18. PEATÜKK

Kuidas tulla toime koolistressiga?

”Koolis oli vahel nii raske, et karju või appi.” (Sharon)

”Koolistress ei vähene aastatega, vaid selle põhjused muutuvad.” (James)

 KAS sulle tundub, et vanemad lihtsalt ei mõista, kui suurt stressi kooliskäimine tekitab? Nad võivad sulle öelda, et mis sinul viga, sina ei pea ju laenu tagasi maksma, peret toitma ega oma tööandja pilli järgi tantsima. Ent sellegipoolest võid sa tunda, et koged koolis sama palju stressi kui su vanemad töö juures või isegi veel rohkem.

Juba ainuüksi kooliminek ja koolist tulek võib olla pingeline. ”Sageli lähevad õpilased koolibussis omavahel kaklema,” ütleb Tara, kes elab Ameerika Ühendriikides. ”Siis jätab juht bussi seisma ja käsib kõigil väljuda. Ja nii me jääme kõik oma pool tundi kooli hiljaks.”

Kas kooli jõudes stress väheneb? Kindlasti mitte. Võib-olla puutud kokku järgnevaga:

● Õpetajatest tingitud stress.

”Õpetajad tahavad, et ma oleksin edukas ja õpiksin alati parimatele hinnetele. Seepärast tunnen, et olen sunnitud nende ootusi täitma.” (Sandra)

”Õpetajad õhutavad õpilasi — ja eriti just andekaid — aina paremini õppima.” (April)

”Isegi kui sul on väärt eesmärgid, panevad mõned õpetajad sind tundma, justkui oleksid sa ümmargune null, kui sa ei taha minna edasi õppima.” * (Naomi)

Kuidas õpetajad sind mõjutavad?

․․․․․

● Koolikaaslastest tingitud stress.

”Vanemates klassides on õpilastel rohkem vabadust ja nad on ka mässumeelsemad. Kui sa nendega kaasa ei lähe, oled nende arvates tühi koht.” (Kevin)

”Vahel on päris raske alkoholist ära öelda või panna  vastu ebamoraalsetele kiusatustele. Ja neid kiusatusi on iga päev!” (Aaron)

”Nüüd, kui olen 12-aastane, on minu jaoks kõige raskem see, et kõik käivad kellegagi. Koolis küsitakse alalõpmata, kas mul ei ole ikka veel oma poissi.” (Alexandria)

”Mulle käidi peale, et ma ühe poisiga välja läheksin. Kui ma ei tahtnud, hakati mind lesbiks kutsuma. Ja tollal olin ma kõigest kümneaastane!” (Christa)

Kuidas koolikaaslased sind mõjutavad?

․․․․․

● Teised stressitegurid. Tee ✔ teguri ette, mis sind kõige enam puudutab, või kirjuta punktiirjoonele lisategur.

□ Kontrolltööd

□ Kodutööd

□ Vanemate kõrged ootused

□ Iseenda kõrged ootused

□ Kiusamine või seksuaalne ahistamine

□ Muu ․․․․․

Neli sammu stressi leevendamiseks

Tegelikult pole realistlik oodata, et kooliskäimine täiesti stressivaba oleks. Liigne stress aga on kurnav. Tark kuningas Saalomon kirjutas: ”Tõesti, rõhumine hullutab tarka” (Koguja 7:7). Siiski saad sa üht-teist ette võtta, et seda sinuga ei juhtuks. Lahendus peitub selles, et õpid stressiga toime tulema.

Stressiga toimetulek on nagu raskuste tõstmine. Et sportlane  saavutaks häid tulemusi, peab ta enne korralikult trenni tegema. Ta ei pane kangile rohkem, kui ta üles tõsta suudab, samuti tõstab ta raskusi õigesti. Nõnda toimides saab ta endale tugevad lihased, ilma et ta oma kehale liiga teeks. Vastasel juhul võib ta aga lihase rebestada või koguni luu murda.

Nii võid ka sina stressiteguritega toime tulla ja oma tööga hästi hakkama saada, ilma et sa endale seejuures liiga teeksid. Aga kuidas? Selleks tuleks astuda järgmisi samme:

1. Tee kindlaks stressi põhjused. ”Tark näeb hädaohtu ja poeb peitu, aga rumalad lähevad edasi ja saavad nuhelda!” ütleb üks õpetussõna (Õpetussõnad 22:3). Ent sul pole võimalik stressi eest peitu pugeda, kui sa ei tee kõigepealt kindlaks, mis seda võiks põhjustada. Seepärast vaata uuesti, milliste stressitegurite ette sa varem ✔ panid. Milline neist sind praegu kõige enam mõjutab?

2. Tee uurimistööd. Näiteks kui koolis antakse liiga palju õppida, uuri, milliseid soovitusi pakutakse selle raamatu 2. köite 13. peatükis. Kui mõni klassikaaslane ahvatleb sind endaga magama, leiad kasulikke mõtteid selle raamatu 2. köite 2., 5. ja 15. peatükist.

3. Ära viivita. Vähesed probleemid kaovad, kui neid lihtsalt ignoreerida. Tavaliselt need hoopis kasvavad, mis lisab omakorda stressi. Kui oled otsustanud, kuidas mingit  stressitekitavat olukorda lahendada, ära viivita. Näiteks kui oled Jehoova tunnistaja ja tahad seepärast elada Piibli moraalinõuete järgi, anna teistele esimesel võimalusel teada, et oled tunnistaja. See võib vähendada sinu stressi. 20-aastane Marchet ütleb: ”Iga kooliaasta alguses püüdsin algatada vestlust mõnel sellisel teemal, mis andis mulle võimaluse oma põhimõtteid selgitada. Leidsin, et mida kauem ma viivitan, ega räägi teistele, et olen tunnistaja, seda raskemaks see läheb. Mind aitas väga see, et rääkisin teistele oma veendumustest ja siis ka elasin terve kooliaasta nende järgi.”

4. Palu abi. Isegi kõige tugevamal tõstjal on oma piirid. Nii ka sinul. Sina aga ei pea oma koormat üksi kandma (Galaatlastele 6:2). Miks mitte  rääkida oma murest vanematele või teistele küpsetele kristlastele? Näita neile, mida oled kirjutanud selle peatüki punktiiridele. Küsi, mida nemad soovitavad teha.

Kas on olemas head stressi?

Võib-olla on seda raske uskuda, kuid vähesel määral stressi võib isegi hea olla. Miks? Stressi tundmine näitab, et oled püüdlik ja su südametunnistus pole tundetu. Pane tähele, kuidas Piibel räägib inimesest, kes ei tunne mingit stressi: ”Kui kaua, sa laisk, magad, millal sa ärkad unest? Veel pisut und, pisut tukkumist, pisut pikutamist ristis kätega, siis tuleb vaesus sulle kallale otsekui röövel ja puudus nagu jultunud mees!” (Õpetussõnad 6:9—11).

16-aastane Heidi võtab teema hästi kokku, öeldes: ”Kool võib tunduda tõeliselt ebameeldiva kohana, kuid samasuguste pingetega, mida koged koolis, tuleb hiljem kokku puutuda ka töö juures.” On tõsi, et stressiga pole kerge toime tulla. Kui aga õpid stressiga toime tulema, ei tee see sulle kahju. Tegelikult võib see sind koguni tugevamaks teha.

JÄRGMISES PEATÜKIS

Kas kooli poolelijätmine lahendab sinu mured?

[Allmärkus]

VÕTMEKIRJAKOHT

”Heitke kõik oma mured tema [Jumala] peale, sest ta hoolib teist.” (1. Peetruse 5:7)

IDEE

Jaga stressi tekitavad probleemid kahte rühma: nendeks, mille puhul sa saad midagi ette võtta, ja nendeks, mille puhul sa ei saa midagi teha. Esmalt tegele nendega, mille muutmine on sinu võimuses. Siis, kui oled nendega ühele poole saanud — kui see päev üldse saabub —, on sul küllalt aega mõelda probleemidele, mida sa ei saa muuta.

KAS TEADSID ...?

Kui magad öösiti piisavalt, vähemalt kaheksa tundi, ei aita see mitte ainult stressiga paremini toime tulla, vaid parandab ka mälu.

TEGEVUSPLAAN!

Et stressi paremini taluda, üritan minna magama kell ․․․․․

Tahan selle teema kohta oma vanematelt küsida: ․․․․․

MIDA SINA ARVAD?

● Miks perfektsionism vaid kasvatab stressi?

● Kellega sa võiksid rääkida, kui oled stressist kurnatud?

[Väljavõte lk 132]

”Isa palvetas koos minuga iga kord, kui autoga kooli ette jõudsime. Tänu sellele tundsin end kindlamalt.” (Liz)

[Pilt lk 131]

Raskusi õigesti tõstes saad füüsiliselt tugevamaks. Kui tuled stressiga õigesti toime, teeb see sind emotsionaalselt tugevamaks