Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 17

“Build Yourselves Up on Your Most Holy Faith”

“Build Yourselves Up on Your Most Holy Faith”

“Zakheni ekukholweni kwenu okucwengileko, . . . nihlale ethandweni lakaZimu.”—KAJUDA 20, 21.

1, 2. Ngimuphi umberego wokwakha okiwo, begodu kubayini ubunjalo bomberegwakho buqakathekile?

UBEREGA budisi emberegweni wokwakha. Umberego kade wathonywa begodu usaragela phambili. Bekube nje umberego lo ubudisi kodwana uyanelisa. Nanyana yini eyenzekako uzimisele ukungalisi namtjhana ukungavilaphi, ngombana umberegwakho lo uzokuthinta ukuphila nengomuso lakho. Kubayini kunjalo? Ngombana isakhiwo esakhiwakwesi nguwe!

2 Umfundi uJuda wagandelela umberego wokwakha esiwenzako kithi. Nekakhuthaza amaKrestu bona ‘ahlale ethandweni lakaZimu,’ godu waveza endimeni le isilodlhelo sokwenza njalo wathi: “Zakheni ekukholweni kwenu okucwengileko.” (KaJuda 20, 21) Ngiziphi ezinye iindlela ongazakha ngazo, wenze ikholo lakho liqine bona uhlale ethandweni lakaZimu? Akhe sicabangele iingcenye eentathu zokwakha ingokomoya ezingakurhelebha bona uqinise ikholo lakho.

RAGELA PHAMBILI WAKHA IKHOLO EEMFUNEKWENI ZAKAJEHOVA EZILUNGILEKO

3-5. (a) USathana angathabela ukukukhohlisa bona ube namuphi umbono ngeemfuneko zakaJehova? (b) Kufuze ube yini umbono wethu ngeemfuneko zakaZimu, begodu kufuze ziwathinte njani amazizo wethu? Tjengisa.

3 Kokuthoma, kufuze siqinise ikholo lethu emthethweni kaZimu. Njengombana ufunda incwadi le, ubone iimfuneko zakaJehova ezinengi ezilungileko malungana nokuziphatha. Uyini umbonwakho ngazo? USathana angakuthabela ukukukhohlisa bona uqale umthetho kaJehova, neenkambisolawulo zakhe njengezikukhandela eentweni ezimnandi ngitjho nezigandelelako. Bekalokhu aberegisa amaqhinga la kusukela e-Edeni. (Genesisi 3:1-6) Azokuberega kuwe amaqhinga la? Okunengi kusendleni oqala ngayo izinto.

4 Ukufanisa: Njengombana ukhamba ephageni, ubona idrada eqinileko ikampele indawana encani. Indawana engale kwedrada iyarhalisa. Kokuthoma, ungaqala idrada le njengento engatlhogekiko ekululekwenakho. Njengombana uqala ngale kwayo, ubona ingwenyama enelunya ikhukhuthela isibandana kelinye ihlangothi! Gadesi uyabona bona idrada leya ngeyani—sivikelo. Kukhona isibandana esiyingozi esikukhukhuthelako njenganje? ILizwi lakaZimu liyayelelisa: “Tjhejani, nilinde, inaba lenu uSathana utjhagala hlangana nani njengengwenyama ebhodlako, efuna ezomudla.”—1 KaPitrosi 5:8.

5 USathana sibandana esinelunya. Ngombana uJehova akafuni sibanjwe nguSathana, Wabeka umthetho bona usivikele ‘emaqhingeni’ amanengi womumbi. (Kwebe-Efesu 6:11) Ngalokho nanyana nini nesicabanga ngeemthetho kaZimu, kufuze sibone ithando lakaBabethu wezulwini kiyo. Nesiyiqala njalo, iimthetho kaZimu iba mthombo wesivikelo nethabo. Umfundi uJakobosi watlola: “Oqalisisa emthethweni osiphulukisako akhambe ngawo, . . . loyo-ke uzaba ngobusisiweko ekwenzeni kwakhe.”—KaJakobosi 1:25.

6. Ngiyiphi indlela ehle khulu yokwakha ikholo eemthethweni kaZimu elungileko neenkambiswenilawulo zakhe? Nikela isibonelo.

6 Ukuphila ngemiyalo kaZimu yindlela ehle khulu yokwakha ikholo lethu kuMuphimthetho nekuhlakanipheni kwemthethwakhe. Isibonelo, “umthetho wakaKrestu” uhlanganisa umyalo kaJesu wokufundisa abanye “ukwenza koke [abayale] ngakho.” (KwebeGalatiya 6:2; Matewu 28:19, 20) AmaKrestu nawo awuqala njengoqakatheke khulu umyalo wokobana ahlangane ndawonye ekukhulekeleni begodu akhuthazane. (KumaHebheru 10:24, 25) Godu umyalo kaZimu uhlanganisa, ukuphikelela uthandaza kuJehova ngaso soke isikhathi ngokusuka ehliziyweni. (Matewu 6:5-8; 1 KwebeTesalonika 5:17) Njengombana siphila ngeemthetho enjalo, sibona ngokukhanyako bona isinqophiso esinethando kangangani. Ukuyilalela kuletha ithabo elilinganiselweko nokwaneliseka esingeze sakufumana nanyana kukuphi ephasini elinemrarweli. Newucabanga ngokobana uzuze njani ngokuphila ngeemthetho kaZimu, ikholo lakho kiyo aliqini?

7, 8. ILizwi lakaZimu libaqinisekisa njani labo abatshwenyeka ngokobana kungenzeka bangakwazi ukuhlala endleleni elungileko njengombana iimnyaka ikhamba?

7 Ngezinye iinkhathi abanye batshwenywa kukobana kuzaba budisi ukubambelela emthethweni kaJehova njengombana iimnyaka ikhamba. Basaba bona bazakubhalelwa. Nengabe uzizwa njalo, bulunga amezwi la emkhumbulweni: “Mina Jehova, nginguZimakho, okufundisako bona uzuze, Loyo okubangela bona ugadange ngendlela okufuze ukhambe ngayo. Nengabe uzoyilalela uyitjheje imilayo yami! Ukuthula kwakho kuzokuba njengomlambo, nokulunga kwakho njengamagagasi welwandle.” (Isaya 48:17, 18) Wakhe wajama wacabanga bona akhuthaza kangangani amezwi la?

8 La, uJehova usikhumbuza bona siyazuza ngokumlalela. Usithembisa iimbusiso eembili nesenza njalo. Kokuthoma, ukuthula kwethu kuzokuba njengomlambo—kuphole, kwande ngokungapheliko. Kwesibili, ukulunga kwethu kuzokuba njengamagagasi welwandle. Newujame magegana nelwandle uqale amagagasi agedeka aya phambili nemva, akunakuzaza bona uba namazizo wento engapheliko. Uyazi bona amagagasi azokunande eza, isikhathi esingapheliko. UJehova uthi ukulunga kwakho—ukwenza kwakho okulungileko—kungaba njalo. Njengombana ulinga ukuthembeka kuye, akazukulisa ubhalelwe! (Funda AmaRhalani 55:22) Iinthembiso ezithabisa kangako azilakhi ikholo lakho kuJehova neemfunekweni zakhe ezilungileko?

“RAGELA PHAMBILI EKUVUTHWENI”

9, 10. (a) Kubayini ukuvuthwa kumnqopho omuhle emaKrestwini? (b) Ukuba mumuntu ongokomoya kukurhelebha njani bona ube nethabo?

9 Ingcenye yesibili yokwakha ivezwe emezwini aphefumulelweko la: ‘Asirageleni phambili ekuvuthweni.’ (KumaHebheru 6:1, NW) Ukuvuthwa mnqopho omuhle kumKrestu. Ngokungafani nokuphelela, kwanje okunganabantu abangakufumana, ukuvuthwa mnqopho ofumanekako. Ukuragela phambili, amaKrestu afumana ithabo ngokukhonza uJehova njengombana akhulela ekuvuthweni. Kubayini kunjalo?

10 UmKrestu ovuthiweko mumuntu ongokomoya. Uqala izinto ngendlela uJehova aziqala ngayo. (Jwanisi 4:23) UPowula watlola: “Labo ababuswa sisimo esonakeleko, iinhliziyo zabo zikakarele kokwesimeso; kodwana ababuswa ngumoya ocwengileko bayelela lokho okuthandwa ngumoya.” (KwebeRoma 8:5) Umbono ongokwenyama uletha ithabo elincani, ngombana wenza umuntu azicabangele yena yedwa, abe nombono ofipheleko begodu adzimelele eentweni eziqalekako. Umbono ongokomoya uletha ithabo, ngombana ubambelele kuJehova, “uZimu othabileko.” (1 KuThimothi 1:11, NW) Umuntu ongokomoya uncamela ukuthabisa uJehova begodu athabe ngitjho nanyana alingwa. Kubayini kunjalo? Ukulingwa kusinikela amathuba wokuveza uSathana amleyimala nokuhlawulela ukuthembeka, sithabise uBabethu wezulwini.—Izaga 27:11; funda KaJakobosi 1:2, 3.

11, 12. (a) UPowula wathini ‘ngamandla womkhumbulo’ womKrestu, begodu litjho ukuthini ibizo elithi ‘ukubandula’? (b) Ngikuphi ukubandulwa umzimba okufuze ukufumane bona uvuthwe uberege kuhle?

11 Ukuba mumuntu ongokomoya nokuvuthwa kuza ngokubandulwa. Cabangela indima nasi: “Ukudla okuqinileko kungokwabakhulileko, asebajayele ukusebenzisa umkhumbulo wabo, [ukubandula, NW] asebanakho ukuhlukanisa okuhle nokumbi.” (KumaHebheru 5:14) UPowula nekakhuluma ngamandla womkhumbulo ‘abanduliweko,’ waberegisa ibizo lesiGirigi ebeliberegiswa ngendlela efanako eendaweni zokujima ekhulwini lokuthoma lemnyaka eGrisi, lingatjhugululwa ngokobana ‘obandulwe njengomuntu ojimako.’ Kwanjesi cabanga bona ukubandulwa okunjalo kuhlanganisani.

Umzimba womuntu ojimako ubandulwa ngokuberegiswa

12 Nesibelethwako, umzimbethu gade ungakabandulwa. Isibonelo, isana alikutjheji ukusikinyeka kweemkhono nemlenzalo. Ngikho isana liphaya iimkhono ngokungatjheji, belizibethe ebusweni, lokho okulidanisako nokulirarako. Kancanikancani, ngokuberegiswa, umzimba uyabanduleka. Isana liyakhasa, umntwana uyakhamba begodu agijime. * Kuthiwani-ke ngomuntu ojimako? Newubona umgijimi onjalo eqayeqa begodu azisongasonga emoyeni ngethabo nangokunembileko, awunakuzaza emkhumbulwenakho bona imisiphakhe ibandulwe isikhathi eside bonyana yenze njalo. Akuzenzakaleli bona umuntu ojimako abe nelemuko—kutlhogeka ama-awara amanengi wokubandulwa. IBhayibhili iyavuma bona ukubandula umzimba okunjalo “kusiza kancani.” Kukangangani-ke ngokubandulwa kwamandla wethu womkhumbulo angokomoya!—1 KuThimothi 4:8.

13. Singawabandula njani amandlethu wokucabanga?

13 Encwadini le, sicoce ngokunengi okuzokurhelebha bona ubandule amandlakho wokucabanga khona uzakuhlala uthembekile kuJehova njengomuntu ongokomoya. Newenza iinqunto zelanga nelanga cabangela ngomthandazo iinkambisolawulo neemthetho kaZimu. Kesinye nesinye isiqunto okufuze usenze, zibuze: ‘Ngimiphi iimthetho namtjhana iinkambisolawulo zeBhayibhili ezihlobene nendaba le? Ngingayiberegisa njani? Khuyini okuzokuthabisa uBabami wezulwini?’ (Funda Izaga 3:5, 6; KaJakobosi 1:5) Kesinye nesinye isiqunto osenza ngendlela leyo sizokubandula amandlakho wokuhlukanisa okuhle nokumbi. Ukubandula okunjalo kuzokurhelebha bona ube begodu uhlale umumuntu ongokomoya kwamambala.

14. Ngikuphi ukukhanukela okufuze sibe nakho bona sikhule ngokomoya, nokho ngisiphi isiyeleliso okufuze sihlale emkhumbulwenethu?

14 Namtjhana singakwazi ukuba ngabavuthiweko, kuhlale kunendawo yokukhula ngokomoya. Umuntu utlhoga ukudla bona akhule. UPowula wathi: “Ukudla okuqinileko kungokwabakhulileko.” Isilodlhelo sokwakha ikholo lakho kuhlala udla ukudla okungokomoya okuqinileko. Njengombana nje uberegisa okufundileko, lokho kuhlakanipha, godu iBhayibhili ithi: “Ukuhlakanipha yinto eyihloko.” Ngalokho, kufuze sakhe ukulambela amaqiniso aligugu uBabethu asipha wona. (Izaga 4:5-7; 1 KaPitrosi 2:2) Kuliqiniso, ukuzuza ilwazi nokuhlakanipha kwakaZimu akukafuzi bona kusenze sizikhakhazise. Kufuze sizihlole qobe bona singavumeli ukuzikhakhazisa namtjhana obunye ubuthakathaka bonyana bakheke begodu bukhule eenhliziyweni zethu. UPowula watlola: ‘Zibuzisiseni nizihlolisise bona nisadzimelele ekukholweni?’—2 KwebeKorinte 13:5.

15. Kubayini ithando liqakathekile bona sikhule ngokomoya?

15 Ukwakhiwa kwendlu kungenzeka kuqediwe, kodwana umberego usaragela phambili. Ukulungisa kuqakathekile, begodu kungenzeka kusatlhogeka bona kungezelelwe amakamaro njengombana izinto zitjhentjha. Khuyini esiyitlhogako bona sikhule begodu sibulunge ingokomoya lethu? Ngaphezu kwakho koke, lithando. Sitlhoga ukuragela phambili sikhula ethandweni ngoJehova nangesikholwa nabo. Nengabe asinalo ithando, ilwazi neemberegwethu kuzokuba lilize—njengetjhada elingatjho litho. (1 KwebeKorinte 13:1-3) Ngethando, singafumana ukuvuthwa kobuKrestu, siragele phambili sikhula ngokomoya.

BULUNGA UMKHUMBULWAKHO UDZIMELELE ETHEMBENI UJEHOVA ASINIKELA LONA

16. Lihlobo elinjani lokucabanga uSathana alithuthukisako, begodu ngisiphi isivikelo uJehova asinikela sona?

16 Asicabangele enye ingcenye yokwakha kwakho isakhiwo. Bona uzakhe njengomlandeli kaKrestu wamambala, kufuze utjheje indlela ocabanga ngayo. USathana umbusi wephaseli, unekghono ekwenzeni abantu babe nemicabango engakanembi, ebenza baphelelwe lithemba. (Kwebe-Efesu 2:2) Ukucabanga okunjalo kuyingozi emKrestwini njengombana isigodo esomileko siyingozi esakhiweni. Ngokuthabisako, uJehova usipha okuthileko okuqakathekileko okungasivikela—ithemba.

17. ILizwi lakaZimu likuhlathulula njani ukuqakatheka kwethemba?

17 IBhayibhili ibala iingcenye ezihlukahlukeneko zesambatho somoya esisitlhogako bona silwe noSathana nephaseli. Ingcenye eqakathekileko yesambathwesi ngumakarabha, “ithemba lethu lephuluso.” (1 KwebeTesalonika 5:8) Isotja eenkhathini zeBhayibhili belazi bona ngeze laphuluka epini ngaphandle kwakamakarabha. Kanengi wenziwa ngesimbi bese kufakwa isikhumba ngaphakathi, umakarabha uyaqinisekisa bona nanyana yini enqophiswa ehloko angekhe ibangele ukulimala okukhulu. Njengombana umakarabha avikela ihloko, ithemba lingavikela umkhumbulwakho.

18, 19. UJesu wabeka siphi isibonelo ekubulungeni ithemba, begodu singamlingisa njani?

18 UJesu waba sibonelo esikhulu sokubulunga ikholo. Khumbula bona watlhaga kangangani ngobusuku bokugcina bokuphila kwakhe ephasini. Umnganakhe oseduze wamkghaphela bona afumane imali. Omunye waphika ngitjho nokobana uyamazi. Abanye bamtjhiya babaleka. Abantu bangekhabo bamphika, barhuwelela bona abulawe ezandleni zamasotja wamaRoma. Singatjho bona uJesu bekaqalene nokulingwa okubudisi kunanyana ngikuphi esingaqalana nakho. Warhelejwa yini? AmaHebheru 12:2 ayaphendula: ‘Ngebanga lethabo lelo ebelimlindeleko wanyamazelela ukubethelwa kwakhe [esigodweni sokuhlunguphazwa, NW] azange akunake ukuhlazeka ngokufa okunjalo. Khathesi selahlezi ngesigomeni sesihlalo sobukhosi bakaZimu.’ UJesu akhenge alahlekelwe mbono ‘wethabo elimlindeleko.’

19 Ngiliphi ithabo ebelibekwe phambi kwakaJesu? Phela, bekazi bona ngokukghodlhelela kwakhe, uzabe asekela ekucwengiseni ibizo lakaJehova elicwengileko. Gade azokunikela ubufakazi obukhulu bokobana uSathana mleyimala. Alikho elinye ithemba egade linganikela uJesu ithabo elikhulu! Godu gade azi, bona uJehova uzomthokoza ngekambo yakhe yokuthembeka—bonyana ngaphambi kwakhe kunesikhathi esihle lapho azokuhlanganiswa godu noYise. UJesu wabulunga ithemba elinjalo emkhumbulwenakhe phakathi neenkhathi ezibudisi. Kufuze senze okufanako. Nathi kunethabo elibekwe phambi kwethu. UJehova uhlonipha ngamunye wethu ngelungelo lokurhelebha ekucwengisweni kwebizo lakhe elikhulu. Singaveza uSathana njengomleyimala ngokukhetha uJehova njengoMbusi wethu nangokuzibulunga siphephile ethandweni lakaBabethu kungakhathaliseki bona siqalene naziphi iinlingo.

20. Khuyini engakurhelebha bona ukucabanga kwakho kuhlale kukuhle begodu unethemba?

20 UJehova akafuni ukutlomelisa iinceku zakhe ezithembekileko kwaphela—uyakuthabela ukwenza njalo. (Isaya 30:18; funda UMalaki 3:10 ) Kuyamthabisa ukupha iinceku zakhe izinto ezilungileko ezikhanukwa ziinhliziyo zazo. (AmaRhalani 37:4) Ngalokho bulunga umkhumbulwakho udzimelele ethembeni elibekwe phamb’kwakho. Ungavumeli ukuba nombono ongasimuhle, owonakeleko nomcabango ohlanakelwe liphasi lakaSathana elidala. Nengabe uzwa ngasuthi umoya wephaseli ungena engqondweni nehliziywenakho, thandazela “ukuthula kwakaZimu okudlula loke ilwazi” kuJehova ngokusuka ehliziyweni. Ukuthula okuvela kuZimokho kuzokugada ihliziyo namandlakho wokucabanga.—KwebeFilipi 4:6, 7.

21, 22. (a) Ngiliphi ithemba eliphazimulako labo ‘besiqubuthu esikhulu’ abaliqala njengeliqakathekileko? (b) Ngiyiphi ingcenye yethemba lobuKrestu elitjho okukhulu kuwe, begodu khuyini ozimisele ukuyenza?

21 Qala bona lithemba elithabisa kangangani ongacabanga ngalo! Nengabe uyingcenye ‘yesiqubuthu esikhulu,’ ‘esivela ekutlhageni okukhulu,’ cabanga ngokuphila ozokufumana msinyana. (ISambulo 7:9, 14) Lokha uSathana namadimonakhe bangasekho, uzokuzwa ukutjhaphuluka okungaba budisi ukukuzwisisa nje. Ngubani-ke kithi owakhe wezwa ukuphila okunganakho ukugandeleleka okonakeleko komthelela kaSathana? Ukugandelelekokho kusukile, kuzokuba lithabo elingangani ukuberega ekutjhugululeni iphasi libe yiparadeyisi ngaphasi kokunqophiswa nguJesu nazokubusa nabo ezulwini abazi-144 000! Silithabela kangangani ithemba lokubona koke ukugula nokurholophala kususiwe, ukwamukela abathandekako bethu babuya emalibeni, ukuphila ukuphila ngendlela uZimu ebekafuna siphile ngayo! Njengombana sikhulela ekupheleleni, ngitjho nomtlomelo omkhulu uzokutjhidela eduze, ithemba elivezwe KwebeRoma 8:21, NW—“itjhaphuluko ephazimulako yabantwana bakaZimu.”

22 UJehova ufuna bona ufumane isilinganiso esikhulu setjhaphuluko ongeze wakwazi ukuyicabanga. Indlela eya etjhaphulukweni leyo iyame ekulaleleni. Akuwufaneli na woke umzamo ongawenza nje bona ulalele uJehova ilanga nelanga? Ngalokho, ragela phambili uzakha ekukholweni kwakho okucwengileko, bona uhlale ethandweni lakaZimu ngokungapheliko!

^ isig. 12 Abososayensi bathi kwakheka amazizo akhethekileko, okumazizo wokusikinyeka kweemkhono nemlenze nokwazi bona zikuphi. Isibonelo, amazizo la akwenza ukwazi ukubetha izandla ucimezile. Omunye umuntu omkhulu ogulako ngebanga lokulahlekelwa mazizo la gade angasakwazi ukujama, ukukhamba ngitjho nokuhlala.