1. Jehoova, kõikvõimas Jumal,

kes kõrgeim ilmamaal,

kord muistsel ajal valmistas

nii taeva kui ka maa.

Ta andnud on eluõhu

ja näidand, et on väärt

me kiitust ja austust ainsana

kui Kõiksuse Suverään.

2. End Jeesus ristida lasi,

nii õigust täitis ta.

Ja palves andis tõotuse:

”Su tahet täidan ma.”

Kui välja Jordanist tuli,

Jehoova Võituks sai.

Siis andunult Isa teenis ta

ja ustavaks kõiges jäi.

 3. Jehoova, nüüd sinu nimel’

me kiitust toome koos.

Ja sulle pühendudes meil

end salata on soov.

Sa ohvriks tõid Poja kalli —

kui kõrge hind küll see!

Jehoova, sul’ elus, surmaski

nüüd jäädavalt kuulume.