Mida mul oleks hea teada suitsetamise kohta?
33. PEATÜKK
Mida mul oleks hea teada suitsetamise kohta?
Vaata järgnevaid variante ja tee ✔ nende mõtete ette, mis võiks sinu kohta käia.
□ Olen uudishimulik
□ Maadlen stressiga
□ Tahan pälvida teiste heakskiitu
□ Olen mures oma kehakaalu pärast
KUI tegid leheküljel 237 vähemalt ühte kasti linnukese, on sul midagi ühist oma eakaaslastega, kes suitsetavad või on selle peale mõelnud. Näiteks:
Uudishimu rahuldamine. ”Tahtsin teada, mis tunne on suitsetada, seepärast võtsin koolis ühelt tüdrukult sigareti vastu, hiilisin õue ja tõmbasin selle ära.” (Tracy)
Stressi maandamine ja kaaslaste heakskiidu pälvimine. ”Koolikaaslastel oli tavaks öelda: ”Ma pean ühe suitsu tegema” ja siis pärast suitsetamist: ”Jess, nüüd võib jälle edasi elada!” Stressirohketel aegadel ihkasin minagi seda.” (Nikki)
Kaalu langetamine. ”Mõned tüdrukud suitsetavad, et olla sale. See on palju lihtsam kui dieedipidamine!” (Samantha)
Aga enne, kui süütad oma esimese — või järgmise — sigareti, peatu hetkeks ja mõtle. Ära ole sama rumal nagu kala, kes konksu otsast sööta naksab. On tõsi, et kala saab väikese tasu, kuid mis hinda ta selle eest maksab! Pigem järgi Piibli nõuannet selgelt mõelda (2. Peetruse 3:1). Vasta, kas järgmised väited on õiged või valed.
Mida sa õigupoolest suitsetamise kohta tead?
Märgi iga järgneva väite ette, kas see on õige või vale.
a) Suitsetamine vähendab stressi.
□ Õige □ Vale
b) Ma hingan peaaegu kogu suitsu välja.
□ Õige □ Vale
c) Noores eas ei ohusta suitsetamine tervist.
□ Õige □ Vale
d) Kui suitsetan, siis meeldin rohkem vastassoole.
□ Õige □ Vale
e) Suitsetades kahjustan vaid ennast.
□ Õige □ Vale
f) Jumalal pole sooja ega külma, kas ma suitsetan või mitte.
□ Õige □ Vale
Vastused
a) Vale. Kuigi suitsetamine leevendab lühiajaliselt võõrutusnähtudest tingitud stressi, on teadlastele selgunud, et tegelikult tõstab nikotiin stressihormoonide taset.
b) Vale. Mõned uuringud näitavad, et rohkem kui 80 protsenti sissehingatavatest suitsuosakestest jääb organismi.
c) Vale. Kuigi iga sigaret suurendab ohtu tervisele, annavad tagajärjed endast harva kohe märku. Mõnel piisab sõltuvuse tekkimiseks ainult ühest sigaretist. Sinu kopsumaht väheneb ja tõenäoliselt tekib sul krooniline köha. Su nahk vananeb enneaegselt. Suitsetamine suurendab seksuaalelu häirete, paanikahoogude ja depressiooni tekkimise ohtu.
d) Vale. Teadlane Lloyd Johnston leidis, et suitsetavad teismelised on ”enamiku vastassugupoolde kuulujate arvates vähem atraktiivsed”.
e) Vale. Teisese tubakasuitsu tõttu sureb igal aastal tuhandeid inimesi, see kahjustab su pereliikmeid, sõpru ja ka lemmikloomi.
f) Vale. Need, kes tahavad Jumalale meeldida, peavad puhastama end ”kõigest, mis saastab liha” (2. Korintlastele 7:1). Pole kahtlustki, et suitsetamine saastab organismi. Kui tahad oma keha rüvetada ja rikkuda suitsetamisega enda ja teiste tervist, pole sul võimalik olla Jumala sõber (Matteuse 22:39; Galaatlastele 5:19—21).
Kuidas seista vastu
Mida teha, kui keegi sulle suitsu pakub? Sageli on abi lihtsast, kuid kindlast vastusest, nagu näiteks ”Tänan, ei! Ma ei suitseta”. Kui inimene käib sulle peale või isegi pilkab sind, siis pea meeles, et see on sinu enda otsustada, mis sa teed. Sa võiksid öelda:
● ”Uurisin suitsetamisega seotud riske ja leidsin, et ma ei taha suitsetada.”
● ”Mul on tähtsaid tulevikuplaane, nii et ma ei taha enneaegselt surra.”
● ”Kas sa ei arva, et see otsus on ikkagi minu langetada?”
Ent nagu selles peatükis varem tsiteeritud noored, võid sinagi tunda, et kõige suuremaks surveks on sinu enda himu. Sel juhul võib sulle abiks olla näiteks niisugustele küsimustele mõtlemine:
● Kas suitsetamine tasub end tõepoolest ära? Oletame, et otsustan suitsetada lihtsalt sellepärast, et teised mind enda kampa võtaksid. Aga kas ma ikka sobin nende hulka, kui meil mitte midagi muud ühist pole? Kas ma üleüldse tahan kuuluda seltskonda, kes ei hooli minu tervisest?
● Kui palju läheb suitsetamine mulle maksma? Võta arvesse raha, terviseprobleeme ja teiste lugupidamisest ilmajäämist.
● Kas müün sigareti hinna eest maha oma sõpruse Jumalaga?
Mida aga teha siis, kui oled juba suitsusõltlane? Kuidas sellest vabaneda?
Kuidas lõpetada
1. Ole veendunud. Kirjuta üles, miks sa tahad suitsetamist maha jätta, ja vaata oma loetelu aeg-ajalt üle. Üks võimsamaid ajendeid suitsetamisest loobuda on soov olla Jumala silmis puhas (Roomlastele 12:1; Efeslastele 4:17—19).
2. Otsi abi. Kui oled salaja suitsetanud, on nüüd aeg sellest kellelegi rääkida ja abi otsida. Ütle neile, kelle eest oled suitsetamist varjanud, et tahad suitsetamisega lõpparve teha, ning palu neil end toetada. Kui soovid Jumalat teenida, palu temalt abi (1. Johannese 5:14).
3. Määra kindel loobumispäev. Anna endale kuni paar nädalat aega ja märgi kalendrisse päev, mil kavatsed suitsetamise maha jätta. Ütle oma pereliikmetele ja sõpradele, et loobud sel päeval suitsetamisest.
4. Viska sigaretid minema. Enne loobumispäeva vaata üle oma tuba, auto ja riiete taskud, kas seal on sigarette. Kui on, viska need ära. Samuti viska ära välgumihklid ja tuhatoosid.
5. Tegele võõrutusnähtudega. Joo rohkelt puuviljamahla või vett ning maga kauem. Pea meeles, et ebamugavustunne on ajutine, kasu aga püsiv!
6. Väldi suitsuhimu vallandajaid. Hoidu olukordadest ja paikadest, mis ahvatleksid sind suitsetama. Samuti tuleb sul ehk katkestada lähedane läbikäimine suitsetajatega (Õpetussõnad 13:20).
Ära lase teistel end petta
Igal aastal kulutavad tubakakompaniid reklaami peale miljardeid dollareid. Kes on nende peamiseks märklauaks? Ühe tubakakompanii sisedokument ütleb: ”See, kes on täna teismeline, on tulevikus potentsiaalne klient.”
Ära lase tubakakompaniide juhtidel kätt oma rahakotti ajada. Miks minna õnge? Ei nemad ega ka su suitsetajatest sõbrad pea silmas sinu parimaid huve. Selle asemel et neid uskuma jääda, kuula nõuannet, mis on kirjas Piiblis, ja õpi tegema seda, mis on sulle kasulik (Jesaja 48:17).
Kas sõbrad käivad sulle peale, et tarvitaksid alkoholi? Miks on vaja teada oma piire?
[Allmärkused]
Kuigi see peatükk räägib neist, kes suitsetavad sigarette, puudutavad siin tõstatatud probleemid ja ohud ka neid, kes närivad tubakat.
Väljaandest ”Pauluse teine kiri korintlastele” (Tallinn: Logos, 2008).
VÕTMEKIRJAKOHT
”Puhastagem ennast kõigest, mis rüvetab keha” (2. Korintlastele 7:1, ”Sõna seletus”)
IDEE
Väldi niisugust mõtlemist: ”Ma tõmban vaid ühe mahvi.” Tihtipeale hakatakse seetõttu uuesti suitsetama (Jeremija 17:9).
KAS TEADSID ...?
Suitsuvabades tubakatoodetes, näiteks närimistubakas, võib olla enam nikotiini kui sigarettides, ning need sisaldavad umbes 25 vähkitekitavat toksiini, mis suurendavad riski haigestuda kõri- ja suuõõnevähki.
TEGEVUSPLAAN!
Kui koolikaaslane käib mulle peale, et suitsetaksin, siis ma ․․․․․
Tahan selle teema kohta oma vanematelt küsida: ․․․․․
MIDA SINA ARVAD?
● Miks võib sul tekkida ahvatlus suitsetada, isegi kui tead sellega kaasnevaid ohte?
● Mis on veennud sind, et suitsetamine pole mõistlik?
[Väljavõte lk 240]
”Kui mulle pakutakse sigaretti, ma lihtsalt naeratan ja ütlen: ”Tänan, ei. Ma ei taha vähki saada.”” (Alana)
[Kast/pilt lk 241]
Kas marihuaana on tõesti ohtlik?
”Mõned ütlevad, et marihuaana tarvitamine aitab probleemide eest põgeneda ning sellel pole mingeid halbu kõrvalmõjusid,” sõnab Ellen, kes elab Iirimaal. Kas ka sina oled kuulnud midagi sellist? Võrdle levinud väärarvamusi faktidega.
Müüt. Marihuaana pole ohtlik.
Fakt. Marihuaana võimalikud või teadaolevad kestvad tagajärjed on järgmised: mäluhäired, õppimisvõime vähenemine, immuunsüsteemi kahjustumine, seksuaalelu häirete suurenemine nii meestel kui ka naistel. Marihuaana pruukimine võib tekitada ärevushoogusid, psühhoosi ja paranoiat. Raseduse ajal marihuaanat suitsetanud emade lastel tekib suurema tõenäosusega käitumisprobleeme, nende tähelepanuvõime on väiksem ja neil on raskem otsuseid langetada.
Müüt. Marihuaanasuits ei ole nii kahjulik kui sigaretisuits.
Fakt. Marihuaanasuitsu tagajärjel satub tubakasuitsuga võrreldes hingamisteedesse neli korda rohkem tõrva ning vereringesse viis korda rohkem mürgist vingugaasi. Viie marihuaana sigareti suitsetamine viib organismi sama koguse vähkitekitavaid toksiine kui terve pakk sigarette.
Müüt. Marihuaana ei tekita sõltuvust.
Fakt. Teismelised, kellel on psüühilisi või emotsionaalseid probleeme, võivad marihuaanast kergesti sõltuvusse sattuda. Teised võivad sattuda sõltuvusse pikaajalise tarvitamise järel. Lisaks sellele näitavad uuringud, et marihuaanat suitsetavatel teismelistel on suurem risk hakata kasutama teisi sõltuvusttekitavaid uimasteid, nagu näiteks kokaiini.
[Kast/pildid lk 244, 245]
Kuidas tubakas organismile mõjub
Vaata sigaretireklaamidel olevaid tervisest pakatavaid inimesi ning võrdle neid pilte sellega, kuidas suitsetamine tegelikult organismile mõjub.
Suuõõs ja kõri Võib põhjustada vähki
[Pilt]
Keelevähk
Süda Kõvastab ja ahendab artereid; süda ei saa piisavalt hapnikku; suurendab kuni neljakordselt südamehaigusesse jäämise riski
[Pilt]
Ummistunud arter
Kopsud Hävitab alveoole, tekitab hingamisteede põletikke ning suurendab kuni 23 korda kopsuvähki haigestumise riski
[Pilt]
Suitsetaja kops
Aju Suurendab kuni neli korda insuldiohtu
Nahk Võib põhjustada enneaegset vananemist
Hambad Põhjustab hambaplekke
Magu Põhjustab vähki
Pankreas Põhjustab vähki
Põis Põhjustab vähki
Neerud Põhjustab vähki
[Pilt lk 239]
Nii nagu konksu otsast sööta naksav kala, saab suitsetaja küll tasu, kuid maksab selle eest ränka hinda
