HӦL SE TĒ ‘E ‘ON LALOGA

Skip to table of contents

VÄE 17

“‘Ạu Ke la Fū‘ȧk Fak Ri ‘Ạus ‘e ‘Omus Pilifi”

“‘Ạu Ke la Fū‘ȧk Fak Ri ‘Ạus ‘e ‘Omus Pilifi”

“‘Ạu ke la fū‘ȧk fak ri ‘ạus ‘e ‘omus pilifi . . . Ȧf‘ȧk ạus ‘e hanis ‘on ‘Ạitu.”—JUTA 20, 21.

1, 2. Ka garue tese ‘e fū‘ȧk rī ta, ta ‘äe rē, ma ‘e rēko tese ta lelei ne ‘ou garue ta iạ la tē ‘es‘aot?

‘ÄE GARUE fe‘en la fū‘ạkia ta ri. Ka garue fū‘ȧk ri ta rē ma rēag roa ka kat seminte vȧh ‘atakoa ra. Aier garue te‘is noanoa pạu, ka iạ rē a‘lelei. Ka ‘inea ne tes ta la soko, ka ‘ou huga la ne‘ne‘ ma garue ma kikia ka la se piok, po ‘e lelei ne raksa‘ ne ‘ou garue ta la pō la täe se ‘ou mạuri ‘e ‘on ‘i‘i, ka tape‘ma se ‘ou mạuri ‘e avat ne ‘ututum. Ka iạ hün se tese? ‘E rēko ‘äe, ta rīit ne fūfū‘ạkia!

2 Tisaipel ta Juta a‘mah‘ȧk ‘e te‘isi ne ‘is kop la ‘ut‘ȧk ma kikia ‘os pilifi. Ka ‘e avat ne iạ fas‘ȧk se lelea‘ rot fakKaristo la “ȧf‘ȧk ‘ạus ‘e hanis ‘on ‘Ạitu,” iạ kel‘ȧk tape‘ma ‘e ut ne puk ‘eseama tē ‘es‘ao ne la hạiasoagan iris la a‘sokoa, ne ‘ea: “‘Ạu ke la fū‘ȧk fak rī ‘ạus ‘e ‘omus pilifi.” (Juta 20, 21) Ka sal tes ‘atama ta ‘äe la pō la ‘ut‘ạkia ‘äe se muạ, ma rē‘ia ‘ou pilifi la ne‘ne‘ se‘ la pō la ‘äe la nōnō ma ‘e hanis ‘on ‘Ạitu? ‘Is la rē a‘häe se sal he fol ‘e fū‘ȧk ri te‘ ne la pō la hạiasoag ‘äe la rē ‘ou pilifi la ne‘ne‘ se‘.

‘UT‘ȦK MA KIKIA PILIFI ‘E PA ‘ES NONOJ ‘ON JIHOVA

3-5. (a) Ka kạinag räe se nonoj tese ta Satan ta ‘oaf la ‘is la ‘es hün se pa ‘es ‘on Jihova? (e) Ka räe tese ta nonoj la ‘is la ‘es hün se pa ‘es ‘on ‘Ạitu, ma iạ la täe tapen se ‘isa? A‘tatạu‘ạkia.

3 Mumuạ, ‘is kop la a‘ne‘ne‘ạkia ‘os pilifi ‘e foh ‘on ‘Ạitu. ‘E ‘ou hatag ne puk hete‘, ‘äe kel vạhia se tē nonoj ne Jihova pa ‘es ‘e ‘isa hün se ‘os aga. Ka tes ta ‘ou a‘häe hün se tē nonoj ne Jihova pa ‘ese? Satan ta ‘oaf la rosia ‘äe la a‘häe ne foh ‘on Jihova, muạ‘ạkiga, ma ‘on fäeag fas‘ạki mätea ‘äe ‘e tē ne ‘äe ‘oaf la rē, ka iạ mam‘as tape‘ma. Iạ garue‘ȧk sal ‘esea het ma ne iạ ‘es‘av‘ȧk ‘e ‘on kamatama ‘e veko te ‘Iteni. (Kamataga 3:1-6) Te ka sal te‘ la pō la hoa‘ tū ‘äe? Iạ täe kikia ‘e ‘ou räe.

4 La a‘tatạu‘ạkia: La fak se ne ‘äe la‘la‘ ‘e for ne ta ut keleag leleit ne ös la famori la la‘ la a‘u‘uạ, ‘äe räe se ta pā keleag moumou pạut ka lamlam ne fū ma pā‘ia ‘äe la se pō la sur se ut te‘. Tē ‘atakoa ne ‘äe kel ‘e ruạ ne utut ‘e pā te‘ keleag lelei pạu. Ka mumuạ, kop ma ‘äe la räe ne ut te‘is kat a‘noa ‘es pāat ra. Ka ‘e avat ne ‘äe ‘io se laloag ne pā ta, ‘äe räe se ta läean ka ne keleag mamạr ta aoaoa ‘on tē la ‘ā ‘e ruạ ne utu! Kota ‘äe ‘inea‘ia ne pā te‘is—iạ päregat. Te ka ma ‘on mạnmạn mam‘asat ne tạutạupiria ‘äe ‘e ‘on ‘i‘i? Fäeag ‘on ‘Ạitu fas‘ȧk: “‘Ạu la huạg totoak; ‘ạus la noh matạ‘. ‘Äna ‘omus firi, tiapol ta, iạ la‘ kạl‘ȧk fak ma se ta läean ne ouou, ka iạ aoao ne sei tä iạ la pō la ‘ānia.”1 Pita 5:8.

5 Satan ta iạ mạnmạn mam‘asat. ‘E rēko Jihova kat ‘oaf ra la ‘is la vil se fại ‘on Satan ta, Iạ nā se ‘isa foh ne la pärea ‘is ‘e “ag rös” ma‘oi ‘on iạ ne raksa‘a. (Efeso 6:11) Ka ‘e avat ne ‘is rē a‘häe a‘lal se foh ‘on ‘Ạitu, ‘is noj la räe ‘e foh ‘og hanis ne ‘os Ö‘fā faklạgi. Ma ‘e avat ne ‘is ‘es ‘e räe te‘ se foh ‘on ‘Ạitu, iạ hele‘ la ‘os ūạgat ka tē ne ‘ofat se ‘isa. Jemesa fȧ‘: “Le‘et ne ‘io a‘tiot se fohot ne nonoj ‘atakoa, foh sại‘ạkiạg tē ta, ma noh mou e . . . le‘ te‘is täla pō ạlạlum ‘e tē ne iạ rē.”Jemesa 1:25.

6. Ka tes ta sal pumuet la a‘ne‘ne‘ạkia ‘os pilifi se foh ma muạ‘ạkiạg nonoj ‘on ‘Ạitu? Sui‘ạkim.

6 ‘Os la noh ma kikia ‘e foh ‘on ‘Ạitu, iạ sal pumuet la a‘ne‘ne‘ạkia ‘os pilifi se iạ ne Fū‘ȧk foho ma ‘e pot ne ‘on foho. La fak se, “foh ‘on Karisto” ne laloag‘ȧk fäeag fas‘ȧk ne Jisu rē la rak‘ȧk tēan iris ne tore “te‘ ne tē ‘atakoa ne [iạ] fas‘ȧk vȧh.” (Kalatia 6:2; Mataio 28:19, 20) Lelea‘ rot fakKaristo a‘mah‘ȧk tape‘ma fas‘ȧk tēet la se rouroua tạutạunạ‘i ma la a‘ne‘ne‘ȧk ne iris le‘et se le‘et. (Hiperiu 10:24, 25) Foh ‘on ‘Ạitu laloag‘ȧk tape‘ma, ‘os la ro‘ạit marös se Jihova ‘e te‘ ne terạni ma ‘e huạg aire. (Mataio 6:5-8; 1 Tesalonaika 5:17) ‘E rēko ‘is noh‘ȧk ‘e ‘isa foh ‘i, ‘is pō ma kel a‘lelei pạu ne iạ muạ‘ạkiạg hanis aier. ‘Os noh tovavhina nā se ‘isa kạinag ‘oaf‘ofat ma fürmariet ne ‘is kal pō ra ‘e ta ut hoi‘ạkit ‘e rȧn noanoa te‘. Ka ‘e av ne ‘äe rē a‘häe a‘lal se ‘es‘ao ne ‘äe pō ‘e ‘ou tovavhina se foh ‘on ‘Ạitu, te ka ‘ou pilifi ne‘ne‘ ma kikia?

7, 8. Ka Fäeag ‘on ‘Ạitu a‘ne‘ne‘ȧk tapen iris ne kokon‘ȧk ne iris kal pō ra la fūmou se foh nonoj ‘on ‘Ạitu?

7 Iris ‘on rereag kokon‘ȧk, ne ‘e av ‘on rereag iạ la noanoa pạu la tovavhiạn se foh ‘on Jihova. Iris fea‘ȧk ne kop ma iris la vil ‘e sal ‘e ‘on rereag. Ka kepoi ka ‘äe ‘es ‘e a‘häe te‘is, ma a‘häe‘ȧk fäeag ‘i: “Gou, Jihova, ‘ou ‘Ạitu, gou tä rak‘ạkiof tē ne la ‘es‘ao aier se ‘äeag; gou tä muạ‘ạkia ‘äe ‘e salat ne tạu la ‘äe la la‘o e. Hea‘ se ma ka ‘äe la‘ a‘fạim ma se ‘otou fäeag fas‘ạki! Ke ta‘a, ma ‘ou fürmaria la fak ma se vạisạfut Ka ‘ou ag nonojo la fak ma se peau ne sȧs ta.” (Aisea 48:17, 18) Ka te ka ‘äe pō ma fu‘ se la rē a‘häe se fäeag a‘ne‘ne‘ȧk huạg te‘is?

8 Jihova hahan‘ȧk se ‘isa ne ‘is la pō ‘on ‘es‘ao kepoi ka ‘is la tovavhiạn se ia. Iạ fäeag porȧk ne iạ la nā se ‘isa ta tē ‘es‘ao ruạ kepoi ka ‘is la a‘sok tē te‘is. ‘On tā, ‘os fürmaria la fak se ta vạisạfut—totoak, fuạmamạu, ka kat toak ra. ‘On rue, ‘os ag nonojo la fak se peạu ne sȧs ta. Kepoi ka ‘äe fū ‘e hune‘el ta ma kel se leu hạihi‘ag ne vạlu, ‘äe ‘es ‘e räet ne iạ kal fu‘ ra ‘e ta av het. ‘Äe ‘inea ne vạl ta la gat ma ke av kafam se hune‘el ta. Jihova ‘ea ne ‘ou ag nonojo—la pō la tape‘. Kepoi ka ‘äe la aier ma kikia se ia, iạ kal fue‘ ra ‘äe la vil! (Hat Salamo 55:22.) Ka te ka kạinag fäeag porȧk ‘i a‘ne‘ne‘ȧk ‘os pilifi se Jihova ma ‘on pa ‘es nonojo?

‘‘UT‘UTUES SE MA‘ATA’

9, 10. (a) Ka ‘e rēko tese ta ma‘ata iạ pa ‘es pumuet se lelea‘ rot fakKaristo? (e) Ka a‘häe fak‘ata hạiasoag tapen se ‘os ‘oaf‘ofa?

9 ‘On ruạ ne tēet la ‘is la tạupir sin ta kel‘ạkim ‘e fäeag a‘ne‘ne‘ȧk huạg te‘is: ‘‘Ut‘utues se ma‘ata.’ (Hiperiu 6:1) Ma‘ata ta pa ‘es pumuet se lelea‘ rot fakKaristo. ‘Is famori kal pō ra la ‘atakoa ‘e ‘on ‘i‘i, ka ‘is la pō la ma‘at. Ka hoi‘ȧk, lelea‘ rot fakKaristo ‘oaf‘oaf ‘e ‘oris agagat se Jihova la hele‘ se ‘oris la ma‘ata. Ka ‘e rēko tese?

10 Ta le‘ rot fakKaristo ma‘at fak‘atat ‘io se rērē ne tē ‘e räe ‘on Jihova. (Jone 4:23) Paula ‘ea: “Iris ne la‘la‘ ‘e sal ne foro, iris a‘häe ma se tē ne foro; ka iris ne la‘la‘ ‘e sal ne ‘ata, se tē ne ‘ata.” (Roma 8:5) A‘häe fak foro ho‘am ke ‘oaf‘oaf karạu, ‘e rēko iạ a‘häe ma ke se ia, kat pō ra la rē puer a‘lelei, ka ‘oaf se koroa fakforo. Ka a‘häe fak‘ata ho‘am ‘oaf‘oaf ti‘ut, ‘e rēko iạ hün‘ȧk ma ke se Jihova, “‘Ạit ‘oaf‘ofa, NW.” (1 Timoti 1:11) Ta le‘ ma‘at fak‘atat ‘oaf la a‘ofan Jihova ma ‘oaf‘oaf ‘e av ne iạ la agtạu ma ạsạsi tape‘ma. Pō ‘e? Ạsạsi nā se ‘isa ta av het la aier‘ạkia sioksiok ‘on Satan ta ma la garue mah la afumou‘ạkia ‘os huạg aire, ka la a‘oaf‘ạkia ‘os Ö‘fā faklạgi.Fäeag ‘Es Fuạga 27:11; hat Jemesa 1:2, 3.

11, 12. (a) Ka tes ta Paula ‘ea hün se le‘ rot fakKaristo ‘e ‘on la “väe ne tē lelei ‘e tē raksa‘a,” ma tes ta fuạg ne fäeag ta “rak‘ȧk tēan”? (e) Ka ös tese ta kop la rē se for ta la ne‘ne‘ ka ‘on ruerue la keleag lelei ka noj?

11 ‘Os la ma‘at fak‘ata la pō ke ‘e ‘os la rak‘ȧk tē ne ‘is. Rē a‘häe se ut ne puk te‘is: “Tē la ‘ā moumou tē ‘en famör mamfua, iris ne gargarue‘ȧk tē ma a‘mamnạki e [rak‘ȧk tēan]‘oris huga la väe tē lelei ‘e tē raksa‘.” (Hiperiu 5:14, NW). ‘E avat ne Paula ‘ea la ‘is la “rak‘ȧk tēan” ‘is la ‘inea la väe tē lelei ‘e tē raksa‘ ta, iạ garue‘ạkia fäeag Kirik het ne ‘es‘ao‘ȧk ‘e ut osiag foro ‘e senjuri mumue ta ‘e Kirisi, ne iạ la pō la ‘ea, ‘ös la fak se ta le‘et ne ös la a‘ne‘ne‘ȧk for ne gymnast het.’ Rē a‘häe se tes ta laloag‘ȧk ‘e kạinag ös te‘.

Gymnast het ös a‘lelei ‘on foro la garue‘ȧk

12 ‘E avat ne ‘is a‘sū, ‘is kat ‘inea ra la rue‘ạkia ‘os foro. La fakse ta le‘ toa‘ a‘sū het ne kat ‘inea ra ne tei ‘on lā hapa ma ‘on ‘uhapa. Iạ fita‘ ma rue‘ȧk het ‘on ‘uhapa ma av ‘on rereag ‘on ‘uhapa hen ‘e ‘on mafa, ma iạ ferehit ma ouen. ‘E ‘on rue‘ȧk a‘riri‘ ne ‘e te‘ ne ava, iạ osia ‘on foro. Le‘ sus he ta kamat la vat, kotä la‘ la‘, ma jonjonien. * Ke ta‘a, ma tapen se le‘et ne ös la a‘ne‘ne‘ȧk for ne gymnast het? ‘E avat ne ‘äe räe se ta le‘et ne ös la a‘ne‘ ne‘ȧk for ne gymnast het hȧ‘ möl ma takmül ‘e ar lȧg ta ‘e ta ruerue keleag lelei het ka for ta noj, taf pạu iạ ös a‘lelei ma roa uạuạ ne ‘on foro la pō la iạ la rē‘ia tē te‘is. Fạiạv het ne täe ‘e le‘et ne ös la a‘ne‘ne‘ȧk for ne gymnast het kat leu a‘ferehitim ra se ia—ka ‘e ti‘ ne av ne iạ nā la osia ‘on foro. Kạinag ӧs for te‘is, Puk Ha‘a ‘ea, ne iạ “‘es‘ao se tē mea‘mea‘ moit.” Ka tapen se ‘on ‘es‘ao ne ‘os la rak‘ȧk tē a‘lelei ne ‘os tē fak‘ata la pō la ‘is la väea tē lelei ‘e tē raksa‘a!1 Timoti 4:8.

13. Ka ‘is la rak‘ȧk tē tapen ‘os huga pō la väea tē lelei ‘e tē raksa‘a?

13 ‘Is sạkior vȧh ‘e puk hete‘ tē ma‘oi ne la hạiasoagan ‘is la rak‘ȧk tēan ‘os huga la väe tē lelei ‘e tē raksa‘a la pō la ‘is la nōnō huạg aier ma se Jihova la fak ma ne ‘is famör fak‘at. Rē a‘häe a‘lal se muạ‘ạkiạg ma foh ‘on ‘Ạitu ma ro‘ạit‘ạkia tē ‘i. ‘E te‘ ne rē puer ne ‘äe la rē, sạio‘ se ‘äe: ‘Ka foh ma muạ‘ạkiạg fak Puk Ha‘ tese ta la‘oag‘esea ma rē puer te‘is? Ka gou la garue‘ȧk tapen? Ka sal tese tä la a‘ofan ‘otou Ö‘fā faklạgi?’ (Hat Fäeag ‘Es Fuạga 3:5, 6; Jemesa 1:5.) Te‘ ne rē puer ne ‘äe a‘sok ‘e ‘ou ‘ioag se foh ma muạ‘ạkiạg ‘e Puk Ha‘a täla rak‘ȧk tēan ‘äe la ‘inea la väea tē lelei ‘e tē raksa‘a. Iạ la hạiasoag tape‘ma ‘äe la nōnō ma le‘ fak‘at airet.

14. Ka hea‘hea‘ tese ta ‘is kop la ‘ese la ‘ut fak‘at, ma tē tes ta ‘is nonoj la matạ‘ ‘e ‘os a‘häe?

14 Aier ne ‘is la pō ‘ut la ma‘at, ka ‘os la ‘ut fak‘ata ‘is kop la gatma ke av garue se. ‘Os la fupu täe kikia ‘e tēla‘a. Paula ‘ea: “Tē la ‘ā moumou tē ‘en famör mamfua.” Sal het la ‘ut‘ạkia se muạ ‘ou pilifi, ta ‘ou la ‘ā ma kikia ‘e tē la ‘ā fak‘at moumou. Ka ‘ou garue‘ȧk nonoj ne tē ne ‘äe rako, ta‘ag poto, ma Puk Ha‘a ‘ea: “Poto tä‘mä tē pumue.” Ta ‘on‘on, ‘is kop la vag aier se tē aier pumuạ ne ‘os Ö‘fā ta nā se ‘isa(Fäeag ‘Es Fuạga 4:5-7; 1 Pita 2:2) ‘Os la ‘ut‘ȧk ma ke se muạ ‘os ‘inea ma pot fak‘ạitu ‘eake tēet la ‘is la fakman‘iạ‘ȧk. ‘Is kop la sạkior a‘lelei se ‘isa ‘e te‘ ne ava la huạg pa ti‘u ne ‘os ‘af‘af ‘e ‘on rereag la se fup ‘e ‘os huga. Paula fȧ‘: “‘Ạu la ȧsȧs se ‘ạusag, ne ‘ạus noh ‘e pilifi, ne ‘igke‘; sạkiroa ‘ạus, ne ‘ạu tapen.”2 Korinita 13:5.

15. Ka ‘e rēko tese ta hanisi ‘es‘ao se ‘os la ‘ut fak‘ata?

15 Fū‘ȧk ne ri ta kop ma vȧh‘ia, ka garue la a‘lelei ne rī ta la nōnō lelei ma la a‘sok ma kikia. Ka la matạ‘ ma a‘lelei ne tē ne raksa‘ ‘e ri ta, iạ ‘es‘ao, ma fū‘ȧk ne ta rum hoi‘ȧk het se rī ta kop ma la ‘es‘ao kepoi ka pa ‘es sin. Ka tes ta ‘is kop la ‘ese la pō la ‘is la ma‘at fak‘at ma la fūmou tape‘ma? Hanisi, iạ tēet ne pumuạ pạu. ‘Is kop la hanis ma kikia se Jihova ma ‘os hensạsiga. Kepoi ka hanisi kat pupuạ ra ‘e ‘isa, ‘os ‘inea tē ‘atakoa ma garue ne ‘is rē hat la tē väväre—la fak ma se tē ‘ifaliạg väväret. (1 Korinita 13:1-3) ‘E hanisi, ‘is la pō‘ia ma‘at fakKaristo ma la ‘ut fak‘at ma kikia.

A‘HÄE MA KIKIA SE ‘ẠIRÖT‘ẠKIẠG NE JIHOVA NĀ VȦH

16. Ka kạinag a‘häe tese ta Satan ta a‘ne‘ne‘ạki, ma päreag tese ta Jihova nāam?

16 ‘Is la sạkior se ta sal hoi‘ȧk het ‘e ‘os fū‘ȧk rī ta. ‘E ‘os la ‘ut‘ȧk ne ‘isa la lelea‘ rak tē aier ‘on Karisto, ‘is kop la matạ‘ se ‘os a‘häe. Satan ta, ne puer se rȧn te‘, majạu pạu la a‘af‘afan ‘os a‘häe, rē ‘is la a‘häe ne raksa‘ titi‘ la sok ‘e muạ, rē ‘is la se tua‘nȧk se ta le‘et, ma la se ‘es ta ‘ạiröt‘ạkiget. (Efeso 2:2) Kạinag a‘häe ‘i mamạr se lelea‘ rot fakKaristo la fak se ‘ại pop ne täe ‘e rī ‘ạit. Iạ tē ne ‘ofat, ne Jihova nāam tēet ne ‘is kop la ‘es la pärea ‘is—‘ạiröt‘ạkiga.

17. Ka Fäeag ‘on ‘Ạitu kel‘ȧk tapen ‘es‘ao ne ‘ạiröt‘ạkiạg ta?

17 Puk Ha‘a fȧ‘ sio tē he his ‘e tē ne pel fak‘at ne ‘is kop la ‘ese la agạia Satan ta ma rȧn te‘. Tē ne pel ‘es‘ao het ta fạ‘purou ne pelu, “‘ạiröt‘ạkiạg ne a‘mȧür‘ạkiga.” (1 Tesalonaika 5:8) Ta fā jạujiet ‘e ‘on mumua ‘inea ne ‘on mạuri kal roa ra ‘e ut ne pelu kepoi ka iạ kat ‘es fạ‘purou het ra. Fạ‘purou a‘mou rē ‘e ‘ia ma ‘ül ne mạnmạnu, ma iạ hạiasoag pạu se te‘ ne tē ne is‘ȧk se ‘ot filo‘u, la iạ la hen ka kal mane‘ạkia ra ‘ot filo‘u. La fak ma ne fạ‘purou heta pärea ‘os filo‘u, ‘ạiröt‘ạkiga pärea ‘os a‘häe.

18, 19. Ka mạl tese ta Jisu kel‘ȧk ‘e ‘os la ‘es ‘e ‘ạiröt‘ạkiga, ma ‘is la rak tapen iạ?

18 Jisu kel‘ȧk vȧh ta mạl pumuet ‘e la ‘es ‘e ‘ạiröt‘ạkiga. Rē a‘häe se ‘on röt‘ȧk ne noanoa ne iạ agtạu ‘e ‘on pög fakmurit ‘e rȧn te‘. ‘On kạumane‘ag ‘elet kat aier ra ma tög‘ạkia iạ. Le‘ hoi‘ạkit siok‘ạkia ne iạ kat ‘inea ‘e ra iạ. Iris ne tore jön ka rou iạ. Famör ne ‘on hanue ta agại iạ ma ‘oho‘ȧk la jạujiạ Roam ta la al‘ȧk a‘mamauạ iạ. ‘Is kạu‘ȧk ne ȧsȧs ne Jisu agtạu iạ mah se‘ ‘e ȧsȧs ne ‘is agtạu. Ka tes ta hạiasoagan iạ? Hiperiu 12:2 ‘ea: “‘E rēko ‘ofat ne nā ‘e ‘on mua iạ röt‘ạkia ‘ại fakrav ta[‘ại mamauạ ta, NW], ka hat marag ta la tē la‘ma, ma päe sio ‘e si‘ hap ‘atmại ne päeag faksạu ‘on ‘Ạitu.” Jisu sap la mou se “‘ofat ne nā ‘e ‘on mua.”

19 Ka ‘oaf tese ta nā ‘e muạ ‘on Jisu? Iạ ‘inea ne kepoi ka iạ la röt‘ȧk ma kikia noanoa, iạ la hạiasoag se a‘ma‘ma‘ạkiạg ne as ha‘ ‘on Jihova. Iạ la aier‘ȧk ne Satan ta sioksiok. Kat ‘es ra ta ‘ạiröt‘ạkiạg hoi‘ạkit ne la pō la nā se Jisu ta ‘oaf‘oaf ti‘ut! Iạ ‘inea tape‘ma, ne Jihova la ạlạlum‘ȧk ti‘ pạu ‘on aire se ia—ma ‘e avat ne ‘ut‘utum, iạ la tēag‘esea hoi‘ȧk ma ‘on Ö‘fā ta. Jisu ‘io ma kikia se kạinag ‘ạiröt‘ạkiạg ‘i ‘e avat ne iạ agtạu ma tē noanoa pạu. ‘Is noj la tạupir se tē ‘eseat ma. Ka ‘is ma ‘oaf ne täe ‘e ‘os mua tape‘ma. Jihova nā se te‘ ne ‘is ‘atakoa ta garue pumuet ‘e la hạiasoag la a‘ma‘ma‘ȧk ne ‘on asa. ‘Is la pō la aier‘ȧk ne Satan ta sioksiok ‘e ‘os la hil ne Jihova la ‘os Puer Purere ma la matạ‘ ne ‘is ‘e hanis ne ‘os Ö‘fā ta, ‘inea ne tese se ȧsȧs ma faksar ne ‘is la agtạu.

20. Ka tes täla hạiasoagan ‘äe la se a‘häe ‘af‘af ka la ‘es ‘e ‘ạiröt‘ạkiga?

20 ‘Eake Jihova pa ‘es la‘ma la ạlạlum‘ạkia ‘on lelea‘ ne aier se ia—ka iạ kạt‘ȧk pạu ‘e pa a‘sok ne. (‘Ạisea 30:18; hat Malakai 3:10.) Iạ ‘oaf pạu la nā se ‘on lelea‘ e‘a tē ne ‘oris huga värvär sin. (Salamo 37:4) Ma ‘is la a‘fūmou‘ȧk ma kikia ‘os a‘häe se ‘ạiröt‘ạkiạg ta ‘e ‘os la kel se ‘on la sok ne fäeag porȧk ‘on ‘Ạitu. Se fue‘ la a‘häe ne la a‘af‘af huạg ma a‘raksa‘ȧk tē ‘e rȧn ‘on Satan ta la pō ‘äe. Kepoi ka ‘äe ‘inea ne ‘at ne rȧn te‘ kamatana la sur se ‘ou a‘häe ne ‘ou huga, ro‘ạit marös la “huạg fürmariet ne leum ‘e ‘Ạitu, ka purer se‘ ‘e te‘ ne ‘os a‘häe ‘atakoa” la ma ‘äe. Ka fürmariạ ta‘ag ne ‘Ạitu nāam täla ȧf‘ạkia ‘ou huga ma ‘ou masmasaro.Filipai 4:6, 7.

21, 22. (a) ‘Ạiröt‘ạkiạg helav tese ta “lelea‘ ma‘oi pạu” a‘pumuạ‘ạki? (e) Ka ‘ạiröt‘ạkiạg fakKaristo tese ta ‘äe a‘pumuạ‘ȧk, ma tes ta ‘äe a‘fūmou‘ȧk la rē?

21 Iạ ‘ạiröt‘ạkiạg helavat la ‘is la rē a‘häe a‘lelei se! Kepoi ka ‘äe täe ‘e laloag ne “lelea‘ ma‘oi pạu,” ne “leum ‘e a‘rū‘ạkiạg ti‘ ta,” rē a‘häe se mạurit ne ‘äe ‘el la pō. (Kel‘ȧk Tē 7:9, 14) ‘E rēko Satan ta ma ‘on timonio kat pupuạ ra, ‘äe täla pō‘ia fürmariet ne kop ma noanoa la ‘is la ‘inea ‘e ‘on ‘i‘i. Ka sei ta ‘e ‘is agtạu vȧh ma mạurit ne kat ‘es ra ‘e hashas ma ag feifei ‘on Satan ta ? ‘E rēko hashas ta‘ag tokana, iạ te ne ‘ofat la garue la a‘leleia rȧn te‘ la parataisi ‘e fȧn puer ‘on Jisu ma iris 144,000 ne la puer ag‘esea ma iạ ‘e lạgi se rȧn te‘! Iạ tē ne ririfet se ‘is la kel ne ‘af‘afa ma mafua tokana, ‘is täla hạipoag hoi‘ȧk ma iris ne fūhoi‘ȧk se‘ ‘e ala, ma ‘os la pōag ne mạurit ne ‘Ạitu ‘amnȧk‘ȧk la ‘is la mȧür‘ạki! Avat ne ‘is ‘ut la ‘atakoa, ta tög ti‘ut ‘el pạu se ‘isa, ne fäeag porȧk ‘e Roma 8:21—“la noh sạiạg ‘esea ka pō koloriạg ‘esea ma lelea‘ ‘on ‘Ạitu.”

22 Jihova pa ‘es la ‘is la sại. Ka salat ne ‘is la pō la sại täe kikia ‘e ‘os tovavhina. Ka te ka ‘es‘ao ‘os fe‘eni la tovavhiạn se Jihova ‘e te‘ ne terạni? ‘I. ‘Is la fe‘en ma kikia la fū‘ȧk ‘is ‘e ‘os pilifit ne ma‘ma‘ fakapạu, la pō la ‘is la noh mou ‘e hanis ‘on ‘Ạitu se av se ‘es tohiget ne tore!

^ para. 12 Lelea‘ sạkior tē ‘ea ne ma ‘on tē het ‘e ‘is famori ne pō la rē la ‘is la ‘inea la garue‘ạkia ‘os lā hapa ma ‘uhapa. La fak se, tē hete‘is la pō la rē ‘äe la ‘inea la kafkaf ka ‘ou mafa kem. Ta hạnit kat pō ra la fū, la‘ la‘, ne la päe ‘e rēko iạ tokana ‘e la ‘es ‘e tē hete‘is.