Laul 129
Lootus — hinge ankur
1. Rahvad on pilkases pimeduses käinud.
Mõttetult püüdnud nad tuult ja tühjust vaid.
Kõik nende suutmatust nüüdseks on näinud,
eksinud rändurid on nad vaid.
(REFRÄÄN)
Rõõm täitku meelt — kuningriik koidab eel
ja Kristuse võim hirmu kaotab me teelt.
Aeg peagi käes, millal kurjust ei näe.
See lootus kui ankur me jaoks iga päev.
2. Saabumas aeg, millal Jumal kohut mõistab.
Lakkab siis hüüd ”Oh Jehoova, kaua veel?”.
Loodu saab priiuse, rõõmsasti hõiskab.
Kõikväelist kiitku nüüd iga keel.
(REFRÄÄN)
Rõõm täitku meelt — kuningriik koidab eel
ja Kristuse võim hirmu kaotab me teelt.
Aeg peagi käes, millal kurjust ei näe.
See lootus kui ankur me jaoks iga päev.
(Vaata ka Hab. 1:2, 3; Laul 27:14; Joel 2:1; Rooml. 8:22.)
