8. PEATÜKK

Miks ma nii haige pean olema?

”Kui oled noor, siis mõtled, et mitte miski ei saa sind murda. See illusioon aga puruneb äkitselt, kui haigestud tõsisesse haigusesse. Sa tunned, justkui oleksid üleöö vanaks saanud.” (Jason)

KUI Jason oli 18, avastati tal Crohni tõbi, kurnav ja valulik krooniline soolepõletik. Võib-olla on ka sul mõni krooniline haigus või puue. Lihtsad tegevused, mis teiste jaoks on enesestmõistetavad — näiteks riietumine, söömine, kooli minek —, võivad nõuda sinult tohutu suuri pingutusi.

Krooniline tervisehäire võib tekitada sinus tunde, et oled justkui trellide taga ning su vabadus on piiratud. Sa võid tunda end üksildasena. Vahest hakkad isegi mõtlema, et oled Jumalale kuidagi meelepaha valmistanud või et  ta tahab su ustavust läbi katsuda. Kuid Piiblis öeldakse: ”Jumalat ei kiusata kurjaga ja tema ise ei kiusa kedagi” (Jakoobuse 1:13). Haigused on lihtsalt osa meie praegusest elust ning meid kõiki võib tabada ”aeg ja juhus” (Koguja 9:11, UM).

Õnneks on aga Jehoova Jumal tõotanud, et tuleb uus maailm, kus ”ükski elanik ei ütle: ”Ma olen haige.”” (Jesaja 33:24, UM). Isegi surnud äratatakse üles ja nad saavad tunda rõõmu elust selles uues maailmas (Johannese 5:28, 29). Mis aitaks sul aga praegu oma olukorraga parimal viisil hakkama saada?

Püüa olla positiivne. Piiblis öeldakse: ”Rõõmus süda valmistab ihule mõnu” (Õpetussõnad 17:22). Mõni võib mõelda, et kui oled tõsiselt haige, ei sobi olla rõõmus ega naerda. Kuid mõnus huumor ja meeldiv seltskond võib sind kosutada ja sinu elutahet virgutada. Niisiis mõtle sellele, mida saaksid teha, et su elus oleks rohkem rõõmu. Ära unusta, et rõõm lähtub Jumalalt, see on üks tema vaimu vilja osa (Galaatlastele 5:22). See vaim aitab sul taluda haigust, nii et sa ei kaota seejuures rõõmu (Laul 41:4).

Sea mõistlikke eesmärke. ”Tarkus on tagasihoidlikega,” ütleb Piibel (Õpetussõnad 11:2, UM). Tagasihoidlikkus ehk mõõdukus aitab sul hoiduda hulljulgusest või siis  ülemäärasest ettevaatlikkusest. Näiteks kui su tervis lubab, võib sobiv kehaline aktiivsus parandada su enesetunnet. Seetõttu on raviasutustes sageli noorte patsientide jaoks füsioteraapia programmid. Paljudel juhtudel kehaline liikumine mitte ainult ei kiirenda paranemist, vaid aitab ka tuju üleval hoida. Niisiis hinda ausalt oma olukorda ning sea mõistlikke eesmärke.

Õpi olema mõistev. Mida teha, kui keegi ütleb sulle sinu haiguse pärast midagi mõtlematut? Piibel annab nõu: ”Ära pane tähele ka mitte kõiki sõnu, mida räägitakse” (Koguja 7:21). Vahel on kõige parem sellistest märkustest mitte välja teha. Või ehk saad neid hoopis ennetada. Näiteks kui paistab, et teine on pinges, kuna sa oled ratastoolis, aita tal end vabamalt tunda. Sa võiksid öelda: ”Võib-olla sa mõtled, miks ma olen ratastoolis?”

Ära anna alla. Kui Jeesus seisis silmitsi raske katsumusega, palvetas ta Jumala poole, lootis täielikult tema peale ning keskendus valu asemel rõõmurikkale tulevikule (Heebrealastele 12:2). Ta õppis kogetud raskustest (Heebrealastele 4:15, 16; 5:7—9). Jeesus võttis vastu abi ja toetuse (Luuka 22:43). Ta ei mõelnud ainult oma kannatustele, vaid seadis esikohale teiste heaolu (Luuka 23:39—43; Johannese 19:26, 27).

Jehoova hoolib sinust

Ükskõik milline haigus sul on, ei tohiks sa mõelda, et oled Jehoova silmis väärtusetu. Vastupidi, Jehoova peab  väga kalliks neid, kes püüavad talle meelepärased olla (Luuka 12:7). Ta hoolib sinust ning kasutab sind meeleldi oma teenistuses, hoolimata sinu haigusest või puudest (1. Peetruse 5:7).

Niisiis ära lase hirmul või ebakindlusel takistada end tegemast seda, mida sa soovid teha ja pead tegema. Toetu alati Jehoova Jumalale. Tema teab, mida sa vajad ja tunned. Lisaks võib ta anda sulle vastupidamiseks ”üliväga suurt väge” (2. Korintlastele 4:7). Aja jooksul hakkad ehk suhtuma ellu sama optimistlikult kui Timothy, kellel diagnoositi 17-aastaselt krooniline väsimussündroom. Ta räägib: ”Nagu kirjakoht 1. Korintlastele 10:13 ütleb, ei lase  Jehoova meil kannatada rohkem, kui suudame taluda. Kui minu Looja on kindel, et saan selle raskusega hakkama, pole minul enam midagi öelda.”

Kui mõni su tuttav on haige

Mida teha siis, kui sa ise oled küll terve, aga mõni su tuttav on haige või on tal mingi puue? Kuidas saaksid teda aidata? Kõige tähtsam on olla ’osavõtlik ja hellalt kaastundlik’ (1. Peetruse 3:8, UM). Püüa mõista, mida ta läbi elab, ja näha seda olukorda tema silmade läbi. Niina, kellel on kaasasündinud lülisambalõhestumus, lausub: ”Kuna ma olen väikest kasvu ja kasutan ratastooli, räägib mõni minuga nagu väikese lapsega, mis on üsna masendav. Teised aga püüavad võimalusel istuda, et oleksime rääkides samal kõrgusel. See meeldib mulle väga.”

Kui sa ei keskendu tervisehäirega inimese haigusele, avastad, et ta on paljuski samasugune nagu sina. Ja mõtle, oma sõnadega võid sa jagada talle ”vaimset andi”! Seda tehes tunned ka ise rõõmu, kuna te julgustate üksteist vastastikku (Roomlastele 1:11, 12, UM).

LISALUGEMIST SAMAL TEEMAL 1. KÖITE 13. PEATÜKIST

VÕTMEKIRJAKOHT

”Siis . . . ükski elanik ei ütle: ”Ma olen haige.”” (Jesaja 33:23, 24, UM)

IDEE

Teadmised vähendavad hirmu tundmatu ees. Niisiis püüa oma haiguse või puude kohta saada teada nii palju kui võimalik. Esita oma arstile üksikasjalikke küsimusi, kui mõni asi pole sulle selge.

KAS TEADSID ...?

Sinu haigus või puue pole karistus Jumalalt. See on hoopis tingitud ebatäiusest, mille me kõik oleme Aadamalt pärinud (Roomlastele 5:12).

TEGEVUSPLAAN!

Selleks et olla haigusest või puudest hoolimata positiivne, tuleb mul ․․․․․

Üks mõistlik eesmärk, mille võiksin endale seada, on ․․․․․

Kui mu haiguse tõttu öeldakse mulle midagi ebameeldivat, siis sellises olukorras võiksin ․․․․․

Tahan selle teema kohta oma vanematelt küsida: ․․․․․

MIDA SINA ARVAD?

● Kuidas sa võiksid siin peatükis toodud mõtteid kasutada, et aidata kedagi, kellel on mingi puue või krooniline haigus?

● Millistele positiivsetele asjadele võiksid sa kroonilist haigust põdedes mõelda, et hakkama saada?

● Miks sa võid olla kindel, et tervisehäda pole märk Jumala hukkamõistust?

 [Kast/pilt lk 75]

DUSTIN, 22

”Mäletan, et nutsin ema käte vahel, kui sain teada, et pean jääma ratastooli. Olin tollal vaid kaheksane.

Mul on lihasdüstroofia. Riietumisel, pesemisel ja söömisel vajan abi. Ma ei saa üldse oma käsi tõsta. Vaatamata sellele aga elan tegusat ja õnnelikku elu ning mul on palju, mille eest tänulik olla. Käin korrapäraselt kuulutamas ning olen koguduses teenistusabiline. Mul pole pähegi tulnud, nagu oleks mu elu vaid üks suur võitlus. Jehoovat teenides on alati midagi teha ja oodata. Eriti ootan Jumala uut maailma, kus saan ’hüpata otsekui hirv’.” (Jesaja 35:6.)

[Kast/pilt lk 75]

TOMOKO, 21

”Kui olin neljane, ütles arst mulle, et kogu ülejäänud elu tuleb mul saada insuliinisüste.

Diabeetik peab pidevalt jälgima oma veresuhkru taset, mis pole sugugi kerge. Sageli ei saa ma süüa siis, kui tahaksin, ja kui ma ei taha, siis ma just pean sööma. Praeguseks olen saanud ühtekokku 25 000 süsti ning mu käsivartel ja reitel on mõhnad. Kuid vanemad on aidanud mul toime tulla. Nad on alati olnud rõõmsameelsed ja positiivsed ning õpetanud mind hindama vaimseid asju. Jehoova on olnud mu vastu nii hea! Kuna tervis lubas seda, otsustasin näidata oma tänulikkust sellega, et alustasin täisajalist teenistust.”

 [Kast/pilt lk 76]

JAMES, 18

”Inimesed ei tea, kuidas käituda kellegagi, kes on teistest erinev, nagu mina seda olen.

Mul on haruldast vormi kääbuskasv. Inimesed panevad välimusele väga suurt rõhku, niisiis pean pidevalt tõestama, et ma pole väike laps madala häälega. Ma ei noruta selle pärast, et erinen teistest, vaid püüan võtta end sellisena, nagu olen. Tunnen elust rõõmu. Uurin Piiblit ja palun Jehoovalt abi. Pere on mulle alati olnud suureks toeks. Ootan aega, mil Jumal kaotab kõik haigused. Seni aga elan oma puudega, kuid ma ei lase juhtuda, et sellest saaks kogu minu elu.”

[Kast/pilt lk 76]

DANITRIA, 16

”Mõistsin, et midagi on korrast ära, kuna isegi veeklaasi tõstmine valmistas mulle piina.

Fibromüalgia põhjustab nii hingelist kui ka füüsilist valu. Olen noor ning soovin olla nagu mu sõbrad, kuid minu jaoks on kõik asjad muutunud palju raskemaks kui varem. Isegi uinumine näib võtvat terve igaviku. Kuid siiski saan Jehoova abiga teha tavapäraseid asju. Sain isegi olla abipioneer, kuigi see oli raske. Püüan teha oma parima. Pean kuulama oma keha ja arvestama oma piiridega. Kui kipun seda unustama, tuletab ema seda mulle meelde.”

 [Kast/pilt lk 77]

ELYSIA, 20

”Õppisin koolis vaid viitele. Kuid nüüd valmistab ainuüksi lihtsa lause lugemine mulle raskusi ning tunnen end seetõttu mõnikord rusutuna.

Kroonilise väsimussündroomiga on ka kergete asjade tegemine raske. Sageli on võimatu isegi voodist tõusta. Kuid ma pole kunagi lubanud sel haigusel määrata, kes ma olen. Loen Piiblit iga päev, isegi kui see tähendab vaid mõne salmi lugemist või seda, et keegi pereliige loeb mulle ette. Olen oma perele väga tänulik. Isa loobus koguni ülesandest konvendil, et aidata seal mind. Ta pole aga kunagi selle üle kurtnud. Ta ütles, et tema jaoks on kõige tähtsam hoolitseda oma pere eest.”

[Kast/pilt lk 77]

KATSUTOSHI, 20

”Mind võib äkitselt haarata paanika, ma hakkan karjuma ja rappuma ning isegi asju loopima ja lõhkuma.

Mul on olnud langetõvehood alates viiendast eluaastast. Neid on tulnud ette kuni seitse korda kuus. Pean võtma iga päev ravimeid, mis põhjustavad väsimust. Kuid püüan mõelda teistele, mitte vaid endale. Koguduses on kaks minuvanust täisajalist teenijat, kes on olnud mulle suureks toeks. Hakkasin pärast kooli lõpetamist rohkem kuulutama. Langetõbi tähendab igapäevast võitlust. Kui olen omadega täitsa läbi, püüan puhata ning järgmisel päeval on tuju parem.”

 [Kast/pilt lk 78]

MATTHEW, 19

”Raske on võita kaaslaste lugupidamist, kui sa pole nende arvates normaalne.

Mulle meeldiks teha sporti, kuid ma ei saa. Mul on ajukahjustus ning ainuüksi kõndida on raske. Siiski ei keerle mu mõtted selle ümber, mida ma teha ei saa. Sukeldun hoopis sellesse, mida suudan teha, nagu näiteks lugemisse. Kuningriigisaal on paik, kus saan olla mina ise, ilma et keegi minu peale viltu vaataks. Nii hea on teada, et Jehoova armastab mind sellisena, nagu ma tegelikult olen. Õigupoolest ei suhtu ma endasse kui santi. Ma võtan end kui inimest, kellel on ainulaadne lisaraskus, millega hakkama saada.”

[Kast/pilt lk 78]

MIKI, 25

”Suutsin varem teha sporti. Siis aga, olles veel teismeline, sain justkui ühtäkki vanaks.

Mul on kaasasündinud südamedefekt, avaus kodade vaheseinas. Haiguse sümptomid ilmnesid siis, kui olin teismeline. Mulle tehti operatsioon, kuid nüüd, kuus aastat hiljem, väsin ikka veel kiiresti ära ning mul on kroonilised peavalud. Seetõttu sean endale mõistlikke lühiajalisi eesmärke. Näiteks on mul olnud võimalik teenida täisajaliselt, ning suurema osa kuulutustööst teen kirja või telefoni teel. Samuti on see haigus aidanud mul arendada omadusi, millest varem jäi vajaka, nagu pikameelsus ja tagasihoidlikkus.”

[Pilt lk 74]

Krooniline tervisehäire võib tekitada sinus tunde, et oled justkui trellide taga, kuid Piibel annab lootuse, et peagi sa vabaned sellest