Bai pa asuntu

Bai pa indisi

KAPITULU 16

Fika firmi kontra Diabu ku si astusia

Fika firmi kontra Diabu ku si astusia

“Bo firma kontra diabu; i ta kuri di bos”. — TIAGU 4:7.

1, 2. Kin ku ta kontenti na mumentu di batismu?

SI BU sta ja na sirbi Jeova pa manga di anus, talves bu obi ja manga di diskursus di batismu na no asembleias ku kongresu. Ma, i ka mporta kantu bias ku bu mati ja es okasions, ku serteza bu ta sinti tokadu kada bias ku bu oja kandidatus pa batismu ku sinta na fila di dianti lanta pa apresenta pa batismu. Na ki mumentu, son di jintis alegris ku na papia bas sigidu ku palmu ta obidu. Talves larma ta saiu na uju ora ku bu oja mas nobu grupu di jintis disidi apoia Jeova. Nes okasion no ta sinti alegria garandi!

2 Kada anu talves no pudi tene opurtunidadi di mati so alguns batismu na no teritoriu, ma anjus tene privileẑiu di oja manga di batismu. Bu pudi imaẑina “alegria” garandi ku ta ten na “seu” ora ku anjus oja kada semana kuas sinku mil jintis na buridu na organizason di Jeova? (Lukas 15:7) I ka ten duvida di kuma anjus ta kontenti di oja es omentu! — Aẑeu 2:7, NM.

DIABU ‘NA YANDA NA BO RODA SUMA LION’

3. Pabia ku Satanas sta na yanda suma “lion ku na somna” i ke ki i misti fasi?

3 Ma diferenti ku anjus, i ten kriaturas spiritual ku ta jubi es batismu ku raiba. Satanas ku dimonius ta sta ku raiba ora ke oja manga di jintis na nega es mundu kuruptu. Es i bardadi, pabia Satanas afirma kuma nin un algin ka ta sirbi Jeova pabia di amor, tambi i afirma kuma, ningin ka na kontinua fiel si na pasa kasabi. (Lei Jo 2:4, 5.) Kada bias ku un algin disidi dedika si vida pa Jeova, Satanas ta ojadu suma munturus. I ta sta suma si Satanas ta risibi kada semana manga di bofotada na kara. I ka di adimira ki, i sta na “yanda na bo roda, suma lion ku na somna, i na buska kil ki pudi nguli.” (1 Pedru 5:8) Es “lion” sta ku faimadesa di ngulinu na sintidu spiritual, i dana no relason ku Jeova o kaba kel. — Salmu 7:1, 2; 2 Timótiu 3:12.

Kada bias ku un algin dedika si vida pa Jeova, dipus i batiza, Satanas ta ojadu suma un munturus

4, 5. (a) Di kal dus manera importanti ku Jeova limita puder di Satanas? (b) Ke ku un kriston di bardadi pudi sta sertu del?

4 Apesar di kuma no sta na nfrenta un inimigu malvadu, no ka tene motivu di sta ku medu. Pabia? Pabia Jeova limita puder di es “lion ku na somna” di dus manera. Es i kal maneras? Purmeru, Jeova kontaba ja kuma, “garandi multidon” di kristons di bardadi na salva na “garandi tribulason” ku na bin. (Apokalipsi 7:9, 14, NM) Ke ku Deus fala nunka ka ta maina. Asin, Satanas dibi di sibi kuma i ka na konsigi nunka kaba ku tudu povu di Deus.

5 Sugundu manera ku Jeova limita puder di Satanas pudi ojadu na palabras di profeta Azarias, omi fiel di tempu antigu. Azarias fala Rei Asa: “SIÑOR sta ku bos nkuantu bo sta ku el.” (2 Kronikas 15:2; lei 1 Koríntius 10:13.) I ten manga di izemplus na Biblia ku ta mostra kuma na pasadu, Satanas ka ciga nunka di kaba ku servus di Deus ku manti pertu del. (Ebreus 11:4-40) Aos tambi, kriston ku kontinua pertusi di Deus na konsigi fika firmi kontra Diabu, te mesmu i pudi vensil. Palabra di Deus danu es garantia: “Bo firma kontra diabu; i ta kuri di bos.” — Tiagu 4:7.

NO “NA GERIA KONTRA . . . FORSA SPIRITUAL DI MAL”

6. Kuma ku Satanas ta geria kontra kada un di nos?

6 Satanas ka pudi ngaña es gera, ma si no diskuda i pudi ngañal. Satanas sibi kuma i pudi fasinu mal si konsigi nfraksi no relason ku Jeova. Kuma ki ta tenta konsigi kila? Atraves di atakis intensu, atraves di gera di mon ku mon, i atraves di armadilias finu. No fala gosi di es prinsipal tatikas di Satanas.

7. Pabia ku Satanas sta na ataka povu di Jeova di manera intensu?

7 Atakis intensu. Apostulu Jon fala: “Tudu mundu sta bas di puder di ki malvadu.” (1 Jon 5:19) Es palabras tene un avisu pa tudu kristons di bardadi. Suma Satanas konsigi ja tene tudu mundu bas di si kontroli, gosi i na konsentra si atakis di manera intensu kontra povu di Jeova ku kapli ja di si kontroli. (Mikeias 4:1; Jon 15:19; Apokalipsi 12:12, 17) I sta ku raiba garandi, pabia i sibi kuma i sobral so puku tempu. Asin i sta na omenta inda mas preson. Aos, no sta na nfrenta si ultimu ataki di malvadesa i di danu.

8. Oca Paulu fala kuma no tene un ‘gera’ kontra spiritus mau, ke ki i mistiba fala?

8 Gera di mon ku mon. Apostulu Paulu falaba si kumpañeris kristons es: “No ka na geria kontra jintis, ma kontra . . . forsa spiritual di mal na mundu selestial.” (Efésius 6:12) Pabia ku Paulu usa palabra “geria”? Pabia gera ki na falaba del, tene ideia di gera di mon ku mon. Asin, oca Paulu usa es palabra, i staba na fala kuma, kada un di nos tene un gera di mon ku mon kontra spiritus mau. I ka mporta si kontra no sta na vivi na un tera nunde ku manga di jintis ta fia na spiritus mau o nau, nunka no ka dibi di diskisi kuma, ora ku no dedika no vida pa Jeova, no entra na un ringi simboliku. Apartir di mumentu ku no dedika no vida pa Jeova, kada kriston sta ficadu na kombati. Es ku pui Paulu nsentiva kristons di Éfesu pa e “fika firmi”, pa e “sta firmi” i pa e “firma risu”. — Efésius 6:11, 13, 14.

9. (a) Pabia ku Satanas ku dimonius ta usa diferentis tipu di “astusia”? (b) Pabia ku Satanas ta tenta dana no manera di pensa, i kuma ku no pudi risisti kontra si sforsu? (Jubi kuadru “ Kuidadu ku astusia di satanas!”) (c) Kal astusia ku no na fala del gosi?

9 Armadilias finu. Paulu nsentiva kristons pa e firma kontra “astusia” di Satanas. (Efésius 6:11) Na gregu oriẑinal, Paulu usa palabra “astusia” na plural. Es signifika ki, Diabu ku si dimonius ta usa diferentis tipu di astusia. Duranti storia, alguns ermons ku konsigi fika firmi na un provason, bin kaba pa vensidu na utru. Diabu ku dimonius ta jubi diritu komportamentu di kada un di nos pa diskubri no parti fraku. Dipus e ta tira proveitu di kualker frakesa spiritual ke oja na nos. Filismenti no kunsi manga di metudus di Diabu, pabia Biblia revelanu elis. (2 Koríntius 2:11) Na es livru no fala ja di armadilias di materialismu, di mau kumpañerasku, ku di pekadu seksual. Gosi no na fala di utru astusia di Satanas — spiritismu.

PRATIKA SPIRITISMU I UN ATU DI TRAISON

10. (a) Ke ki i spiritismu? (b) Kuma ku Jeova ta nkara spiritismu, i kuma ku no dibi nkaral?

10 Ora ku algin na pratika spiritismu o dimonismu, i sta na tene kontaktu diretu ku spiritus mau. Adiviñason, futisndadi, maẑia, ku tenta papia ku mortus i alguns formas di spiritismu. Suma ku no sibi, Jeova ta nkara spiritismu suma un kusa “nujenti”. (Ripitison di Lei 18:10-12; Apokalipsi 21:8) Suma anos tambi no dibi di “nega mal”, i na sedu difisil di ntindi si un dia un servu di Deus disidi tene asosiason ku spiritus mau. (Romanus 12:9) Es na sedu un atu di traison garandi kontra no Pape ku sta na seu, Jeova!

11. Ke ku manda i na sedu un vitoria garandi pa Satanas si konsigi nvolvinu na spiritismu? Da izemplu.

11 Satanas sta disididu pa nvolvinu na spiritismu, pabia i sibi kuma, nvolvi na spiritismu i traison garandi kontra Jeova. Kada bias ki konsigi nvolvi un kriston na spiritismu, Satanas ta tene vitoria garandi. Pabia? Pensa so nes komparason: Si na un atu di traison un soldadu abandona si izersitu i bai junta ku izersitu inimigu, kumandanti di ki izersitu inimigu na kontenti. Te mesmu i pudi usa ki soldadu traidur pa ronka kel kuma i konsigi un vitoria, ku objetivu di pui si antigu kumandanti paña raiba. Di mesmu manera, si un kriston nvolvi na spiritismu, di livri vontadi i ku kuñisimentu i sta na abandona Jeova pa bai fika bas di kumandu di Satanas. Bu pudi imaẑina kuma ku Satanas na kontenti usa ki kriston suma simbulu di si vitoria na gera! Sera ki bu misti da Satanas es vitoria? Nau, no ka misti kila. Anos i ka traiduris.

SATANAS TA USA PURGUNTAS PA KRIA DUVIDAS

12. Kal metudu ku Satanas ta usa pa nfluensia no manera di nkara spiritismu?

12 Si no nega spiritismu, Satanas ka na konsigi nada kontra nos mesmu si usal. Asin, Satanas sibi kuma pa konsigi si objetivu i so pa i muda no manera di pensa. Kuma ki ta tenta fasi kila? I ta buska manera di kria konfuson na menti di un kriston te na puntu ki na pensa kuma “kusa bon” i “mau” i “kusa mau” i “bon!” (Isaias 5:20) Pa konsigi es, Satanas ta usa metudu ki tardaba ja na usa, ku sedu, lantanda purguntas pa kria duvidas.

13. Kuma ku Satanas usa metudu di fasi purguntas pa kria duvidas?

13 Jubi so kuma ku Satanas usa es metudu na pasadu. Na jardin di Eden i fasi Eva es purgunta: “I bardadi, asin ku Deus fala, pa ka bo kume fruta di tudu e arvuris na jardin?” Na tempu di Jo, na un runion di anjus na seu, Satanas fasi Jeova es purgunta: “Nta Jo ta rispitau pa nada?” I na kumsada di ministeriu di Jesus na Tera, Satanas disafia Jesus i falal: “Si kontra abo i Fiju di Deus, manda e pedras pa e bida pon.” Imaẑina so es, na kasu di Jesus, Satanas tene koraẑen di fasi Jeova torosa na usa palabras ku Jeova propi papia seis semanas antis. Jeova fala sin: “Es i ña Fiju ku N kiri ciu. N ten garandi kontentamentu nel.” — Anos ku pui italiku, Kumsada 3:1; Jo 1:9; Mateus 3:17; 4:3.

14. (a) Kuma ku Satanas ta usa si metudu di kria duvidas aserka di spiritismu? (b) Ke ku no na jubi gosi?

14 Aos, Diabu ta usa mesmu metudus pa fasinu duvida si kontra spiritismu i mal. I tristi fala kuma, i konsigi kria duvidas na menti di alguns ermons. Asin, e kumsa ku duvida si kontra sertu formas di spiritismu i mal. (2 Koríntius 11:3) Kuma ku no pudi juda es ermons muda se manera di pensa? Kuma ku no pudi toma kuidadu pa ka Satanas nfluensianu ku si metudu? Pa ruspundi es purguntas, no jubi dus arias di vida ku Satanas kontamina ku spiritismu: Divirtimentu i preokupason ku saudi.

SATANAS TA SPLORA NO DISEẐUS KU NO NESESIDADIS

15. (a) Kuma ku manga di jintis na Europa ku Amerika ta nkara spiritismu? (b) Kuma ku sertus ermons nfluensiadu pa manera ku mundu ta nkara spiritismu?

15 Na Europa ku Amerika di Norti, maẑia, futisndadi, ku utrus formas di spiritismu kada bias mas e sta na nkaradu suma un kusa normal. Filmis, livrus, programas di televison, ku jogus di komputador ta apresenta pratikas di spiritismu suma un kusa di brinkadera ku ka tene nada di mal. Alguns filmis ku tene senas ku ta konsentra na spiritismu sta na torna kada bias mas popular. I ka ten duvida kuma dimonius konsigi bidanta es pratikas na un kusa ki normal. Sera ki es manera di nkara spiritismu nfluensia kristons? Pensamentu di alguns nfluensiadu. Di kal manera? Jubi so un izemplu. Un ermon, dipus di i jubi filmi ku ta trata di spiritismu, i fala asin: “N jubi filmi di spiritismu, ma N ka pratikal.” Pabia ku es manera di pensa i pirigosu?

16. Pabia ki pirigosu divirti ku kusas ku ta konsentra na pratikas di spiritismu?

16 I bardadi kuma i ten diferensa entri pratika spiritismu ku jubil, ma kila ka signifika kuma jubi pratikas di spiritismu ka pirigosu. Pabia ku no pudi fala es? Pensa so nes: Palabra di Deus indika kuma nin Satanas nin si dimonius ka tene kapasidadi di lei pensamentus. * Asin, suma ki mensionadu antis, pa diskubri ke ku no sta na pensa i diskubri kualker frakesa spiritual na nos, spiritus mau pirsisa di jubi diritu no asons, nkluindu no skolias di divirtimentu. Ora ku komportamentu di un kriston mostra kuma i gosta di filmis o livrus ku ta trata di pratikas di jambakusindadi, maẑia, di dimonius ku ta kontrola utrus, o kusas parsidu ku esis, i sta na manda mensaẑen pa dimonius. Na bardadi i sta na mostra dimonius si frakesa. Dimonius pa se ves, pudi intensifika se atakis kontra ki kriston pa pudi tira proveitu di frakesa ki revela elis, tok e ta batil. Alguns ku nvolvi na pratika di spiritismu, purmeru e atraidu pa rel atraves di divirtimentu ku ta distaka spiritismu. — Lei Gálatas 6:7.

Benefisia di apoiu di Jeova na mumentu di duensa

17. Atraves di kal astusia ku Satanas pudi splora kilis ku sta duenti?

17 Satanas ka ta splora so no diseẑu di divirti, ma i ta splora tambi nesesidadi ku no tene di preokupa ku saudi. Kuma ki ta fasi kila? Un kriston pudi fika disanimadu dipus di tenta manga di tratamentu na ospital o na mon di medikus, ma mesmu asin si saudi ka minjoria. (Markus 5:25, 26) O talves i pudi pensa kuma algin ku pul ki duensa o ku pui si familia el. Es pudi da Satanas ku dimonius bon opurtunidadi di sploral. E sibi diritu kuma Palabra di Deus da es ordi: “Ka bu fasi jambakusindadi nin diviñason.” (Sirmonias 19:26) Pa fasi un kriston ku sta duenti i disanimadu aẑi kontra es avisu, dimonius pudi tental pa i buska un kuranderu o tratamentu ku nvolvi spiritismu. Si dimonius konsigi safa ku es astusia, kila pudi nfraksi relason di ki algin ku Deus. Di kal manera?

18. Kal tipu di tratamentu ku un kriston na nega, i pabia di ke?

18 Jeova da es avisu pa kilis ku viola si lei: “Kil ku nega obi lei, si orason i nujenti pa SIÑOR.” (Ditus 28:9) I klaru di kuma no misti sempri ivita kualker kusa ku na tuji pa no orason obidu o ku na rapati apoiu ku no ta risibi di Jeova. No pirsisa di fasi inda es mas na mumentu ku no sta duenti. (Salmu 41:3) Alen di es, no pirsisa di sibi es: Sera ki kuranderu kunsidu suma algin ku ta pratika spiritismu? Sera ki tratamentu basia na krensa di kuma duensa ku mortu ta kausadu pa spiritu di no antipasadus ku paña raiba? O i kausadu pa inimigus ku usa futisndadi? Sera ki i fasidu sakrifisiu, maẑia, o utru pratika di spiritismu oca mesiñu na purparadu o usadu? Si i ten sinal ku ta mostra kuma sertu tipu di tratamentu o manera di fasi tratamentu sta ligadu ku spiritismu, un kriston di bardadi dibi di negal. * (Mateus 6:13) Di es manera, i pudi tene serteza di kuma i na tene apoiu di Jeova. — Jubi kuadru “ Sera ki na bardadi i spiritismu?

ORA KU STORIAS ASERKA DI DIMONIUS I DI MAMPASADA

19. (a) Kuma ku Diabu ngana manga di jintis aserka di si puder? (b) Kal storias ku kristons di bardadi dibi di ivita del?

19 Nkuantu ki manga di jintis na Europa ku Amerika di Norti ta nkara pirigu di puder di Satanas suma un kusa normal, na utrus partis di mundu i ta akontisi kontrariu. Nes partis di mundu, Diabu ngana manga delis na pensa kuma i tene puder mas di kil ki na bardadi i tene. Alguns jintis ta vivi, e kume, e tarbaja, i e durmi ku medu di spiritus mau. Storias aserka di atus puderosus di dimonius ciu i pasa. Manga di bias es storias ta kontadu ku animu; jintis ta fika adimiradu ora ke obi es storias. Sera ki no dibi di partisipa na spalia es storias? Nau, kilis ku ta sirbi Deus di bardadi, ta ivita fasi kila pabia di dus rasons importanti.

20. Kuma ku un algin pudi spalia propaganda di Satanas talves sin misti?

20 Purmeru rason, ora ku un algin na konta storias aserka di puder di dimonius, si dunu sta na promovi interesi di Satanas. Ke ku manda no pudi fala sin? Palabra di Deus konfirma kuma Satanas pudi fasi milagris, ma tambi i avisanu kuma Satanas ta usa “sinal ku milagri di mintida, i ku “nganu”. (2 Tesalonisensis 2:9, 10) Suma Satanas i mestri di nganu, i sibi kuma ki pudi nfluensia menti di kilis ku fia na spiritismu, tambi i sibi kuma ki pudi fasi elis fia na kusa ki ka bardadi. Es jintis pudi fia kuma e oja i e obi sertus kusas, dipus konta es kusas suma si sedu bardadi. Ku tempu e storias ta omentadu ora ki na kontadu di un algin pa utru. Si un kriston partisipa na spalia es storias, na bardadi i sta na fasi vontadi di Diabu, “pape di mintida.” Es kriston sta na spalia propaganda di Satanas. — Jon 8:44; 2 Timótiu 2:16.

21. Na ke ku no misti konsentra no kombersas nel?

21 Sugundu rason, si na pasadu un kriston tene na bardadi kontaktu ku spiritus mau, i bon pa i ivita divirti si kumpañeris di adorason ku storias aserka di es kusas. Pabia? Pabia no dadu es konsiju: “No pui uju na Jesus, kil ku no fe ta kumsa nel, i ta kaba nel.” (Ebreus 12:2) Na Jesus ku no dibi di konsentra no atenson nel, i ka na Satanas. I interesanti nota kuma, oca Jesus staba na Tera, i ka divirti si disipulus ku storias aserka di spiritus mau, apesar di kuma i pudiba konta manga di kusas aserka di ke ku Diabu pudi fasi o ke ki ka pudi fasi. Ma pa kontrariu, Jesus konsentra na konta mensaẑen di Renu. Anos tambi, no misti konsentra no kombersas na fala di “kusas garandi ku Deus fasi”, suma ku Jesus ku apostulus fasi. — Atus 2:11; Lukas 8:1; Romanus 1:11, 12.

22. Kuma ku no pudi kontribui sempri pa i ten “alegria na seu”?

22 I bardadi kuma Satanas ta usa diferenti tipu di astusia, nkluindu spiritismu, pa tenta dana no relason ku Jeova. Ma, ora ku no odia ke ki mau i no pega na kil ki bon, Diabu ka na tene opurtunidadi di nfraksi no disison di nega spiritismu ku tudu si formas. (Lei Efésius 4:27.) Bu pudi imaẑina “alegria” ku na ten na “seu” si no kontinua “fika firmi kontra armadilia di astusia di diabu” te na tempu ki ka na izisti mas! — Lukas 15:7; Efésius 6:11.

^ par. 16 Nomi ku dadu pa Satanas (Opositor, Kaluniadur, Nganadur, Tentadur, Kontadur di mintida) ka ta indika kuma i tene puder di diskubri ke ku sta na no korson i na no menti. Ma akontrariu del, Jeova diskrividu suma algin ku ta “proba korsons”, i Jesus diskrividu suma algin “ku ta rabista korson ku pensamentu di jinti”. — Ditus 17:3; Apokalipsi 2:23.

^ par. 18 Pa mas nformason jubi artigu “É este exame de saúde para você?” na A Sentinela di 15 di dizembru di 1994, ku artigu O Conceito da Bíblia: Faz diferença o tratamento médico que você escolhe?na Despertai! di 8 di janeru di 2001 na purtugis.