Laul 49
Me varjupaik Jehoova
(Laul 91)
1. Me varjupaik Jehoova,
me lootus tema peal.
Ta varjab meid ja kaitseb,
ta juurde jääma peab.
Ta ise kiivalt hoiab meid,
ta käsivarrel loota võib.
Jehoova on me kalju,
tema varjus kindel ja hea.
2. Ja kuigi tuhandeidki
ju langeda võib veel,
kui ustav oled ikka,
sind Looja kaitseb teel.
Ei ole tarvis karta sul,
ehk hädaoht on ligi küll.
Su silmad seda näevad,
kuid Jehoovalt varju sa saad.
3. Sind kaitseb Kõigekõrgem
ka püünispaelte eest.
Ei eales siis sa vangu,
ei hirm sul halva meelt.
Ei lõvi noort pea kartma sa
ja kobra sind ei hammusta.
Me varjupaik Jehoova
kaitseb jäävalt meid eluteel.
(Vaata ka Laul 97:10; 121:3, 5; Jes. 52:12.)