1. Kui silmad näevad pimedal

ja kurdil kõrvad kuulevad,

kui kõrb on õites nii kui roos

ja põudsel pinnal vetevoog,

kui hüppab väeti nii kui hirv,

ei kao me armsad, puudub hirm —

see õnneaeg sind ootab pea,

kui nüüd tasu suurt silmas pead.

2. Kui tummad jälle räägivad,

kui eakad saavad nooreks taas,

kui rohkelt saaki annab maa

ja kõike head on lõpmata,

kui kaigub laste lauluhääl,

kui maal on rõõm ja ühtsus jääv,

näed surnuid pääs’mas hauast seal,

kui nüüd tasu suurt silmas pead.

3. Kui hunt ja tall on söömas koos,

kui veis ja panter aasal koos,

neil ees käib väike poisike

ja alluvad nad temale,

kui möödas nutt ja kaebehääl,

kui seljataha vaev on jäänd —

sa näed, kuis Looja teeb kõik heaks,

kui nüüd tasu suurt silmas pead.