Laul 127
Hoone, mis kannab su nime
1. Su austuseks, Looja Jehoova,
see hoone nüüd valmis on saand.
Meil rõõm üle anda see sulle,
et saaksid veel kuulsamaks sa.
Mis eales me võiksime anda,
see kuulub ju sul’ nagunii.
Me töö, meie oskused, vara —
kõik südamest anname siis.
(REFRÄÄN)
Oo, sind see hoone olgu väärt
ja kandku su nime see.
Nüüd selle hoone, Suverään,
pühitseme sulle me.
2. Siin paigas, Jehoova, me Isa,
sind austada nüüd on me soov.
Oo, paljud et võiksid sind tunda —
see rõõmu nii rohkelt sul’ toob.
Me hoolt vajab ikka see hoone,
siin teenimist aus hoidma peab.
Veel kaua see tunnistust andku
ja toetagu sõnumit head.
(REFRÄÄN)
Oo, sind see hoone olgu väärt
ja kandku su nime see.
Nüüd selle hoone, Suverään,
pühitseme sulle me.
(Vaata ka 1. Kun. 8:18, 27; 1. Ajar. 29:11—14; Ap. t. 20:24.)