Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 16

Oppose the Devil and His Crafty Acts

Oppose the Devil and His Crafty Acts

“Nijamelane noSathana, uzanibaleka.”​—KAJAKOBOSI 4:7.

1, 2. Bobani abathatjiswa kubona ababhabhadiswako?

NENGABE sewukhonze uJehova iimnyaka eminengi, sewuzwe iinkulumo ezinengi zokubhabhadiswa emihlanganweni yethu emincani nemikhulu. Nokho, kungakhathaliseki bona ube khona kanengi kangangani ezenzakalweni ezinje, kungenzeka usakghwatheka isikhathi ngasinye newubona abahlezi phambili basikima balungele ukubhabhadiswa. Ngesikhatheso, kuzwakala ithabo elikhulu kilabo abalaleleko, lilandelwe kuwahlwa kwezandla okukhulu. Amehlwakho angazala iinyembezi njengombana ubona isiqubuthu sabantu esiligugu esikhethe ihlangothi lakaJehova. Qala bona siba nethabo elingangani ngeenkhathi ezinjalo!

2 Njengombana sibona ukubhabhadiswa iinkhathi ezimbalwa endaweni yekhethu, iingilozi zinelungelo lokukubona iinkhathi ezinengana. Ungacabanga bona kuba “ithabo elikhulu ezulwini” njengombana zibona iinkulungwana zabantu ngabanye ephasini loke zingezeleleka ehlanganweni kaJehova iveke neveke. (Luka 15:7, 10) Akunakuzaza, iingilozi zikuthabela khulu ukubona ukwandokhu!—Hagayi 2:7.

UDEVELI “UTJHAGALA HLANGANA NANI NJENGENGWENYAMA EBHODLAKO”

3. Kubayini uSathana atjhagala “njengengwenyama ebhodlako,” begodu ufuna ukwenzani?

3 Nokho, ngokuhlukileko, kuneembunjwa zomoya ezibukele ukubhabhadisokhu ngokukwata okukhulu. USathana namadimoni, kuyabakghabhudlhla ukubona iinkulungwana zitjhiya iphasi elonakelekweli. Ngaphezu kwakho koke, uSathana wakghantjha ngokobana athi akunabantu abakhonza uJehova ngokuzithandela begodu wathi akukho namunye ozokuhlala athembekile nekalingwa iinkhathi ezinengana. (Funda UJobhi 2:4, 5) Ngaso soke isikhathi nekunomuntu ozinikela kuJehova, uSathana ubonakaliswa amleyimala. Kuba ngasuthi uSathana utlajwa ngeenkulungwana zeempama ebusweni qobe veke yomnyaka. Akusirari-ke bona “utjhagala hlangana nani njengengwenyama ebhodlako, efuna ezomudla.” (1 KaPitrosi 5:8) ‘Ingwenyama’ le ifuna ukusigomojela ngokomoya, isibangele bona silimaze namtjhana siqede ubuhlobo bethu noZimu.—AmaRhalani 7:1, 2; 2 KuThimothi 3:12.

Qobe nekuba nomuntu ozinikela kuJehova begodu abhabhadiswe, uSathana uvezwa amleyimala

4, 5. (a) UJehova uwulinganisele ngaziphi iindlela eembili eziqakathekileko umthelela kaSathana? (b) Khuyini umKrestu weqiniso angaqiniseka ngayo?

4 Namtjhana siqalene nenaba eliyingozi, asinabanga lokuphelelwa mamandla ngokusaba. Kubayini kunjalo? Ngombana uJehova uwalinganisele ngeendlela eembili eziqakathekileko amandla ‘wengwenyama ebhodlako.’ Ngiziphi? Kokuthoma, uJehova wathi “isiqubuthu esikhulu” samaKrestu weqiniso sizokuphuluka “ekutlhageni okukhulu” okuzako. (ISambulo 7:9, 14) Iimporofido zakaZimu akwenzeki zingazaliseki. Ngalokho, ngitjho noSathana ngokwakhe uyazi bona angeze abadukisa boke abantu bakaZimu.

5 Indlela yesibili ibonakalaliswa liqiniso elisisekelo elakhulunywa ngomunye wabantu bakaZimu bekadeni abathembekileko. Umporofidi u-Azariya wathi eKosini u-Asa: “UJehova unani nengabe kwaphela nina niba naye.” (2 IMilando 15:2; funda 1 KwebeKorinte 10:13) Iimbonelo ezinengi ezitloliweko zitjengisa bona esikhathini esidlulileko, uSathana wabhalelwa ukugomojela nanyana ngiyiphi yeenceku zakaZimu ehlala itjhidelene Naye. (KumaHebheru 11:4-40) Namhlanjesi, umKrestu ohlala atjhidelene noZimu angakwazi ukuphikisa nokuhlula uDeveli. Eqinisweni, iLizwi lakaZimu liyasiqinisekisa: “Nijamelane noSathana, uzanibaleka.”—KaJakobosi 4:7.

“SIQALENE NEMIMOYA EMIMBI ESEMKHATHINI”

6. USathana ulwa njani nomKrestu ngamunye?

6 USathane angekhe ayithumbe ipi engokomfanekiso, kodwana angasihlula ngabanye nengabe silisa ukutjheja. USathana uyazi bona angasigomojela nesinganyefisa ubuhlobo bethu noJehova. USathana ulinga njani ukwenza lokhu? Ngokusisahlela ngamandla, umuntu ngamunye begodu nangobuqili. Akhe sicabangele naka amaqhinga amakhulu kaSathana.

7. Kubayini uSathana asahlela abantu bakaJehova ngamandla?

7 Ngokusahlela ngamandla. Umpostoli uJwanisi wathi: “Iphasi loke lisemandleni woKhohlakeleko.” (1 KaJwanisi 5:19) Amezwi la ayelelisa woke amaKrestu weqiniso. Njengombana uSathana sele agomojele loke iphasi labantu elonakeleko, kwanje angakwazi ukunqophisa ukusahlela kwakhe kilabo abaphumeleleko—abantu bakaJehova. (Mika 4:1; Jwanisi 15:19; ISambulo 12:12, 17) Ukwate uyadlhabhaza ngombana uyazi bona isikhathi sakhe sifitjhani. Ngalokho ungezelele ukugandeleleka. Namhlanje, siqalene nemizamo yakhe yokuqeda ubuhlobo bethu noZimu. Ngikho kwanje, kunanini ngaphambili, [kufuze] “silemuke iinkhathi bona sazi bonyana khuyini okufuze siyenze.”—1 IMilando 12:32.

8. Bekasitjho ukuthini uPowula nekathi “siqalene” nemimoya emimbi?

8 Ukulwa nomuntu ngamunye. Umpostoli uPowula wayelelisa amaKrestu: “Siqalene nemimoya emimbi esemkhathini.” (Kwebe-Efesu 6:12) Kubayini uPowula aberegisa ibizo “siqalene”? Kungombana lidlulisa umqondo wokubambana ngeenhluthu, ukulwa nitjhidelene. Nokho, ngokuberegisa ibizweli, uPowula ugandelela bona ngamunye wethu ulwa nemimoya emimbi. Kungakhathaliseki bona siphila enarheni lapho ukukholelwa emimoyeni emimbi kujayeleke khona namtjhana awa, akukafuzi silibale bona nesizinikela kuJehova singena epini engokomfanekiso. Okunganani, kusukela ekuzinikeleni kwethu umKrestu ngamunye ubotjhelwe ekulweni ipi le. Kungalokho uPowula abona kutlhogeka bona akhuthaze amaKrestu we-Efesu iinkhathi eentathu bonyana ‘aqinisele’!—Kwebe-Efesu 6:11, 13, 14.

9. (a) Kubayini uSathana namadimoni baberegisa ‘amaqhinga’ ahlukahlukeneko? (b) Kubayini uSathana alinga ukonakalisa imicabangwethu, begodu singajamelana njani nemizamakhe? (Qala ibhoksi elithi, “ Atjheje Amaqhinga Kasathana!”) (c) Ngimaphi amaqhinga esizowacabangela kwanjesi?

9 Amaqhinga. UPowula wayala amaKrestu bona aqine ekujamelaneni ‘namaqhinga’ kaSathana. Tjheja bona uPowula uberegisa ubunengi. Imimoya emimbi ayiberegisi iqhinga linye kodwana amanengi—begodu ngamabanga amahle. Ngokukhamba kwesikhathi, amanye amakholwa akhe aqinisela ukujamelana nehlobo elinye lokulingwa, aliselela nekaqalene nokunye ukulingwa. Nokho, uDeveli namadimoni bakuqalele eduze ukuziphatha komunye nomunye wethu bona bakghone ukubona ukubogaboga kwethu. Ngalokho-ke baberegisa nanyana ngikuphi ukubogaboga okungokomoya esinakho. Nokho, siyathaba ngombana singakghona ukubona iindlela ezinengi zakaDeveli, ezivezwe eBhayibhilini. (2 KwebeKorinte 2:11) Ngaphambili encwadini le, sihlathulule amaqhinga anjalo njengesithiyo sezinto eziqalekako, ukuzihlanganisa nabantu abambi nokuziphatha kumbi ngokomseme. Akhe sicabangele elinye lamaqhinga kaSathana—ukuberegelana nemimoya.

UKUBEREGELANA NEMIMOYA—SISENZO SOKUNGATHEMBEKI

10. (a) Khuyini ukuberegelana nemimoya? (b) UJehova ukuqala njani ukuberegelana nemimoya, begodu wena ukuqala njani?

10 Ngokuberegelana nemimoya nofana amadimoni, umuntu uthintana nemimoya emimbi ngokunqophileko. Ukuthukula, ubuloyi, ukwenza imilingo nokubuza kwabafileko kungezinye iindlela zokuberegelana nemimoya. Njengombana sazi, uJehova uqala ukuberegelana nemimoya “njengento enyenyisako.” (Duteronomi 18:10-12; ISambulo 21:8) Njengombana nathi kufuze ‘sihloye okungakalungi,’ akukavumeleki bona sifune ukuzihlanganisa namandla wemimoya emimbi. (KwebeRoma 12:9) Qala bona kungaba sisenzo sokungathembeki kangangani kuBabethu wezulwini, uJehova!

11. Kubayini kungaba kuthumba okukhulu ngoSathana nekangasiyenga bona sitjhugulukele ekuberegelaneni nemimoya? Tjengisa.

11 Nokho, njengombana ukucwila ekuberegelaneni nemimoya kukungathembeki kuJehova, uSathana ufuna ukwenza abanye bethu bona bazihlanganise nayo. Kesinye nesinye isikhathi nekaphumeleleko ukuyenga umKrestu bona atjhugulukele ebudimonini, uSathana vane athumbe ipi ekulu. Kubayini kunjalo? Cabanga ngokumadanisa nakhu: Nengabe isotja liyengwa bona linghale begodu likghaphele amabuthwalo lizibandakanye namabutho wamanaba, umlawuli webutho lamanaba angakareka khulu. Angabukisa ngomkghapheli loyo njengonongorwana, bona azwise umlawuli wangaphambilini webutho lesotjelo ubuhlungu. Ngokufanako, nengabe umKrestu utjhugulukela ekeberegelaneni nemimoya, uzabe akghaphela uJehova ngokuzithandela begodu uzibeka ngaphasi kokulawula kwakaSathana. Cabanga bona kungamthabisa kangangani uSathana ukubukisa ngomkghapheli loyo njengonongorwana wepi! Ukhona kithi ofuna bona uDeveli athumbe? Awa, akekho! Asisibo abakghapheli.

UBEREGISA IIMBUZO EBANGELA UKUZAZA

12. Ngiyiphi indlela uSathana ayiberegisako bona ibe nomthelela embonweni wethu wokuberegelana nemimoya?

12 Nesihloya ukuberegelana nemimoya, uSathana angeze aphumelela ukuyiberegisa kithi. Nokho, uyatjheja bona kufuze atjhentjhe indlela esicabanga ngayo. Njani? Ufuna iindlela ezingararanisa amaKrestu kangangobana amanye angacabanga bona “okuhle kumbi nokumbi kuhle.” (Isaya 5:20) Ukwenza njalo, uSathana kanengi uberegisa enye yeendlela zakhe eziphumelela khulu—uberegisa iimbuzo ebangela ukuzaza.

13. USathana wayiberegisa njani iimbuzo bona abangele ukuzaza?

13 Tjheja bona uSathana wayiberegisa njani indlela leyo esikhathini esidlulileko. E-Edeni wabuza u-Efa: “Kuliqiniso bona uZimu uthe ningadli kiyo yoke imithi yesimini na?” Ngesikhathi sakaJobhi phakathi nomhlangano weengilozi ezulwini, uSathana waberegisa umbuzo: “UJobhi umsabela ilize na uZimu?” Nekuthomeni kwekonzo kaJesu ephasini, uSathana walinga uKrestu ngokuthi: “Nengabe uyiNdodana kaZimu, tjela amatje la bona aphenduke abe migadango.” Cabanga—endabeni kaJesu, uSathana wahlekisa ngamezwi uJehova awakhuluma eemvekeni ezisithandathu ngaphambili, athi: “Le yiNdodana yami ethandekako, ngithabe khulu ngayo.”—Genesisi 3:1; Jobhi 1:9; Matewu 3:17; 4:3.

14. (a) USathana uwaberegise njani amaqhingakhe wokubanga ukuzaza malungana nokuberegelana nemimoya? (b) Khuyini esizoyicabangela nje?

14 Namhlanjesi, uDeveli uberegisa indlela efanako ngomzamo wokubanga ukuzaza malungana nobumbi bokuberegelana nemimoya. Ngokudanisako, uphumelele ekubangeleni ukuzaza emikhumbulweni wamanye amakholwa. Athoma ukuzaza bona zoke iinhlobo zemimoya zimbi. Eqinisweni, athi, ‘Kunjalo na?’ (2 KwebeKorinte 11:3) Singabarhelebha njani abanjalo bona batjhentjhe ukucabanga kwabo? Singaqiniseka njani bona amaqhinga kaSathana awabi nomthelela kithi? Ukuphendula, akhe sicabangele iindawo eembili zokuphila uSathana azonakalisa ngobuqili ngokuberegisa imimoya. Ngezokuzithabisa nezokulapha.

USIZAKALA NGEEMFISO NEENTLHOGO ZETHU

15. (a) Abanengi eenarheni zeTjhingalanga bakuqala njani ukuberegelana nemimoya? (b) Umbono wephasi wokuberegelana nemimoya ube namuphi umthelela kwamanye amaKrestu?

15 Imilingo, ubuloyi nokhunye ukuberegelana nemimoya kuthathwa lula, khulu-khulu eenarheni zeTjhingalanga. Amabhayisikobho, iincwadi, iinhlelo zeTV nemidlalo yamakhomphyutha kanengi zitjengisa imikghwa yamadimoni njengento yokudlala, nenganangozi. Amanye amabhayisikobho neencwadi ezinemikghwa edzimelele emilingweni sezibe ngezithandwa khulu kangangobana abazinikele kizo sebahlele iinqhema zabalandeli. Ngokukhanyako, amadimoni aphumelele ekwenzeni bona imilingo ibonakale inganangozi. Umukghwa wokuthatha ukuberegelana nemimoya lula ube nomthelela kumaKrestu? Ukucabanga kwabanye kwakghwatheka. Ngayiphi indlela? Ukwenza isibonelo samambala, ngemva kobana umKrestu othileko abukele ibhayisikobho enemilingo, wathi, “Ngiyibonile ibhayisikobho kodwana akhenge ngihlanganyele ekuberegelaneni nemimoya.” Kubayini ukucabanga okunje kuyingozi?

16. Kubayini kuyingozi ukukhetha zokuzithabisa ezinokuberegelana nemilingo?

16 Namtjhana kunomahluko hlangana nokuberegisa imimoya nokuyibukela, lokho akutjho bona ukubukela imilingo akunangozi. Kubayini kunjalo? Cabanga ngalokhu: ILizwi lakaZimu litjengisa bona uSathana namadimonakhe abanakghono lokufunda imicabangwethu. * Ngalokho, njengombana kutjengiswe ngaphambili, ukufumana bona khuyini esiyicabangako nokubona nanyana ngikuphi ukubogaboga ngokomoya okukithi, imimoya emimbi kufuze iqalisise izenzo zethu—kuhlanganise nokukhetha kwethu zokuzithabisa. Ukuziphatha komKrestu nekutjengisa bona uyawathabela amabhayisikobho nofana iincwadi ezinokuberegelana nemimoya, imilingo, izenzo zobudimoni namtjhana ukukhuluma ngawo, uthumela umlayezo emadimonini. Eqinisweni, uwakhombisa lapho abogaboga khona! Ngemva kwalokho, amadimoni angaqinisa ukulwa kwawo nomKrestu loyo aberegise ukubogaboga akuvezileko abe athumbe. Eqinisweni, abanye egade kubanyenyisa ukuberegelana nemimoya ngokukhetha zokuzithabisa ezinemilingo kancani-kancani bahlanganyela ngokunqophileko ekuberegelaneni nemimoya.—Funda KwebeGalatiya 6:7.

Zuza ekusekelweni nguJehova ngeenkhathi zokugula

17. Ngiliphi iqhinga uSathana aliberegisako bona arhelebheke ngabagulako?

17 USathana akalingi kwaphela ukurhelebheka ngesifiso sethu sokuzithabisa kodwana nangetlhogo yethu yokutlhogomela ipilo. Njani? UmKrestu obogabogako ngepilo ngitjho naphezu kokulinga kanengi ukufumana ipengu angaphelelwa lithemba. (Markosi 5:25, 26) Lokho kunganikela uSathana namadimonakhe ithuba elihle lokurhelebheka ngaye. Bazi kuhle bona iLizwi lakaZimu liyayelelisa ngobumbi bokufuna “irhelebho lalabo abenza okulimazako.” (Isaya 31:2) Bona enze umKrestu angasilaleli isiyelelisweso, amadimoni angalinga ogulako bona ngokuphelelwa lithemba akhethe ukulatjhwa okuhlanganisa ukuberegiswa “kwamandla ararako,” nofana ukuberegisa imimoya—okuyinto elimaza khulu. Nekungenzeka iqhingelo lamadimoni liphumelele, lingabogabogisa ubuhlobo baloyo ogulako noZimu. Kungenzeka njani lokho?

18. Ngiziphi iindlela zokulapha umKrestu azozala, begodu kubayini?

18 UJehova wayelelisa ama-Israyeli egade aberegisa “amandla ararako” wathi: “Neniphakamisa izandla zenu ngiyawafihla amehlwami kini. Ngitjho namtjhana nenza imithandazo eminengi, angiyilaleli.” (Isaya 1:13, 15) Liqiniso, sihlale sifuna ukubalekela nanyana yini engavimbela imithandazwethu begodu inciphise ukusekelwa esikufumana kuJehova—khulu-khulu ngeenkhathi zokugula. (AmaRhalani 41:3) Nje-ke nakunamatshwayo wokobana indlela ethileko yokuhlola ubulwelwe nofana ukubulapha ingahlanganisa izinto ezithileko zokuberegelana nemimoya, umKrestu weqiniso kufuze angayamukeli. * (Matewu 6:13) Ngokwenza lokho, angaqiniseka bona uJehova uzokuhlala amsekela.—Qala ibhoksi elithi: “ Kuberegelana Nemimoya Kwamambala?

NEKURHATJHEKA IINDABA ZAMADIMONI

19. (a) Yini uDeveli akhohlisa abantu abanengi bona bayikholelwe ngamandlakhe? (b) Ngiziphi iindaba amaKrestu weqiniso okufuze angahlanganyeli kizo?

19 Ngitjho nofana abantu beenarha zangeTjhingalanga babuthatha bulula ubungozi bamandla kaSathana, kwenzeka okuphambeneko kezinye iingcenye zephasi. UDeveli ukhohlise abantu abanengi ngokubenza bacabange bona unamandla amakhulu ukudlula lawo anawo. Abanye abantu baphila, badle, baberege balale basaba imimoya emimbi. Zinengi neendaba ezimalungana nezenzo zamadimoni. Iindaba ezinjalo zivame ukucocwa ngethabo; ziyabakara abantu. Kufuze sihlanganyele ekurhatjheni iindabezo? Awa, kuneenzathu eembili eziqakathekileko ezenza bona iinceku zakaZimu zingakwenzi lokho.

20. Umuntu angayirhatjha njani, mhlamunye angakanqophi ikulumokhohlisa kaSathana?

20 Kokuthoma, ngokurhatjha iindaba zokuphumelela kwamadimoni, umuntu uthuthukisa iinkareko zakaSathana. Njani? ILizwi lakaZimu liyavuma bona uSathana uyakwazi ukwenza imisebenzi yamandla, kodwana godu lisiyelelisa bona uberegisa ‘iimangaliso ezimamala’ ‘nekohliso.’ (2 KwebeTesalonika 2:9, 10) Njengombana uSathana amkhohlisi omkhulu, uyakwazi ukuba nomthelela eengqondweni zalabo abatjhigamele ekuberegelaneni nemimoya nokubenza bakholelwe izinto ezimamala. Abanjalo bangakholwa kwamambala bona bezwe bebabona izinto ezithileko begodu bangacoca okubenzakaleleko njengendaba eyiqiniso. Ngokukhamba kwesikhathi, iindaba zabo ziyathuwelela ngombana zicocwa qobe. Nekungenzeka umKrestu arhatjhe iindaba ezinjalo, eqinisweni uzabe enza intando kaDeveli—‘uyise lamanga.’ Uzabe arhatjha ikulumokhohlisa kaSathana.—Jwanisi 8:44; 2 KuThimothi 2:16.

21. Sifuna bona iingcoco zethu zidzimelele kuphi?

21 Kwesibili, ngitjho kungenzeka bona umKrestu khewahlangana kwamambala nemimoya emimbi esikhathini esidlulileko, uzokulisa ukuthabisa akholwa nabo ngokuphindaphinda iindaba ezinjalo. Kubayini? Sikhuthazwa bona: ‘Amehlo wethu siwaqalise kuJesu oMthomisi noMphelelisi wokukholwa kwethu.’ (KumaHebheru 12:2) Iye, sinqophisa ukunaka kwethu kuKrestu, ingasi kuSathana. Kuyabonakala bona ngesikhathi uJesu asephasini, akhenge athabise abafundi bakhe ngeendaba zemimoya emimbi, ngitjho nofana agade angabatjela okunengi ngalokho uSathana angakghona ukukwenza nalokho angekhe akghone ukukwenza. Esikhundleni salokho, uJesu wanamathela emlayezweni woMbuso. Ngalokho-ke, silingisa uJesu nabapostoli, sifuna bona iingcoco zethu zidzimelele ‘eentweni ezikulu uZimu azenzileko.’—IZenzo 2:11; Luka 8:1; KwebeRoma 1:11, 12.

22. Singaragela njani phambili siba nengcenye ekwenzeni bona kube ‘nethabo ezulwini?’

22 Kwamambala, uSathana uberegisa amaqhinga amanengi kuhlanganise nokuberegelana nemimoya, bona aphelise ubuhlobo bethu noJehova. Nokho, ngokuhloya okumbi nokunamathela kokulungileko, sidima uDeveli ithuba lokubogabogisa ukuzimisela kwethu ukwala ukuberegelana nemimoya ngayo yoke imihlobo yakho. (Funda Kwebe-Efesu 4:27) Cabanga bona likhulu kangangani ‘ithabo ezulwini’ eliyoba khona nesiragela phambili ‘sijamelana noSathana nasihlaselako ngamaqhinga wakhe’ bekube kulapho angasekho!—Kwebe-Efesu 6:11.

^ isig. 16 Amabizo ahlathulula uSathana (Mphikisi, Mhlebi, Mkhohlisi, Mlingi, Mleyimala) akatjengisi bona uyakwazi ukuhlola iinhliziyo nemikhumbulwethu. Nokho, ngakelinye ihlangothi, uJehova uhlathululwa njengaloyo “ohlola iinhliziyo” begodu noJesu njengaloyo owazi “imikhumbulo yabo boke.”—Izaga 17:3; ISambulo 2:23.

^ isig. 18 Ukufumana ilwazi elingezelelekileko, qala isihloko esithi, “Ingabe Ukuxilongwa Kwempilo Yakho Kukulungele?” ku-Nqabayokulinda yaka-December 15, 1994, amakhasi 19-22, nesihloko esithi, “Umbono WeBhayibheli: Ingabe Kunendaba Ukuthi Yikuphi Ukwelashwa Okukhethayo?” ku-Phaphama! yaka-January 8, 2001.