Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISITHASISELO

How to Treat a Disfellowshipped Person

How to Treat a Disfellowshipped Person

Zimbalwa izinto ezingasizwisa ubuhlungu ukudlula lokha isihlobo nofana umngani oseduze asusiwe ekuhlanganyeleni ngebanga lokungatjhuguluki ekwenzeni isono. Indlela esisabela ngayo esinqophisweni seBhayibhili ingaveza ukutjhinga kwethando lethu ngoZimu nokuthembeka elungiselelweni lakhe. * Cabangela eminye iimbuzo ephakamako ngendaba le.

Kufuze simphathe njani umuntu osusiweko ekuhlanganyeleni? IBhayibhili ithi: “Lisani ukuzihlanganisa nomuntu obizwa bona umzalwana abe ayisifebe, namtjhana umuntu omarhamaru namtjhana umuntu okhonza abosingazimu namtjhana othukanako namtjhana isidakwa namtjhana isela, ningadli ngitjho nokudla nomuntu onjalo.” (1 KwebeKorinte 5:11, NW) Malungana nanyana ngubani “ongabambeleliko efundisweni kaKrestu,” siyafunda: “Ningamamukeli emakhaya wenu; ningamlotjhisi nokumlotjhisa. Ngombana loyo omlotjhisako uhlanganyele naye kokumbi.” (2 KaJwanisi 9-11) Asihlanganyeli izinto ezingokomoya namtjhana sikhulume nomuntu osusiweko. INqabayokulinda yaka-March 1, 1982, ikhasi 24, yathi: “Ukuthi nje ‘Yetjhe’ kungaba ligadango lokuthoma elidosela engcocweni mhlamunye ngitjho nebunganini. Siyafuna ukuthatha igadango lokuthoma elinjalo nomuntu osusiweko?”

Kuyatlhogeka kwamambala ukugegeda umuntu osusiweko? Iye, ngamabanga ambalwa. Kokuthoma, kutjengisa ukuthembeka kuZimu neLizwini lakhe. Silalela uJehova ingasi nekubulula kwaphela kodwana nalokha kubudisi ukwenza njalo. Ithando ngoZimu lisenza silalele yoke imilayo yakhe, sitjheja bona unethando begodu iimthethwakhe isizuzisa khulu. (Isaya 48:17; 1 KaJwanisi 5:3) Kwesibili, ukuzihlukanisa nesoni esingaphendukiko kuvikela thina nalo loke ibandla ekusilaphazekeni ngokomoya nangokuziphatha begodu kwenza ibandla libe nedumo elihle. (1 KwebeKorinte 5:6, 7) Kwesithathu, ukudzimelela eenkambiswenilawulo zeBhayibhili kungarhelebha nomuntu osusiweko. Ngokusekela isiqunto sekomiti yokwahlulela, singakghwatha ihliziyo yesoni okufikela nje esibhalelweko ukwamukela imizamo yabadala yokusirhelebha. Ukulahlekelwa buhlobo obuligugu nabathandekako kungasirhelebha bona ‘siqaquluke,’ sibone ubumbi besono saso, sithathe amagadango wokubuyela kuJehova.—Luka 15:17.

Kuthiwani nengabe isihlobo siyasuswa ekuhlanganyeleni? Ebujamweni obunjalo, ukutjhidelana okuba hlangana namalungu womndeni kungaba sivivinyo samambala sokuthembeka. Kufuze sisiphathe njani isihlobo esisusiweko? Asikwazi ukukhuluma ngabo boke ubujamo obungavela, kodwana akhe sikhulume ngobubili obusisekelo.

Kobunye ubujamo, ilungu lomndeni elisusiweko kungenzeka lisahlala ekhaya njengengcenye yomndeni. Njengombana ukususwa ekuhlanganyeleni kungasiphelisi isibopho somndeni, osusiweko angaragela phambili enza izinto zangamalanga ezenziwa mndeni begodu abe netjhebiswano nawo. Nokho, ngokuziphatha kwakhe, osusiweko ukhethe ukuqede isibopho esingokomoya nomndenakhe okholwako. Ngalokho amalungu womndeni athembekileko angeze asahlanganyela izinto ezingokomoya naye. Isibonelo, nengabe osusiweko akhona angeze abe nengcenye umndeni newuhlangana bona ube nesifundo seBhayibhili. Nofana kunjalo, nengabe osusiweko mntwana omncani, ababelethi basese nomthwalo wokumfundisa nokumlaya. Ngalokho, ababelethi abanethando bangahlela ukuba nesifundo seBhayibhili nomntwana loyo. *Izaga 6:20-22; 29:17.

Kobunye ubujamo, isihlobo esisusiweko asisahlali nomndeni. Ngitjho nofana kungenzeka bona ngezinye iinkhathi ezingakavami kutlhogeke bona kukhulunyiswane ngezinga elithileko malungana neendaba zomndeni, ukukhulumisana okunjalo kufanele kube kuncani khulu. Amalungu womndeni amaKrestu athembekileko awafuni imibandela khona azokwazi ukuthintana nesihlobo esisusiweko ekuhlanganyeleni esingasahlali ekhaya. Kunalokho, ukuthembeka kuJehova nehlanganwenakhe kuwenza asekele ilungiselelo leMitlolo lokususa ekuhlanganyeleni. Ukuthembeka kwawo akwenza ngombana afisela isoni okuhle begodu kungasirhelebha bona sizuze esiyalweni esisifumeneko. *KumaHebheru 12:11.

^ isig. 1 Iinkambisolawulo zeBhayibhili endabeni le ziberega ngokufanako nebantwini abazihlukanise nebandla.

^ isig. 2 Ukufumana ilwazi elingeziweko malungana nabantwana abancani abasusiweko abasahlala ekhaya, qala INqabayokulinda yaka-October 1, 2001, amakhasi 16-17, neyaka-November 15, 1988, ikhasi 20.

^ isig. 3 Ukufumana ilwazi elingeziweko malungana nokuphatha isihlobo esisusiweko, qala isiluleko esivela eMitlolweni okucocwa ngaso kuNqabayokulinda yaka-April 15, 1988, amakhasi 26-31, neyaka-March 1, 1982, amakhasi 26-31.