1, 2. (1) Ta kajjitõk ko raorõk me kumi eo ej lale aolep eklejia ko ilo Jerusalem ear aikuj in uwaaki? (2) Ta eo ear jipañ em̦m̦aan rein bwe ren maroñ kõm̦m̦ane pepe eo ejim̦we?

 AOLEP rej lukkuun kijooror kõn pepe eo rej pojakin nãj kõm̦m̦ane. Rijjilõk ro im em̦m̦aan ro me rej pãd ilo ruum̦ in ilo Jerusalem rej kalimjek doon. Rejel̦ã bwe pepe in ekanooj in aorõk. Aitwerõk eo kõn m̦wijm̦wij em̦õj an bũklõñtak elõñ kajjitõk ko raorõk. Kũrjin ro rej ke pãd wõt ium̦win Kien Moses? Eoktak ke wãween an Jeova watõk Kũrjin ri-Ju ro jãn Kũrjin ro me rej jãn aelõñ ko?

² Em̦õj an em̦m̦aan ro rej tõl etali elõñ mel̦el̦e im kein kam̦ool ko. Em̦õj aer kõnono kõn kanaan ko ilo Naanin Anij im bareinwõt bwebwenato ko armej ro rar make kwal̦o̦ki kõn men ko rar loi me rej kam̦ool bwe Jeova ej buñbũruon ippãn Kũrjin ro jãn aelõñ ko jet. Aolepeer rar lukkuun kwal̦o̦k l̦õmn̦ak ko aer kõn men in. Epãd ippãer aolep mel̦el̦e ko rej aikuji ñan aer maroñ kõm̦m̦ane juon pepe em̦m̦an. Elukkuun alikkar ippãer pepe ta eo Jeova ekõn̦aan bwe ren kõm̦m̦ane. Em̦m̦aan rein renaaj ke l̦oore tõl eo an jetõb kwõjarjar?

3. Ewi wãween ad maroñ bõk tokjãn ñe jej etale bwebwenato eo ilo Jerbal jebta 15?

³ Em̦m̦aan rein renaaj aikuj lukkuun tõmak im kwal̦o̦k peran bwe ren maroñ l̦oore tõl eo an jetõb kwõjarjar eo ilo aer kõm̦adm̦õde apañ in. Emaroñ l̦apl̦o̦k an naaj ri-tõl in kabuñ ko an ri-Ju ro dike er kõn pepe in. Bareinwõt, ewõr ro jet me rej uwaan eklejia eo me rekõn̦aan kõm̦m̦an bwe armej ro an  Anij ren mour ekkar ñan Kien Moses. Rein remaroñ m̦akoko in l̦oore pepe eo an kumi eo ej lale aolep eklejia ko. Ta eo kumi in enaaj kõm̦m̦ane? Eokwe jen lale. Jenaaj bareinwõt katak kõn wãween an kar em̦m̦aan rein likũt juon joñak em̦m̦an me Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova ej l̦oore rainin. Bareinwõt, ej juon joñak me jej aikuj l̦oore ñe jej kõm̦m̦an pepe ko ak ñe ej wõr apañ ko ilo mour ko ad.

4, 5. Eoon ta ko jãn naanin kanaan ko an Anij me Jemes ear kwal̦o̦ki?

⁴ Em̦m̦aan eo jatin Jesus etan Jemes, me ear juon rijjilõk, ear jino an kõnono. a Ilo kweilo̦k in, emaroñ kar e eo me ej chairman. Naan ko an remaroñ kar kõmel̦el̦eik tarlep in pepe eo kumi in ear kõm̦m̦ane. Jemes ear ba ñan kumi in em̦m̦aan rein: “Simeon ear lukkuun tipdikitok kõn iien eo jinointata Anij ear oktakl̦o̦k ñan ri-aelõñ ko im ebbõk armej jãn ibwiljier bwe ren jutak kõn ãt eo etan. Im naan kein rej errã ilo naan ko an ri-Kanaan ro.”—Jrb. 15:14, 15.

⁵ Jemes ear roñjake Simeon, ak ãt eo juon ej Saimõn Piter, im bareinwõt bwebwenato ko an Barnebas im Paul. Bwebwenato kein remaroñ kar kõm̦m̦an an l̦õmn̦ak kõn jet eoon ko me rar jipañ em̦m̦aan ro jein im jatin ñan mel̦el̦e kõn naanin tõl ko an Jeova. (Jon 14:26) Ãlikin an kar Jemes ba bwe “naan kein rej errã ilo naan ko an ri-Kanaan ro,” ear kwal̦o̦k naan ko ilo Amos 9:11, 12. Kar kõllaajrake bok in ilo m̦õttan eo ilo Jeje ko ilo kajin Hibru me rej n̦aetan “ri-Kanaan ro.” (Matu 22:40; Jrb. 15:16-18) Ke Jemes ear kwal̦o̦k naan ko ilo Amos, ear kõjerbal naan ko reoktak jidik jãn naan ko jej riiti ilo bokin Amos rainin. Jemes emaroñ kar kwal̦o̦k naan kein jãn juon ukokin Jeje ko ilo kajin Hibru me ej wal̦o̦k ilo kajin Grik, etan Septuagint.

6. Ewi wãween an kar Jeje ko jipañ em̦m̦aan ro ñan aer jel̦ã kõn ta ankilaan Anij?

⁶ Ikijjeen ri-kanaan Amos, Jeova ear kanaan l̦o̦k im̦aan bwe enaaj kajutak “m̦õn kõppãd eo an Devid.” Im̦õn kõppãd in ej jitõñl̦o̦k ñan l̦ain in irooj eo me ej tõll̦o̦k ñan Aelõñ eo an Anij ium̦win tõl eo an Messaia eo. (Ezk. 21:26, 27) Jeova enaaj ke  bar kããlõt aelõñin Israel wõt bwe ren armej ro an? Eokwe ejjab. Kanaan in ej bar kwal̦o̦k bwe “aolep ri-aelõñ ko” renaaj koba ippãn doon im erom armej ro me “rej jutak kõn ãt eo [etan Anij].” Keememej bwe ej kab m̦õj an Piter kõmel̦el̦e im ba bwe Anij ‘ejjab kwal̦o̦k kalijekl̦o̦k ikõtaan [Kũrjin ri-Ju ro] im [rũttõmak ro jãn aelõñ ko jet], ak ej karreoik bũrueer ikijjeen tõmak.’ (Jrb. 15:9) Mel̦el̦ein bwe ej ankilaan Anij bwe ri-Ju ro im ri-aelõñ ko ren jim̦or erom ro renaaj tõl ilo Aelõñ eo an. (Rom 8:17; Eps. 2:17-19) Ejjel̦o̦k juon jikin ilo kanaan ko rej kaalikkar bwe rũttõmak ro jãn aelõñ ko jet rej aikuj m̦wijm̦wij m̦okta ak oktak ñan kabuñ eo an ri-Ju ro bwe ren maroñ erom ro renãj tõl ilo Aelõñ eo an.

7, 8. (1) Ta l̦õmn̦ak eo Jemes ear kwal̦o̦ke? (2) Jemes ear ke kwal̦o̦k bwe ewõr an maroñ ñan ba ñan em̦m̦aan ro pepe ta eo ren kõm̦m̦ane? Jouj im kõmel̦el̦e.

⁷ Kõn an alikkar kein kam̦ool ko jãn kanaan ko im bareinwõt jãn bwebwenato ko an Piter, Barnebas, im Paul, Jemes ear ba: “Kõn men in, pepe eo aõ in ej bwe jen jab kainepataik armej in aelõñ ko me rej oktak ñan Anij. Bõtab jen jeje ñan er bwe ren kõjparok er jãn jabdewõt men ko rej ekkejell̦o̦k ñan ekjab, im jãn l̦õñ, jãn menninmour ko em̦õj lukwõj bũrueer, im jãn bõtõktõk. Jãn kar iien ko etto, ear wõr armej ilo aolep jikin ko rar kwal̦o̦k kõn men ko Moses ear jei kõnke kajjojo Jabõt rej kõl̦l̦aaj ainikieer im riiti men kein ilo im̦õn kabuñ ko.”—Jrb. 15:19-21.

⁸ Ke Jemes, eo me emaroñ kar chairman ñan kweilo̦k in, ear ba: “Kõn men in, pepe eo aõ in,” ej ke mel̦el̦ein bwe ewõr an maroñ ñan kwal̦o̦k ñan em̦m̦aan ro jet ta pepe eo ren kõm̦m̦ane? Jaab ñan jidik! Naanin Grik eo me rar ukottok ñan naan kein “pepe eo aõ in” emaroñ bar mel̦el̦ein “Ij ekajet” ak “eñin l̦õmn̦ak eo aõ.” Jemes ear jab kõm̦m̦ane juon pepe ilo etan aolepen kumi in em̦m̦aan ro. Bõtab, ear kwal̦o̦k wõt juon l̦õmn̦ak bwe  em̦m̦aan ro ren l̦õmn̦ak kake pedped ioon men ko ej kab m̦õj aer roñ kaki im ta ko Jeje ko rej ba kõn wãween in.

9. Ta tokjãn ko rar wal̦o̦k jãn l̦õmn̦ak eo Jemes ear bõkm̦aantak?

⁹ L̦õmn̦ak eo Jemes ear kwal̦o̦ke ear ke juon l̦õmn̦ak em̦m̦an? Aet ejjel̦o̦k pere bwe ear juon l̦õmn̦ak em̦m̦an kõnke rijjilõk ro im em̦m̦aan ro rar errã kake tokãlik. Ta tokjãn ko rar wal̦o̦k? Eokwe m̦okta, pepe in eban kar “kainepataik” armej in aelõñ ko kõnke rejjab aikuj in pokake Kien Moses. (Jrb. 15:19) Bareinwõt, pepe in enaaj kwal̦o̦k kautiej ñan bõklõkõt eo an Kũrjin ri-Ju ro me elõñ iiõ in aer kar roñ kõn “men ko Moses ear jei . . . kajjojo Jabõt . . . ilo im̦õn kabuñ ko.” b (Jrb. 15:21) Alikkar bwe l̦õmn̦ak eo Jemes ear bõkm̦aantak enaaj kõkajoor kõtaan eo an Kũrjin ri-Ju ro ippãn Kũrjin ro jãn aelõñ ko jet. Bõtab, men eo eaorõktata ej bwe pepe in enaaj kabuñbũruon Jeova Anij kõnke ej ekkar ñan karõk ko an. Ekanooj in em̦m̦an wãween an kar em̦m̦aan rein kõm̦adm̦õde apañ in me emaroñ kar ko̦kkure aenõm̦m̦an im bõrokuk eo an aolep eklejia ko! Im ej juon joñak elukkuun em̦m̦an ñan eklejia eo an Kũrjin ro rainin!

10. Ewi wãween an Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova rainin l̦oore joñak eo an kumi eo ear lale aolep eklejia ko an Kũrjin ro ilo tõre ko etto?

¹⁰ Ãinwõt kumi eo ear lale aolep eklejia ko ilo tõre ko an rijjilõk ro me kar kwal̦o̦k kake ilo jebta eo l̦o̦k, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova rainin rej reilo̦k ñan Jeova, eo ej Irooj Bõtata, im Jesus Christ, eo ej Bõran eklejia eo, bwe ren tõl er ilo men otemjej. c (1 Kor. 11:3) Ewi wãween aer kõm̦m̦ane men in? Albert D. Schroeder, me ekar uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko jãn 1974 eo m̦ae iien eo ear jem̦l̦o̦k mour eo an ijin ioon lal̦ ilo M̦aaj 2006, ej kõmel̦el̦e im ba: “Kumi in ej kweilo̦k ilo Wõnje, im rej kõpel̦l̦o̦k kweilo̦k eo kõn jar im  kajjitõk bwe jetõb kwõjarjar eo en jipañ im tõl er. Kumi in ej lukkuun lale bwe aolep men ko rej kõnono kaki im aolep pepe ko rej kõm̦m̦ani ren ekkar ñan Naanin Anij.” Bareinwõt, Milton G. Henschel, juon eo me eto an bar uwaan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko im ear jem̦l̦o̦k mour eo an ijin ioon lal̦ ilo M̦aaj 2003, ear kwal̦o̦k juon kajjitõk elukkuun aorõk ñan kilaaj in Giliad eo kein kajibukwi juon. Ear kajjitõk ippãer im ba, “Ewõr ke bar juon doulul ilo lal̦ in me ro rej loloodjake jerbal ko ie rej etale Naanin Anij m̦okta jãn aer kõm̦m̦ani pepe ko raorõk?” Eokwe uwaak eo elukkuun alikkar. Ejjel̦o̦k bar juon doulul.

11. Ewi wãween an kar kumi in em̦m̦aan ro me rar lale aolep eklejia ko kwal̦o̦k pepe eo aer ñan eklejia ko?

¹¹ Ro ilo kumi eo ear lale aolep eklejia ko ilo Jerusalem rar errã ippãn doon im kõm̦m̦ane juon wõt pepe ikijjeen apañ eo kõn m̦wijm̦wij. Bõtab, ñan an aolep ro ilo eklejia ko bõrokuk wõt ippãn doon, kar aikuj kwal̦o̦k pepe in ilo juon wãween ealikkar im ekõketak. Ewi wãween aer maroñ kõm̦m̦ane men in? Baibõl̦ eo ej ba: “Rijjilõk ro im em̦m̦aan ro rej lale eklejia ekoba aolep ro ilo eklejia eo, rar pepe ñan kããlõt jet em̦m̦aan jãn ibwiljier im jilkinl̦o̦k er ippãnl̦o̦k Paul im Barnebas ñan Antiok. Rar jilkinl̦o̦k Judas, ãt eo juon Barsebas im Sailas, l̦õm̦arein ruo rej jet iaan ro rej tõl rũttõmak ro ilo jerbal eo.” Bareinwõt, rar kõpooje im lel̦o̦k juon lõta ñan em̦m̦aan rein bwe ren bõkl̦o̦k im riiti ñan aolep eklejia ko ilo Antiok, Siria, im Silisia.​—Jrb. 15:22-26.

12, 13. Ta men ko rem̦m̦an rar wal̦o̦k jãn aer kar jilkinl̦o̦k (1) Judas im Sailas? (2) juon lõta jãn kumi in em̦m̦aan ro me rar lale aolep eklejia ko ilo tõre ko?

¹² Kõnke Judas im Sailas rar jet iaan ro me rar “tõl rũttõmak ro ilo jerbal eo,” innem ekkar bwe ren etal ilo etan kumi eo ej lale aolep eklejia ko ilo tõre ko. Em̦m̦aan rein emãn renaaj kaalikkar bwe ennaan eo rar bõkl̦o̦ke ejjab baj juon uwaak wõt ñan apañ eo kõn m̦wijm̦wij, ak ej bar juon naanin tõl ekããl jãn kumi in em̦m̦aan ro rej lale aolep eklejia ko. Em̦m̦aan rein me kar ‘kããlõt er’ renaaj kar jipañ Kũrjin ro me rej jãn aelõñ ko bwe en l̦apl̦o̦k aer bõrokuk ippãn Kũrjin ri-Ju ro ilo Jerusalem. Aer kar jilkinl̦o̦k em̦m̦aan rein ej juon karõk emãlõtlõt im ej  kwal̦o̦k yokwe! Ejjel̦o̦k pere bwe karõk in ear kowõnm̦aanl̦o̦k aenõm̦m̦an im bõrokuk eo ibwiljin armej ro an Anij.

¹³ Lõta eo kar bõkl̦o̦ke ear jab kaalikkar wõt naanin tõl ko ñan Kũrjin ri-aelõñ ko ikijjeen m̦wijm̦wij, ak ear bar kwal̦o̦k ta ko rej aikuj kõm̦m̦ani bwe Jeova en buñbũruon ippãer. Men eo eaorõktata ilo lõta eo ej ba: “Jetõb kwõjarjar ear jipañ kõm ñan kõm̦m̦ane pepe eo bwe kõmin jab kaddouk kom̦ kõn elõñl̦o̦k men ijello̦kun wõt men kein raorõk: kom̦win wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjparok kom̦ jãn men ko em̦õj katok kaki ñan ekjab ko, jãn bõtõktõk, jãn menninmour ko em̦õj lukwõj bũrueer, im jãn l̦õñ. El̦aññe kom̦ij kanooj kõjparok kom̦ jãn men kein, kom̦ naaj jeraam̦m̦an. Kõjparok wõt ami mour!”—Jrb. 15:28, 29.

14. Ewi wãween an armej ro an Jeova rainin maroñ jerbal ippãn doon ilo bõrokuk meñe elukkuun l̦ap jepel bõro ilo lal̦ in?

¹⁴ Rainin, Ri-Kõnnaan ro an Jeova em̦ool aer bõrokuk ippãn doon. Rej juon wõt ilo tõmak im rej kõm̦m̦ane ejja jerbal eo wõt meñe elõñl̦o̦k jãn 8,000,000 uwaaer ipel̦aakin lal̦ in ilo elõñl̦o̦k jãn 100,000 eklejia ko. Ewi wãween aer maroñ bõrokuk, el̦aptata kõnke armej ro rainin rej jepel bõro im kõn an lukkuun l̦ap poktak ilo lal̦ in? M̦oktata jej bõrokuk ippãn doon kõnke Jesus Christ, eo ej Bõran eklejia eo, ej letok naanin tõl ko ralikkar ikijjeen “ri-karejar eo etiljek im mãlõtlõt” me ej jitõñl̦o̦k ñan Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an  Jeova. (Matu 24:45-47) Jej bar bõrokuk kõnke aolep ro jeid im jatid ipel̦aakin lal̦ in rej m̦õn̦õn̦õ in l̦oori naanin tõl ko jãn Kumi in em̦m̦aan rein.

15, 16. Ewi wãween an kar eklejia ko em̦m̦akũt ñan naanin tõl eo jãn kumi eo ej lale aolep eklejia ko ilo tõre eo, im etke?

¹⁵ Bwebwenato in ilo bokin Jerbal ej wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kwal̦o̦k bwe ke em̦m̦aan ro emãn me rar itok jãn Jerusalem rar tõparl̦o̦k Antiok, rar “ko̦kweilo̦ktok aolep ri-kal̦oor ro im rar lel̦o̦k lõta eo ñan er.” Ewi wãween an kar ro ilo eklejia eo ilo Antiok em̦m̦akũt ñan naanin tõl eo jãn kumi eo ej lale aolep eklejia ko ilo tõre eo? “Ãlikin aer riiti [lõta eo], rar lañlõñ kõn naanin rõjañ ko.” (Jrb. 15:30, 31) Bareinwõt, Judas im Sailas “rar rõjañ rũttõmak rein ikijjeen aer kwal̦o̦k elõñ katak ko im kõkajoor er.” Kõnke em̦m̦aan rein rekar kwal̦o̦k kõn ankilaan Anij, kar n̦aetaer “ri-kanaan,” ãinwõt aer kar n̦aetan Barnebas, Paul, im ro jet.​—Jrb. 13:1; 15:32; Ex. 7:1, 2.

¹⁶ Elukkuun alikkar bwe Jeova ear kõjeraam̦m̦an pepe in. Tokjãn men in, aolep eklejia ko rar bõk kõkajoor. Etke ear ãindein? Eokwe kõnke kumi eo ej lale aolep eklejia ko rar lel̦o̦k naanin tõl ko ralikkar ilo iien eo ejejjet, im naanin tõl kein rar pedped ioon Naanin Anij ikijjeen tõl eo jãn jetõb kwõjarjar. Bar juon un unin an kar ãindein ej kõnke kumi eo ej lale aolep eklejia ko ilo tõre eo ear jilkinl̦o̦k em̦m̦aan ro ñan kwal̦o̦k pepe eo ñan eklejia ko ilo yokwe.

17. Ilo wãween et ko em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko rainin rej ãinwõt Paul, Barnebas, Judas, im Sailas?

¹⁷ Ilo aer l̦oore waanjoñak in, Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko an Ri-Kõnnaan ro an Jeova rainin rej lel̦o̦k naanin tõl ko ñan ro jeid im jatid ipel̦aakin lal̦ in ilo iien eo ejejjet. Ñe Kumi eo Ej Lale Aolep Eklejia ko ej kõm̦m̦ani pepe ko, ej lel̦o̦k naanin tõl ko ralikkar ñan aolep eklejia ko. Juon wãween ej kõm̦m̦ane men in ej ikijjeen an kõjerbale em̦m̦aan ro rej lol̦o̦k eklejia ko. Em̦m̦aan rein me el̦ap aer kaarmejjeteik er make, rej etal ñan eklejia ko im lel̦o̦k naanin tõl ko ralikkar im lukkuun kõkajoor ro jeier im jatier. Ãinwõt Paul im Barnebas, em̦m̦aan rein rej jol̦o̦k el̦ap iien ilo jerbalin kwal̦o̦k naan im ‘katakin im kwal̦o̦k kõn ennaan eo em̦m̦an ippãn ro jet kõn naan eo an Jeova.’  (Jrb. 15:35) Im ãinwõt Judas im Sailas, rej rõjañ ‘rũttõmak ro ikijjeen aer kwal̦o̦k elõñ katak ko’ im kõkajoor er.

18. Ta ko armej ro an Anij rej aikuj kõm̦m̦ani bwe Jeova en wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjeraam̦m̦an er?

¹⁸ Ak ta kõn eklejia ko rainin? Ta eo enaaj kõmaroñ eklejia ko ipel̦aakin lal̦ in ñan aer wõnm̦aanl̦o̦k wõt im m̦õn̦õn̦õ kõn aenõm̦m̦an im bõrokuk meñe elukkuun l̦ap jepel bõro ilo lal̦ in rainin? Keememej bwe rijjilõk Jemes ear je tokãlik im ba: “Mãlõtlõt eo jãn lañ ej m̦oktata erreo, innem eaenõm̦m̦an, ejouj, epojak in pokake . . . Bareinwõt, wãnõk ej jebar leen ñe kar kalibwini ineen ilo ijo ewõr aenõm̦m̦an ie, im ej ñan ro rej kõm̦m̦an aenõm̦m̦an.” (Jem. 3:17, 18) Jejjab jel̦ã el̦aññe Jemes ear l̦õmn̦ak kõn kweilo̦k in ilo Jerusalem ke ear je naan kein. Meñe ãindein, ak jej katak jãn Jerbal jebta 15 bwe Jeova enaaj kõjeraam̦m̦an wõt kõj el̦aññe jej bõrokuk im pokake naanin tõl ko jãn ro rej lale kõj.

19, 20. (1) Ta eo ej kaalikkar bwe ear wõr aenõm̦m̦an im bõrokuk ilo eklejia eo ilo Antiok? (2) Ta eo Paul im Barnebas rar maroñ kõm̦m̦ane kiiõ?

¹⁹ Elukkuun alikkar bwe ear wõr aenõm̦m̦an im bõrokuk ilo eklejia eo ilo Antiok kiiõ. Ijello̦kun aer jum̦ae em̦m̦aan ro ilo Jerusalem, em̦m̦aan ro ilo Antiok rar lukkuun kam̦m̦oolol Judas im Sailas kõn aerro kar lol̦o̦k er. Bwebwenato in ej ba: “Ãlikin aer pãd ium̦win jidik iien ilo jikin in, rũttõmak ro rar jilkinl̦o̦k er ilo aenõm̦m̦an ñan ippãn ro rar jilkintok er.” d (Jrb. 15:33) Jemaroñ tõmak bwe em̦m̦aan ro ilo Jerusalem rar bar lañlõñ ke rar roñ kõn bwebwenato ko an em̦m̦aan rein ruo kõn tũreep eo aer. Kõn wõt jouj eo el̦ap an Jeova, em̦m̦aan rein rar maroñ kadedeikl̦o̦k jerbal eo aer!

²⁰ Ãlikin kar kõm̦adm̦õde apañ eo kõn m̦wijm̦wij, Paul im Barnebas rar pãdwõt ilo Antiok. Kiiõ remaroñ lukkuun kate er im tõl ilo jerbalin kwal̦o̦k naan. Ri-lol̦o̦k ro rainin rej kõm̦m̦ane ejja men in wõt ñe rej lol̦o̦k eklejia ko. (Jrb. 13:2, 3) Jeova ej kõjeraam̦m̦an kõj rainin ilo an letok em̦m̦aan rein me rej lol̦o̦k eklejia ko! Bõtab, ewi wãween an kar Jeova wõnm̦aanl̦o̦k wõt im kõjerbal im kõjeraam̦m̦an ri-kwal̦o̦k naan rein ruo rekijejeto? Jenaaj katak kõn men in ilo katak eo tok juon.