Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 14

Yetsembeka Kuko Konkhe

Yetsembeka Kuko Konkhe

“Sifisa kwenta [ngekwetsembeka] kuko konkhe ngaso sonkhe sikhatsi.”HEBHERU 13:18.

1, 2. Kungani Jehova ajabula lapho asibona senta imetamo yekwetsembeka? Niketa sibonelo.

MAKE nemfanyana wakhe lomncane baphuma esitolo. Kutsi kusenjalo, lomfanyana wakhe uyema, ebusweni ubukeka etfukile. Esandleni sakhe uphetse lithoyisi lelincane lalitsetse ngesikhatsi basengekhatsi esitolo. Ukhohliwe kulibuyisela, nobe kucela make wakhe kutsi amtsengele lona. Ucala kuphatfwa luvalo bese ukhalela make wakhe kutsi amsite. Uyamdvudvuta, bese uyamtsatsa babuyele bobabili ngekhatsi esitolo kute atewubuyisela lelithoyisi futsi acolise. Njengobe lomfana acolisa, make wakhe ugcwala injabulo kanye nekutichenya. Kungani?

2 Timbalwa tintfo letijabulisa batali kwengca kubona bantfwana babo bafundza kubaluleka kwekwetsembeka. Kunjalo nangaBabe wetfu wasezulwini ‘longuNkulunkulu lowetsembekile.’ (Tihlabelelo 31:5) Njengobe asibona sikhula kancane kancane ebuhlotjeni betfu naye, uyajabula kusibona setama ngalokusemandleni etfu kwetsembeka. Ngenca yekutsi sifuna kumjabulisa futsi sihlale elutsandvweni lwakhe, siveta imiva lefanana naleyo umphostoli Pawula layiveta lapho atsi: “Sifisa kwenta [ngekwetsembeka] kuko konkhe.” (Hebheru 13:18) Ase sinake tici letine tekuphila letiyinhloko lesingase sikutfole kumatima kwetsembeka kuto. Ngemuva kwaloko, sitawuhlola letinye tetibusiso lesitawutitfola ngekwenta njalo.

KUTIHLOLA NGEKWETSEMBEKA

3-5. (a) LiVi laNkulunkulu lisecwayisa njani ngetingoti tekutikhohlisa? (b) Yini lengasisita kutsi setsembeke kitsi ngekwetfu?

3 Sici sekucala lokumatima kwetsembeka kuso, kukitsi ngekwetfu. Kumelula ngatsi njengobe sibantfu labangakapheleli kutsi sitikhohlise. Sibonelo saloko kutsi Jesu watjela emaKhristu aseLawodisiya kutsi abetikhohlisa ngekucabanga kutsi acebile, kantsi ‘aphuyile, atimphumphutse, angcunu’ ngekwakamoya nobe ebuhlotjeni bawo naNkulunkulu—lekwakusimo lesidzabukisako. (Sembulo 3:17) Kutikhohlisa kwabo kwenta simo sabo saba sibi nakakhulu.

4 Mhlawumbe usakhumbula kutsi umfundzi Jakobe wecwayisa: “Umuntfu locabanga kutsi uyakholwa, abe angalubophi lulwimi lwakhe, uyatikhohlisa enhlitiyweni yakhe, nekukholwa kwaloyo muntfu kulite.” (Jakobe 1:26) Nangabe besingacabanga kutsi singalusebentisa kabi lulwimi lwetfu ngenhlanye sibe sikhonta Jehova ngendlela layemukelako, besitawube siyatikhohlisa. Empeleni kukhonta kwetfu Jehova bekuyoba lite lelite. Yini lengasisita kutsi sikugweme loku?

5 Emavesini lafananako, Jakobe wafananisa liciniso lelisevini laNkulunkulu nesibuko. Waseluleka kutsi sitibuke ngekucaphelisisa emtsetfweni waNkulunkulu lophelele futsi sente lushintjo lapho kudzingeka khona. (Fundza Jakobe 1:23-25.) LiBhayibheli lingasisita setsembeke kitsi ngekwetfu kute sikwati kubona lapho kudzingeka sitfutfukise khona. (Sililo 3:40; Hagayi 1:5) Singaphindze sithandaze kuJehova futsi simcele asihlole, kute asisite sikwati kukuvuma kungapheleli kwetfu siphindze setame kukulungisa. (Tihlabelelo 139:23, 24) Kungetsembeki kubutsakatsaka lobubhacile, futsi kufanele natsi setame kukubheka ngendlela Babe wetfu wasezulwini lakubheka ngayo. Incwadzi yeTaga 3:32 itsi: “Umuntfu [lokhohlisako] usinengiso kuSimakadze, kodvwa labalungile balitsemba lakhe.” Jehova angasisita sitive ngendlela yena lativa ngayo, futsi sitibone ngendlela yena lasibona ngayo. Khumbula kutsi Pawula watsi: ‘Sifisa kwetsembeka kuko konkhe.’ Angeke siphelele kwanyalo, kepha ngekutimisela, sifisa futsi ngebucotfo sifuna kwetsembeka.

KWETSEMBEKA EMNDENINI

Kwetsembeka kusisita kutsi sigweme kutiphatsa lesingase silingeke ekutseni sikufihle

6. Kungani labo labashadile kufanele betsembeke kulomunye nalomunye, futsi ngutiphi tingoti lekufanele baticaphele futsi batigweme?

6 Kwetsembeka kufanele kube luphawu lwemindeni yemaKhristu. Ngako-ke, indvodza nemfati kufanele bakhulumisane ngalokukhululekile futsi nangekwetsembeka. Emndenini wemaKhristu kute indzawo yetento tekungetsembeki, njengemikhuba lelimatako futsi lengcolile yekudlala ngelutsandvo nemuntfu longakashadi naye, kwakha bungani lobuyimfihlo nebantfu lohlangana nabo ku-Internet, nobe kubuka titfombe letingcolile. Lamanye emaKhristu lashadile aye ahlanganyela ekutiphatseni lokunjalo kepha abafihlela labo lashade nabo. Kwenta kanjalo kusho kungetsembeki. Caphela emavi aDavide iNkhosi leyetsembekile, latsi: “Angihambisani nebantfu bemanga, futsi anginabudlelwane nebatentisi.” (Tihlabelelo 26:4) Nangabe ushadile, ungatibeki etimeni letingase tikulingele kutsi ufihlele loshade naye luhlobo lwemuntfu longilo.

7, 8. Ngutiphi letinye tetibonelo teliBhayibheli letingasita bantfwana bafundze ngekubaluleka kwekwetsembeka?

7 Lapho bafundzisa bantfwana babo kubaluleka kwekwetsembeka, batali benta kahle kusebentisa tibonelo letiseBhayibhelini. Kunetibonelo letimbi letinjengesa-Akhani, loweba futsi wetama nekufihla sono sakhe; Gehazi, lowacala emanga ngobe afuna kuzuza umcebo; kanye naJudasi, loweba futsi wakhuluma emanga lamabi kute alimate Jesu.Joshuwa 6:17-19; 7:11-25; 2 Emakhosi 5:14-16, 20-27; Matewu 26:14, 15; Johane 12:6.

8 Kuphindze kube khona tibonelo letinhle tekwetsembeka, njengesaJakobe, lowayala emadvodzana akhe kutsi abuyisele imali labeyitfole emasakeni awo, ngobe abenemuva wekutsi ingene ngeliphutsa. Lesinye saJeftha nendvodzakati yakhe, leyavuma kwenta loko babe wayo abesakufungile, nobe kwenta kanjalo kwakusho kutidzela ngayo. Kuphindze kube nesibonelo saJesu, lowatsi ngekwetsembeka wativeta embikwesicuku sebantfu lesasitfukutsele, kute agcwalise siphrofetho futsi avikele nebangani bakhe. (Genesisi 43:12; Tikhulu 11:30-40; Johane 18:3-11) Leti nguletinye tetibonelo letimbalwa letingenta batali batfole lwati loluligugu loluseVini laNkulunkulu, lolungabasita bafundzise bantfwana babo kutsandza kanye nekutsatsa kwetsembeka njengentfo lebalulekile.

9. Yini lekufanele batali bayigweme nabafuna kubekela bantfwana babo sibonelo sekwetsembeka, futsi kungani sibonelo sabo sibalulekile?

9 Timfundziso letinjalo tibeka umtfwalo lobalulekile kubatali. Umphostoli Pawula wabuta: “Pho, njengobe ufundzisa labanye, wena awutifundzisi ngani? Wena ushumayela kutsi kungebiwa, pho, wena ubelani?” (Roma 2:21) Labanye batali badida bantfwana babo ngekubafundzisa ngekwetsembeka kantsi bona abatiphatsi kanjalo. Bangase batitsetselele ngekweba intfo lencane kanye nekukhuluma emanga ngekutsi batsi: “Mosi baphatsi balenkampani lengisebenta kuyo bete inkinga nasitebela lokutsite,” nobe batsi: “Hawu, bekumane kungemangana lamancane nje.” Kepha ecinisweni kweba akushintji, futsi akuyi ngekutsi kungakanani loko lokwebiwe. Kuyafanana nangemanga, nawo awashintji, awayi ngekutsi nguyiphi indzaba lebekukhulunywa ngayo nobe kutsi emaciniso aguculwe kangakanani. * (Fundza Lukha 16:10.) Kumelula ngebantfwana kutsi balingise kutentisa kwebatali babo, futsi loku kungabalimata. (Efesu 6:4) Kodvwa lapho bafundza kwetsembeka ngesibonelo sebatali babo, kungaba melula ngabo kutsi bakhule badvumise Jehova kulelive lelingaketsembeki.Taga 22:6.

KWETSEMBEKA EBANDLENI

10. Mayelana nekukhulumisana ngekwetsembeka nalabo lesikholwa nabo, yini lekufanele siyikhumbule?

10 Kuhlangana kwetfu nalamanye emaKhristu kusivulela ematfuba lamanyenti ekubonisa kwetsembeka. Njengobe sifundzile eSehlukweni 12, kufanele sicaphele indlela lesisebentisa ngayo sipho setfu sekukhuluma, ikakhulukati kubazalwane nabodzadze lesikanye nabo. Melula nje, inkhulumo levamile ingashintja ibe yinhlebo lelimatako, futsi ingahle ibe nakunyundzela! Nangabe sicoca indzaba lesingaciniseki kutsi iliciniso, sitawube sihlanganyela ekusakateni emanga. Ngako-ke, esimeni lesinjalo kuncono kutsi sicaphele lulwimi lwetfu. (Taga 10:19) Ngakulokunye, singayati intfo letsite kutsi iliciniso, kepha loko akusho kutsi sekufanele siyisakate. Kungenteka kutsi lendzaba ayisitsintsi nobe akusiko kubonisa umusa kuyicoca. (1 Thesalonika 4:11) Labanye bantfu babita kuba luhlata ngekutsi kwetsembeka, kepha emavi etfu ngaso sonkhe sikhatsi kufanele ajabulise futsi abe nemusa.Fundza Kholose 4:6.

11, 12. (a) Labanye labaye benta tono letimatima, bayenta njani inkinga kutsi ibe matima nakakhulu? (b) Ngumaphi lamanye emanga Sathane lawakhutsatako mayelana netono letimatima, futsi singalwa njani nawo? (c) Singatibonisa njani setsembekile enhlanganweni yaJehova?

11 Kubaluleke nakakhulu kutsi setsembeke kulabo labaholako ebandleni. Labanye labaye benta sono lesimatima, baye betama kufihla leso sono ngekucala emanga kulabadzala lapho bababuta ngaso, futsi ngaloko benta inkinga ibe yimbi nakakhulu. Bantfu labanjalo bate bacale nekuphila kuphila lokumphacambili, bente shengatsi bakhonta Jehova kepha ngenhlanye babe benta sono lesimatima. Empeleni loko kushintja konkhe kuphila kwemuntfu kube ngemanga. (Tihlabelelo 12:2) Labanye ababatjeli konkhe labadzala, bafihla emaciniso labalulekile endzaba. (Imisebenti 5:1-11) Esikhatsini lesinyenti kungatsembeki lokunjalo kuvame kubangelwa kukholelwa emangeni lagcugcutelwa nobe lakhutsatwa nguSathane.—Fundza libhokisi lelitsi “ Emanga aSathane Mayelana Netono Letimatima.”

12 Kubalulekile futsi nekwetsembeka enhlanganweni yaJehova lapho siniketa timphendvulo letibhalwe phansi temibuto letsite. Nasi sibonelo: Lapho sibhala umbiko wenkonzo yasensimini, kufanele sicaphele singabhali emanga. Kuyafanana nalapho sigcwalisa emafomu esicelo selilungelo lelitsite lenkonzo, akukafaneli sicale emanga lapho sichaza simo semphilo yetfu nobe lokunye lokumayelana natsi.Fundza Taga 6:16-19.

13. Singahlala njani setsembekile nangabe sisebhizinisini nalesikholwa naye?

13 Kwetsembeka kwetfu kubazalwane lesikanye nabo kute kufike nasetindzabeni tebhizinisi. Ngaletinye tikhatsi, bazalwane kanye nabodzadze bangase babe sebhizinisini ndzawonye. Kufanele bagweme kucoca ngetindzaba tebhizinisi lapho baseHholweni leMbuso nobe lapho basenkonzweni yasensimini. Lobuhlobo bebhizinisi bungaba ngulobo besisebenti kanye nemcashi. Nangabe sicashe bazalwane nobe bodzadze, kufanele sibaphatse ngekwetsembeka, sibaholele ngesikhatsi, nemholo kube nguloyo lokuvunyelenwe ngawo, siphindze sibanike netinzuzo lokuvunyelenwe ngato nobe letifunwa ngumtsetfo. (1 Thimothi 5:18; Jakobe 5:1-4) Kuyafanana nalapho sicashwe ngumzalwane nobe dzadze, sisebenta ngekutimisela kute sitfole umholo losifanele. (2 Thesalonika 3:10) Akukafaneli silindzele kuphatfwa ngalokwehlukile ngenca yekutsi sibazalwane, njengekutsi sitsi umcashi wetfu usikweleta sikhatsi seku-ofa emsebentini, tinzuzo letitsite, nobe letinye tintfo letingatfolwa nguletinye tisebenti.Efesu 6:5-8.

14. Nangabe emaKhristu abambisene ebhizinisini, yini lokukuhlakanipha kutsi ayente, futsi kungani?

14 Kutsiwani nangabe ngandlela tsite sibambisene ebhizinisini, mhlawumbe ngekutjala imali nobe ngekuyibolekisa. LiBhayibheli lisiniketa simiso lesibalulekile nalesilusito: Bhalani konkhe phansi! Nasi sibonelo: Ngesikhatsi Jeremiya atsenga insimi, waba netimphepha letentiwe embikwabofakazi, futsi watigcina kahle kute tibe sifakazelo esikhatsini lesitako. (Jeremiya 32:9-12; fundza naGenesisi 23:16-20) Lapho senta ibhizinisi nebazalwane betfu, kuhle kutsi sibe netimphepha letinayo yonkhe imininingwane, letisayiniwe, letentiwe embikwabofakazi, futsi kwenta kanjalo akusho kutsi asetsembani. Kunaloko, kusita ekugwemeni kungevani, kudvumateka, kanye nekucabana lokungase kube khona. Nobe ngumaphi emaKhristu lasebhizinisini ndzawonye, kufanele akhumbule kutsi ayikho ibhizinisi lokufanele ibeke bunye nekuthula kwelibandla engotini. *1 Khorinte 6:1-8.

KWETSEMBEKA EVENI LESIPHILA KULO

15. Jehova utiva njani ngemikhuba yekungatsembeki ebhizinisini, futsi emaKhristu ayibheka njani imikhuba lenjalo levamile?

15 Kwetsembeka kwemKhristu akugcini ebandleni kuphela. Pawula watsi: “Sifisa kwenta [ngekwetsembeka] kuko konkhe.” (Hebheru 13:18) Etindzabeni tebhizinisi, uMdali wetfu ufuna setsembeke. Encwadzini yeTaga iyodvwana kunemavesi lamane lakhuluma ngetikali letikhohlisako. (Taga 11:1; 16:11; 20:10, 23) Endvulo, kwakuyintfo leyetayelekile kusebentisa sikali kute kukalwe tintfo letitsengiwe kanye nemali letsenge leto tintfo. Batsengisi lababengakatsembeki, bebasebentisa tisindvo letimbili kanye nesikali lesinganiketi umbiko locondzile, kute bayenge bantfu lababatsengiselako. * Jehova uyayitondza imikhuba lenjalo! Nasifuna kuhlala elutsandvweni lwakhe, sitakugwema nakakhulu kwenta nobe ngumiphi imikhuba yekungatsembeki etindzabeni tebhizinisi.

16, 17. Ngutiphi tinhlobo tekungatsembeki letikhona lamuhla, futsi yini emaKhristu eliciniso latimisele kuyenta?

16 Ngenca yekutsi Sathane ungumbusi walelive, akumangalisi-ke kubona kungetsembeki kusitungelete kangaka. Malanga onkhe singase sihlangabetane netilingo tekungetsembeki. Lapho bantfu bagcwalisa emafomu ekufuna umsebenti, baye bacale emanga ngelwati lwabo lwemsebenti, baphindze batsi bafundzele tintfo letitsite kantsi ngemanga laluhlata lawo. Nabagcwalisa emafomu ekutfutsela kulelinye live, emtselo, newemshuwalensi, bavamise kuniketa timphendvulo letingemanga kute nje batfole loko labakufunako. Bafundzi labanyenti bavamise kukopa tivivinyo, nobe lapho babhala imisebenti yesikolwa baya ku-Internet kute batfole umsebenti walomunye umuntfu bese batsi wabo. Nalapho bantfu basebentelana netiphatsimandla letingaketsembeki, batibhadala imali kute batfole loko bona labakufunako. Nguloko lesikulindzele eveni lelinebantfu ‘labatitsandzako, labatsandza imali, . . . nalabatondza lokuhle.’2 Thimothi 3:1-5.

17 EmaKhristu eliciniso atimisele kungahlanyeli kunobe ngumiphi yalemikhuba. Lokwenta kungetsembeki kube yinsayeya nakakhulu, kutsi labo labangatsembeki kubonakala shengatsi bayaphumelela kulelive lesiphila kulo. (Tihlabelelo 73:1-8) Ngesikhatsi lesifananako, emaKhristu wona ayahlupheka ngobe afuna kuhlala atsembekile ‘kuto tonkhe tintfo.’ Kutidzela kwawo kuyawazuzisa yini? Yebo kunjalo! Kepha kungani kuwazuzisa? Ngutiphi tibusiso latitfolako ngekutiphatsa kwawo ngekwetsembeka?

TIBUSISO LETILETFWA KWETSEMBEKA

18. Kungani kwatiwa njengemuntfu lowetsembekile kuligugu kangaka?

18 Timbalwa kakhulu tintfo letiligugu kakhulu ekuphileni letendlula kwatiwa njengemuntfu lowetsembekile. (Fundza libhokisi lelitsi “ Ngetsembeke Kangakanani?”) Asewucabange nje ngaloku—wonkhe umuntfu angatakhela ligama lelinjalo! Akuyi ngekutsi unemakhono lanjani, ucebe kangakanani, ubukeka njani, ukhulelephi, kanye nanganobe yini lengetulu kwemandla akho. Nobe kunjalo, labanyenti bayehluleka kutakhela ligama lelihle. Alitfolakali melula. (Mikha 7:2) Labanye bangakweya ngenca yekutsi wetsembekile, kepha ekugcineni bayawukuhlonipha futsi bakwetsembe. Linyenti laboFakazi BaJehova litfole umcebo lomnyenti ngenca yekwetsembeka kwalo. Bayachubeka basebenta lapho kucoshwa tisebenti letinyenti letingakatsembeki nobe batfole imisebenti ledzinga tisebenti letetsembekile.

19. Kuphila ngekwetsembeka kungawutsintsa njani nembeza wetfu kanye nebuhlobo betfu naJehova?

19 Ngisho nobe loko kuyenteka kuwe nobe cha, utawutfola kutsi kwetsembeka kuletsa tibusiso letinyenti nakakhulu. Utawuphindze ube nesibusiso sanembeza lomsulwa. Pawula wabhala: “Sineliciniso kutsi nembeza wetfu umsulwa.” (Hebheru 13:18) Ngetulu kwaloko, Babe wetfu losezulwini utawukubona kwetsembeka kwakho, futsi uyabatsandza bantfu labahlala batsembekile. (Tihlabelelo 15:1, 2; Taga 22:1) Kuhlala wetsembekile, kutawukusita kutsi uhlale elutsandvweni lwaNkulunkulu, futsi kute lomunye umvuzo lowendlula lona. Ase sicabangele lenye indzaba lefanana nalena: Indlela Jehova lawubheka ngayo umsebenti.

^ sig. 9 Ebandleni, sento lesibi sekucala emanga lamabi—ngenjongo yekulimata labanye—singatsatselwa sinyatselo sekwehlulela.

^ sig. 14 Mayelana naloko lofanele kwentiwe lapho kuvela tinkinga ebhizinisini, fundza Sandzisanchazo lesinesihloko lesitsi: “Kucatulula Kungevani Etindzabeni Tebhizinisi.”

^ sig. 15 Bebasebentisa sisindvo sinye sekutsenga kanye nalesinye sekutsengisa, futsi batitfolela tinzuzo ngekusebentisa letindlela. Bebaphindze basebentise sikali lesingasebenti kahle kute bayenge bantfu.