Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 1

“Umbuso Wakho Awufike”

“Umbuso Wakho Awufike”

OKUDENJWA SISAHLUKWESI

Khewuhlolisise lokho uJesu akufundisa ngomBuso kaZimu

1, 2. Yini uJehova ayitjela abapostoli bona bayenze, begodu benzani ngemva kwalokho?

AKHESITHI nangu uJehova uZimu uyakuthuma, bewungathini? Nanyana yini akuthuma yona, bewungekhe na uyenze ugijima? Akubuzwa!

2 Kesinye isikhathi ngemva kwephasika lemihleni kaJesu, ngomnyaka ka-32, abapostoli bakaJesu abathathu—uPitrosi, uJakopo, noJwanisi—baba sebujamweni obuthi abufane nalobo. (Funda uMatewu 17:1-5.) Bathi ‘nebasentabeni ephakamileko’ baneKosabo, baboniswa uJesu ayiKosi ezulwini. Umbono lo bewubonakala uyinto yamambala kuPitrosi, kangangobana wacabanga nokubakhela imitlhatlhana. Asakhuluma njalo uPitrosi, veliyani ilifu ngehla kwabo! Kwathi kusesenjalo, uPitrosi nabakhozi bakhe bezwa ilizwi elingazwiwa nanyana ngubani—ilizwi lakaJehova ngokwakhe. Kwathi ngemva kokubaqinisekisa bona uJesu yiNdodanakhe, uJehova wakubeka kwakhanya nakathi: “Ilaleleni.” Abapostoli benza njengokutjho kwakhe. Bebakulalela lokho ebekufundiswa nguJesu, bakhuthaza nabanye bona benze njalo.—IzE. 3:19-23; 4:18-20.

Indaba yomBuso kaZimu beyihlala isematheni kuJesu ukudlula nanyana yini ebekakhuluma ngayo

3. Kubayini uJehova afuna silalele iNdodanakhe, begodu yini le esizabe senza kuhle nasingayihlolisisa?

3 Amezwi athi “ilaleleni” aseBhayibhelini nje ngombana nathi bekufuze siwathole. (Rom. 15:4) Kubayini kunjalo? Kungombana uJesu mkhulumeli kaJehova begodu, qobe kusikinyeka komlomo, bekakhuluma lokho uYise afuna sikwazi. (Jwa. 1:1, 14) Njengombana indaba yomBuso kaZimu orhugelwa nguJesu nabakhozi bakhe abayi-144 000, beyihlala iselimini lakhe ukudlula nananyana yini ebekakhuluma ngayo, sizabe senza kuhle-ke nasiyihlolisako. (IsAm. 5:9, 10; 14:1-3; 20:6) Ngaphambi kobana sirage nendaba le, akhe sicoce ngokuthi kubayini indaba yomBuso kaZimu beyihlala isematheni kuJesu.

“Okuvinyilika Ekuphuphumeni Kwehliziyo . . .”

4. Khuyini etjengisa ukuthi uJesu bekawuthanda ngehliziywakhe yoke umBuso kaZimu?

4 UJesu uwuthanda ngehliziywakhe yoke umBuso kaZimu. Lokho sikutjho ngebanga lokuthi amezwi womuntu aveza okusehliziywenakhe—okutjho ukuthi amezwethu aveza lokho okuqakatheke kwamambala ekuphileni kwethu. UJesu wakhe wathi: “Okuvinyilika ekuphuphumeni kwehliziyo, umlomo ukukhiphela ngaphandle.” (Mat. 12:34) UJesu bekasebenzisa nanyana ngiliphi ithuba elivelako bona akhulume ngomBuso kaZimu. Emavangelini amane lawo, igama elithi ‘umbuso’ livela iinkhathi ezili-100 emezwini kaJesu. Ngendlela umBuso ebewusihloko setjumayelwakhe ngayo, wabe wathi: “Kufanele ngitjhumayele iindaba ezimnandi ngombuso kaZimu nakezinye iindawo, ngombana ngithunyelwe khona lokho.” (Luk. 4:43) Kwathi ngemva kokuvuswa kwakhe, uJesu waraga nokutjhumayeza abafundi bakhe ngomBuso. (IzE. 1:3) Ihliziyo kaJesu beyiphuphuma ithabo ngomBuso kaZimu, ngikho bekamafulufulu kangaka nakakhuluma ngawo.

5-7. (a) Sazi njani bona noJehova uyawuthanda umBuswakhe? Akhewuze nesibonelo. (b) Thina-ke singatjengisa njani bona siyawuthanda ngehliziywethu yoke umBuso kaZimu?

5 NoJehova naye uyawuthanda umBuso lo. Kubayini sitjho njalo? Ungakhohlwa bona uJehova wathumela iNdodana ebelethwe yodwa ngakwabo ephasini; yeke nengabe ithunywe nguye, lokho-ke kutjho ukuthi koke ebeyikufundisa kuvela emlonyeni kaJehova. (Jwa. 7:16; 12:49, 50) Woke umlando wepilo nomsebenzi kaJesu otlolwe emavangelini amane weBhayibheli, nawo uvela kuJehova. Akhuhlale phasi uzibuze bona koke lokho kutjho ukuthini.

Senza kuhle navane sizibuza ukuthi ‘UmBuso kaZimu uyinto eqakathekileko na kimi?’

6 Akhesithi ufuna ukwenza i-albhamu yeenthombe zomndeni. Nawuthi uyaqala phambi kwakho, busaphasapha k’phela, kuzele iinthombe, kangangobana nawe uyabona ukuthi angekhe zanele zoke e-albhamini le. Wenzani nakunjalo? Angekhe uzifake zoke kodwana uzokukhetha ofuna zibe se-albhamini kwaphela. Namavangeli ayafana ne-albhamu eneenthombe zakaJesu. UJehova akhenge athi abatloli bafake yoke into uJesu ayenzileko nayitjhwileko. (Jwa. 20:30; 21:25) Kunalokho, umoya kaJehova wabanqophisa bona batlole amezwi nezenzo ezisisiza sizwisise umnqopho womsebenzi kaJesu nalokho okuqakathekileko kuJehova. (2 Thim. 3:16, 17; 2 Pit. 1:21) Yeke, njengombana woke amavangeli la athwele lokho uJesu ebekakufundisa ngomBuso, singaphetha ngokuthi uJehova uwuthanda ngehliziywakhe yoke umBuswakhe. Akhewucabange nje—uJehova ufuna sazi bona umBuswakhe ngewani!

7 Senza kuhle-ke navane sizibuza ukuthi ‘UmBuso kaZimu uyinto eqakathekileko na kimi?’ Nengabe kunjalo, lokho kusihlohlozela bona sikulalele koke uJesu ebekakufundisa malungana nomBuso lo, ukuthi uqakatheke ngani nokuthi uzokufika nini.

“Umbuso Wakho Awufike”—Njani?

8. UJesu wakukhanyisa njani ukuqakatheka komBuso kaZimu?

8 Khesicoce ngomthandazo kaJesu osibonelo. Wasebenzisa amagama alula khulu nakaveza ukuqakatheka komBuso lo nalokho ozokwenza. Umthandazo lo uneembawo ezilikhomba. Iimbawo ezintathu ovula ngazo zikhuluma ngeminqopho kaJehova—ukucwengiswa kwebizo lakhe, ukufika komBuswakhe, nokuthi intandwakhe yenzeke ephasini njengezulwini. (Funda uMatewu 6:9, 10.) Iimbawezi zihlobene ngokulandelana kwazo. UmBuso kaMesiya usitlabagelo esizokusetjenziswa nguJehova ekucwengiseni ibizo lakhe, aphethe nentando yakhe.

9, 10. (a) UmBuso kaZimu uzokufika njani? (b) Ngiziphi iinthembiso ozilinde ngabovu bona zizaliseke?

9 Uzokufika njani-ke umBuso kaZimu? Navane sithandaza sithi, “Umbuso wakho awufike,” sisuke sibawa bona umBuso loyo uthathe amagadango. Newufikako, uzokuthatha iintambo ubuse loke iphasi, uthanyele nakho koke ukukhohlakala kwephaseli nemibuso yabantu. Ngemva kwalokho kuzokubetha umoya ephasini elinokulunga. (Dan. 2:44; 2 Pit. 3:13) Nasekungiwo ophethe iintambo, iphasi loke lizokuba yipharadesi. (Luk. 23:43) Boke abasemkhumbulweni kaJehova bazakuvuswa, babuye badle amabele, bahlanganiswe neenhlobo zabo. (Jwa. 5:28, 29) Abantu abalalelako bazokuphelela bathabele ukuphila isiphelani. (IsAm. 21:3-5) Emaswapheleni, ephasini nezulwini kuzokugidelwa ingoma yinye, kwenziwe intando kaJehova uZimu! Kghani awukhanuki na ngathana zoke iithembiso zeBhayibhelezi ziyazaliseka? Ungakhohlwa-ke, soke isikhathi nawuthandazela bona umBuso kaZimu ufike, uthandazela ukuthi iinthembiswezo zizaliseke.

10 Kusemtarini ukuthi kwanje umBuso kaZimu awukafiki, okutjho bona umthandazo kaJesu osibonelo awukazaliseki. Ngaphezu kwalokho, imibuso yabantu isaphethe iintambo begodu iphasi elitjha elinokulunga alikafiki. Kodwana nakuziindaba ezimnandi zona zikhona. UmBuso kaZimu uhlonyiwe ezulwini, njengombana sizokunaba nayo indaba le esahlukweni esilandelako. Okwanjesi akhesiphehle ebilako, sihlolisise lokho okwatjhiwo nguJesu okufakazela ukuthi bewuzokuhlonywa nini nokuthi uzokufika nini.

Bewuzokuhlonywa Nini UmBuso KaZimu?

11. Khuyini okwavezwa nguJesu malungana nokuhlonywa komBuso kaZimu?

11 UJesu waveza bona umBuso lo angekhe uhlonywe emihleni yabapostoli, njengombana bebalindele bona kube njalo. (IzE. 1:6) Cabanga ngalokho akutjho emifanekiswenakhe emibili.

12. Umfanekiso wekoroyi nekhula utjengisa njani bona umBuso kaZimu khenge uhlonywe ngeenkhathi zabapostoli?

12 Umfanekiso wekoroyi nekhula. (Funda uMatewu 13:24-30.) UJesu wathi nakaqeda ukulandisa umfanekiso lo ngesilimela sangomnyaka ka-31, wawuhlathululela abafundi bakhe. (Mat. 13:36-43) Naku umongo wehlathululo yawo: Ngemva kokuhlongakala kwabapostoli, uSathana watjala ikhula (amaKrestu womgunyathi) hlangana nekoroyi (‘amadodana wombuso,’ namkha amaKrestu akhethelwe ukubusa ezulwini). Amabele nekhula kwavunyelwa bona kukhule koke bekube sikhathi sokuvuna, esimimihla yokuphela. Ngemva kwesivuno, ikoroyi beyizokubuthelelwa, ibotjhwe ibe ziinyanda, ibekelwe ngeqadi. Kuhlekuhle umfanekiso lo bewuveza bona umBuso bewungekhe uhlonywe emihleni yabapostoli, kodwana bewuzokuhlonywa ngemva kwesikhathi sokuvuna. Kwathi ekugcineni, koke kwakhula kwaphalaza, kwathi ngo-1914 kwathoma isikhathi sokuvuna.

13. Ngimuphi umfanekiso owalandiswa nguJesu otjengisa ukuthi bekangekhe abeyiKosi eKhethiweko msinyana ngemva kokubuyela kwakhe ezulwini?

13 Umfanekiso wabomina. (Funda uLukasi 19:11-13.) UJesu walandisa umfanekiso lo ngomnyaka ka-33, njengombana bekasekhambweni lakhe lamaswaphela lokuya eJerusalema. Hlangana nalabo ebebamlalele, kunabanye ebebadlumbana bona njengombana aya eJerusalema nje, uyokufika ahlome umBuswakhe. Nakayiqhisako indaba, abavezela bona umBuso bewusesekude kangangani nokuhlonywa, uJesu wazimadanisa ‘nomuntu obelethwa emzini ohloniphekileko’ owakhamba waya “enarheni ekude ayokwenza bona abekwe ikosi.” * Endabeni kaJesu, ‘inarha ekude’ ifanekisela izulu, lapho uYise ebekazomnikela khona ubukhosi. Kodwana uJesu bekazi kuhle nje ukuthi bekangekhe avele abeyiKosi msinyazana ngemva kokunyukela ezulwini. Kunalokho walemuka bona usazokuhlala ngesidleni sakaZimu, alinde bekube sikhathi esifaneleko. Njengombana sazi, lokho kwathatha amakhulu weminyaka.—Rhu. 110:1, 2; Mat. 22:43, 44; Heb. 10:12, 13.

Uzokufika Nini-ke UmBuso KaZimu?

14. (a) UJesu wawuphendula njani umbuzo owabuzwa bapostoli bakhe abane? (b) Ukuzaliseka kwesiphorofido sakaJesu kusitjelani ngokuba khona kwakhe nangomBuswakhe?

14 Emalangeni wangaphambi kokufa kwakaJesu, abapostoli bakhe abane bamhloma ngombuzo naku: “Sizakuba yini isibonakaliso [“sokuba khona”, NW] kwakho nesokuphela kwesikhathi na?” (Mat. 24:3; Mar. 13:4) Ipendulwakhe yaba siporofido esitlolwe kuMatewu isahluko 24 no-25. UJesu wahlathula iimbonakaliso ezihlukahlukeneko ezizokutjengisa isikhathi ‘sokuba khona’ kwakhe. Isikhathesi besizokulumbana nokuhlonywa komBuso kaZimu, isitlhori sokuba khona kwakaJesu, nokufika komBuso kaZimu. Awazi bona bunengi kangangani ubufakazi obutjengisa ukuthi koke lokho bekusolo kuzaliseka kusukela ngo-1914. * Yeke, umnyaka loyo waba sithomo sokuba khona kwakaJesu nokuhlonywa komBuso kaZimu.

15, 16. Amezwi athi “isizukulwanesi” aqalisele kibobani?

15 Umbuzo usajame kwelokuthi umBuso kaZimu uzokufika nini? UJesu akhenge ayiphathe yokuthi uzokufika ngaliphi ilanga umBuso lo. (Mat. 24:36) Kodwana kukhona akutjhwileko okusiqinisekisa bona usemnyango. Watjho ukuthi umBuso kaZimu bewuzokufika “isizukulwanesi” nasesikubonile ukuzaliseka kwesibonakaliso esaphorofidwa nguye. (Funda uMatewu 24:32-34.) Ekubeni bobani uJesu aqalisele kibo nakathi “isizukulwanesi”? Akhesiwahlaziye amezwi lawo.

16 “Isizukulwanesi.” Nekakhuluma ‘ngesizukulwanesi,’ kghani uJesu bekaqalisele ebantwini abangakholwako na? Awa. Khumbula ukuthi bekanabobani ngesikhatheso. UJesu bekahlezi nabapostoli abambalwa ‘ebebeze kuye ngasese.’ (Mat. 24:3) Phela kungasikade bebazokukhethwa ngomoya ocwengileko bona bayokubusa ezulwini. Yelela nanaku omunye umongo. Ngaphambi kobana uJesu akhulume ‘ngesizukulwanesi,’ wathi: “Nje-ke fundani isifundo nasi ngomuthi wamakhiwani: Msinyana ngemva kobana iimpanjana zawo zihlangene, kumila amakari, seniyazi-ke bonyana ihlobo seliseduze. Ngokunjalo-ke nanibona zoke izintwezi, nizakwazi bonyana sekuseduze, iye sekusemnyango.” Yeke, uJesu nakakhuluma ‘ngesizukulwanesi,’ bekaqalisele kubalandeli bakhe abakhethelwe ukubusa ezulwini.

17. Atjho ukuthini-ke amezwi athi “isizukulwanesi” nathi “zoke izintwezi”?

17 “Asisoze sadlula zingakenzeki zoke izintwezi.” Kuzokwenzeka njani lokho? Nesizokuphendula umbuzo lo, kunezinto ezimbili okufuze sizazi: ihlathululo ‘yesizukulwanesi’ ‘neyazozoke izintwezi.’ Amezwi athi “isizukulwanesi” vane aqalisele ebantwini abanobudala obitjhiyatjhiyanayo, abalakana hlangana nesikhathi esithileko. Isizukulwanesi asibi side khulu, yeke kukhona la siphelela khona. (Eks. 1:6) Amezwi athi “zoke izintwezi” ahlanganisa zoke izehlakalo ezifakazela ukuba khona kwakaJesu, ezathoma ngo-1914 bekube sesitlhorini ‘seenhlupheko ezikulu.’—Mat. 24:21.

18, 19. Kufuze siwazwisise njani-ke amezwi kaJesu ‘ngesizukulwanesi,’ begodu lokho kusenza siphethe ngani?

18 Amezwi athi “isizukulwanesi” kufuze siwazwisise njani-ke? Eqinisweni, isizukulwanesi sineenqhema ezimbili. Iinqhemezi kukhona la zihlangana khona. Isiqhema sokuthoma ngesabakhethiweko okungibo ababona ukuzaliseka kwesibonakaliso ngo-1914, bese sesibili, ngileso amalunga waso ebekasesematjha nekuphila isiqhema sokuthoma. Yeke, lokho kutjho ukuthi besiqhema sesibili ngekhe bafe boke lingakafiki isizi elikhulu. Iinqhema ezimbilezi zamaKrestu akhethiweko zakha isizukulwana sinye, ngombana kukhona la zilakana khona, ngokuthi amalunga wesiqhema sesibili bekaphila emihleni yesiqhema sokuthoma. *

19 Siphetha ngani-ke nakunje? Soke singafakaza bona isibonakaliso sokuba khona kwakaJesu njengoMbusi senzeka ephasini mazombe, begodu siphila nesiqhema sabakhethiweko ‘besizukulwanesi’ abasadla amabele, nabo esele baluphele; kodwana angekhe bafe boke isizi namkha iinhlupheko ezikulu zingakathomi. Yeke, siphetha ngokuthi nakumBuso kaZimu wona sewusemnyango, begodu uzokuthatha iintambo kungasikade, ubuse iphasi loke! Awazi bona sizokuthabela kangangani ukubona umthandazo owafundiswa nguJesu uzaliseka: “Umbuso wakho awuze”!

20. Kuhlekuhle incwadi le izokutjhuka yiphi indaba, begodu nakusisahluko esilandelako sona sizokucoca ngani?

20 Asingawakhohlwa-ke amezwi akhulunywa nguJehova ngokwakhe nakathi: “Ilaleleni.” Njengombana simaKrestu weqiniso nje kufuze sisikimele phezulu nesithunywa nguZimu. Sizimisele ukuhlolisisa koke okwatjhiwo nebekufundiswa nguJesu malungana nomBuso kaZimu. Encwadini le kuzokudzinyelelwa khulu kilokho esele kufezwe mBuso lo nalokho ozokwenza esikhathini esizako. Isahluko esilandelako sizokunaba ngetuthuko eyenzeke ngesikhathi kuhlonywa umBuso kaZimu ezulwini.

^ isig. 13 Kungenzeka bona umfanekiso kaJesu lo, wakhumbuza abalaleli bakhe ngo-Aritjhilawosi, umsa kaHerode oMkhulu. Ngaphambi kobana ahlongakale, uHerode wabeka u-Aritjhilawosi bona abuse phezu kweJudiya nakezinye iindawo. Nanyana kunjalo, ngaphambi kobana u-Aritjhilawosi athathe iintambo, bekusafuze athathe ikhambo elide lokuya eRoma, aye kuMbusi oMkhulu u-Arhostosi bona athole amalungelo wokubusa.

^ isig. 18 Nanyana ngubani okhethelwe ukubusa ezulwini ngemva kokufa kwelunga lamaswaphela lesiqhema sokuthoma salabo ababona “ukuthoma kwemirhelo” ngo-1914, akasiyo ingcenye ‘yesizukulwanesi.’—Mat. 24:8.