Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Laul 49

Me varjupaik Jehoova

Me varjupaik Jehoova

(Laul 91)

1. Me varjupaik Jehoova,

me lootus tema peal.

Ta varjab meid ja kaitseb,

ta juurde jääma peab.

Ta ise kiivalt hoiab meid,

ta käsivarrel loota võib.

Jehoova on me kalju,

tema varjus kindel ja hea.

2. Ja kuigi tuhandeidki

ju langeda võib veel,

kui ustav oled ikka,

sind Looja kaitseb teel.

Ei ole tarvis karta sul,

ehk hädaoht on ligi küll.

Su silmad seda näevad,

kuid Jehoovalt varju sa saad.

3. Sind kaitseb Kõigekõrgem

ka püünispaelte eest.

Ei eales siis sa vangu,

ei hirm sul halva meelt.

Ei lõvi noort pea kartma sa

ja kobra sind ei hammusta.

Me varjupaik Jehoova

kaitseb jäävalt meid eluteel.