1. On õnnelik, kes halastab.

Jehoova silmis kaunid nad.

Ja räägivad nad õiglastel’,

et heldus meeldib Loojale.

Ta arm nii selgelt ilmsiks sai,

me eest kui Poja ohvriks tõi.

Jehoova meile halastab,

sest teab ju liha nõrkust ta.

2. On halastajail rahu nüüd —

neil Looja silmis puhtad rüüd.

Nad armu leidvad Looja ees,

sest Kristus kostab nende eest.

Nad troosti rõõmsalt jagavad,

Jehoova sõna räägivad:

”Te lootusrikkad olge siis,

sest taevas võimul kuningriik.”

 3. Jehoova heldust õige näeb,

kui kätte jõudnud kohtupäev.

Ta halastus saab osaks neil’,

kel ehtne arm on südameis.

Oo, halastajad olgem nüüd,

see jäävalt olgu meie püüd!

Kui heldelt teistel’ halastad,

Jehoova headust jäljendad.