23. PEATÜKK

Mida teha, kui mu ema või isa joob või tarvitab uimasteid?

”Isa ütles, et ta parandab autot, kuid me ei kuulnud temast terve päev midagi. Ema proovis talle helistada, kuid ta ei vastanud. Natukese aja pärast märkasin, et ema on mureliku näoga ja hakkab kuhugi minema. Ta ütles, et läheb vaatab, kus isa on.

Varsti tuli ema tagasi — aga üksi. Kui küsisin, kas isa oli seal, vastas ta ei.

Siis taipasin, et isa teeb jälle oma vanu trikke — täpselt nii nagu eelmine kord. Asi on selles, et mu isa on narkomaan. Kui ta koju tuli, olime emaga juba täiesti endast väljas. Ma ei rääkinud temaga kogu järgmise päeva. Tunnen end sellepärast nii halvasti.” (Karen, 14)

 MILJONID noored tunnevad iga päev ängistust, kuna nende ema või isa on alkohoolik või tarvitab uimasteid. Kui sinu vanem on sellises sõltuvuses, võid tunda tema pärast häbi, pettumust või isegi viha.

Näiteks Mary isa oli teiste silmis meeldiv inimene, kuid tegelikult jõi ta salaja, oli kodus vägivaldne ja kasutas labast keelt. ”Sageli tulid inimesed meie juurde ja ütlesid, et küll teie olete ikka õnnelikud lapsed, kuna teil on nii tore isa,” meenutab Mary kibestusega. *

Kuidas saada hakkama, kui üks sinu vanematest on uimasti- või alkoholisõltlane?

Sõltuvuse tagamaad

Kõigepealt oleks hea saada veidi rohkem teada selle probleemi tagamaadest. ”Kes aru saab, see omandab oskuse,” ütleb Õpetussõnad 1:5. Niisiis võib sulle abiks olla see, kui uurid üht-teist selle kohta, mis asi sõltuvus üldse on, kes jäävad alkoholist või uimastitest sõltuvusse ja miks.

Näiteks ei saa nimetada alkohoolikuks inimest, kes end aeg-ajalt purju joob, vaid inimest, kel on haiglane vajadus alkoholi järele. Alkohol on haaranud kogu tema tähelepanu — see on talle lausa kinnisidee — ning kui ta on jooma hakanud, ei peata teda enam miski. Tema sõltuvus põhjustab valusaid probleeme, mille tõttu kannatavad tema pere, töö ja tervis.

Kuigi mõnel inimesel võib olla soodumus alkoholismi tekkeks, on sellega ilmselt seotud ka emotsionaalsed tegurid. Õigupoolest tunnevad paljud alkohoolikud end alaväärsena (Õpetussõnad 14:13). Mõned neist  on kasvanud üles peres, kus nende endi vanemad olid alkohoolikud. Sellised inimesed leevendavad joomisega emotsionaalset valu, mida lapsepõlves kogetu neis tekitab. Samad tegurid võivad olla seotud ka uimastisõltuvusega.

On selge, et joomine või uimastite tarvitamine vaid süvendab probleeme; inimese mõtlemine ja tundemaailm saab veelgi enam kahjustatud. Just seepärast võib sinu ema või isa vajada sõltuvusest vabanemiseks professionaalset abi.

Ära oota liiga palju

Muidugi ei tee probleemi mõistmine seda olematuks. Kui sa aga oma ema või isa sõltuvusest paremini aru saad, suudad olla veidi kaastundlikum.

Oletame, et su isal on jalaluumurd. Kas sa ootaksid, et ta tuleks sinuga jalgpalli mängima? Aga kui sa teaksid, et ta murdis jala omaenda rumalusest? Kuigi oleksid pettunud, saaksid sa sellegipoolest aru, et tema võimalused sinuga palli mängida on piiratud, seni kuni ta jalg paraneb. Kui  sa seda mõistad, ei oota sa temalt võimatut.

Nõndasamuti on ka alkoholi- või uimastisõltuvuses vanem emotsionaalselt ja psüühiliselt haige. Muidugi on ta selles ”vigastuses” ise süüdi. Ja sa võid olla õigustatult pahane oma ema või isa rumala käitumise pärast. Ent enne kui ta pole oma sõltuvusest vabanenud, on tema võimalused sinu eest hoolitseda piiratud. Kui suhtud tema sõltuvusse kui vigastusse, mis seab talle tõsiseid piiranguid, siis ei oota sa temalt liiga palju.

Mida sa saad teha

On tõsi, et niikaua kui su ema või isa oma eluviisi ei muuda, tuleb sul elada tema käitumisest tingitud tagajärgedega. Mis sind selles aitab?

Ära tunne end vastutavana. Kui su ema või isa on sõltuvuses, lasub vastutus selle eest üksnes temal. Kirjakohas Galaatlastele 6:5 öeldakse, et ”igaüks kandku oma koormat”. Niisiis pole sinu ülesanne oma ema või isa ravida ega kaitsta teda tema sõltuvusega kaasnevate tagajärgede eest. Näiteks ei pea sa ta ülemusele tema  eest valetama või teda välisuksest sisse lohistama, kui ta sinna purjuspäi on vajunud.

Innusta teda abi otsima. Kõige raskem võib sinu vanemale olla probleemi tunnistada. Kui ta on kaine ja rahulik, võiksid tema abikaasa ja vanemad lapsed talle öelda, kuidas tema käitumine peret mõjutab ning mida ta peaks ette võtma.

Lisaks võib talle abiks olla see, kui ta vastab kirjalikult järgmistele küsimustele: Mis saab minust ja mu perest, kui ma joomist või uimastite tarvitamist ei lõpeta? Mis saaks aga siis, kui ma oma harjumusest vabaneksin? Mida ma pean abi saamiseks tegema?

Kui olukord muutub ohtlikuks, mine ära. ”Jäta järele [”mine ära”, UM], enne kui puhkeb riid,” ütleb Õpetussõnad 17:14. Ära sea ennast ohtu, sekkudes tülisse. Kui võimalik, mine oma tuppa või sõbra juurde. Vägivallaohu korral oleks ehk vaja kutsuda abi väljastpoolt.

Ära suru oma tundeid maha. Mõned noored tunnevad ennast süüdi, kuna nad on vihased sõltuvuses oleva vanema peale. Täiesti normaalne on tunda mõningast viha, ja seda eriti siis, kui sa ei saa temalt vajalikku armastust ja tuge. On tõsi, et Piibel  käsib sul austada oma vanemaid (Efeslastele 6:2, 3). Kuid austamine tähendab seda, et pead lugu tema autoriteedist, just nagu sa pead lugu politseinikust või kohtunikust. See ei tähenda, et sa pead heaks kiitma oma ema või isa sõltuvuse (Roomlastele 12:9). Samuti ära arva, et oled hoolimatu, kui sinus tekitab vastikust tema alkoholi- või uimastilembus. Meelemürkide tarvitamine ju ongi vastik (Õpetussõnad 23:29—35).

Seltsi ülesehitavate kaaslastega. Kui kodune elu on pea peale pööratud, võid kergesti unustada, mida tähendab normaalne pereelu. Seepärast on tähtis, et käiksid läbi inimestega, kes on emotsionaalselt terved ja kes armastavad Jehoovat. Kristliku koguduse liikmed võivad sind julgustada ja toetada ning aidata leevendada stressi, mida kodune õhkkond sinus tekitab (Õpetussõnad 17:17). Kristlike peredega lävimine võib sulle anda pereelust õige pildi.

 Otsi abi. Suureks abiks on see, kui saad rääkida oma tunnetest küpsele ja usaldusväärsele täiskasvanule. Kogudusevanemad on meeleldi valmis sind aitama. Piiblis öeldakse, et need mehed on ”otsekui redupaik tuule või ulualune vihmahoo eest, otsekui veeojad põudses paigas, otsekui võimsa kalju vari märga igatseval maal” (Jesaja 32:2). Seega ära karda ega häbene nende juurde minna, et saada lohutust ja nõu.

Kirjuta, millist eeltoodud punkti püüad sa kõigepealt rakendada. ․․․․․

Võib-olla sa ei suuda kodust olukorda muuta, kuid sa saad muuta seda, kuidas see sind mõjutab. Selle asemel et suunata kogu oma tähelepanu emale või isale, keskendu iseendale. ”Töötage edasi oma pääste nimel,” kirjutas apostel Paulus (Filiplastele 2:12, UM). Nii võid säilitada positiivse hoiaku, ja kes teab, võib-olla annab see su vanemale tõuke otsida abi, et sõltuvusest vabaneda.

JÄRGMISES PEATÜKIS

Mida teha, kui su vanemad kogu aeg tülitsevad? Kuidas tulla toime sellest tingitud emotsionaalse segadusega?

[Allmärkus]

VÕTMEKIRJAKOHT

”Arukus teeb inimese pikameelseks!” (Õpetussõnad 19:11)

IDEE

Selle asemel et vihata oma ema või isa, õpi hoopis vihkama tema halba harjumust (Õpetussõnad 8:13; Juuda 23).

KAS TEADSID ...?

Sõna ”austama” võib Piiblis tähendada lihtsalt seadusliku autoriteedi tunnustamist (Efeslastele 6:1, 2). Seega ei tähenda ema või isa austamine seda, et kiidad alati heaks tema teod.

TEGEVUSPLAAN!

Kui ema või isa tarvitab sõnalist või füüsilist vägivalda, siis ma ․․․․․

Võin innustada oma vanemat abi otsima sel viisil, et ․․․․․

Tahan selle teema kohta oma vanematelt küsida: ․․․․․

MIDA SINA ARVAD?

● Miks mõned langevad alkoholi- või uimastisõltuvusse?

● Miks pole sina vastutav oma ema või isa sõltuvuse eest?

● Mida sa saad oma olukorras muuta ja kuidas seda teha?

[Väljavõte lk 192]

”Võib juhtuda, et varem või hiljem tuleb mul veelgi oma vanemate pärast piinlikkust tunda, samas olen kindel, et kui loodan Jehoovale, annab ta mulle vastupidamiseks jõudu.” (Maxwell)

 [Kast lk 198]

Kui ema või isa lõpetab Jehoova teenimise

Mida saaksid teha, kui üks sinu vanematest ei ela enam Piibli põhimõtete järgi ja võib-olla isegi teatab, et ei soovi olla kristliku koguduse liige?

● Kõigepealt tuleb sul mõista, et Jehoova ei pea sind vastutavaks ema või isa tegude eest. Piiblis öeldakse: ”Niisiis tuleb meil igaühel enda kohta Jumalale aru anda” (Roomlastele 14:12, UM).

● Ära võrdle end teiste noortega, kes on paremas olukorras (Galaatlastele 5:26). ”Selle asemel et seesuguseid mõtteid oma peas haududa, oleks palju parem mõelda, kuidas hakkama saada,” lausub noor mees, kelle isa jättis pere maha.

● Vaatamata sellele et su isa või ema ei teeni enam Jehoovat, ole ta vastu lugupidav. Kui ta käsib sul teha midagi, mis pole vastuolus Piibli põhimõtetega, kuuletu talle. Jehoova käsk, et lapsed peavad austama oma ema ja isa, ei sõltu sellest, kas vanemad on usklikud või mitte (Efeslastele 6:1—3). Kui austad oma vanemaid ja kuuletud neile hoolimata nende eksimustest, näitad, et armastad Jehoovat (1. Johannese 5:3).

● Jätka tihedat läbikäimist kristliku kogudusega. Selle suure vaimse pere keskelt leiad kindlasti tuge (Markuse 10:30). Noor mees nimega David kartis, et koguduseliikmed hakkavad vältima nende peret, kuna ta isa lõpetas Jehoova teenimise. Kuid David mõistis, et tema kartused olid asjatud. ”Me ei tundnud end tõrjutuna,” lausub ta. ”See kinnitas mulle, et kogudus tõesti hoolib meist.”

[Pilt lk 194]

Kui suhtud ema või isa sõltuvusse kui vigastusse, mis seab talle tõsiseid piiranguid, siis ei oota sa temalt liiga palju