Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 16

Melana NaSathane Nemachinga Akhe

Melana NaSathane Nemachinga Akhe

“Nimelane naSathane, uyawunibalekela.”JAKOBE 4:7.

1, 2. Bobani labajabulako lapho bantfu babhajatiswa?

NANGABE sewuneminyaka leminyenti ukhonta Jehova, kungenteka sewuye walalela tinkhulumo letinyenti telubhabhatiso, emihlanganweni yaboFakazi BaJehova, lemikhulu nalemincane. Kepha ngisho nobe sekukanyenti uba khona kuyo, kufanele kutsi usatsintseka lapho ubona labahleti etitulweni letingembili enkhundleni basukuma kute balungele kubhajatiswa. Ngaleso sikhatsi, kugcwala injabulo lenkhulu etilalelini, bese kulandzela lihlombe lelikhulu lekujabula. Tinyembeti tingase tigcwale emehlweni akho njengobe ubona licembu lebantfu leliye lakhetsa kusekela Jehova. Empeleni, leto tikhatsi tiba tikhatsi tenjabulo lemangalisako.

2 Nobe siye sabona kubhajatiswa kwebantfu endzaweni lesihlala kuyo tikhatsi letitsite ngemnyaka, tingilosi tona tinelilungelo lekubona tikhatsi letinjalo kanyenti. Asewucabange nje ‘ngentfokoto lenkhulu lebakhona ezulwini’ ngekubona tinkhulungwane tebantfu emhlabeni wonkhe titihlanganisa nencenye lebonakalako yenhlangano yaJehova, liviki ngalinye. (Lukha 15:7, 10) Asingabati kutsi tingilosi tiyajabula lapho tibona lokwandza lokungaka!Hagayi 2:7.

DEVELI ‘UYAJANGAZA NJENGELIBHUBESI LELIBHODLAKO’

3. Kungani Sathane ajangaza ‘njengelibhubesi lelibhodlako,’ futsi yini latimisele kuyenta?

3 Kunetidalwa letingumoya letibukela lokubhajatiswa kwebantfu tigcwele intfukutselo. Kuyamenyanyisa Sathane kanye nemadimoni akhe kubona tinkhulungwane tebantfu tishiya lelive lelibi. Phela loku kuliciniso ngobe Sathane abeke wacinisa ngelekutsi bantfu bebangamkhonti Jehova ngobe bamtsandza, waphindze watsi kute umuntfu longahlala atsembekile lapho avivinywa. (Fundza Jobe 2:4, 5.) Ngako-ke, lapho lotsite enta sincumo sekutinikela kuJehova, usuke aveta Sathane njengemcambimanga. Kuba shengatsi Sathane ushaywa maviki onkhe emnyakeni. Kungako nje ‘ajangaza njengelibhubesi lelibhodlako, atfungatsa langahle ammite.’ (1 Phetro 5:8) “Lelibhubesi” litimisele kusimita ngekwakamoya, lisente kutsi silimate nobe size sibucedze buhlobo lesinabo naNkulunkulu.Tihlabelelo 7:1, 2; 2 Thimothi 3:12.

Ngaso sonkhe sikhatsi lapho lotsite atinikela kuJehova futsi abhajatiswa, Sathane uvetwa njengalonemanga

4, 5. (a) Jehova uye wawavimbela njani ngetindlela letimbili letibalulekile emandla aSathane? (b) Yini umKhristu weliciniso lekufanele aciniseke ngayo?

4 Nobe sibhekene nesitsa lesitfukutsele kangaka, kute sizatfu sekungenwa ngemanti emadvolweni. Kungani sisho kanjalo? Ngobe ngetindlela letimbili letibalukile, Jehova uye wavimbela emandla ‘alelibhubesi lelibhodlako’ ngelizinga lelitsite. Ngutiphi leto tindlela? Kwekucala, Jehova uye wabiketela kutsi “sicumbi lesikhulu” semaKhristu eliciniso sasiyosindza ‘ekuhluphekeni lokukhulu.’ (Sembulo 7:9, 14) Tiphrofetho taNkulunkulu tihlale tigcwaliseka. Ngako-ke, naSathane kufanele ati kutsi angeke akwati kubamita bonkhe bantfu baNkulunkulu.

5 Indlela yesibili emandla akhe lavinjelwe ngayo, ibonakala emacinisweni lakhulunywa ngulenye inceku yaNkulunkulu yasendvulo. Umphrofethi Azariya watsi eNkhosini Asa: “Simakadze unani, uma ninaye.” (2 Tikhronike 15:2; fundza 1 Khorinte 10:13.) Tibonelo letinyenti letibhaliwe tikhombisa kutsi endvulo, Sathane abehlala ehluleka kumita nobe ngabe ngutiphi tinceku letatisondzelene naNkulunkulu. (Hebheru 11:4-40) Kuyafanana nalamuhla, umKhristu lohlala asondzelene naNkulunkulu angakwati kumelana naSathane futsi amncobe. Ecinisweni, liVi laNkulunkulu liyasicinisekisa: “Nimelane naSathane, uyawunibalekela.”Jakobe 4:7.

“SILWA . . . NEMABUTFO ABOMOYA LABABI”

6. Sathane ulwa njani nemKhristu ngamunye?

6 Sathane angeke ancobe kulemphi, kepha angamncoba umuntfu losayekele kunaka. Phela uyati kutsi angasimita nasingabutsambisa buhlobo betfu naJehova. Angakwenta njani loku? Ngekutsi asihlasele ngemandla lamakhulu, ahlasele umuntfu ngamunye, futsi ahlasele ngebucili. Ase sicoce ngaletindlela taSathane letiyinhloko.

7. Kungani Sathane abahlasela ngemandla lamakhulu bantfu baJehova lamuhla?

7 Kuhlasela ngemandla lamakhulu. Umphostoli Johane wabhala: “Umhlaba wonkhe ungephansi kwemandla aLomubi.” (1 Johane 5:19) Lamavi asecwayiso kuwo onkhe emaKhristu eliciniso. Njengobe Sathane asavele alimitile lelive lelingamhloniphi Nkulunkulu, nyalo sewunake futsi ufuna kuhlasela labo labakhonile kumbalekela—lokubantfu baJehova. (Mikha 4:1; Johane 15:19; Sembulo 12:12, 17) Utfukutsele kakhulu ngobe uyati kutsi sikhatsi sakhe sesifishane. Ngako-ke, ufuna kucedza buhlobo betfu naNkulunkulu. Kungako-ke lamuhla kufanele sitimisele nakakhulu kutsi ‘siticondze kahle tikhatsi, sati nekutsi kufanele senteni.’1 Tikhronike 12:32.

8. Abesho kutsini Pawula nakatsi “silwa” nabomoya lababi?

8 Kuhlaselwa kwemuntfu ngamunye. Umphostoli Pawula wecwayisa emaKhristu labekanye nawo: “Silwa . . . nemabutfo abomoya lababi labasemkhatsini.” (Efesu 6:12) Ligama lesiGriki lelihunyushwe ngekutsi “silwa” ngekwelivi nelivi lisho “kubambana” futsi lidlulisela umcondvo wekulwa imphi nisebentisa tandla futsi nishudvulisana. Ngako-ke, ngekusebentisa leligama, Pawula abegcizelela kutsi ngamunye wetfu kufanele alwe nabomoya lababi. Ngisho nobe live lesihlala kulo linebantfu labakholelwa kubomoya lababi nobe cha, akukafaneli sikhohlwe kutsi ngesikhatsi sitinikela kuJehova, kwakufanana nekutsi singenela imphi. Cishe kusukela ekutinikeleni kwawo, emaKhristu angeke akwati kulibalekela liciniso lekutsi nawo ayahlanganyela kulemphi. Kungako Pawula abona kunesidzingo sekuyala emaKhristu ase-Efesu katsatfu kutsi ‘ame acine.’Efesu 6:11, 13, 14.

9. (a) Kungani Sathane nemadimoni akhe baye basebentisa tinhlobo letinyenti ‘tebucili’? (b) Kungani Sathane etama konakalisa indlela yetfu yekucabanga, futsi singamelana njani nemetamo yakhe? (Fundza libhokisi “ Caphela Emachinga ASathane!”) (c) Nguliphi lelinye lemacebo aSathane lanebucili lesitawulicabangela nyalo?

9 Emacebo lanebucili. Pawula wancenga emaKhristu kutsi amelane “nebucili” baSathane. (Efesu 6:11) NgesiGriki sekucala, ligama lelihunyushwe ngekutsi “bucili” lasetjentiswa nguPawula lisebunyentini. Loko kusho kutsi Develi nemadimoni akhe basebentisa tindlela letinyenti tebucili—ngenca yetizatfu letibalulekile. Njengobe sikhatsi sichubeka, lamanye emakholwa laye amelana nekulingwa lokutsite aye ehluleka lapho asabhekene nalokunye kulingwa lokuhlukile. Kungako-ke Develi nemadimoni akhe banakisisa imikhuba yetfu kute babone butsakatsaka betfu. Ngemuva kwaloko, basitakala nganobe ngubuphi butsakatsaka lesinabo, lobungase bulimate buhlobo betfu naNkulunkulu. Kepha siyambonga Jehova ngobe eVini lakhe liBhayibheli uye wasikhanyisela ngetindlela Develi latisebentisako. (2 Khorinte 2:11) Ekucaleni kwalencwadzi siye sakhuluma ngemacebo lanjalo, njengelugibe lwemcebo, bangani lababi, kanye nekutiphatsa lokubi. Kwanyalo ase sicabangele lelinye lemacebo aSathane—kusebentelana nemimoya.

KUSEBENTELANA NEMIMOYA—SENTO SEKUNGETSEMBEKI

10. (a) Kuyini kusebentelana nemimoya? (b) Jehova ukubheka njani kusebentelana nemimoya, futsi wena ukubheka njani?

10 Ngekusebentelana nemimoya, nobe ngekusebentelana nemadimoni, umuntfu usuke asebentelana ngalokucondzile nabomoya lababi. Kubhula, kutsakatsa, kulumba, nekukhuluma nalabafile, kunguletinye tetindlela tekusebentelana nemimoya. Njengobe sati, Jehova ubheka kusebentelana nemimoya ‘njengentfo lesinengiso.’ (Dutheronomi 18:10-12; Sembulo 21:8) Ngenca yekutsi natsi ‘siyakutondza lokubi,’ angeke sakhe bungani nabomoya lababi. (Roma 12:9) Loku kungaba kungetsembeki kuBabe wetfu losezulwini Jehova!

11. Kungani kungase kube kuncoba lokukhulu ngaSathane lapho aphumelele kusiyenga kutsi sisebentelane nemimoya? Fananisa.

11 Ngenca yekutsi kumane nje ucobhote emikhubeni yekusebentelana nemimoya kusho kungetsembeki kuJehova, Sathane utimisele kubangela labanye betfu kutsi nabo bahlanganyele kuko. Sikhatsi ngasinye angaphumelela ekuyengeni umKhristu kutsi asebentelane nemadimoni, futsi ngaleyo ndlela usuke aphumelele kakhulu. Kungani sisho njalo? Cabanga nganaku: Nangabe lisotja lingase licelwe kutsi lishiye libutfo lemphi ngenca yekungetsembeki kwalo bese litihlanganisa nelibutfo lesitsa, umcondziso walelibutfo lesitsa angajabula. Lomcondzisi angahle ente ngisho nemcimbi wekuhalalisela lesihlubuki, kube shengatsi sincobile, kute nje alaye lomcondzisi walelibutfo lelisotja lelibuya kulo. Kuyafanana nalapho umKhristu acala kusebentelana nemimoya, utawube ulahla Jehova futsi utibeka ngephansi kwekucondziswa nguSathane. Loku kungamniketa injabulo lenkhulu kakhulu Sathane ate ahalalise kute kube shengatsi uncobile emphini. Ukhona yini kitsi longafuna kuniketa Develi injabulo lenjalo? Cha, akekho! Asisito nani tihlubuki.

UPHAKAMISA IMIBUTO KUTE SIBE NEKUNGABATA

12. Nguyiphi indlela Sathane layisebentisako kute agucule umbono wetfu ngekusebentelana nemimoya?

12 Nangabe nje sisakutondza kusebentelana nemimoya, Sathane angeke akwati kusibamba. Nobe kunjalo, uyacaphela kutsi angayigucula indlela lesicabanga ngayo. Njani? Ufuna tindlela tekuyenga emaKhristu kute agcine atsi ‘lokubi kuhle, nalokuhle kubi.’ (Isaya 5:20) Kute ente kanjalo wetsembele endleleni yakhe yasendvulo—kuphakamisa imibuto kute asente singabate.

13. Sathane wayisebentisa njani imibuto kute ente bantfu bangabate?

13 Asewubuke kutsi Sathane wayisebentisa njani lendlela endvulo. Ensimini yase-Edeni wabuta Eva watsi: “Kodvwa ngempela Nkulunkulu ushito yini kutsi: ‘Ningadli nome ngusinye nje sitselo setihlahla letisensimini?’” Emalangeni aJobe, ngesikhatsi kunemhlangano wetingilosi ezulwini, Sathane wabuta umbuto watsi: “Usho kutsi Jobe abengakukhonta yini, kube abengatfoli lutfo kuwe?” Ekucaleni kwenkonzo yaJesu yasemhlabeni, Sathane wamlinga watsi: “Nawuyindvodzana yaNkulunkulu, tjela nankha ematje agucuke abe tinkhwa.” Cabanga nje—esimeni saJesu, Sathane abedzelela Jehova ngekutsi asebentise emavi labekhulunywe nguJehova emavikini lasitfupha lengcile labekatsi: “Lena yiNdvodzana yami, letsandzekako, lengijabula ngayo!”Genesisi 3:1; Jobe 1:9; Matewu 3:17; 4:3.

14. (a) Sathane uyisebentisa njani lendlela yakhe yekubangele kungaciniseki mayelana nekusebentelana nemimoya? (b) Yini nyalo lesitawuyihlola?

14 Lamuhla, Develi usebentisa kuyenga lokunjalo kute akhe kungabata ngebubi bekusebentelana nemimoya. Lokubi kutsi uphumelele ekwenteni tingcondvo talamanye emakholwa kutsi tingabate. LamaKhristu aye acala kuveta kungabata kwawo ngekubuta imibuto lenjengekutsi: Tonkhe tinhlobo tekusebentelana nemimoya timbi kangako yini? Ecinisweni, asuke acabanga kutsi ‘kunjalo yini vele?’ (2 Khorinte 11:3) Singabasita njani bantfu labanjalo kutsi bagucule indlela labacabanga ngayo? Singaciniseka njani kutsi bucili baSathane abusibambi? Kute siphendvule, ase sihlole tici letimbili tekuphila Sathane laye watigcwalisa kancane kancane ngekusebentelana nemimoya. Tekutijabulisa kanye netekwelapha.

USITAKALA NGETIFISO NANGETIDZINGO TETFU

15. (a) Ngumuphi umbono labanawo labo labahlala emaveni aseNshonalanga mayelana nekusebentelana nemimoya? (b) Umbono welive ngekusebentelana nemimoya uye wawatsintsa njani emaKhristu?

15 Emaveni aseNshonalanga, kulumba, kutsakatsa, kanye naletinye tinhlobo tekusebentelana nemimoyaakusanakwa kakhulu. Emafilimi, tincwadzi, tinhlelo te-TV kanye nemidlalo ye-computer kuveta tento tebudimoni njengentfo lelihlaya futsi lengalimati. Lamanye emafilimi kanye netincwadzi letinetigcawu tekulumba netekutsakatsa ahamba embili kangangekutsi labo lababalandzeli bawo sebahlele ngisho nemacembu ebalandzeli. Kuyacaca kutsi emadimoni aye aphumelela ekwenteni kubonakale shengatsi kute tingoti tekusebentelana nemimoya. Siye sawatsintsa yini emaKhristu lesimo sekungakunaki kusebentelana nemimoya? Indlela yekucabanga yalabanye iye yatsintseka. Njani? Sibonelo saloku ngunasi: Ngemuva kwekutsi umKhristu lotsite abukele lifilimi lelaliveta kusebentelana nemimoya watsi: “Ngalibukela lelifilimi, kepha angizange ngihlanganyele ekusebentelaneni nemimoya.” Kungani kuyingoti kucabanga kanjalo?

16. Kungani kuyingoti kukhetsa kutijabulisa lokuhlanganisa imikhuba yekulumba?

16 Nanobe kunemehluko emkhatsini wekusebentelana nemimoya ngalokucondzile nekuyibukela, loko akusho kutsi kuyibukela kute ingoti. Kungani sisho njalo? Asewucabange nganaku: LiVi laNkulunkulu libonisa kutsi Sathane nemadimoni akhe bete likhono lekwati loko lesikucabangako. * Nobe kunjalo, njengobe kubonisiwe ekucaleni, kute imimoya lemibi itfole loko lesikucabangako futsi ikwati kutfola nobe ngabe yini lengalimata buhlobo betfu naNkulunkulu, inakisisa imikhuba yetfu—kuhlanganise neluhlobo lwekutijabulisa lesilukhetsako. Nangabe tento temKhristu tiveta kutsi uyawatsandza emafilimi nobe tincwadzi letiphatselene nekusebentelana nemimoya, kulumba, netento tebudimoni nobe lolunye luhlobo lwetento loluhlobene nalolu, usuke atfumela umlayeto emadimonini. Ngalamanye emagama, uwakhombisa kutsi yena ubutsakatsaka ngakuphi! Emadimoni angalwa nalomKhristu ngemandla asebentisa lobutsakatsaka labuvetile bese amlahla phansi. Empeleni, labo kutsandza kwabo tintfo temimoya kwavuswa kutijabulisa lokuhlanganisa kulumba, bagcine sebangene shi ekusebentelaneni nemimoya.Fundza Galathiya 6:7.

Zuza ekusekelweni nguJehova ngesikhatsi sekugula

17. Nguliphi lisu Sathane langalisebentisa kute ahlasele umuntfu logulako?

17 Sathane akasitakali ngesifiso setfu sekutijabulisa nje kuphela, kepha uphindze asitakale nangesidzingo setfu sekunakekela imphilo. Njani? UmKhristu lonemphilo lehhohlokako, ngisho nangetulu kwemetamo leminyenti yekumelapha angadvumala kakhulu. (Makho 5:25, 26) Loko kungavulela Sathane nemadimoni akhe litfuba lekumhlasela. Bayati kutsi liVi laNkulunkulu liyecwayisa ngekufuna ‘lusito lwalabo labenta lokubi.’ (Isaya 31:2) Kute abangele umKhristu kutsi ente lokuphambene nalomyalo, emadimoni angabangela lona logulako kutsi aphelelwe litsemba bese usebentisa tindlela “letinemandla langacondzakali” nobe imimoya—lokuyintfo lelimatana kakhulu. Nangabe lelisu lemadimoni liphumelela, lingenta buhlobo baloyo logulako naJehova bube butsakatsaka. Ngayiphi indlela?

18. Ngutiphi tindlela tekwelapha umKhristu langatigwema, futsi kungani?

18 Jehova wecwayisa ema-Israyeli labesacale kusebentisa “emandla langacondzakali” watsi: “Naniphakamisa tandla tenu niteneka, nithandaza, ngiyakuwafihla emehlo ami kini; nome senenta imithandazo leminyenti kangakanani, ngingeke ngiyilalele.” (Isaya 1:13, 15) Ngaso sonkhe sikhatsi sifuna kugwema nobe ngabe yini lengavimbela imithandazo yetfu futsi inciphise nekusekelwa kwetfu nguJehova—ikakhulukati nasigula. (Tihlabelelo 41:3) Ngaleso sizatfu, nangabe kunetimphawu letikhombisa kutsi indlela letsite yekutfola kutsi umuntfu uphetfwe yini nobe yekwelapha ihlangene nekusebentelana nemimoya, umKhristu kufanele ayigweme. * (Matewu 6:13) Ngekwenta njalo angaciniseka kutsi Jehova utawumsekela.—Fundza libhokisi lelitsi “ Kukusebentelana Nemimoya Yini Vele?

LAPHO TITINYENTI TINDZABA LETIMAYELANA NEMADIMONI

19. (a) Yini Sathane laye wayengela bantfu labanyenti kutsi bayikholelwe mayelana nemandla akhe? (b) Ngutiphi tindzaba emaKhristu eliciniso lokufanele atigweme?

19 Nobe bantfu labanyenti emaveni asenshonalanga bayitsatsa melula ingoti yemandla nobe kuyenga kwaSathane, kuletinye tincenye temhlaba kwenteka lokwehlukile. Kuleto tindzawo Develi uyengele labanyenti ekukholelweni kutsi unemandla lamakhulu kunalawo lanawo. Labanye bantfu batsi lapho badla, basebenta, nobe balele babe bacabanga ngemimoya lemibi. Tindzaba letimayelana netento temadimoni titse citsi saka. Tindzaba letinjalo tivame kucocwa ngalenkhulu injabulo. Kufanele yini natsi sitisekele tindzaba letinjalo? Cha, akukafaneli. Tinceku taNkulunkulu weliciniso tiyakugwema loko, ngenca yetizatfu letimbili letibalulekile.

20. Umuntfu angatisakata njani timfundziso taSathane letingemanga angakacondzi?

20 Kwekucala, ngekusakata tindzaba taloko lokwentiwe ngemadimoni, umuntfu usuke asekela Sathane. Njani? LiVi laNkulunkulu licinisekisa kutsi Sathane uyakwati kwenta timangaliso, kepha liphindze lecwayise ngekutsi usebentisa ‘tibonakaliso letingemanga’ kanye ‘nenkhohliso.’ (2 Thesalonika 2:9, 10) Njengobe Sathane angumkhohlisi lomkhulu, uyakwati kuhunga nobe kuyenga tingcondvo talabo labakholelwa emimoyeni kanye nekubenta bakholelwe tintfo letingasilo liciniso. Bantfu labanjalo bangakholelwa mbamba kutsi babone futsi beva tintfo letitsite, kantsi futsi bangase bacoce leto tintfo njengaletiliciniso. Ngekuhamba kwesikhatsi, letindzaba tabo tigcina setingemanga nobe setikhulisiwe njengobe tichubeka ticocwa. Nangabe umKhristu angasakata tindzaba letinjalo, empeleni uyawube wenta intsandvo yaDeveli—‘longuyise wawo onkhe emanga.’ Uyawube usakata tinkhulumo taSathane letilite nobe timfundziso takhe letingemanga.Johane 8:44; 2 Thimothi 2:16.

21. Tinkhulumo tetfu sifuna tisekelwe kuphi?

21 Kwesibili, ngisho nobe umKhristu ake wabhekana nemimoya lemibi esikhatsini lesendlulile, utawugwema kuloku ahlekisa labo lakholwa nabo ngekubacocela tindzaba letinjalo. Kungani? Siyalwa kutsi “emehlo etfu angesuki kuJesu longumsunguli nemphelelisi wekukholwa kwetfu.” (Hebheru 12:2) Ngako-ke, kufanele sibhekise kunaka kwetfu kuKhristu hhayi kuSathane. Kuyaphawuleka kutsi ngesikhatsi aselapha emhlabeni, Jesu akazange ahlekise bafundzi bakhe ngekubacocela ngemimoya lemibi ngisho nobe kwakunalokunyenti labengakusho ngaloko Sathane langakwenta naloko langeke asakwente. Kunaloko, Jesu wanaka sigijimi seMbuso. Ngako-ke, sifuna kutsi tinkhulumo tetfu tibe nguleto letisekelwe ‘emisebentini lemikhulu yaNkulunkulu.’Imisebenti 2:11; Lukha 8:1; Roma 1:11, 12.

22. Singachubeka njani nekuhlanganyela ekuletseni ‘injabulo ezulwini’?

22 Kuliciniso, Sathane usebentisa emachinga lehlukene, lokuhlanganisa nemimoya kute etame kucedza buhlobo betfu naJehova. Kepha-ke, ngekwenyanya lokubi sinamatsele kulokuhle, sincisha Develi ematfuba ekunciphisa kutimisela kwetfu kugwema tonkhe tinhlobo tekusebentelana nemimoya. (Fundza Efesu 4:27.) Asewucabange nje kutsi iyawuba ngakanani ‘injabulo ezulwini’ nangabe sichubeka ‘simelana nemachinga aDeveli’ kute kube kulapho angasekho!Efesu 6:11.

^ sig. 16 Lamagama laniketwe Sathane (Umphikisi, Umnyundzeli, Umkhohlisi, Umlingi, Umcambimanga) akasenti siphetse ngekutsi unalo likhono lekuhlola tinhlitiyo tetfu netingcondvo tetfu. Kungulokwehlukile ngaJehova naJesu. Uchazwa ngekutsi ‘ngumvivinyi wetinhlitiyo,’ kantsi Jesu yena uchazwa ngekutsi ‘uphenyisisa tinso nenhlitiyo.’Taga 17:3; Sembulo 2:23, catsanisa ne-NW.

^ sig. 18 Nawufuna kwandzisa lwati lwakho ngalendzaba, fundza sihloko lesitsi “Ingabe Ukuxilongwa Kwempilo Yakho Kukulungele?” lesiku-Sicongosekulindza sa-December 15, 1994, emakhasini 19-22 ngesiZulu, kanye nesihloko lesitsi “Umbono WeBhayibheli: Ingabe Kunendaba Ukuthi Yikuphi Ukwelashwa Okukhethayo?” lesiku-“Phaphama!” ya-January 8, 2001, ngesiZulu.