KÜMME päeva pärast Jeesuse taevaminekut, 33. aasta nädalatepühal, kogunesid 120 jüngrit ühte majja Jeruusalemmas. Äkitselt täitis maja otsekui tuule mühin. Imeväel hakkasid jüngrid rääkima võõraid keeli. Mida see kõik tähendas? Jumal oli andnud neile püha vaimu.

Väljas oli suur hulk rahvast, kuna pühadeks oli inimesi kokku tulnud paljudest maadest. Nad olid hämmeldunud, kui kuulsid, kuidas Jeesuse jüngrid räägivad soravalt nende emakeelt. Selgitamaks, mis oli juhtunud, viitas Peetrus prohvet Joeli ennustusele, et Jumal valab välja oma vaimu, millega kaasnevad ka imelised annid (Joel 3:1, 2). See võimas tõend püha vaimu tegevuse kohta kinnitas, et toimunud oli väga tähtis muutus: Iisraeli asemel soosis Jumal nüüd äsjamoodustatud kristlikku kogudust. Neist, kes soovisid teenida Jumalat talle meelepärasel viisil, pidid saama Kristuse järelkäijad.

Samal ajal kasvas ka vastupanu ning vaenlased heitsid osa jüngreid vangi. Kuid öösel avas Jehoova ingel vangla uksed ning käskis jüngritel edasi kuulutada. Juba koidikul nad tegidki seda. Nad läksid templisse ja hakkasid õpetama head sõnumit Jeesusest. Religioossed vaenlased olid marus ja käskisid kuulutustöö lõpetada. Apostlid vastasid julgelt: ”Me peame kuuletuma pigem Jumalale kui valitsejale, mitte inimestele” (Apostlite teod 5:28, 29).

Tagakiusamine aina hoogustus. Mõned juudid süüdistasid jünger Stefanost jumalateotuses ja viskasid ta kividega surnuks. Seda vaatas heakskiitvalt pealt noor mees Saulus Tarsosest. Seejärel läks ta Damaskusesse, et vangistada igaüks, kes järgib Kristust. Teel olles lõi tema ümber särama valgus taevast ning hääl lausus: ”Saulus, Saulus, miks sa mind taga kiusad?” Valgusest pimestatuna küsis Saulus: ”Kes sa oled?” Hääl vastas: ”Mina olen Jeesus” (Apostlite teod 9:3—5).

Kolm päeva hiljem saatis Jeesus jünger Hananiase Sauluse juurde, et tema nägemist taastada. Saulus ristiti ning ta hakkas julgelt Jeesusest kuulutama. Ta sai tuntuks apostel Paulusena ning oli kristlikus koguduses väga innukas.

Jeesuse järelkäijad olid kuulutanud head sõnumit Jumala kuningriigist üksnes juutidele ja samaarlastele. Nüüd aga ilmus ingel Korneeliusele, jumalakartlikule Rooma ohvitserile, ja käskis tal saata keegi Peetruse järele. Koos teistega kuulutas Peetrus Korneeliusele ja tema majarahvale. Sel ajal kui Peetrus kõneles, tuli püha vaim nende mittejuutidest usklike peale, ning apostel andis juhised, et neid tuleb ristida Jeesuse nimel. Võimalus elada igavesti oli nüüd avatud kõigist rahvastest inimestele. Kogudus oli valmis kuulutama head sõnumit kõikjal.

Allikmaterjal: Apostlite teod 1:1—11:21