1. Armastav Jehoova

Poja kalli ohvriks tõi.

Patusüüst ja surma haardest

nõnda pääsetee meil’ lõi.

Kui me tõesti patust pöördund,

meil’ ta andeks annab siis.

Meie eest ju Kristus suri,

lunahinna maksis nii.

2. Arm saab osaks meile,

kui Jehoovat järgida,

tema moodi andeks anda,

olla mõistva meelega.

Üksteist sallida me tahe,

jäägu kaugel’ terav keel.

Vendi austada — eks tea me:

see on armastuse tee.

3. Halastus on voorus,

selles kasvada võib veel.

See meid vimma kandmast hoiab,

kaitseb jäise viha eest.

Kui me järgime Jehoovat,

kelle arm on ülevaim,

siis me tõesti Isa lapsed,

siis meil andestav on vaim.