Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 3

“O He ya Aveho Vena Ekolelo”

“O He ya Aveho Vena Ekolelo”

1, 2. Oñgeni ouye wapiluluka tunde kononthiki mba Noe, iya otyo tyakalesa ñgeni Abrau?

ABRAU utai meumbo liae mepundaumbo lio Ur, atale kondyuo yomafendelo omatutu, ankho muna omutala wovilikutila. * Kuna ovanthu vaviela nomuihi ukatuka. Ovanakwa vekahi nokuava vali ovilikutila. Tyina Abrau atala otyo apuka komutwe nokuakuta potyipala mokonda yetyi ekahi nokutala. Tyina aenda momatapalo, otyo asoka kefendelo liovilolo likahi nokuliyawisa mo Ur. Tyimoneka nawa okuti okutuka opo alo kononthiki mba Noe efendelo liomatutu lieliyandyana unene mouye!

2 Noe wankhia apalambe omanima evali Abrau atyitwa. Etyi Noe nombunga yae valupuka mowato, konyima Yombila Onene, ohongoi yombunga Noe alingi otyilikutila ku Jeova Huku, moluotyo akumoneka omuvia wonkhongolo. (Gên. 8:20; 9:12-14) Pomuvo opo, mouye ankho muna vala efendelo like liasukuka. Mahi, ovanthu avahimbika okuliyandyana kombanda yoohi, iya vana ankho vekahi mefendelo liotyotyili kavehi. Ovanthu mouye auho ankho vafenda ovihuku viomatutu. Alo umwe he ya Abrau, Tera, welipakele mefendelo liovilolo, tyafuile nokuhonga ovilolo.—Jos. 24:2.

Oñgeni Abrau akala ongeleka yavilapo yekolelo?

3. Oñgeni omuenyo wa Abrau ankho ukahi, ovituwa patyi ankho ena, iya oityi otyo tyitulongesa?

3 Abrau ankho welikalela. Omuenyo wae ankho welikalela mokonda yekolelo liae. Moluotyo, apostolu Paulu konyima watumwa okuhoneka konthele ya Abrau okuti: “O he yaaveho vena ekolelo”! (Tanga Romanos 4:11.) Tutalei oityi tyakuatesako Abrau okukala nekolelo. Onthue tupondola okulilongesila unene konthele yetyi tyemukuatesako okukala nekolelo.

Okuumbila Jeova Konyima Yombila Onene

4, 5. Okulie Abrau elilongesila konthele ya Jeova, iya omokonda yatyi tupondola okutavelela okuti otyo otyili?

4 Oñgeni Abrau elilongesa konthele ya Jeova Huku? Onthue tutyii okuti Jeova pononthiki ombo ankho una ovaumbili vekolelo. Umwe ankho o Sem. Namphila haeko omukulu povana vetatu va Noe mahi apeho ankho oe utumbulwa tete. Tyafuile omokonda Sem ankho una ekolelo liapama. * Konyima Yombila Onene, Noe wapopile okuti Jeova o “Huku ya Sem.” (Gên. 9:26) Sem wakala nonthilo na Jeova nefendelo liotyotyili.

5 Okuti Abrau ankho wii Sem? Tyipondola ankho umwii. Nkhele soka etyi Abrau omukuendye. Ankho tyimuhambukiswa unene okulilongesila kovakuaukulu vae vana vakaleleko kohale, wamuene ovipuka ovinyingi mokueenda kuomanima alamba po 400! Sem wamuene ovivi mouye etyi Ombila Onene yeheneye, vianyimuako Nombila Onene, netyi tyahimbika elongo liotete kombanda yoohi, nononthiki onombi mbovanthu onomphuki etyi Nirode atunga Ombabele. Sem kelipakele moumphuki, etyi Jeova anguanguanesa elaka liovanthu ankho vatunga Ombabele, Sem nombunga yae vatuaileko okupopia elaka liotete, elaka Noe ankho apopia. Mombunga oyo ankho muakutikinya Abrau. Tyotyili, wapameka ekolelo liae okutalela kekolelo liapama lia Sem. Tupu, mokueenda komuenyo wae Abrau watuaileko okulilongesila ku Sem. Tyafuile Abrau welilongesa konthele ya Jeova okusoka ku Sem.

Ambalaiau waanyene okuliwaneka novanthu vafenda ovilolo mepunda-umbo lyo Ur

6. (a) Oñgeni Abrau alekesa okuti ankho wapaka momutima etyi elilongesa konthele Yombila Onene? (b) Omuenyo patyi Abrau na Sarai ankho vena?

6 Tyotyili, Abrau tyafuile kalimbuileko etyi elilongesa konthele Yombila Onene. Abrau walingile ononkhono mbokuenda na Huku ngetyi tyalingile Noe. Otyo tyakuatesako Abrau okuanya efendelo liovilolo nokukala omunthu welikalela mo Ur, tyafuile alo umwe mombunga yae. Oe ankho una omukai omuwa. Ankho wanepa Sarai omukai umwe wolupe oluwa tupu ankho una ekolelo enene mu Jeova. * Namphila ankho ovalinepi ovo vehena ovana, vakalele nehambu liokuumbila kumwe Jeova. Tupu, Abrau atekula otyimphumba tyae Lote ankho wasiwapo.

7. Omokonda yatyi ovalanduli va Jesus vesukisila okuhetekela Abrau?

7 Abrau nalumwe ayekelepo Jeova afende ovilolo mo Ur. Abrau na Sarai ankho vahanda okutualako okukala tyelikalela novanthu vopotyilongo vafenda ovilolo. Inkha tuhanda okukala nekolelo liotyotyili, tuesukisa okukala novituwa ngovio. Tuna okukala ovanthu velikalela. Jesus wapopia konthele yovalanduli vae okuti “kavalingi onthele youye” iya moluotyo, ouye uveyele. (Tanga João 15:19.) Inkha pamwe ove ulitehelela okuti uyelwe nombunga yove ine novanthu vopotyilongo mokonda yetokolo liove liokuumbila Jeova, hinangela okuti have vala ukahi motyitateka otyo. Ove upondola okuhetekela Abrau na Sarai navo vaumbilile Huku noukuatyili.

“Tunda Motyilongo Tyove”

8, 9. (a) Otyipuka patyi tyahalimbuwa Abrau apopilwa? (b) Oityi ankho Jeova apopila Abrau?

8 Nthiki imwe Abrau apopilwa otyipuka tyimwe ahalimbwilwe. Watambula onondaka mbatunda ku Jeova Huku! Ombimbiliya kaipopi unene konthele yoñgeni apopilwa, mahi yapopia okuti “Huku wo munkhima” wamonekela omulume oo wekolelo. (Tanga Atos 7:2, 3.) Tyafuile oandyu yeya menyina lia Huku, ailekesa Abrau omunkhima Wouhamba omunene. Tupondola okusoka emonekelo Abrau atala okuelikalela kwa Huku yomuenyo novilolo vihena omuenyo ovanthu votyilongo tyae ankho vafenda.

9 Oityi ankho Jeova apopila Abrau? Wati: “Tunda motyilongo tyove nomombunga yove enda kotyilongo tyimwe mandyikulekesa.” Jeova kapopile otyilongo patyi memutumu, mahi wati vala otyilongo malekesa Abrau. Tete, Abrau ankho una okusapo otyilongo tyae nomapanga ae. Ovanthu Kovilongo vio Koutundilo kohale, ombunga ankho yakolela unene. Ovanthu ankho okusapo ombunga nokuiluka motyilongo tyove ankho otyipuka tyimwe otyivi unene, tyapona pononkhia!

10. Omokonda yatyi ku Abrau na Sarai ankho katyapepukile okusapo eumbo liavo mo Ur?

10 Okuiluka motyilongo tyove katyapepukile. O Ur ankho otyilongo tyimwe otyiwa nokuna omalumono. (Tala okakasa “ Epundaumbo Abrau na Sarai Vasapo.”) Ovanthu vokuheya omatunthu vetyimona okuti omaumbo o Ur kohale ankho omawa, momaumbo amwe ankho muna onondyuo mbutuuka pala ovanthu valamba pekwii novaundapi, aveho ankho vakala vala mepata like. Omaumbo amwe ankho ena omaande, novilikohelo, no nondyuo ononene mbokulikohela nokutalamena. Tupu, hinangela okuti Abrau na Sarai, ankho nkhele ovakuendye, ankho Abrau una omanima 70 Sarai una 60. Abrau ankho uhandela Sarai omuenyo omuwa nokumutekula nawa, ngetyi kese mulume ahandela omukai wae. Nkhele soka ketompho liavo konthele yotyilinga otyo nomapulo nomasukalalo vakala nao momitima viavo. Abrau wahambukwa unene etyi Sarai etavela okuiluka! Nga Abrau, Sarai nae ankho uhanda vakale meumbo liavo ewa vasapo.

11, 12. (a) Oñgeni velifuiika iya omatokolo patyi ankho vesukisa okulinga opo vatunde mo Ur? (b) Oñgeni tusoka konthele yonthiki ina yokulinga oungendi?

11 Netokolo olio valinga Abrau na Sarai ankho vena ovilinga ovinyingi. Ankho vena okukuta omapunda nokuonganeka ovipuka. Oñgeni mavalingi oungendi mondyila vehei nokusapo omalumono avo? Tyakolela vali kuvo, ankho ovanthu. Oñgeni mavalingi Tera wakulupa? Vatokola okuenda nae nokumutekula alo konthyulilo yomuenyo wae. Otyo tyesukisile Tera apilulule omuenyo wae, nokutavela okuiluka nombunga okutunda mo Ur, mokonda oe ohongoi yombunga. Tyimoneka nawa okuti wayekelepo efendelo liovilolo. Otyimphumba tya Abrau, Lote nae vaile nae.—Gên. 11:31.

12 Etyi kuatya avahimbika oungendi. Nkhele soka kovanthu velionga omutanda kondye yovimato viepundaumbo okulinga oungendi okutunda mo Ur. Omakamelu novimbulu vialongela, novipako, nombunga novaundapi aveho opo vekahi, nokuhangayala pala okulinga oungendi. * Tyafuile aveho otyo vatala ku Abrau, okukevela ayulike oku venda nako. Konyima, omuvo wokuenda auhikipo, avakatuka okuenda, otyilongo tyo Ur atyisala konyima pala apeho.

13. Oñgeni ovaumbili ovanyingi va Jeova hono valekesa otyituwa tyelifwa no tya Abrau na Sarai?

13 Hono, ovaumbili ovanyingi va Jeova vatokola okuilukila kuna kuesukisa vali ovaivisi Vouhamba. Vakuavo velilongesa elaka ekuavo opo vayawise vali ovilinga viokuivisa. Ine vatokola okuhetekela ononkhalelo ononkhuavo mbokuivisa vehetyiliyile. Omatokolo oo esukisa ononkhono, okukala nehando liokuyekapo ovipuka vimwe oviwa viomuenyo. Ovanthu valekesa otyituwa ngotyo nga Abrau na Sarai vapandwa unene! Inkha tulekesa ekolelo, tupondola okukala nonthumbi yokuti Jeova apeho utuavela etyi tuesukisa. Apeho uyamba ovanthu vekolelo. (Heb. 6:10; 11:6) Okuti nove upondola okulinga nga Abrau?

Okuyauka Ondongi Eufrate

14, 15. Oñgeni oungendi waenda okutunda ko Ur alo ko Hara, iya omokonda yatyi Abrau atokolela okukala omuvo omunyingi mo Hara?

14 Omutanda utualako nokulinga oungendi. Onthue tupondola okusoka Abrau na Sarai, vekahi nokulipula inkha vavelama kovimbulu ine vaenda konomphai, metompho liavo muahonya omuyuelo womikonkho. Katutu-katutu, alo umwe vana ankho vehetyiliyile okulinga oungendi avakala ovanongo vokulinga oungendi nokutunga omakaka, nokukuatesako ombuale Tera wavelama kekamelu ine kembulu. Vapita nokoutakelo okutyama Nondongi Eufrate. Onosimano ambulambe otyo vatualako noungendi.

15 Konyima, etyi vaenda metapalo onokilometu 960, avahambukwa unene etyi vamona onohinge mo Hara, mepundaumbo liolumono ankho mukuata omatapalo ovakuavitanda okuenda Koutundilo Wotyilongo. Ombunga oyo ngamo itula, avakalamo omuvo omunyingi. Tyafuile Tera ankho ketyivili vali okulinga oungendi.

16, 17. (a) Abrau wahambukililwe omphango patyi? (b) Oñgeni Jeova atualako okuyamba Abrau etyi ekahi mo Hara?

16 Tera wankhia nomanima 205. (Gên. 11:32) Mononthiki ombo Abrau apamekwa unene etyi Jeova apopia vali nae. Awane vali etyi emupopilile ko Ur, okuyawisa vali komulao wae. Abrau makala “nelongo enene” nononkhano onongwa mambuya kovanthu aveho kombanda yoohi mokonda ya Abrau. (Tanga Gênesis 12:2, 3.) Nomphango oyo ihambukiswa Huku alinga nae, Abrau wetyinoñgonoka okuti oungendi wae utualako.

17 Pomuwo opo, akala vali novipuka ovinyingi, Jeova watualako nokuyamba Abrau etyi ekahi mo Hara. Ehipululo liati “waongiya ovipuka aviho oviwa nokuyawisa kovanthu vae okupola mo Hara.” (Gên. 12:5) Opo akale elongo, Abrau ankho wesukisa omalumono novaundapi—ombunga onene. Hapeho Jeova wavela ovaumbili vae omalumono, mahi uveavela etyi vesukisa opo vatualeko okufuisapo ehando liae. Ngotyo nokuapamekwa, Abrau atualako noungendi wae okuenda no kotyilongo ehei.

Ku Ambalaiau na Sara ankho katyapepukile okusapo omuenyo omuwa ankho vena mo Ur.

18. (a) Onalupi Abrau amona otyipuka tyimwe tyakolela mehipululo lia Huku novanthu vae? (b) Otyipuka patyi otyikuavo tyakolela Huku alingila Abrau monthiki 14 yohanyi ya Nisan? (Tala okakasa “ Enima Limwe Liakolela Mehipululo Liombimbiliya.”)

18 Etyi vaenda ononthiki ononyingi, okutunda ko Hara avanyingila mo Karkemisi, muna vayaukila ondongi Eufrate. Tyafuile apa opo Abrau amona otyipuka tyimwe tyakolela mehipululo lia Huku novanthu vae. Tyimoneka nawa okuti monthiki 14 mohanyi ya Nisan menima 1943 P.K.E., otyo Abrau novanthu vae vayauka ondongi. (Êxo. 12:40-43) Kokumbili kuekumbi ankho oko kuna otyilongo Jeova alaele okulekesa Abrau. Monthiki oyo, omphango ya Huku na Abrau yafuiswapo.

19. Omulao Jeova alingile na Abrau muakutikinya tyi, iya otyo tyipondola Abrau tyemuhinangelesa tyi?

19 Abrau wapita no kokumbili kuekumbi kotyilongo emulekesa atulu ponthele yomiti ominene mo Moree, popepi no Sikem. Oko Jeova apopia vali na Abrau. Omulao wa Huku konthele yombuto ya Abrau walingilua kotyilongo oko. Okuti Abrau wasokele konyima keulo Jeova alingile mo Endene, etyi apopile okuti makuya “ombuto” ine omutekula makayovola ovanthu? (Gên. 3:15; 12:7) Tyipondola. Wehimbikile okutala okuti una otyilinga otyinene mokufuiswapo kweulo lia Jeova.

20. Oñgeni Abrau alekesa okuti ankho upanda otyilinga apewa na Jeova?

20 Abrau wapandele unene otyilinga Jeova emuavela. Etyi anyingila motyilongo otyo, ankho nkhele mukala ova Kanaa, nokulunguka, Abrau watula atungu omutala wovilikutila wa Jeova tete popepi nomiti ominene vio mo Moree popepi no Betele. Elikuambela ku Jeova, tyafuile okupandula unene Huku yae mokonda yomulao tyina asoka kombuto yae komutwe wandyila. Tyipondola tupu waivisile omunthele yae ova Kanaa. (Tanga Gênesis 12:7, 8.) Tyotyili, nkhele kuna ovitateka ovinyingi mavilolo ekolelo lia Abrau mokueenda kuomuenyo wae. Nounongo, Abrau kasokele konyima, keumbo nomuenyo omuwa asapo ko Ur. Ankho utala vala komutwe. Hebreus 11:10 yati: Abrau “ankho ukevelela epundaumbo lina elisesu liotyotyili, lialingwa nokuatungwa na Huku.”

21. Oñgeni enoñgonoko lietu Liouhamba wa Huku likahi okulieleka nolia Abrau, otyo tyitulunda okulinga tyi?

21 Onthwe tukahi nokuumbila Jeova hono twii nawa otyilekeso tyepundaumbo olio, Ouhamba wa Huku, tyipona Abrau. Tutyii okuti Ouhamba ukahi nokutumina keulu iya apa katutu maueta onthyulilo youye, iya tutyii okuti ombuto Abrau alaelwe, o Jesus Kristu, ukahi nokutumina Mouhamba wa Huku. Elao limwe enene okutala Abrau tyina makakala vali nomuenyo iya momuvo omo Abrau makakala nehambu enene okutala oñgeni ehando lia Huku aliho liafuisuapo! Nove uhanda okutala omilao via Jeova tyina aviho vifuisapo? Inkha otyo uhanda tualako okulinga etyi Abrau alinga. Kala notyituwa tyokuhaundapela ndyambi, nokutavela, nokulikuambela okupandula elao Jeova ekuavela. Tyina uhetekela ekolelo lia Abrau, “he ya aveho vena ekolelo”, noove tupu makala tate yove!

^ pal. 1 Konyima Huku wapilulula enyina lia Abrau alikala Abraiau, tyihangununa okuti “Ohe yovanthu ovanyingi.”—Gên. 17:5.

^ pal. 4 Tupu, Abrau apeho ankho oe utumbulwa tete povana va Tera namphila ankho haeko omukulu.

^ pal. 6 Konyima Huku apilulula enyina lia Sarai pahe aihanwa okuti Sara, lihangununa okuti “Omukai Womunene.”—Gên. 17:15.

^ pal. 12 Ovanongo vamwe vouye kavetavela okuti kononthiki mba Abrau ovanthu ankho vatekula omakamelu. Mahi, kavetyivili okulekesa omokonda yatyi vehetavelela. Ombimbiliya yapopia ovikando ovinyingi okuti pomuwo wa Abrau ovanthu ankho vatekula omakamelu.—Gên. 12:16; 24:35.