pa un ermon o irma, no dibi di tarbaja oras kompletu di no tarbaju. (2 Tesalonisensis 3:10) No ka dibi spera tene un tratamentu spesial so pabia di no relasionamentu spiritual ku patron, suma si kontra i tene obrigason di danu tempu livri, danu benefisius, o utrus vantaẑens ku utrus tarbajaduris ka tene. — Efésius 6:5-8.

14. Ora ku ermons junta pa fasi un nogos di altu risku, kal kuidadu ki bon pa e toma, i pabia di ke?

14 Ke gora si nogos sedu nogos di altu risku ma ku pudi tisi lukrus, suma pur izemplu fasi investimentu o pista utrus diñeru? Biblia tene es prinsipiu importanti, ku sedu, skirbi tudu na papel! Pur izemplu, oca Jeremias kumpra un terenu, i fasi un dukumentu ku si kopia, i ranja tustumuñus, dipus i guarda ki dukumentu diritu pa dia di amaña. (Jeremias 32:9-12; jubi tambi Kumsada 23:16-20) Ora ku no na fasi nogos ku no kumpañeris di adorason, i ka falta di konfiansa si no skirbi tudu na papel, no sina ki dukumentu i no ranja tustumuñus. Pa kontrariu, es ta juda na ivita mal ntindidu, disapontamentus, te mesmu i ta ivita junda-junda ku pudi tisi divison. Kualker ermons ku junta pa fasi nogos, e dibi di toma kuidadu pa ka disa pa nogos pui union ku pas di kongregason na pirigu. *1 Koríntius 6:1-8.

ONESTIDADI KU JINTIS DI MUNDU

15. (a) Kuma ku Jeova ta sinti aserka di malandrisa na nogos? (b) Kuma ku kristons ta nkara es kustumi ku inci mundu?

15 Onestidadi di un kriston i ka so na kongregason. Apostulu Paulu fala: “No misti sedu sempri onestu na tudu kusas.” (Ebreus 13:18, NM) No Kriadur misti tambi pa no sedu onestu ora ku no na trata asuntus di nogos ku jintis di mundu. So na livru di Ditus, i ten manga di referensia aserka di balansu di nganu. (Ditus 11:1; 20:10, 23) Na tempu antigu, jintis kustumaba usa balansu na nogos pa pudi pesa kusas ke na kumpra i pesa diñeru ke na kumpra kel ki kusas. Komersiantis malandrus pudiba mara balansu pa pudi kume se klientis. Jeova odia es tipu di pratika! Si no misti fika sempri na si amor, no dibi di ivita tudu tipu di falta di onestidadi na nogos.

16, 17. (a) Kal tipu di falta di onestidadi ku inci mundu aos? (b) Ke ku kristons sta disididu pa fasi?

16 Suma Satanas i guvernanti di mundu, i ka ta surprindinu oja kuma falta di onestidadi danu volta. Kada dia no ta sedu tentadu pa ka sedu onestu. Ora ku jintis na mundu na skirbi un kurikulu pa buska tarbaju, e kustuma skirbi ke ki ka bardadi, konta ke ku e ka sedu, o konta spiriensia ke ka tene. Ora ke na prenŝi formulariu di imigrason, di mpustu, di sugurus o kusas suma esis, e kustuma pui kusas ki ka bardadi pa pudi konsigi ke ku e misti. Manga di alunus ta fasi kabula na provas, o ora ke na fasi redason o relatoriu pa skola, e ta bai kopia ideia di utrus na internet dipus e bin apresental suma si kontra i se ideia. I ora ku jintis na lida ku funsionarius koruptus, manga di bias e ta da elis suku di bas pa pudi konsigi ke ku e misti. No ta spera es tipu di komportamentu na un mundu nunde ku manga delis “na ama se kabesa, e ta sedu faimadu, . . . ku ka ten amor pa kil ki bon”. — 2 Timótiu 3:1-5.

17 Kristons di Bardadi sta disididu pa ka nvolvi na nin un koldadi di es tipu di pratikas. Utru ora ke ku ta pui pa i sedu difisil pa no sedu onestu, i ora ku no oja kuma, jintis ki ka onestu sta suma se na sai ben susedidu na mundu di aos. (Salmu 73:1-8) Kristons pudi inda sufri ciu na sintidu finanseru pabia di kuma e misti sedu onestu “na tudu kusas.” Sera ki bali pena fasi es sakrifisiu? Klaru ki i bali pena! Pabia? Kal ki benefisius di sedu onestu?

BENEFISIUS DI SEDU ONESTU

18. Pabia ku reputason di sedu onestu tene balur garandi?

18 Entri kusas di balur ku bu pudi oja, puku ku pudi komparadu ku balur di tene un reputason di sedu un algin onestu i di konfiansa. (Jubi kuadru “ Sera ki ami i onestu?”) Kada kin tene pusibilidadi di tene es reputason! Pa tene es reputason, i ka dipindi di bu abilidadi, rikesa, bonitasku, ambienti ku bu kriadu nel, o utru kusa fora di bu kontroli. Manga delis ku tene es kusas, ka konsigi tene bon reputason. Onestidadi i un kualidadi ki puku oja na jintis. (Mikeias 7:2) Alguns jintis talves pudi gozau pabia bu sedu onestu, ma utrus na apresia bu onestidadi i tene mas konfiansa na bo pabia di kila. Manga di Tustumuñas di Jeova diskubri kuma onestidadi benefisia elis na sintidu finanseru. E konsigi fika na se tarbaju nkuantu ki utrus tarbajaduris ki ka onestu na dispididu, o e oja tarbaju oca jintis na buska tarbajaduris onestus.

19. Kuma ku sedu onestu pudi afeta no konsiensia ku no relason ku Jeova?

19 Si es ciga ja di akontisi ku bo o nau, un dia bu na bin oja benesfisius garandi di sedu onestu. Bu na tene benson di tene un konsiensia limpu. Apostulu Paulu fala: “No tene serteza di kuma no tene un konsiensia onestu.” (Ebreus 13:18, NM) Alen di kila, no Pape ku sta na seu ama jintis onestu, i bu onestidadi ka na bai suma mon di sal na yagu. (Lei Salmu 15:1, 2; Ditus 22:1.) Sedu onestu na judau fika sempri na amor di Deus, i ka ten labaremu ku no misti tene ku mas es. Na prosimu kapitulu no na fala di un asuntu ku parsi ku es asuntu di onestidadi, ku sedu, kuma ku Jeova ta nkara tarbaju.

^ par. 9 Na kongregason, si algin tene kustumi di konta mintida ku intenson di fasi utrus mal, si dunu pudi sedu disiplinadu pa ansions.

^ par. 14 Pa sibi ke ki bon fasi ora ku nogos ku no ermons ka sai ben, jubi parti di apendisi “Kuma di risolvi purblemas na asuntu di nogos.”