Ir al contenido

Tatzʼetaʼ ri rucholajem

TANAJ 16

Tqapabʼaʼ qiʼ chuwäch ri Satanás chuqaʼ ri rupataʼy

Tqapabʼaʼ qiʼ chuwäch ri Satanás chuqaʼ ri rupataʼy

«Tipabʼaʼ iwiʼ chuwäch ri itzel winäq [o Satanás]. Y [...] xtanimäj kʼa el chiwäch» (SANTIAGO 4:7, CO).

1, 2. ¿Achike ri yekikot toq yeqasäx pa yaʼ ri winäq?

¿KʼÏY yan junaʼ ayaʼon pe ruqʼij ri Jehová? We ke riʼ, kʼïy na wi mul awakʼaxan ri tzijonem nyaʼöx pa kiwiʼ ri winäq yeqasäx pa yaʼ. Stapeʼ kʼïy yan mul awakʼaxan ri tzijonem riʼ, man yatikïr ta naqʼät ri kikotem nanaʼ toq yeʼatzʼët apo ri winäq xkeqasäx pa yaʼ e paʼäl richin nkiqʼalajrisaj chi xkijäch yan kiʼ pa ruqʼaʼ ri Jehová. Ri kikotem nuyaʼ nubʼän chi ri winäq nkipaqʼapaʼ kiqʼaʼ, chuqaʼ e kʼo jujun yeʼoqʼ. ¡Kan janila kikotem nanaʼ toq natzʼët jun chik molaj winäq nuyaʼ ruqʼij ri Jehová!

2 Röj, man kʼïy ta kʼa mul nqatzʼët reʼ ri pa jun junaʼ. Ja kʼa e kʼo ri más kʼïy mul nkitzʼët chi qawäch röj: ja ri taqoxelaʼ. Qitzij na wi, man yojtikïr ta nqachʼöbʼ o nqanük ri «kikotem» nkinaʼ ri taqoxelaʼ «chi laʼ chi kaj» toq nkitzʼët ronojel semana pa mil ri winäq, ronojel ruwachʼulew, yeʼok apo ri pa rutinamit ri Jehová (Lucas 15:7, 10). Janila na wi kikotem nkinaʼ nkitzʼët ninimïr rutinamit ri Jehová chi ruwachʼulew (Isaías 2:2, 3).

RI SATANÁS «ACHIʼEL JUN KÖJ RI NURËQ PE RUCHIʼ»

3. ¿Achike ruma ri Satanás nsutiyaj achiʼel «jun köj ri nurëq pe ruchiʼ», chuqaʼ achike nrajoʼ?

3 Man konojel ta kʼa ri xamanil taq winäq yekikot chi pa mil ri winäq nkiyaʼ kan ri itzel taq bʼanobʼäl chuqaʼ yeqasäx pa yaʼ. Ri itzel taq xamanil yakatajnäq koyowal. Ri ke riʼ nkibʼän man kʼakʼaʼ ta chi qawäch röj, ruma ri Satanás rubʼin chi ri winäq man qitzij ta kanima nkiyaʼ ruqʼij ri Jehová, chuqaʼ chi man yetikïr ta yepaʼeʼ chuwäch jun nïm kʼayewal (tasikʼij Job 2:4, 5). Ruma kʼa riʼ toq jun winäq nujäch riʼ pa ruqʼaʼ ri Jehová, nukʼüt chi ri Satanás jun nimaläj tzʼuküy tzij, chuqaʼ kan achiʼel ta nupaqʼij rupaläj. Ruma ronojel semana pa mil mul npaqʼïx rupaläj, nsutin pe chi qij achiʼel «jun köj ri nurëq pe ruchiʼ [...] nukanoj achike» rubʼanik yojrutzäq (1 Pedro 5:8, CO). Ruma kʼa riʼ, nubʼän ronojel richin nuqasaj ruchuqʼaʼ ri qachibʼilanïk rikʼin ri Tataʼixel o yojrujëkʼ kan jumul rikʼin (Salmo 7:1, 2; 2 Timoteo 3:12).

Jujun winäq nujäch riʼ pa ruqʼaʼ ri Jehová chuqaʼ nqasäx pa yaʼ nukʼüt chi ri Satanás jun tzʼuküy tzij

4, 5. a) ¿Achike ri man xtitikïr ta xtubʼän ri Satanás? b) ¿Achike nuqʼalajrisaj ri Loqʼoläj Wuj chi kiwäch ri nimanelaʼ?

4 Stapeʼ «nurëq pe ruchiʼ» ri nimaläj köj, majun ruma nqaxibʼij qiʼ chuwäch. ¿Achike ruma? Ruma ri Jehová rubʼanon chi re chi kʼo kaʼiʼ ri man xtitikïr ta xtubʼän. Nabʼey, rijaʼ man xtitikïr ta xtuchüp ruwäch ri rutinamit ri Jehová. Ri Satanás jebʼël retaman riʼ, ruma ri Jehová rubʼin pe chi «man e ajlatäl ta» ri qitzij taq nimanelaʼ xkekʼaseʼ kan chupam ri «nimaläj tijoj poqonal». Chuqaʼ ronojel kʼa ri nubʼij ri Jehová, kan nbʼanatäj wi (Apocalipsis 7:9, 14).

5 Rukaʼn, ri Satanás man ntikïr ta nutzäq jun winäq ri kʼo chunaqaj ri Jehová. Riʼ qetaman ruma ri xubʼij ri profeta Azarías chi re ri Asá, ri jun qʼatöy tzij: «Ri Jehová kan kʼo wi iwikʼin rïx, we rïx ix kʼo rikʼin rijaʼ» (2 Crónicas 15:2; tasikʼij 1 Corintios 10:13). Ri Loqʼoläj Wuj yerusikʼij kʼïy winäq ri man xetzaq ta pa ruqʼaʼ ri Satanás (Hebreos 11:4-40). We röj nqabʼän achiʼel rijeʼ, yojkʼojeʼ chunaqaj ri Jehová, man xa xe ta xkojtikïr xtqapabʼaʼ qiʼ chuwäch ri Satanás chuqaʼ xtqachʼäk kan. Ja riʼ nubʼij ri Loqʼoläj Wuj: «Tipabʼaʼ iwiʼ chuwäch ri itzel winäq [o Satanás]. Y [...] xtanimäj kʼa el chiwäch» (Santiago 4:7, CO).

RÖJ «KIKʼIN RI ITZEL TAQ ESPÍRITU» NQABʼÄN OYOWAL

6. ¿Achike nubʼän ri Satanás richin yerutzäq ri nimanelaʼ?

6 Achiʼel nqatzʼët, ri Satanás majun bʼey xtitikïr ta xtutzäq ri rutinamit ri Jehová. Ja kʼa man tqamestaj, chi e kʼo yerutzäq chi kikojöl ri man nkichajij ta kiʼ. ¿Achike rubʼanik? Nuqasaj ruchuqʼaʼ ri kachibʼilanïk rikʼin ri Jehová. Ruma riʼ yerukʼäq achiʼel nimaläj taq abʼäj, nuyaʼ kʼayewal pa qawiʼ chi qajujunal chuqaʼ yerukusaj jalajöj taq pataʼy. Tqatzʼetaʼ re oxiʼ rubʼanik reʼ.

7. ¿Achike ruma ri Satanás rukʼison ruchuqʼaʼ chi rij rutinamit ri Jehová wakami?

7 Nimaläj taq kʼaqobʼäl. Ri apóstol Juan xubʼij: «Ronojel ri ruwachʼulew kʼo pa ruqʼaʼ ri itzel» (1 Juan 5:19, CR). Re tzij reʼ kʼo nkibʼij chi qawäch röj ri qitzij taq nimanelaʼ. Ri winäq ri man nkiyaʼ ta ruqʼij ri Dios e kʼo chik pa ruqʼaʼ ri Satanás, ruma riʼ chi rij ri rutinamit ri Jehová ruyaʼon wi ruchuqʼaʼ wakami. Ri tinamït riʼ jantapeʼ o (chi jumul) rukolon riʼ pa ruqʼaʼ (Miqueas 4:1; Juan 15:19; Apocalipsis 12:12, 17). Ri Satanás retaman chi xa bʼaʼ chik rukʼaslem, ruma riʼ más yakatajnäq royowal chuqaʼ rukʼison ruchuqʼaʼ chi rij rutinamit ri Jehová. Wakami, oj kʼo chi kiwäch ri rukʼisibʼäl taq rukʼaqobʼal, ri más kuchuqʼaʼ chuqaʼ ri más yesokon.

8. ¿Achike nukʼüt ri tzij xukusaj ri Pablo chi rij ri oyowal nqabʼän kikʼin ri itzel taq espíritus?

8 Kʼayewal pa qawiʼ chi qajujunal. Ri Pablo xubʼij chi ke ri nimanelaʼ: «Röj man kikʼin ta winaqiʼ nqabʼän wi labʼäl, xa kan kikʼin ri itzel taq espíritu» (Efesios 6:12). ¿Achike xrajoʼ xubʼij rikʼin ri tzij «labʼäl»? Ri tzij griego xukusaj rijaʼ, nchʼon chi rij ri chʼayonïk ri nbʼanatäj chi kiwäch e kaʼiʼ winäq. Rikʼin riʼ, ri Pablo xubʼij chi, chi qajujunal röj, kʼo oyowal (o chʼaʼoj) nqabʼän kikʼin ri itzel taq espíritus. Ri oyowal riʼ nqabʼän stapeʼ ri tinamït oj kʼo nunimaj o manäq ri itzel taq xamanil. Man tqamestaj chi ri qʼij toq xqajäch qiʼ pa ruqʼaʼ ri Jehová, achiʼel ta xojqʼax apo ri akuchi (o apeʼ) nbʼan ri oyowal. Kan xa xe kʼa toq xojqasäx pa yaʼ, xqatikirisaj el ri oyowal. Ruma riʼ, kan xkʼatzin wi chi ri Pablo xubʼij chi ke ri nimanelaʼ aj Éfeso chi kow kepaʼeʼ (Efesios 6:11, 13, 14).

9. a) ¿Achike ruma ri Satanás chuqaʼ ri itzel taq xamanil jalajöj taq pataʼy yekikusaj? b) ¿Achike ruma ri Satanás nrajoʼ nusäch ri qajolom, chuqaʼ achike rubʼanik man nqayaʼ ta qiʼ chuwäch? (Tatzʼetaʼ ri recuadro « Tqachajij qiʼ chi kiwäch rupataʼy ri Satanás»). c) ¿Achike pataʼy xtqatzʼët qa?

9 Jalajöj taq pataʼy. Ri Pablo xubʼij chi ke ri nimanelaʼ chi man tkiyaʼ kiʼ ri pa «e ruqʼolbʼal» ri Satanás (Efesios 6:11, CR). ¿Achike ruma ri Pablo man xa xe ta xubʼij «ruqʼolbʼal»? Ruma ri Satanás chuqaʼ ri itzel taq xamanil kʼïy kiwäch ri pataʼy yekikusaj richin yekiqʼöl ri winäq. Rijeʼ jebʼël kʼa ketaman achike ruma ke riʼ nkibʼän. Kitzʼeton chi e kʼo nimanelaʼ yetikïr yeqʼax chuwäch jun kʼayewal, ja kʼa yetzaq chupam jun chik. Ruma kʼa riʼ kan nkiyaʼ kanima chi rutzʼetïk ri achike nqabʼän. Nkajoʼ nketamaj akuchi (o apeʼ) qajnäq ruchuqʼaʼ ri qakuqubʼabʼäl kʼuʼx. Matyox kʼa chi re ri Loqʼoläj Wuj, nukʼüt chi qawäch achike pataʼy yekikusaj (2 Corintios 2:11). Chupam re wuj reʼ e kʼo yan pataʼy xeqatzʼët, achiʼel ri nbʼe awanima chi rij ri bʼeyomäl, ri itzel taq achibʼilanïk chuqaʼ ri tzʼiläj taq bʼanobʼäl. Wakami kojchʼon chi rij jun chik: ri bʼanoj itzinïk.

RI BʼANOJ ITZINÏK JUN RUBʼANIK NAYAʼ KAN RI JEHOVÁ

10. a) ¿Achike bʼanobʼäl yeʼok chupam ri itzinïk? b) ¿Achike nutzʼët ri Jehová ri itzinïk, chuqaʼ achike natzʼët rat?

10 Chupam ri bʼanoj itzinïk yeʼok konojel ri bʼanobʼäl yekibʼän ri winäq richin nketamaj chi rij ri petenäq chi qawäch apo, ri chʼonïk kikʼin ri animaʼiʼ, ri bʼanoj itz chi rij jun winäq o achike chik na jun ri rukʼwan itzinïk. Ri yebʼanon riʼ yeqa pa kiqʼaʼ ri itzel taq xamanil ruma nkikʼäm apo kiwäch. Qetaman kʼa chi «man nqa ta chuwäch ri Jehová» riʼ (Deuteronomio 18:10-12; Apocalipsis 21:8). Ruma ri Qatataʼ chi kaj nubʼij chi ‹tqitzelaj ri man ütz ta›, majun bʼey xtqajoʼ ta xtqayaʼ ruqʼaxon ranima kuma ri itzel taq xamanil (Romanos 12:9). Kan xa xe nqachʼöbʼ o nqanük riʼ npe tew chi qij.

11. ¿Achike nubʼän ri Satanás we yojrutzäq chupam ri bʼanoj itzinïk? Tayaʼ jun tzʼetbʼäl.

11 Qitzij wi, ri bʼanoj itzinïk jun rubʼanik naqʼäj rutzij ri Jehová. Ruma riʼ ri Satanás nuxïkʼ riʼ chi yojrutzäq chupam ri mak riʼ. Jujun mul yojrutzäq, nutzʼibʼaj qa chi xchʼakon chik. ¿Achike rubʼanik? Reʼ achiʼel toq jun soldado yeruyaʼ kan ri rachibʼil richin nqʼax apo kikʼin ri itzelanel kichin. Ri ukʼwäy bʼey ri achoj ikʼin xtqʼax apo, kan janila xtkikot. Richin nuqasaj ruqʼij ri jun chik ukʼwäy bʼey, rikʼin bʼaʼ, kan xtukʼüt apo achiʼel jun trofeo ri soldado xyaʼon kan richin. Ke riʼ nbʼanatäj toq jun nimanel yerubʼän qa ri itzinïk, nuyaʼ kan ri Jehová richin nuyaʼ apo riʼ pa ruqʼaʼ ri Satanás. ¡Kan janila kikotem nunaʼ ri Satanás yojrukʼüt apo achiʼel jun trofeo! ¿Nqajoʼ kami nqakikotisaj ranima ri Satanás? Ruma man kaʼiʼ ta qapaläj rikʼin ri Jehová, man xtqabʼän ta rurayibʼal ri Satanás.

RI SATANÁS NUBʼÄN CHI QE CHI KAʼIʼ QAKʼUʼX NQABʼÄN CHI RIJ RI QITZIJ

12. ¿Achike nubʼän ri Satanás richin nqajäl ri qanaʼoj chi rij ri itzinïk?

12 We röj itzel nqatzʼët ri bʼanoj itzinïk, man xkojtzaq ta chupam. Ri Satanás retaman riʼ, ruma riʼ nukanoj rubʼanik chi nqajäl ri qanaʼoj. ¿Achike rubʼanik nubʼän? Nusüqʼ ri qajolom richin nqabʼij «ütz chi re ri itzel, y [...] itzel chi re ri ütz» (Isaías 5:20). Kʼïy mul nukusaj jun pataʼy ri kan ütz elenäq chuwäch: nubʼän chi yepe kʼutunïk pa qanima chi rij ri qitzij.

13. Keʼasikʼij tzʼetbʼäl chi rij ri rubʼanik yerutïk kʼutunïk ri Satanás chi rij ri qitzij.

13 Keqatzʼetaʼ kʼïy tzʼetbʼäl chi rij ri pataʼy riʼ. Chuwäch ri tikʼasäs ulew pa Edén, ri Satanás xubʼij chi re ri Eva: «¿Kan qitzij chi ri Dios xubʼij chiwe chi man titïj kiwäch re cheʼ re e kʼo waweʼ pa qeqoj?» Kʼïy junaʼ chi rij riʼ, pa jun kimolojriʼïl ri taqoxelaʼ chi kaj, xubʼän re jun kʼutunïk reʼ chi rij ri Job, ri jun utziläj achin: «¿Achike ta kʼa ruma [...] man ta nuyaʼ aqʼij?». Chuqaʼ toq ri Jesús xa kʼa riʼ tutikirisaj ri rusamaj chi ruwachʼulew, xubʼij chi re: «We kan qitzij chi at rukʼajol ri Dios, tabʼanaʼ chi ke re abʼäj reʼ chi yeʼok kaxlanwäy». Kikʼin ri tzij riʼ, najin wi nukʼoxkʼobʼej ri rutzij xerubʼij ri Jehová chi re ri Jesús pa waqiʼ kan semana: «Ja reʼ ri nukʼajol [...] ri kan janila ninwajoʼ y yikikot rikʼin» (Génesis 3:1; Job 1:9; Mateo 3:17; 4:3).

14. a) ¿Achike rubʼanik rubʼanon ri Satanás chi e kʼo ri nkikʼutuj qa chi kiwäch we kan qitzij itzel ri itzinïk? b) ¿Achike ri xtqatzʼët qa wakami?

14 Wakami, ri Satanás kʼa najin na nukusaj ri jun pataʼy riʼ. Achiʼel toq nubʼän chi qe chi nqakʼutuj qa chi qawäch we kan qitzij itzel yeʼabʼän ri itzinïk. Ri Satanás kan kiʼ kʼa nunaʼ ri kʼo nimanelaʼ yetzaq pa ruqʼaʼ, nkikʼutuj qa chi kiwäch we kan ronojel ri itzinïk man e ütz ta (2 Corintios 11:3). Wakami, ¿achike rubʼanik yeqatoʼ richin nkichojmirisaj ri kinaʼoj? Chuqaʼ, ¿achike yojtoʼon röj richin nqaköl qiʼ chuwäch ri pataʼy riʼ? Richin yeqaqʼalajrisaj re kʼutunïk reʼ tqatzʼetaʼ kaʼiʼ akuchi (o apeʼ) rujuʼun ri Satanás ri itzinïk: chupam ri kʼastajinem chuqaʼ toq oj kʼo chuwäch jun yabʼil.

NUKUSAJ RI QARAYINÏK CHUQAʼ RI NQAJOʼ

15. a) ¿Achike rubʼanik ntzʼetetäj ri pa taq Europa chuqaʼ Norteamérica ri bʼanoj itzinïk? b) ¿Achike rubʼanik jujun nimanelaʼ kikʼamon apo kinaʼoj ri winäq chi rij ri itzinïk?

15 Ronojel qʼij, ri winäq majun achike ta chi kiwäch yekibʼän ri itzinïk, yebʼe kikʼin ajqʼijaʼ richin nkitzelaj jun winäq o nkibʼän achike chik na jun itzinïk. Reʼ más nbʼanatäj ri pa taq Europa chuqaʼ Norteamérica. E kʼïy películas, wuj, programas chuqaʼ etzʼanem ri yekikʼüt pe ri itzinïk kan achiʼel ta jun utziläj kʼastajinem chuqaʼ majun itzelal ta nkibʼän. Chuqaʼ e kʼo wuj chuqaʼ películas ri ruyon bʼanoj itzinïk e kʼo chi kipam. Re wuj reʼ kan e sikʼitäl chuqaʼ kan e kʼo moloj yetoʼon kichin. Qitzij na wi, ri itzel taq xamanil kibʼanon chi ri winäq nkitzʼët chi ri itzinïk majun itzelal ta nukʼäm pe. ¿E kʼo nimanelaʼ kikʼamon apo ri naʼoj riʼ? Jaʼ, e kʼo. ¿Achike rubʼanik? Jun tzʼetbʼäl chi rij reʼ. Jun nimanel ri xutzʼët jun película ri kʼo bʼanoj itzinïk chupam, xubʼij: «Jaʼ, xintzʼët, ja kʼa man xinbʼän ta ri bʼanobʼäl riʼ». ¿Achike ruma itzel ri ke riʼ rubʼanik yachʼobʼon (o yanukun)?

16. ¿Achike ruma janila itzel ri yeqabʼän kʼastajinem ri kikʼwan itzinïk?

16 Qitzij na wi, ri natzʼët ri bʼanoj itzinïk man junan ta rikʼin ri kan rat yabʼanon qa, ja kʼa man ruma ta riʼ manäq ta achike nukʼäm pe pa awiʼ. ¿Achike ruma ke riʼ nqabʼij? Nabʼey, kʼo chi nqʼax chi qawäch jun naʼoj ri nukʼüt ri Loqʼoläj Wuj: ri Satanás chuqaʼ ri itzel taq xamanil man yetikïr ta nkitzʼët achike ri kʼo pa qajolom. * Richin nketamaj achike ri nqachʼöbʼ (o nqanük) chuqaʼ akuchi (o apeʼ) man kow ta ri qakuqubʼabʼäl kʼuʼx, nkinikʼoj ronojel ri achike nqabʼän chuqaʼ ri rubʼanik nqakʼastaj qiʼ. Ruma riʼ toq jun winäq nukʼüt rikʼin rubʼanobʼal chi yeqa chuwäch ri películas chuqaʼ ri wuj yechʼon chi kij ri itzinïk chuqaʼ chi kij ri winäq okinäq itzel taq xamanil kikʼin, nuyaʼ apo rutzijol chi ke ri itzel taq xamanil ri nqa chuwäch chuqaʼ nukʼüt apo akuchi aninäq ntzaq. Ke riʼ ri itzel taq xamanil más kʼa nkiyaʼ kuchuqʼaʼ chi rij ri winäq chuqaʼ nkibʼän chi nchʼakatäj. Ri kʼastajinem chi rij ri itzinïk rubʼanon chi e kʼo nkajoʼ nketamaj más chi rij ri bʼanobʼäl riʼ, ke riʼ nkibʼän qa (tasikʼij Gálatas 6:7).

Toq at yawaʼ tatoʼ awiʼ rikʼin ri Jehová

17. ¿Achike rubʼanik nukusaj ri Satanás ri rubʼis jun winäq richin nutzäq?

17 Ri Satanás man xa xe ta nukanoj rubʼanik yojrutzäq kikʼin kʼastajinem yeqabʼän chuqaʼ rikʼin ri aqʼomanïk nqakanoj. Jun tzʼetbʼäl chi rij riʼ, achiʼel toq jun nimanel nbʼison ruma majun nrïl ta raqʼomaxik ri ruyabʼil (Marcos 5:25, 26). ¿Achike rubʼanik ri Satanás chuqaʼ ri itzel taq xamanil nkikusaj rubʼis ri nimanel richin nkitzäq? Rijeʼ xtkikanoj rubʼanik chi ruma rubʼis ri nimanel xtuqʼäj rutzij ri Dios. Ke riʼ xtukʼäm jun aqʼomanïk ri xa kʼo itzinïk rikʼin (Isaías 1:13, TNM). Ri xtitzaq chupam ri jun pataʼy riʼ xtubʼän chi man ütz ta chik xtukʼwaj riʼ rikʼin ri Jehová. ¿Achike rubʼanik?

18. ¿Achike aqʼomanïk man xtqakʼäm ta ri qitzij taq nimanelaʼ chuqaʼ achike ruma?

18 Chi ke ri israelitas ri yekibʼanalaʼ wi ri itzinïk, ri Jehová xubʼij: «Toq rïx nitzeqej ri iqʼaʼ chi kaj richin yixchʼon wikʼin, rïn kan ninwelesaj ri nutzubʼal pa iwiʼ. Stapeʼ janila chi chʼowen nibʼän, rïn kan man xkixinwakʼaxaj ta» (Isaías 1:15). Röj, man nqajoʼ ta yojtzaq chupam jun mak ke riʼ. Man xtqajoʼ ta xtqabʼän jun bʼanobʼäl ri xa xtubʼän chi ri Jehová man xkojrakʼaxaj ta chik chuqaʼ man xkojrutoʼ ta chik, más toq oj yawaʼ (Salmo 41:3). Ruma kʼa riʼ, ¿achike xtqabʼän we nqatzʼët chi ri aqʼomanïk xtyaʼöx chi qe xa kʼo bʼanoj itzinïk rikʼin? Man xtqakʼäm ta (Mateo 6:13). * Ke riʼ man xkojruyaʼ ta kan ri Jehová (tatzʼetaʼ ri recuadro « ¿Bʼanoj itzinïk riʼ?»).

¿LA ÜTZ YEQATZIJOLAʼ RI ITZEL TAQ XAMANIL?

19. a) ¿Achike ruqʼoloj ri Satanás e rutzaqon e kʼïy winäq? b) ¿Achike tzijonem ri man ütz ta yeqakʼaxaj apo ri qitzij taq nimanelaʼ?

19 E kʼo tinamït majun nkiyaʼ ta rejqalem ri itzelal nubʼän ri Satanás, achiʼel ri pa taq Europa chuqaʼ Norteamérica; ja kʼa e kʼo chuqaʼ tinamït akuchi (o apeʼ) ri winäq kixibʼin kiʼ chuwäch. E kʼïy winäq kibʼanon chi re chi ri Satanás kan jampeʼ la ruchuqʼaʼ. Ri winäq riʼ yewaʼ, yesamäj chuqaʼ yewär kixibʼin kiʼ chi kiwäch ri itzel taq xamanil. Stapeʼ kʼa kixibʼin kiʼ chi kiwäch, ütz nkakʼaxaj chuqaʼ ütz nkinaʼ yekitzijoj ri achike e kibʼanalon ri itzel taq xamanil. ¿Ütz kami jun rusamajel ri Jehová nuyaʼ apo ruxkïn chi ke ri tzijonem riʼ o yerutzijolaʼ? Kʼo kaʼiʼ ruma toq man ütz ta.

20. ¿Achike rubʼanik man nqanabʼej ta yojtoʼon rikʼin ri Satanás?

20 Ri nabʼey ruma man ütz ta yeqatzijoj ri achike yekibʼän ri itzel taq xamanil ja ri xa nqabʼän apo rurayibʼal ri Satanás. ¿Achike rubʼanik? Ri Loqʼoläj Wuj nubʼij chi ri Satanás ntikïr yerubʼän nimaläj taq bʼanobʼäl chuqaʼ nubʼij kʼa chi yerubʼän bʼanobʼäl ri «man e qitzij ta. Y ruma riʼ e kʼïy winaqiʼ ri kan xkeqʼolotäj pa ruqʼaʼ» (2 Tesalonicenses 2:9, 10). Rijaʼ jun nimaläj qʼolonel, jebʼël retaman nusamajij kijolom ri winäq ri nqa chi kiwäch ri bʼanoj itzinïk. Nubʼän chi ke chi nkinimaj chi kan qitzij xkitzʼët o xkakʼaxaj achike na jun ri xa majun bʼanatajnäq ta. Ri winäq riʼ, rikʼin bʼaʼ, nkitzijoj kan achiʼel ta jun bʼanobʼäl ri kan qitzij xbʼanatäj. Chuqaʼ jujun mul toq ntzijöx más nyaʼöx ruwiʼ. ¿Achike nbʼanatäj we ajun jun nimanel ntzijon ri bʼanobʼäl riʼ? Chi ajun rijaʼ ntoʼon apo rikʼin ri «kitataʼ [...] ri e tzʼuküy taq tzij». ¡Kan nuyaʼ apo ruqʼij ri nubʼän! (Juan 8:44; 2 Timoteo 2:16).

21. ¿Achoj chi rij ütz yojtzijon ri qitzij taq nimanelaʼ?

21 Chuqaʼ, stapeʼ ta kan qitzij jun winäq xutïj poqön pa kiqʼaʼ ri itzel taq xamanil, kʼo chik jun rukaʼn ruma toq man ütz ta nqatzijolaʼ. Nqajoʼ nqayaʼ qanima chi rij ri Cristo, man chi rij ta ri Satanás. Kʼo chi nqayaʼ apo ri runaqʼ qawäch chi rij ri Jesús «ruma ja rijaʼ ri xbʼanon [...] chi kuqurnäq chik qakʼuʼx» (Hebreos 12:2). Toq ri Jesús xkʼojeʼ chi ruwachʼulew majun xutzijoj ta chi ke ri rutzeqelibʼey achike yekibʼän ri itzel taq xamanil, rijaʼ jebʼël na wi retaman achike ntikïr chuqaʼ ri man ntikïr ta nubʼän ri Satanás. Pa rukʼexel riʼ rijaʼ xa xuyaʼ ranima chi rij rutzijoxik ri Ajawaren. Kan janila ütz nqakʼäm qanaʼoj chi rij ri Jesús chuqaʼ ri ru-apóstol, ke riʼ xa xe yeqatzijoj ri kʼo kejqalem, achiʼel ri «bʼanobʼäl ri xerubʼän ri Dios» (Hechos 2:11; Lucas 8:1; Romanos 1:11, 12).

22. ¿Achike rubʼanik yojtoʼon richin kʼo kikotem chi kaj?

22 Achiʼel ri qatzʼeton pe, ri Satanás nutojtobʼej yojrujëkʼ kan rikʼin ri Jehová kikʼin jalajöj taq pataʼy, jun chi ke riʼ ja ri bʼanoj itzinïk. We röj nqayaʼ rikʼin qanima chi man nqajoʼ ta ri itzelal, xa nqajoʼ nqabʼän ri ütz, man xtqayaʼ ta qʼij chi re ri Satanás chi xtrajoʼ xtubʼän chi qe chi ütz xkeqatzʼët apo ri bʼanoj itzinïk (tasikʼij Efesios 4:27). ¡Janila kikotem xtkʼojeʼ «chi kaj» we kow yojpaʼeʼ «chuwäch ri [...] ruqʼolbʼal» ri Satanás kʼa xtchup na ruwäch! (Lucas 15:7; Efesios 6:11, CR).

^ parr. 16 Ronojel ri bʼiʼaj nubʼij ri Loqʼoläj Wuj chi rij ri Satanás, majun jun ta ri nubʼij chi rijaʼ ntikïr nutzʼët ri achike kʼo pa qajolom o pa qanima. Ja kʼa chi rij ri Jehová nubʼij chi rijaʼ ri nnikʼon kanima ri winäq, chi rij ri Jesús nubʼij chi rijaʼ ntzʼeton ri kichʼobʼonïk (kinukubʼal) chuqaʼ ri kanima ri winäq (Proverbios 17:3; Apocalipsis 2:23).

^ parr. 18 Richin natzʼët más chi rij reʼ tasikʼij ri tzijonem «¿Una prueba de salud para usted?», La Atalaya, 15 de diciembre, 1994, ruxaq 19-22; chuqaʼ «El punto de vista bíblico: ¿Importa qué tratamiento médico escogemos?», ¡Despertad! 8 de enero, 2001.