Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA 1

“Bukalenge buebe bulue”

“Bukalenge buebe bulue”

BUALU BUNENE BUDI MU NSHAPITA EU

Tshivua Yezu mulongeshe bua Bukalenge bua Nzambi

1, 2. Mmêyi kayi avua Yehowa nkayende muambe avua bapostolo ba Yezu basatu badiumvuile? Bakenza tshinyi?

 YEHOWA Nzambi nkayende yeye mukuambile bua kuenza bualu kampanda, newenze tshinyi? Kuakutumikilaku ne muoyo mujima nansha yeye mukuambile bua kuenza bualu kayi anyi? Bushuwa neutumikile.

2 Ke tshivua tshifikile bapostolo basatu ba Yezu, Petelo, Yakobo ne Yone katupa kakese panyima pa Pasaka wa mu 32. (Bala Matayi 17:1-5.) Pavuabu ne mfumuabu ku “mukuna mule,” bakamona mu tshikena kumona kadiosha ka Yezu bu Mukalenge wa butumbi mu diulu. Tshikena kumona etshi tshivua anu bu bualu bulelela kudi Petelo ne wakateta bua kuelamu dîyi. Pavua Petelo munkatshi mua diakula, ditutu diakababuikila. Pashishe Petelo ne bena diende kumvuabu dîyi dia Yehowa nkayende, dikatu anu bantu bakese bapete diakalenga dia kumvua. Panyima pa Yehowa mumane kubajadikila ne: Yezu uvua Muanende, wakamba ne: “Mutelejayi.” Bapostolo bakatumikila dîyi dia kudi Nzambi edi. Bakateleja malu avua Yezu mulongeshe, ne bakasaka bantu bakuabu bua kuenza pabu muomumue.—Bien. 3:19-23; 4:18-20.

Yezu uvua muakule bikole bua Bukalenge bua Nzambi kupita malu makuabu

3. Bua tshinyi Yehowa mmusue bua tuteleje Muanende? Mbimpe tukonkonone tshilumbu kayi?

3 Bavua bafunde dîyi dia ne: “Mutelejayi” mu Bible bua diakalenga dietu tuetu. (Lomo 15:4) Bua tshinyi? Bualu Yezu mmutuadi wa dîyi wa Yehowa ne misangu yonso ivua Yezu ubulula mukana bua kulongesha, uvua wamba malu avua Tatuende musue bua tuetu kumanya. (Yone 1:1, 14) Bu muvua Yezu muakule bikole bua Bukalenge bua Nzambi, mmumue ne: mbulamatadi wa Masiya wa mu diulu muenza ne Kristo Yezu ne bakokeshi nende 144 000 kupita muvuaye muakule bua malu makuabu, mbimpe tukonkonone tshilumbu tshinene etshi bimpe menemene. (Buak. 5:9, 10; 14:1-3; 20:6) Kadi kumpala tuanjayi kumanya bua tshinyi Yezu uvua mutambe kuakula bua Bukalenge bua Nzambi.

“Malu adi muwule mu muoyo”

4. Ntshinyi tshidi tshileja ne: Yezu uvua wangata Bukalenge ne mushinga wa bungi?

4 Yezu utu wangata Bukalenge ne mushinga wa bungi. Bua tshinyi tudi tuamba nanku? Bualu mêyi etu atu aleja tshidi mu muoyo wetu, mmumue ne: mêyi etu atu aleja malu atutu tuangata ne mushinga. Yezu wakamba ne: “Mukana mudi muamba anu malu adi muwule mu muoyo.” (Mat. 12:34) Yezu uvua ubulula mukana muende bua kuakula bua Bukalenge dîba dionso divuaye upeta mpunga. Mu mikanda inayi ya Evanjeliyo, mbakule bua Bukalenge misangu mipite pa 100, ya bungi ya kudiyi mmitela kudi Yezu. Wakavuija Bukalenge tshiena-bualu tshia mudimu wende wa diyisha, wakamba ne: “Ndi ne bua kumanyisha lumu luimpe lua Bukalenge bua Nzambi mu bimenga bikuabu, bualu bakantuma bua bualu ebu.” (Luka 4:43) Yezu wakatungunuka ne kuambila bayidi bende bua Bukalenge nansha panyima pa dibika diende ku lufu. (Bien. 1:3) Bushuwa Yezu uvua ne dianyisha dia bungi mu muoyo wende bua Bukalenge, bimusaka bua kuakula bua bualu buabu.

5-7. a) Ntshinyi tshidi tshituleja ne: Yehowa utu wangata Bukalenge ne mushinga wa bungi? Fila tshilejilu. b) Mmushindu kayi utudi mua kuleja ne: tudi tuangata Bukalenge ne mushinga wa bungi?

5 Yehowa udi pende wangata Bukalenge ne mushinga wa bungi. Tshidi tshituleja nanku ntshinyi? Vuluka ne: Yehowa wakatuma Muanende mulela umue pa buloba; nunku Yehowa ke muena malu onso avua Muanende muambe ne mulongeshe. (Yone 7:16; 12:49, 50) Yehowa ke udi kabidi muena malu onso adibu bafunde mu mikanda inayi ya Evanjeliyo idi yakula bua nsombelu wa Yezu ne mudimu wende wa diyisha. Anji ela meji bua tshidi bualu ebu bumvuija.

Bimpe yonso wa kutudi adiebeje ne: ‘Ntuku ngangata Bukalenge bua Nzambi ne mushinga anyi?’

6 Fuanyikijabi ne: udi wela foto ya bena mu dîku dienu mu albume. Foto nya bungi, kadi albume mmukese. Newenze tshinyi? Neusungule iudi mua kuela mu albume. Mu mushindu kampanda Evanjeliyo idi anu bu albume wa foto bualu idi ituambuluisha bua kumanya Yezu bimpe. Yehowa kavua mupeshe bafundi ba Evanjeliyo nyuma bua kufundabu malu onso avua Yezu muambe ne muenze patshivuaye pa buloba to. (Yone 20:30; 21:25) Kadi, nyuma wende uvua mubalombole bua kufunda mêyi ne bienzedi bidi bituambuluisha bua kumvua tshipatshila tshia mudimu wa Yezu wa diyisha ne kumanya tshidi Yehowa wangata ne mushinga. (2 Tim. 3:16, 17; 2 Pet. 1:21) Bu mudi Evanjeliyo itamba kuakula bua malu avua Yezu mulongeshe bua Bukalenge bua Nzambi, tudi mua kuamba kushindika ne: Yehowa udi wangata Bukalenge ne mushinga wa bungi. Manya ne: Yehowa mmusue bua tumanye tshidi Bukalenge buende.

7 Mbimpe yonso wa kutudi adiebeje ne: ‘Ntuku ngangata Bukalenge bua Nzambi ne mushinga anyi?’ Bikalabi nanku, netuikale ne dijinga dia kuteleja tshivua Yezu muambe ne mulongeshe bua Bukalenge, mmumue ne: mushinga wabu, mushindu ne dîba dialuabu.

“Bukalenge buebe bulue”—Mushindu kayi?

8. Mmunyi muvua Yezu muleje mu tshikoso mushinga wa Bukalenge?

8 Tuakule bua disambila dia Tatu wetu. Yezu wakakula mu tshikoso mu mêyi mapepele bua mushinga udi nawu Bukalenge, uleja tshikalabu ne bua kuenza. Mu disambila emu mudi malomba muanda mutekete. Malomba asatu a ntuadijilu adi atangila malu adi Yehowa mulongolole, mmumue ne: divuija dia dîna diende dinsantu, dilua dia Bukalenge buende ne dienza bua disua diende kuenzekadi pa buloba muomumue ne mu diulu. (Bala Matayi 6:9, 10.) Malomba asatu aa adi apetangana bikole. Bukalenge bua Masiya ke tshintu tshienza natshi Yehowa mudimu bua kuvuija dîna diende dinsantu ne bua kukumbaja disua diende.

9, 10. a) Palua Bukalenge bua Nzambi, nebuenze tshinyi? b) Mbualu kayi budi Bible mulaye buudi muindile bua kumona dikumbana diabu ne muoyo mujima?

9 Bukalenge bua Nzambi nebulue mu mushindu kayi? Patudi tusambila tuamba ne: “Bukalenge buebe bulue” tudi tulomba bua Bukalenge buenze bualu kampanda. Padi Bukalenge bulua, nebuenze mudimu ne bukole buabu buonso kudi buloba. Nebumbushe ndongoluelu mubi wa malu udiku lelu, pamue ne mbulamatadi ya bantu, ne nebujadike bulongolodi bupiabupia budi ne buakane. (Dan. 2:44; 2 Pet. 3:13) Pashishe, mu bukokeshi bua Bukalenge, buloba bujima nebulue mparadizu. (Luka 23:43) Nzambi neabishe bantu badi mu tshivulukilu tshiende ne nebapetangane ne bantu bavuabu banange. (Yone 5:28, 29) Bantu badi batumikila nebalue bapuangane ne nebapete muoyo udi kawuyi ne ndekelu. (Buak. 21:3-5) Ndekelu wa bionso, buloba nebuikale mu diumvuangana dia pa buadi ne diulu, bileja disua dia Yehowa Nzambi. Kuenaku ujinga bikole bua kumona muakumbana malu adi Bible ulaya aa anyi? Vuluka ne: misangu yonso iudi usambila bua Bukalenge bua Nzambi bulue, udi usambila bua milayi mimpe eyi ikumbane.

10 Bidi bimueneka patoke ne: Bukalenge bua Nzambi ki mbuanji “kulua” bu mutudi tubulomba mu disambila dia Tatu wetu to. Mbulamatadi ya bantu itshidi ikokesha ne bulongolodi bupiabupia budi ne buakane ki mbuanji kulua to. Kadi lumu luimpe ludi ne: Bakadi bajadike Bukalenge bua Nzambi, anu mutuabimona mu nshapita udi ulonda. Tukonkononayi mpindieu tshivua Yezu muambe bua dîba divuabu ne bua kujadika Bukalenge ne dîba dikalabu ne bua kulua.

Ndîba kayi divuabu ne bua kujadika Bukalenge bua Nzambi?

11. Yezu uvua muleje tshinyi bua bidi bitangila dijadikibua dia Bukalenge bua Nzambi?

11 Yezu wakaleja ne: kabavua ne bua kujadika Bukalenge mu bidimu lukama bia kumpala to, nansha muvua bamue ba ku bayidi bende batekemene nanku. (Bien. 1:6) Tumone tshivuaye muambe mu bilejilu bibidi bishilangane bivuaye mufile mu lupolo lua bidimu bishadile ku bibidi.

12. Mmunyi mudi tshilejilu tshia mponda ne lupela tshileja ne: kabavua bajadike Bukalenge mu bidimu lukama bia kumpala?

12 Tshilejilu tshia mponda ne lupela. (Bala Matayi 13:24-30.) Panyima pa Yezu mumane kufila tshilejilu etshi pamuapa mu 31, wakatshiumvuija bayidi bende. (Mat. 13:36-43) Tudi mua kuamba mu tshikoso bua tshilejilu etshi ne diumvuija diatshi ne: Panyima pa lufu lua bapostolo, Diabolo uvua mua kukuna lupela (bena Kristo ba dishima) munkatshi mua mponda (‘bana ba Bukalenge’ peshi bena Kristo bela manyi). Bavua ne bua kulekela lupela ne mponda kaba kamue mu tshikondo tshia dikola tshivua ne bua kutungunuka too ne mu tshikondo tshia dinowa tshidi tshikale “nshikidilu wa ndongoluelu wa malu.” Dinowa dimane kutuadija, bavua ne bua kusangisha lupela. Pashishe, bavua ne bua kukunguija mponda. Nunku, tshilejilu etshi tshidi tshileja ne: bavua ne bua kujadika Bukalenge anu pavua tshikondo tshia dikola tshijika, kadi ki mmu bidimu lukama bia kumpala to. Anu mudi malu menzeke, tshikondo tshia dikola tshiakajika, ne tshikondo tshia dinowa tshiakatuadija mu 1914.

13. Ntshilejilu kayi tshivua Yezu mufile bua kuleja ne: kabavua ne bua kumujadika bu Mukalenge Masiya diakamue pavuaye upingana mu diulu?

13 Tshilejilu tshia makuta a mina. (Bala Luka 19:11-13.) Yezu wakafila tshilejilu etshi mu 33 pavuaye mu njila mutangile mu Yelushalema bua musangu wende wa ndekelu. Bamue bateleji bende bavua bela meji ne: uvua ne bua kujadika Bukalenge buende diakamue pavuabu bafika mu Yelushalema. Bua kuakaja lungenyi luvuabu nalu ne kuleja ne: dijadikibua dia Bukalenge divua ne bua kuenzeka panyima pa matuku a bungi, Yezu wakadifuanyikija ne “muntu mukuabu wa mu dîku dia bantu banene” uvua ne bua kuenza luendu bua kuya mu “ditunga dia kule bua kudia Bukalenge.” a Bua bidi bitangila Yezu, “ditunga dia kule” divua diulu, muaba uvua Tatuende mua kumupesha bukole bua kuikala Mukalenge. Yezu uvua mumanye ne: kabavua ne bua kumujadika bu Mukalenge Masiya diakamue pavuaye upingana mu diulu to. Kadi uvua ne bua kusomba ku dia balume dia Nzambi ne kuindila too ne mu tshikondo tshijadika. Anu muakenzekabi, dindila edi diakenza bidimu nkama ya bungi.—Mus. 110:1, 2; Mat. 22:43, 44; Eb. 10:12, 13.

Bukalenge bua Nzambi nebulue dîba kayi?

14. a) Mmushindu kayi uvua Yezu muandamune nkonko ivua bapostolo bende banayi bamuele? b) Dikumbana dia mulayi wa buprofete wa Yezu didi dituleja tshinyi bua dikalaku diende ne bua Bukalenge?

14 Matuku makese kumpala kua kushipabu Yezu, bapostolo bende banayi bakamuebeja ne: “Ntshimanyinu kayi tshialeja ne: ukadiku ne tshia ku nshikidilu kua ndongoluelu wa malu eu?” (Mat. 24:3; Mâko 13:4) Yezu wakabandamuna pa kubambila mulayi mule wa buprofete udibu balonde mu Matayi nshapita wa 24 ne wa 25. Yezu wakaleja malu mashilashilangane avua ne bua kuenzeka pa buloba bujima avua mua kuikala tshimanyinu tshivua tshileja tshikondo tshitudi tubikila ne: ‘dikalaku’ diende. Ntuadijilu wa dikalaku diende uvua ne bua kupetangana ne dijadikibua dia Bukalenge; ne ndekelu wa dikalaku diende uvua ne bua kupetangana ne dilua dia Bukalenge. Tudi ne tshijadiki tshinene tshidi tshileja ne: mulayi wa buprofete wa Yezu udi wenda ukumbana katshia ku 1914. b Nunku, tshidimu atshi tshivua ntuadijilu wa dikalaku diende ne dijadikibua dia Bukalenge.

15, 16. Tshiambilu tshia ne: “bantu ba mu tshikondo etshi” tshidi tshitangila banganyi?

15 Kadi, Bukalenge bua Nzambi nebulue dîba kayi? Yezu kavua muleje dituku ne dîba dijalame divuabu ne bua kulua to. (Mat. 24:36) Kadi wakaleja bualu kampanda buvua mua kutujadikila ne: bukadi pabuipi. Yezu wakamba ne: Bukalenge buvua ne bua kulua pavua “bantu mu ba tshikondo etshi” bamona dikumbana dia tshimanyinu tshia mulayi wa buprofete. (Bala Matayi 24:32-34.) Tshiambilu tshia ne: “bantu ba mu tshikondo etshi” tshidi tshitangila banganyi? Tukonkononayi bimpe mêyi a Yezu aa.

16 “Bantu ba mu tshikondo etshi.” Yezu uvuaku wakula bua bantu bavua kabayi bena kuitabuja anyi? Tòo. Tumone bantu bavuaye wambila. Yezu uvua wambila bapostolo bende ndambu bavua ‘baye kudiye pa nkayabu’ mulayi wa buprofete eu. (Mat. 24:3) Bapostolo bakavua pa kuedibua manyi a nyuma muimpe. Tangila kabidi tshivuaye muambe. Kumpala kua Yezu kuakulaye bua “bantu ba mu tshikondo etshi,” wakamba ne: “Nulongele bualu ebu ku tshilejilu tshia mutshi wa mfigi: Panudi numona lutonga luawu lupatuka, lupatula mabeji, nudi numanya ne: tshikondo tshia mvula tshikadi pabuipi. Bia muomumue nuenu kabidi, panudi numona malu aa onso, numanye ne: udi pabuipi, ukadi ku biibi.” Bayidi ba Yezu bela manyi bavua ne bua kumona malu akavuaye mudianjile kuamba ne kujingulula diumvuija diawu, tuambe ne: kujingulula ne: Yezu “ukadi ku biibi.” Kadi ki mbantu bavua kabayi bayidi bende to. Nunku, pavua Yezu muakule bua “bantu ba mu tshikondo etshi,” uvua wakula bua bayidi bende bela manyi.

17. Tshiambilu tshia ne: “bantu ba mu tshikondo etshi” ne tshia ne: “malu onso aa” bidi biumvuija tshinyi?

17 “Kabakujika malu onso aa kaayi menzeke.” Mmunyi muakumbana mêyi aa? Bua kuandamuna lukonko elu tudi ne bua kumanya malu abidi aa: diumvuija dia “bantu ba mu tshikondo etshi” ne dia “malu onso aa.” Tshiambilu tshia ne: “bantu ba mu tshikondo” tshitu tshileja bantu ba bidimu bishilangane badi ne muoyo mu lupolo kampanda lua bidimu. Tshikondo tshia bantu katshitu tshipite bule to, tshitu tshishikila. (Ekes. 1:6) Mu tshiambilu tshia ne: “malu onso aa” mudi malu onso akavuabu bamanyishe avua ne bua kuenzeka mu tshikondo tshia dikalaku dia Yezu, kubangila ku ntuadijilu kuadi mu 1914 too ne ku ndekelu kuadi ku “dikenga dinene.”—Mat. 24:21.

18, 19. Mmunyi mutudi mua kumvua mêyi a Yezu a ne: “bantu ba mu tshikondo etshi”? Ntshinyi tshitudi mua kukuata?

18 Kadi mmunyi mutudi mua kumvua mêyi a Yezu a ne: “bantu ba mu tshikondo etshi”? Bantu ba mu tshikondo etshi mbenza ne bisumbu bibidi bia bela manyi bavua ne muoyo mu tshikondo tshimue. Tshia kumpala ntshienza ne bela manyi bavua bamone ntuadijilu wa dikumbana dia tshimanyinu mu 1914, ne tshibidi ntshia bela manyi bavua ne muoyo mu tshikondo tshivua bena mu tshisumbu tshia kumpala tshia bela manyi ne muoyo. Bamue ba ku bantu ba mu tshisumbu tshibidi nebikale ne muoyo bua kumona ntuadijilu wa dikenga dinene. Bisumbu bibidi bidi bienza bantu ba mu tshikondo tshimue bualu bena mu tshisumbu tshibidi bavua bedibue manyi patshivua bena mu tshisumbu tshia kumpala ne muoyo. c

19 Tudi mua kuamba tshinyi? Bushuwa tudi bamanye ne: tshimanyinu tshia dikalaku dia Yezu ne bukole mu Bukalenge ntshimueneke patoke pa buloba bujima. Tudi kabidi tumona ne: bela manyi batshidi ne muoyo pa buloba badi mu “bantu ba mu tshikondo etshi” badi benda bakulakaja; kadi, kabakufua bonso kumpala kua dikenga dinene kutuadijadi to. Nunku, tudi mua kuamba ne: bushuwa mu katupa kakese emu Bukalenge bua Nzambi nebulue ne nebukokeshe pa buloba. Netuikale ne disanka dia bungi bua kudimuena dikumbana dia dilomba divua Yezu mutulongeshe dia ne: “Bukalenge buebe bulue.”

20. Netuakule bua bualu kayi bunene mu mukanda eu? Ntshinyi tshituamona mu nshapita udi ulonda?

20 Katupu muoyo mêyi avua Yehowa nkayende muakule kumbukila mu diulu avua atangila Muanende a ne: “Mutelejayi” to. Bu mutudi bena Kristo balelela, tudi tujinga ne muoyo mujima bua kutumikila dîyi dia Nzambi adi. Tudi tudifila ne muoyo mujima bua kumanya malu onso avua Yezu muambe ne mulongeshe adi atangila Bukalenge bua Nzambi. Mbimpe tuetu kukonkonona malu akadi Bukalenge ebu buenze ne enzabu mu matuku atshilualua mu mukanda eu. Nshapita udi ulonda neakule bua malu mimpe avua menzeke pavua Bukalenge bua Nzambi buledibue mu diulu.

a Tshilejilu tshia Yezu tshivua mua kuikala tshivuluije bateleji bende Âkelao, muana wa Helode munene. Kumpala kua Helode kufua, wakasungula Âkelao bua kupiana nkuasa wende wa bukalenge ne kukokesha mu Yuda ne mu bimenga bikuabu. Kadi kumpala kua Âkelao kutuadijaye kukokesha, uvua ne bua kuenza luendu lule kuya ku Lomo bua kupeta dianyisha dia kudi Kaisa Augusto.

c Muntu yonso uvuabu bele manyi panyima pa lufu lua muela manyi wa ndekelu wa mu tshisumbu tshia kumpala, mmumue ne: tshia bantu bavua bamone “ntuadijilu wa tunyinganyinga” mu 1914 kena mu “bantu ba mu tshikondo etshi” to.—Mat. 24:8.