Ghenda ahali omwatsi

Ghenda ahali ebirimo

ENDOMEKO

Obutsweka bw’Omusasi n’Emithambirire Eyiri mw’Erisemezya

Obutsweka bw’Omusasi n’Emithambirire Eyiri mw’Erisemezya

Obutsweka bw’omusasi. Obutsweka obu bukalhusibawa omwa bitsweka bbini bikulhu-bikulhu by’omusasi bino: red cells, ­white cells, platelets, ne plasma. Ng’eky’erileberyako, esyo red cells siri mw’akatsweka (hemoglobin) akakahikaya omuka owathukahumulha omwa mubiri wosi n’omwa bihaha. Ehindu ehikalhusibawa omwa hemoglobin ey’omundu kutse ey’ebisoro hikakolesibawa erithambira abahwere mw’omusasi kutse abakalhua mw’omusasi munene.

Plasma—90 okwa 100 ekye plasma ni maghetse—yikaheka esyo ­hormone muthina-muthina, omunyu w’omwa mubiri, esyo enzyme, n’ehindu hy’ekyirisya, haghuma n’esukali y’omwa mubiri. Kandi e plasma yikaheka ehindu ehikaleka omusasi iniakamatha, ehindu ehikarwanisaya amalhwere, n’ehindu nge albumin ehikahimba omubiri. Omundu amabya iniangana hambwa obulhwere bulebe, abathambiri ibangana muthobolha omubatsi owakalhusibawa omwa plasma ey’abandu abathe banga hambwa obulhwere obo owakahulhawa mwa gamma globulin owoswire mw’ehindu ehikarwanisaya ehihuka ehikaletha amalhwere w’omwa mubiri. White blood cells yangana lhusibwa mw’ehitsweka ng’esyo interferon n’esyo interleukin, ehindu ehikakolesibawa erithambira ekansa n’awandi malhwere ng’aya.

Abakrisitayo bana tholere eriligha emithambirire eyiri mw’erikolesya obutsweka obw’omusasi? E Biblia siyiri kanaya okw’omwatsi oyu, neryo obuli mundu atholere iniayithwiramu erikwamana n’obunya muthima-thima bwiwe embere sya Nyamuhanga. Abandi banganaghana obutsweka obwosi, kundi bakalengekanaya bathi ekihano ekya Nyamuhanga aha Abaisraeli kyabya kikayithaghisya omusasi owakalhusibawa omwa kihangikwa ‘iniuthibwa okwa kithaka.’ (Eryibuka Ebihano 12:22-24) Abandi banganaghana erihiribwa kw’omusasi wosi kutse ibaghana ebitsweka byawu bbini ebikulhu-bikulhu, aliriryo ibaligha emithambirire eyiri mw’erikolesya obutsweka obw’omusasi. Bangana lengekania bathi obutsweka obwabiri lhusibwa omwa musasi bukabya isibukimanira engebe ey’ekihangwa ekiryalhusibawa mw’omusasi oyo.

Wukathwamu okwa mwatsi owahambire okwa butsweka obw’omusasi, lengekanaya okwa bibulyo bino: Ngana kyasi ngoku erighana obutsweka obwosi obw’omusasi ngoku kikamanyisaya kithi singendi ligha emithambirire mirebe eyiri mw’erikolesya obutsweka bulebe obw’omwa musasi obukarwanisaya amalhwere kutse obukaleka omusasi iniakamatha nuku syanyilhue mwa kutsibu? Nangana soborera omuthambiri ekikaleka ingaghana kutse ingaligha erikolesya obutsweka bulebe bw’omusasi?

Emithambirire eyiri mw’erisemezya. Mwamuli hemodilution ne cell salvage. Omwa hemodilution, bakakithiraya omusasi w’omundu w’omwa bitsupa neryo omwa mwanya wawu ibahira mw’olhughetse-ghetse olhukawathikaya omusasi, n’enyuma waho ibamusubya mw’omusasi oyo. Cell salvage ni kyuma ekikakuma-kuma omusasi owakakulhuamo bakakusemezya n’erikusubya ghomo. Omusasi owakalhua omwa mundu bakamusemezya kikeraya gho kutse ikya gheghenulha gho, neryo ikyasubya w’omwa mulhwere. Kundi obuli muthambiri awithe ngoku akakolesaya emithambirire eyi, Omukristayo atholere iniatsuka eriminya emithambirire ey’omuthambiri wiwe angakolesya.

Wukathwamu okwa mithambirire eyiri mw’erisemezya eyi, yibulhaye: ‘Bamakithya omusasi waghe neryo bakimania gho ahabw’akathambi kake, mbwino obunya muthima-thima bwaghe bune mwendi leka ingalhangira gho ng’akine waghe neryo ikyaghana eriyithaghisya ‘eryutha gho okwa kithaka’? (Eryibuka Ebihano 12:23, 24) ‘Obunya muthima-thima bwaghe obwabiri kangiriribwa ne Biblia bune mwendi sisira omughulhu bakendi kolesya emithambirire eyiri mw’erinyilhusya mw’omusasi waghe, ibuwania gho kandi ibanyisubya ghomo? Nganasi ngoku erighana erikolesya emithambirire yosi eyiri mw’erikolesya omusasi waghe ngoku kikamanyisaya erighana eripimwa omusasi, erilhabya omusasi w’omwa kyuma iniayungulwa n’erieribwa n’erinyisubya ghomo kutse erilhabya w’omwa kyuma ekye heart-lung?’

Omukristayo atholere iniayithwiramu ngoku anzire omusasi wiwe iniakolesibwa akasemezibwa. Kya n’ekighuma n’erikwiha mw’omusasi bakapimagho n’eyindi mithambirire eya munabwire ey’erikwiha mw’omusasi muke, obundi ibahira mw’eyindi mibatsi, neryo ibakusubya ghomo.