Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 14

“Sonkhe Sivumelene”

“Sonkhe Sivumelene”

Indlela sigungu lesibusako lesafinyelela ngayo sincumo lesenta emabandla aba nebunye

Lesehluko sisekelwe encwadzini yeMisebenti 15:13-35

1, 2. (a) Ngumiphi imibuto lebalulekile sigungu lesibusako selibandla lebuKhristu langelikhulu lekucala lebekufanele siyiphendvule? (b) Nguluphi lusito labazalwane labalutfola kuze batsatse sincumo lesikahle?

 BAPHOSTOLI nemadvodza lamadzala bahlangene eJerusalema, futsi bayabukana njengobe babona kutsi sebafika esiphetfweni sendzaba lebalulekile. Indzaba yekusoka iphakamise imibuto lebaluleke kakhulu. EmaKhristu angephansi kweMtsetfo waMosi yini? Kufanele yini kube nemehluko emkhatsini wemaKhristu langemaJuda nemaKhristu laBantfu Betive?

2 Lamadvodza laholako sekahlole bufakazi lobunyenti. Ahlole liVi laNkulunkulu lesiphrofetho kanye nebufakazi lobunemandla bekutibonela lobukhombisa kutsi Jehova uyababusisa. Sebakuvete konkhe labakwatiko kanye nendlela labativa ngayo ngalendzaba. Sebunyenti kakhulu bufakazi labanabo ngalendzaba labatawukhuluma ngayo. Kusebaleni kutsi ngumoya waJehova lobacondzisako. Lamadvodza atasilandzela yini lesicondziso?

3. Tsine singazuza njani ngekuhlola lendzaba lekuMisebenti sehluko 15?

3 Bekutawudzingeka kukholwa mbamba kanye nesibindzi kuze bavume kucondziswa ngumoya waNkulunkulu kulendzaba. Bebatatibeka engotini yekwenyanywa baholi benkholo yemaJuda. Bebatawuphindze babhekane nenkinga yekwenyanywa ngulamanye emadvodza lebekasebandleni lebekatimisele kwenta bantfu baNkulunkulu betsembele eMtsetfweni waMosi. Yini lebeyitawentiwa sigungu lesibusako? Asesibone. Njengobe sicoca ngalendzaba, sitawubona kutsi Sigungu Lesibusako saBoFakazi BaJehova lamuhla sikulingisa njani loko lebekwentiwa ngulamadvodza. Lena yindlela sonkhe lokufanele siyilandzele njengobe kudzingeka sente tincumo futsi sibhekana netinkinga ekuphileni kwetfu njengemaKhristu.

“Kuvumelana Nemavi Labhalwa BaPhrofethi” (Imisebenti 15:13-21)

4, 5. Ngukuphi kucondza lokuvela eVini laNkulunkulu lelisiphrofetho lokwavetwa nguJakobe?

4 Umfundzi Jakobe, longumnakaboJesu wakhuluma. a Kubonakala shengatsi Jakobe bekangusihlalo walomhlangano. Loko lakusho kwagocota konkhe loko sigungu lesibusako lokungenteka besivumelene ngako. Jakobe watsi kulamadvodza lebekahlangene: “Simeyoni sewusichazele kahle kutsi nyalo Nkulunkulu sewuyabemukela bantfu betive kuze emkhatsini wabo akhetse bantfu labatawubitwa ngelibito lakhe. Loku kuvumelana nemavi labhalwa baPhrofethi.”​—Imis. 15:14, 15.

5 Kungenteka loko lokwashiwo nguSimeyoni, nobe Simoni Phetro, kanye nebufakazi lobaletfwa boBhanabasi naPawula kwenta Jakobe wakhumbula imiBhalo lemayelana nalendzaba lebekukhulunywa ngayo. (Joh. 14:26) Ngemuva kwekutsi atsi, “loko kuvumelana nemavi labhalwa baPhrofethi,” Jakobe wacaphuna emavi laku-Amose 9:11, 12. Lencwadzi ya-Amose beyisencenyeni yemiBhalo yesiHebheru lebitwa ngekutsi “baPhrofethi.” (Mat. 22:40; Imis. 15:16-18) Utawunaka kutsi lamavi lashiwo nguJakobe ehluke kancane kulawo latfolakala encwadzini ya-Amose lamuhla. Kungenteka Jakobe bekacaphuna ku-Septuagint, lokulihumusho lesiGriki lemiBhalo yesiHebheru.

6. ImiBhalo yakucacisa njani loko lebekucocwa ngako?

6 Ngemphrofethi Amose, Jehova wabiketela kutsi bekutawufika sikhatsi lapho bekatawuvusa khona “indlu yaDavide,” lokusho luhla lwemakhosi lebekatawuholela eMbusweni waMesiya. (Hez. 21:26, 27) Jehova bekatawuphindze asebentelane yini ngalokukhetsekile nesive semaJuda langekwemvelo? Cha. Lesiphrofetho sichubeka sitsi, “bantfu bato tonkhe tive” batawuhlanganiswa ndzawonye babe ‘bantfu lababitwa ngelibito laNkulunkulu.’ Khumbula kutsi Phetro wakufakazela kutsi Nkulunkulu “wente kutsi kube bete umehluko kitsi [emaKhristu langemaJuda] nakubo [Bantfu Betive], kodvwa uhlante tinhlitiyo tabo ngenca yekukholwa.” (Imis. 15:9) Ngalamanye emagama, kuyintsandvo yaNkulunkulu kutsi emaJuda kanye neBantfu Betive babe tindlalifa teMbuso wakhe. (Rom. 8:17; Ef. 2:17-19) Kute lasitfola khona etiphrofethweni letiphefumulelwe kutsi emaKhristu laBantfu Betive kufanele acale asokwe enyameni nobe agucukele enkholweni yebuJuda kucala, ngembikwekutsi abe tindlalifa teMbuso.

7, 8. (a) Yini Jakobe layisikisela? (b) Kufanele siwacondze njani lamavi aJakobe?

7 Acondziswa bufakazi lobusemiBhalweni kanye nebufakazi lobunemandla lebekabuvile, Jakobe wachubeka ngalamavi: “Ngako ngikubona kuncono kutsi singabahluphi bantfu betive labagucukele kuNkulunkulu, kodvwa sibabhalele kutsi babalekele tintfo letingcoliswe titfombe, babalekele bugwadla, netilwane leticumbelene, kanye nengati. Kusukela kadzeni, bantfu bebashumayela ngemavi aMosi kuwo onkhe emadolobha, futsi lamavi afundvwa njalo emasinagogeni ngeliSabatha.”​—Imis. 15:19-21.

8 Ngesikhatsi Jakobe atsi, “ngako ngikubona kuncono kutsi,” bekasho kutsi njengasihlalo walomhlangano, labazalwane bekufanele bakwemukele ngenkhani yini loko lebekakusho? Cha akusinjalo! Emagama esiGriki latsi “ngikubone kuncono kutsi” angaphindze asho kutsi “ngehlulela ngekutsi” nobe “umbono wami utsi.” Jakobe bekangabatsatseli sincumo labazalwane, kunaloko bekamane nje aveta loko labazalwane lebebangakucabangela, lokusekelwe ebufakazini lababuvile kanye nalokushiwo yimiBhalo ngalendzaba.

9. Umbono lowasikiselwa nguJakobe waletsa tiphi tinzuzo?

9 Loko Jakobe lakusikisela bekukahle yini? Yebo bekukahle ngobe baphostoli nemadvodza lamadzala bakwemukela. Kwaba natiphi tinzuzo? Ngakulokunye, sincumo lesatsatfwa ‘besingeke siwahluphe’ nobe siwatsikamete emaKhristu laBantfu Betive ngekuwaphocelela kutsi ente loko lobekufunwa nguMtsetfo waMosi. (Imis. 15:19; LiBhayibheli LesiSwati Lelivamile) Kunaloko, besitawukhombisa inhlonipho ngabonembeza bemaKhristu langemaJuda lebesekuphele iminyaka leminyenti eva uMtsetfo ‘waMosi ufundvwa emasinagogeni ngeliSabatha.’ b (Imis. 15:21) Lesincumo lesatsatfwa besitawucinisa budlelwane emkhatsini wemaKhristu langemaJuda nemaKhristu laBantfu Betive. Ngetulu kwako konkhe, besitawujabulisa Jehova Nkulunkulu ngobe besivumelana nentsandvo yakhe. Lena yindlela lekahle yekulungisa tinkinga letingasongela bunye nenhlalakahle yalo lonkhe libandla lebantfu baNkulunkulu! Loku kuphindze kube sibonelo lesihle kakhulu ebandleni lebuKhristu lamuhla!

Albert Schroeder ukhuluma emhlanganweni wetive wanga-1998

10. Sigungu Lesibusako lamuhla sisilandzela njani sibonelo sesigungu lesibusako sangelikhulu lekucala?

10 Njengobe kuvetiwe esehlukweni lesisuka kuso, njengesigungu lesibusako sangelikhulu lekucala, Sigungu Lesibusako saBoFakazi BaJehova lamuhla, setsembela kuJehova longuMbusi wendzawo yonkhe kanye nakuJesu Khristu loyiNhloko yelibandla kuze sitfole sicondziso. c (1 Khor. 11:3) Sikwenta njani loko? Albert D. Schroeder, lowaba lilunga leSigungu Lesibusako kusukela nga-1974 waze wacedza kuphila kwakhe kwasemhlabeni nga-March 2006, uyachaza: “Sigungu Lesibusako siyahlangana ngaboLesitsatfu, futsi sicalisa lemihlangano ngemthantazo sicele sicondziso semoya waJehova. Kwentiwa imetamo yekutsi nome nguyiphi indzaba lekhulunywako nobe sincumo lesentiwako sentiwe ngekuvumelana neliVi laNkulunkulu liBhayibheli.” Ngendlela lefanako, Milton G. Henschel, lowaba lilunga leSigungu Lesibusako sikhatsi lesidze waze wacedza kuphila kwakhe kwasemhlabeni nga-March 2003, wabuta likilasi lesi-101 le-Watchtower Bible School of Gilead umbuto lobalulekile lotsi, “Ikhona yini lenye inhlangano emhlabeni leneSigungu Lesibusako lesihlola liVi laNkulunkulu liBhayibheli ngembikwekutsi sente tincumo letibalulekile?” Imphendvulo isebaleni.

Kutfuma Emadvodza Lakhetsiwe (Imisebenti 15:22-29)

11. Emabandla atjelwa njani ngesincumo sesigungu lesibusako?

11 Sigungu Lesibusako eJerusalema besesifinyelele sincumo sinye ngalendzaba yekusoka. Nobe kunjalo, kuze bazalwane emabandleni babe nebunye, bekufanele batjelwe lesincumo ngendlela lekahle naletabakhutsata. Bekungentiwa njani loku ngendlela lekahle? Lokulandzisa kuyachaza: “Baphostoli, nalabadzala kanye nalo lonkhe libandla bancuma kukhetsa emadvodza, bese bawatfuma e-Antiyokhi kanye naPawula naBhanabasi. Bakhetsa Judasi lokutsiwa nguBhasabasi kanye naSilasi, lobekungemadvodza laphatsiswe imisebenti leminyenti emkhatsini webazalwane.” Ngetulu kwaloko, kwabhalwa incwadzi yaphatsiswa labazalwane kuze ifundvwe emabandleni ase-Antiyokhi, eSiriya naseSilisiya.​—Imis. 15:22-26.

12, 13. Yini lenhle leyafezwa ngekutfumela (a) Judasi naSilasi? (b) incwadzi levela esigungwini lesibusako?

12 Njengemadvodza “laphatsiswe imisebenti leminyenti emkhatsini webazalwane” bebafaneleka kuba bameleli besigungu lesibusako. Kutfunywa kwalamadvodza lamane bekutawucacisa kutsi umlayeto latawendlulisa awulungisi indzaba yekusoka nje kuphela, kodvwa usicondziso lesisha lesivela esigungwini lesibusako. Kuba khona ‘kwalamadvodza lakhetsiwe’ bekutawenta kutsi kube nebudlelwane emkhatsini wemaKhristu langemaJuda eJerusalema kanye neBantfu Betive emabandleni. Kutfumela lamadvodza bekusincumo lesihlakaniphile nalesikhombisa lutsandvo! Asingabati kutsi kwakhutsata kuthula nebunye kubantfu baNkulunkulu.

13 Lencwadzi yaniketa sicondziso lesicacile kuBantfu Betive labangemaKhristu, hhayi kuphela endzabeni yekusoka kodvwa nangekutsi yini lokufanele bayente kuze batfole umusa waJehova kanye nesibusiso sakhe. Incenye lebalulekile kulencwadzi beyitsi: “Umoya longcwele usisite kutsi sifike esiphetfweni sekutsi singanengeteli lomunye umtfwalo ngaphandle kwaletintfo letibalulekile, kutsi nichubeke nibalekela tintfo letinikelwe etithicweni, nibalekele ingati, netilwane leticumbelene, kanye nebugwadla. Nanichubeka nitibalekela letintfo nitawuphumelela. Salani kahle!”​—Imis. 15:28, 29.

14. Kwenteka njani kutsi bantfu baJehova basebente ngebunye kulelive lelehlukene ekhatsi?

14 Lamuhla, BoFakazi BaJehova labangetulu kwa-8 000 000 emabandleni langetulu kwa-100 000 batiwa ngekutsi banebunye etintfweni labatikholelwako nalabatentako. Lobunye lobunjengalobu bungaba khona kanjani njengobe umhlaba lamuhla ugcwele kungevani netidvungudvungu? Umtfombo lobalulekile webunye ticondziso Jesu Khristu loyiNhloko yelibandla latiniketa ‘sisebenti lesetsembekile nalesihlakaniphile,’ lokuSigungu Lesibusako. (Mat. 24:45-47) Bunye buphindze bube khona ngekutsi bazalwane emhlabeni wonkhe batilalele ngekutitsandzela ticondziso letivela eSigungwini Lesibusako.

“Bajabula Ngenca Yalesikhutsato” (Imisebenti 15:30-35)

15, 16. Waba yini umphumela endzabeni yekusoka, futsi yini leyabangela kutsi kube nalomphumela?

15 Lokulandzisa lokukulencwadzi yeMisebenti kuchubeka kusitjele kutsi labazalwane labatfunywa bavela eJerusalema bafika e-Antiyokhi, bahlanganisa “ndzawonye bonkhe bafundzi, abanika lencwadzi.” Labazalwane benta njani nabatfola lesicondziso lesivela esigungwini lesibusako? “Ngemuva kwekuyifundza, bajabula ngenca yalesikhutsato.” (Imis. 15:30, 31) Ngetulu kwaloko, Judasi naSilasi “bakhutsata bazalwane ngetinkhulumo letinyenti futsi babacinisa.” Ngaleyondlela, lamadvodza lamabili ‘bekabaphrofethi’ njengobe nje Bhanabasi, Pawula kanye nalabanye babitwa ngekutsi baphrofethi, lokuligama lelisho labo labenta intsandvo yaNkulunkulu yatiwe.​—Imis. 13:1; 15:32; Eks. 7:1, 2.

16 Kuyacaca kutsi Jehova wakubusisa konkhe lokwentiwa kuze kutfolwe sisombululo lesikahle salendzaba. Yini leyenta lesincumo saphumelela? Akungabateki kutsi bekusicondziso lesicacile nalesifike ngesikhatsi lesisekelwe eVini laNkulunkulu lesavela esigungwini lesibusako kanye nasekucondzisweni ngumoya longcwele. Lokunye lokwenta lesincumo saphumelela, lutsandvo kanye nendlela lesincumo lesandluliselwa ngayo emabandleni.

17. Babonisi besigodzi lamuhla basilingisa njani sibonelo semaKhristu ekucala nabavakashela emabandla?

17 Sigungu Lesibusako saBoFakazi BaJehova lamuhla senta intfo lefanako ngekuniketa sicondziso lesifike ngesikhatsi kubazalwane emhlabeni wonkhe. Nasesente tincumo, satisa emabandla ngaleto tincumo ngendlela lecacile nalecondzile. Lenye yaletindlela kusebentisa babonisi besigodzi. Labazalwane labatidzelako bavakashela emabandla, bawanikete sicondziso lesicacile futsi bawakhutsate ngelutsandvo. NjengaPawula naBhanabasi, bacitsa sikhatsi lesinyenti bashumayela, “bafundzisa futsi bamemetela tindzaba letimnandzi letimayelana nelivi laJehova.” (Imis. 15:35) Bakhutsata bazalwane ngetinkhulumo futsi babacinise njengaJudasi naSilasi.

18. Yini bantfu baNkulunkulu labangayenta kuze baciniseke kutsi batawuchubeka batfola sibusiso saJehova?

18 Yini letawusita emabandla kutsi achubeke ajabulela bunye nekuthula kulelive lelehlukene ekhatsi? Khumbula kutsi ngekuhamba kwesikhatsi umfundzi Jakobe wabhala: “Kuhlakanipha lokuvela ezulwini kucale kwente umuntfu abe msulwa, bese uba nekuthula, acabangele, alungele kulalela . . . Ngetulu kwaloko, sitselo sekulunga sihlanyelwa etimeni letinekuthula, sihlanyelelwe labo labakha kuthula.” (Jak. 3:17, 18) Asati kutsi Jakobe bekacabanga ngalomhlangano lobewuseJerusalema yini nobe cha. Nobe kunjalo, nasibuka loko lokwenteka lokubhalwe encwadzini yeMisebenti sehluko 15, siyaciniseka kutsi sibusiso saJehova siba khona kuphela nakunebunye nekubambisana.

19, 20. (a) Kwabonakala njani kutsi libandla lase-Antiyokhi beselinekuthula nebunye? (b) Yini boPawula naBhanabasi labase bakhona kuyenta?

19 Besekubonakala kutsi libandla lase-Antiyokhi beselinekuthula nebunye. Kunekutsi baphikisane nalabazalwane labavela eJerusalema, bazalwane base-Antiyokhi bakujabulela kuvakashelwa nguJudasi naSilasi. Lokulandzisa kutsi: “Ngemuva kwekuhlala emalangana, bazalwane babafisela luhambo loluhle nasebabuyela kulabo lebebabatfumile.” d (Imis. 15:33) Singaciniseka kutsi nebazalwane baseJerusalema bajabula kakhulu nabeva lamadvodza lamabili abatjela kutsi ahambe njani. Ngemusa waJehova lomkhulu, lamadvodza awufeza ngenjabulo lomsebenti lebekatfunywe kutsi ayowenta!

20 BoPawula naBhanabasi labasala e-Antiyokhi, nyalo besebanganaka kakhulu kubekela labanye sibonelo emsebentini wekushumayela njengobe kwenta babonisi betigodzi lamuhla nabavakashela emabandla. (Imis. 13:2, 3) Lesi kwaba sibusiso kubantfu baJehova! Jehova wachubeka njani asebentisa futsi abusisa letitfunywa telivangeli letimbili? Loko sitakubona esehlukweni lesilandzelako.

EmaKhristu lamuhla ayazuza emalungiselelweni ekufundza ngaNkulunkulu lavela eSigungwini Lesibusako nebameleli baso

a Buka libhokisi lelitsi “ Jakobe​—‘Umnakabo WeNkhosi.’

b Ngekuhlakanipha, Jakobe wabhekisela kuloko lokwabhalwa nguMosi lokwakungafaki ekhatsi uMtsetfo waMosi nje kuphela, kodvwa bekuphindze kufake nemlandvo wendlela Nkulunkulu lasebentelana ngayo nebantfu bakhe kanye nentsandvo yakhe ngembikwekutsi kube naloMtsetfo waMosi. Sibonelo nje, umbono waNkulunkulu lomayelana nengati, kuphinga kanye nekukhonta titfombe ubonakala kahle encwadzini yaGenesisi. (Gen. 9:3, 4; 20:2-9; 35:2, 4) Ngako, Jehova uveta timiso letisebenta kubo bonkhe bantfu, kungaba ngemaJuda nobe Bantfu Betive.

d Kulamanye emahumusho eliBhayibheli kwafakwa emavi kuvesi 34 latsi Silasi wakhetsa kusala e-Antiyokhi. (LiBhayibheli LesiSwati Lelivamile) Nobe kunjalo, kubonakala shengatsi lamavi afakwa ngekuhamba kwesikhatsi.