Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 17

‘Lipameka Mekolelo Liove Esukuke’

‘Lipameka Mekolelo Liove Esukuke’

“Lipamekei mekolelo lienyi esukuke, . . . Tualeiko okukala mohole ya Huku.”—JUDAS 20, 21.

1, 2. Otyilinga patyi tyokutunga ukahi nokulinga, iya omokonda yatyi otyilinga otyo tyakolela?

OVE ukahi nokuundapa nombili movilinga viokutunga. Ovilinga vikahiale nokueenda nokomutue iya nkhele mavitualako. Alo pahetyino ovilinga ovio kaviapepukile, mahi vikahi nokueta ehambu. Namphila pamoneka ovitateka, mokutualako novilinga ovio kumeviyekepo mokonda ovilinga ovio mavikukuatesako pahetyino no komutwe wandyila. Mokonda yatyi? Omokonda ovilinga ovio viokutunga vipopia ove!

2 Omulongwa Juda wapopia okuti tuna okutunga, ine okupameka onthue muene. Etyi alondola Ovakristau ‘vatualeko okukala mohole ya Huku,’ tupu wapopia osapi pala okutyilinga etyi ati: “Lipamekei mekolelo lienyi esukuke.” (Judas 20, 21) Oñgeni mopameka ekolelo liove opo utualeko okukala mohole ya Huku? Matulilongesa ononthele ononthatu mbotyilinga otyo tyokulipameka moupanga wetu na Huku.

TUALAKO OKUPAMEKA EKOLELO LIOVE MOVITUMINO VIAVIUKA VIA JEOVA

3-5. (a) Satanasi uhanda ukale nolusoke patyi oluvi konthele yovitumino via Jeova? (b) Olusoke patyi tuna okukala nalo konthele yovitumino via Huku, iya otyo matyitukalesa ñgeni? Ava ongeleka.

3 Tete, tuesukisa okupameka ekolelo lietu movitumino via Huku. Etyi welilongesa omukanda ou, wanoñgonoka ovitumino ovinyingi via Jeova konthele yovituwa. Oñgeni ove uvitala? Satanasi uhanda okukuhindila opo utavele okuti ovitumino via Jeova vialema unene alo umwe kaviaviukile. Ukahi nokuundapesa eliva olio tunde motyikunino tyo Endene etyi ayondya Eva. (Gênesis 3:1-6) Okuti eliva olio nove malikukuate? Tyitei unene kovituwa viove.

4 Mongeleka: Soka ñgeno ukahi nokuenda-enda pohika imwe ongwa patekulwa ovinyama, iya omono nthele imwe kuehiwa nawa, mahi pokati pena ongandyo yovivela ityilika ovanthu vahayeko. Ponthyimbi, hamwe kumanoñgonoka omokonda yatyi papakelwa ongandyo oyo, osoko okuti ikahi vala nokukutyilika. Mahi, tyina utalela kongandyo, konthele onkhuavo kuna onkheyama, inkha kapakalele ongandyo onkheyama oyo ñgeno yekulia! Pahe unoñgonoka okuti ongandyo yapakuapo—pala okukuamena. Okuti hono kuna umwe ukahi ngotyinyama tyilia ovanthu uhanda okukukuata? Ondaka ya Huku itulondola okuti: “Lungukei, nokutala nawa, mokonda ondyale yenyi Eliapu, likahi nokuenda-enda ngatyina onkheyama ikoma okuovola ou maili.”—1 Pedro 5:8.

5 Satanasi uhanda okukuata ovanthu. Mokonda Jeova kahande tukuatue na Satanasi, wetuavela ovitumino vituyakulile “komaliva” ondyale oyo. (Efésios 6:11) Ngotyo, apeho tusokolola kovitumino via Huku, tuimbuka ohole ya Tate yetu keulu. Ovitumino via Huku vituamena nokutuetela ehambu. Omulongwa Tiagu wahoneka okuti: “Una utehelela nawa ovitumino viafuapo vieyovo, utualako okulinga ngotyo . . . makala nehambu movilinga ovio.”—Tiago 1:25.

6. Onkhalelo patyi ongwa yokupameka ekolelo lietu movitumino viaviuka via Huku? Ava ongeleka.

6 Okutavela ovitumino via Huku onkhalelo imwe ongwa yokupameka ekolelo lietu Mwe no movitumino viae. Mongeleka, “otyitumino tya Kristu” muakutikinya otyitumino tya Jesus tyokulongesa vakuetu “ovipuka aviho oe etutuma.” (Gálatas 6:2; Mateus 28:19, 20) Ovakristau valandula nomutima auho otyitumino tyokuliongiya, pala okufenda Huku nokupameka oupanga wavo. (Hebreus 10:24, 25) Ovitumino via Huku tupu muakutikinya elondolo liokulikuambela apeho ku Jeova nomutima auho. (Mateus 6:5-8; 1 Tessalonicenses 5:17) Tyina tulandula ovitumino ovio, tutala okuti tuevipewa nohole. Okutavela ovitumino ovio, tyituavela ehambu nombembwa tuhavasi konthele naike youye uno wovivi. Tyina usokolola ouwa upola kovitumino via Huku, kulitehela okuti ekolelo liove movitumino ovio likahi vali nokupama?

7, 8. Onthumbi patyi Huku aavela vana vena owoma wokuti kamavetyivili okutualako nekolelo mokueenda kuomanima?

7 Ovikando vimwe, vamwe vasukalala unene avasoko okuti kamavetyivili okuendela movitumino via Jeova mokueenda kuomanima. Ovo vena owoma wokuponyona. Inkha ulitehelela ngotyo, hinangela onondaka ombu: “Ame, Jeova, ame Huku yove, Una ukulongesa etyi tyakolela, Una ukuhongolela mondyila una okuendela. Inkha wetavelele ovitumino viange! Ñgeno ombembwa yove yakala ngenyana, iya ouviuki wove ngomakufikufi elunga.” (Isaías 48:17, 18) Wasokale oñgeni onondaka ombo mbutupameka?

8 Monthele ei, Jeova utuhinangelesa okuti tyina tumutavela tupewa ondyambi. Ulaa okuti matupewa ondyambi mononkhalelo onombali. Tete, ombembwa yetu maitualako okuliyawisa, nokuahiliya ngomeva ondongi. Vali, ouviuki wetu maukala ngomakufikufi elunga. Inkha ukala konthele yelunga otyo utala omakufikufi maelitaha-taha, tyotyili motale okuti nalumwe maatalama. Ove utyii okuti omakufikufi elunga maatualako okuya apeho. Jeova wati okuti ouviuki wae—upondola okukala ngotyo. Inkha ulinga ononkhono opo utualeko nekolelo mu Huku, nalumwe mekuyeke uponyoke! (Tanga Salmo 55:22.) Wasokale oñgeni omilao ovio vihambukiswa?

“TUALAKO OKUKULA MOPAMPHEPO”

9, 10. (a) Omokonda yatyi okukula mopamphepo otyiwa pala Ovakristau? (b) Oñgeni okusoka kovipuka viopaspilitu tyieta ehambu?

9 Onthele yavali yokutunga, yapopiwa monondaka ombu: “Tutualeiko okukula mopamphepo.” (Hebreus 6:1) Okukula mopamphepo otyiwa pala Ovakristau. Okukala tyihena onkhali, otyipuka tyimwe ovanthu vehevili, mahi atuho tupondola okukula mopamphepo. Mahi, putyina Ovakristau vatualako okukula mopamphepo, vakala vali nehambu liokuumbila Jeova. Omokonda yatyi tupopila ngotyo?

10 Omukristau wekula mopamphepo uhole ovipuka via Huku. Utala ovipuka ngetyi Jeova evitala. (João 4:23) Paulu wahoneka okuti: “Vana vayemba kovipuka violutu, vasoka kovipuka violutu, mahi vana vayemba ko viopamphepo, vasoka kovipuka viopamphepo.” (Romanos 8:5) Omunthu usoka kovipuka violutu kakala nehambu, mokonda una eyembelo liokusuka vala nae, nokusoka vali komalumono. Omunthu usoka kovipuka viopaspilitu ukala nehambu, mokonda utala vali ku Jeova, “Huku wehambu.” (1 Timóteo 1:11) Omunthu wekula mopamphepo uhanda okuhambukiswa Jeova, iya uhambukwa namphila apita movitateka. Mokonda yatyi? Tyina tulolwa, tuhambukiswa Tate yetu keulu, nokutualako nekolelo, nokulekesa okuti Satanasi onkhembi.—Provérbios 27:11; tanga Tiago 1:2, 3.

11, 12. (a) Oityi Paulu apopia konthele Yovakristau okukala ‘nonondunge mbokupunga,’ iya oityi tyihangununa ondaka yapitiyua ‘okulongesa’? (b) Oityi tyesukisa okulinga opo olutu lukale nounongo?

11 Opo omunthu ekule mopamphepo nokunoñgonoka nawa Ovihonekwa wesukisa okulilongesa. Tala oversikulu ei: “Okulia kuapama okuovanthu vekula nawa, pala vana vokuna onondunge mbavo mbokupunga etyi tyaviuka netyi tyapenga, mbalongoka mokonda yokumbuundapesa.” (Hebreus 5:14) Etyi Paulu apopia konthele “yokulongesa” ounongo wetu wokupunga, waundapesa ondaka yo gregu tyafuile ankho ipopiwa unene monondyuo mbokutelenala mbo kohale ko Grécia, ipondola okupitiyua okuti “okulongesa olutu”. Pahe soka kuetyi tyesukisa pala okulongesa olutu.

Olutu luomunthu luesukisa okulongeswa

12 Onthue katuatyitilwe nolutu lualongeswa. Mongeleka, olukembe kalutyivili okuyunga nawa omaoko novikalo. Moluotyo, uminyaisa vala omaoko alo aveta motyipala tyae tyehetyii. Katutu-katutu olutu otyo lulilongesa. Olukembe aluhimbika okupalata, pahe ehimbika okuenda, alo umwe okuhateka tyina amekulu. * Iya omunthu ulongesa olutu ulinga ñgeni? Tyina tutala omunthu walongesa olutu ulomboka nawa, tuimbuka okuti wakala omanima omanyingi nokulilongesa. Ounongo womunthu ulongesa olutu kauya vala ngotyo—wesukisa okulilongesa onoola ononyingi. Ombimbiliya iimbuka okuti okulongesa olutu “tyakolela vala pala ovipuka vihehi.” Okulongesa onondunge mbetu mbokupunga ovipuka viopaspilitu tyakolela unene!—1 Timóteo 4:8.

13. Oñgeni tupondola okulongesa ounongo wetu wokupunga?

13 Momukanda ou, tuelilongesa ovipuka ovinyingi mavitukuatesako okulongesa ounongo wetu wokupunga opo tutualeko okukala nekolelo mu Jeova. Tyina ulinga omatokolo a kese nthiki, soka nawa konthele yovitumino via Huku nokulikuambela. Tyina ulinga omatokolo, lipula okuti: ‘Ovitumino patyi Viombimbiliya vipopia konthele oyo? Oñgeni mandyiviundapesa? Oityi matyihambukiswa Tate yange keulu?’ (Tanga Provérbios 3:5, 6; Tiago 1:5.) Apeho ulinga etokolo monkhalelo oyo, ukahi nokulongesa ounongo wove wokupunga. Ounongo oo, maukukuatesako okutualako okukala omunthu wekula mopamphepo.

14. Ehando patyi tuesukisa okukala nalio opo tukule mopaspilitu, tupu oityi tuesukisa okulityilika?

14 Namphila tyitavela okukula mopamphepo, tuna okutualako okukula. Opo omunthu ekule, wesukisa okulia. Moluotyo, Paulu wapopia okuti: “Okulia kuapama okuovanthu vekula nawa.” Onkhalelo imwe yakolela yokupameka ekolelo liove, okutualako nokulia okulia kuapama. Tyina wendela nawa muetyi ulilongesa, ukahi nokulekesa ounongo, iya Ombimbiliya yati: “Ounongo otyipuka tyakolela unene.” Ngotyo, tuesukisa okukala nehando konthele yotyili Tate yetu etuavela. (Provérbios 4:5-7; 1 Pedro 2:2) Tyotyili, okukala nenoñgonoko nounongo konthele ya Huku katyituavela epondolo liokulipaka kounene. Tuesukisa okulitala nawa opo tuhayeke omalityindailo, ine olusoke olukuavo oluvi lukule momutima wetu. Paulu wahoneka okuti: “Tualeiko okutala nawa inkha mukahi mekolelo, tualeiko okulinoñgonoka oñgeni onwe muene mukahi.”—2 Coríntios 13:5.

15. Omokonda yatyi ohole yakolela opo tukule mopaspilitu?

15 Okutunga ondyuo tyipondola okupwa, mahi ovilinga kavipu. Tyesukisa okuiyunga nawa nokuipindulapo, tupu inkha tyesukisa ipondola okuyawisua. Oityi tuesukisa okulinga opo tukule mopamphepo nokuanoñgonoka nawa Ovihonekwa? Tuesukisa okukala nohole. Tuesukisa okutualako okuyawisa ohole yetu na Jeova novakuatate vetu. Inkha katukala nohole, enoñgonoko lietu novilinga vietu kamavikala nesilivilo. (1 Coríntios 13:1-3) Inkha tulinga ovipuka nohole, matutyivili okukula mopamphepo nokutualako okunoñgonoka nawa Ovihonekwa.

TUALAKO OKUSOKA KEKEVELELO JEOVA ETUAVELA

16. Olusoke patyi Satanasi ahongiliya nalo ovanthu, iya oityi Jeova etuavela opo tuliamene?

16 Matulilongesa onthele onkhuavo yokulipameka. Opo ulipameke ngomulanduli wotyotyili wa Kristu, wesukisa okuyunga nawa omalusoke ove. Satanasi, omutumini wouye uno, omunongo kokuhongiliya ovanthu okusoka ovipuka ovivi, nokukala tyihena ekevelelo nokulihaika. (Efésios 2:2) Olusoke olo, lupaka Omukristau motyiponga ngonthuko momiti viokutunga. Mahi, Jeova utuavela otyiti tyakolela opo tuliamene—ekevelelo.

17. Oñgeni Ondaka ya Huku ilekesa esilivilo liekevelelo?

17 Ombimbiliya ipopia ononthele ononyingi mbovimaneko viopaspilitu tuesukisa opo tulwe na Satanasi nouye wae. Onthele yakolela yotyimaneko okapasete ine otyikoko, “ekevelelo lieyovo.” (1 Tessalonicenses 5:8) Efualali kohale ankho lityii okuti kovilwa inkha litupu okapasete kamalihupu. Mokonda ankho kalingwa notyivela, mokati mupakwa otyimbuya tyombandwa opo ahakale novipute tyina vemuveta komutwe. Ngetyi okapasete ankho kaamena omutwe, ekevelelo liyakulila omutima nomalusoke ove.

18, 19. Ongeleka patyi Jesus aava konthele yokukala nekevelelo, iya oñgeni matumuhetekela?

18 Jesus ongeleka yavilapo yokukala nekevelelo. Hinangela ononkhumbi amuene motyinthiki tyahulililako tyononkhia mbae pano pohi. Epanga liae enene wemupakula mokonda yonombongo. Omukuavo waanya okuti ankho umuii. Vakuavo vemusapo. Ovanthu velongo liae vemuyala, avaiti omatolopa o Roma vemuvete nokumuipaa. Tupondola okupopia okuti ononkhumbi Jesus amuene mbavilapo vali tyipona kese ononkhumbi tupondola okukala nambo. Oityi tyemukuatesako okukoleleya? Hebreus 12:2 ikumbulula okuti: “Mokonda yehambu ankho apakelwa, wakoleleya momuti wononkhumbi, ahasuku nohonyi. Iya pahe wapumphama kokulio kuotyipundi tya Huku tyoutumini.” Jesus apeho watuaileko okukala “nehambu ankho apakelwa.”

19 Ehambu patyi Jesus ankho apakelwa? Ankho utyii okuti inkha akoleleya mavatela opo enyina lia Jeova lisukukiswe. Nokulekesa okuti Satanasi onkhembi. Petupu ekevelelo ekuavo ankho lipondola okuavela Jesus ehambu enene! Oe ankho utyii okuti Jeova memuavela ononkhano onongwa mokonda yekolelo liae, tupu ankho utyii okuti apa katutu makakala vali na Tate yae. Jesus ankho usoka kekevelelo olio etyi ankho amoneswa ononkhumbi. Nonthue tuesukisa okulinga ngotyo. Tupu tuna ehambu tuapakelwa komutwe wandyila. Jeova uhivilika kese umwe ponthue mokutuavela elao liokukuatesako okusukukisa enyina liae. Tupondola okulekesa okuti Satanasi onkhembi tyina tuholovona Jeova akale Ohamba yetu nokutualako okukala mohole ya Tate yetu namphila tuvasiwa nononkhumbi.

20. Oityi matyikukuatesako okutualako nolusoke luaviuka nokukala nekevelelo?

20 Jeova kahande vala okuavela ondyambi ovaumbili vae vekolelo—uhanda unene okutyilinga. (Isaías 30:18; tanga Malaquias 3:10.) Uhanda okuhambukiswa omahando omomutima wovaumbili vae. (Salmo 37:4) Moluotyo, tala kekevelelo liokufuisapo omilao via Huku. Uhayeke omalusoke omavi ouye uno wa Satanasi ekuyapule. Inkha utala okuti omalusoke ouye uno ekahi nokunyingila momutima wove, likuambela nondundo ku Jeova okuita “ombembwa ya Huku, ipona onondunge nenoñgonoko aliho.” Ombembwa oyo ya Huku maiyungu omutima nomalusoke ove.—Filipenses 4:6, 7.

21, 22. (a) Ekevelelo patyi ewa “otyinyingi otyinene tyovanthu” vena? (b) Onthele patyi yekevelelo lio Vakristau yakolela vali kuove, iya oityi watokola okulinga?

21 Ove una ekevelelo limwe enene wesukisa okusoka! Inkha ulinga onthele “yotyinyingi otyinene tyovanthu” mavatundu “mononkhumbi ononene” soka komuenyo mokakala nao apa katutu. (Revelação 7:9, 14) Mokonda Satanasi novilulu viae mavanyimuako mokala nehambu limwe enene. Muaina olie puonthue uhenehongiliyue nomalusoke omavi a Satanasi? Tyina omahongaiyo oo akapuako, matukala nehambu limwe enene liokuundapa pala okupilulula oohi ikale omphangu yombembwa mombuelo youtumini wa Jesus no 144.000 mavakatumina nae keulu! Tuhambukwa unene nekevelelo liokutala omauvela aeho maakapuako novanthu tuhole mavakatutiliswa, atukala nomuenyo Huku ankho ahandela ovanthu ponthyimbi! Tyina tuhika vali popepi yomuenyo uhena nkhali, matukala vali popepi yondyambi onene, ngetyi tyapopiwa mu Romanos 8:21—“eyovo eewa unene liovana va Huku.”

22 Jeova uhanda ukale neyovo eewa unene, lihevilwa okusokwa. Ondyila ituala keyovo olio okutavela. Ove kutavela okuti otyiwa okulinga ononkhono mbokutavela ku Jeova kese nthiki? Moluotyo, tualako okulipameka mekolelo liove esukuke, opo utualeko okukala mohole ya Huku apeho!

^ palag. 12 Ovanongo vapopia okuti olutu luomunthu luna ounongo wokunoñgonoka oñgeni luundapa. Mongeleka, ounongo oo, ukuvatela okuhakela alo umwe tyina wahininika. Omukai umwe omukulu ankho wavela wehena vali ounongo oo, ketyivili vali okukala lutai nokuenda alo umwe okupumphama.