Vähesed asjad võivad põhjustada meile suuremat valu kui see, et pattu mittekahetsev sugulane või lähedane sõber kogudusest eemaldatakse. See, kas ja mil viisil me järgime selles olukorras Piibli juhatust, võib näidata, kui sügav on meie armastus Jumala vastu ja kui ustavalt me tema seadustele kuuletume. * Vaatame mõnda küsimust, mis selle teema kohta kerkib.

Kuidas peaksime eemaldatuga käituma? Piiblis öeldakse: „Ma kirjutan teile, et te lõpetaksite läbikäimise igaühega, keda nimetatakse vennaks ning kes on hooraja, ahnitseja, ebajumalakummardaja, teiste halvustaja, joodik või väljapressija. Sellisega ärge isegi sööge koos!” (1. Korintlastele 5:11.) Inimese kohta, kes ei pea kinni Kristuse õpetusest, on Piiblis kirjas: „Ärge võtke teda oma kodus vastu ega tervitage teda, sest see, kes teda tervitab, saab tema kurjade tegude kaasosaliseks.” (2. Johannese 9–11.) Me ei vestle eemaldatutega usuteemadel ja hoidume nendega seltskondlikust läbikäimisest. Ajakirja Vahitorn 1981. aasta 15. septembri numbris leheküljel 25 oli kirjas: „Lihtne „Tere!” kellelegi võib olla esimene samm, mis areneb vestluseks ja võib-olla isegi sõpruseks. Kas sooviksime astuda selle esimese sammu eemaldatu puhul?”

Kas eemaldatu range vältimine on tõesti nii vajalik? On küll, mitmel põhjusel. Esiteks näitab see meie ustavust Jumalale ja Piiblile. Me ei kuuletu Jehoovale mitte ainult siis, kui see on hõlpus, vaid ka siis, kui see on raske. Armastus Jumala vastu ajendab meid kuuletuma kõigile tema käskudele ning nõnda me tunnustame, et ta on õiglane ja armastav ning et tema seadused on meile ülimalt kasulikud. (Jesaja 48:17; 1. Johannese 5:3.) Teiseks, mittekahetseva patustajaga kokkupuute vältimine kaitseb koguduse head mainet  ning meie ja teiste koguduseliikmete usku ja kõlbelist puhtust. (1. Korintlastele 5:6, 7.) Kolmandaks, kui peame Piibli põhimõtetest kindlalt kinni, võib sellest kasu olla ka eemaldatule. Kui toetame õiguskomitee otsust, võime puudutada patustanu südant, olgugi et ta seni pole vastanud kogudusevanemate püüetele teda aidata. Kalli inimese sõpruse kaotamine võib ajendada teda mõistusele tulema, nägema oma väärteo tõsidust ja astuma samme, et Jehoova juurde naasta. (Luuka 15:17.)

Mida teha siis, kui eemaldatakse sugulane? Sellises olukorras võivad pereliikmete lähedased suhted panna proovile meie ustavuse Jumalale. Kuidas peaksime eemaldatud sugulasega käituma? Me ei saa siin käsitleda kõiki olukordi, mis võivad kerkida, kuid keskendugem kahele neist.

Vaadelgem olukorda, kui eemaldatu elab koos teiste pereliikmetega. Kuna kogudusest eemaldamine ei katkesta peresidemeid, võivad tavalised igapäevased tegemised ja läbikäimine perekonnas jätkuda. Kuid eemaldatu on oma teguviisiga teadlikult lõhkunud enda ja oma perekonna ususidemed. Seega tuleks Jumalale ustavatel pereliikmetel lõpetada usuline tegevus koos eemaldatuga. Näiteks kui eemaldatu viibib juures, kui toimub pere piibliõhtu, ei osale ta selles. Ent kui eemaldatu on alaealine laps, on vanemad ikka kohustatud teda õpetama ja manitsema. Seepärast võivad vanemad temaga Piiblit uurida. * (Õpetussõnad 6:20–22; 29:17.)

Teiseks mõelgem olukorrale, kui eemaldatu ei ela koos lähisugulastega. Kuigi mõnel harval juhul võib piiratud kontakt olla tarvilik, et hoolitseda hädavajalike perekondlike asjade eest, tuleks igasugune läbikäimine hoida miinimumis. Jumalale ustavad pereliikmed ei otsi õigustusi, et saada kokku eemaldatud sugulasega, kes ei ela koos nendega.  Pigem peaks ustavus Jehoovale ja tema organisatsioonile ajendama neid toetama pühakirjal põhinevat eemaldamiskorraldust. Nende ustav käitumine on patustanu parimates huvides ning võib aidata tal karistusest kasu saada. * (Heebrealastele 12:11.)