Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA 2

Bukalenge budi buledibua mu diulu

Bukalenge budi buledibua mu diulu

BUALU BUNENE BUDI MU NSHAPITA EU

Muvua Nzambi mulongolole bantu bende bua diledibua dia Bukalenge

1, 2. Mbualu kayi butambe bunene buvua buenzeke mu nsombelu wa bantu pa buloba? Bua tshinyi kabiena bikemesha bua muvua bualu ebu buenzeke bantu kabayi babumone?

 UKADIKU mudiebeje tshidi kuikala ne muoyo mu tshikondo tshia mushinga mukole tshia mu nsombelu wa bantu kumvuija anyi? Ke tshitu ba bungi benza. Fuanyikija ne: bu wewe muikale ne muoyo mu tshikondo tshia mushinga atshi, uvuaku mua kumona malu a mushinga avua mafikishe ku dishintuluka dia nsombelu wa bantu anyi? Pamuapa kuvua mua kumona to. Malu manene atu makebeshe dishintuluka, imue misangu bua kushintulula mbulamatadi atu misangu ya bungi menzeke bantu kabayi bamanye to. Nansha nanku, mashintuluka aa atu alenga nsombelu wa bantu miliyo ya bungi.

2 Netuambe tshinyi bua bualu butambe bunene butu buenzeke mu malu a pa buloba? Bualu ebu buvua bulenge nsombelu wa bantu miliyo ya bungi. Kadi, buvua buenzeke bantu kabayi babumone. Tudi bushuwa tuakula bua diledibua dia Bukalenge bua Nzambi mu diulu, mbulamatadi wa Masiya uvuabu balaye kale ukadi pa kubutula ndongoluelu wa malu eu yonso. (Bala Danyele 2:34, 35, 44, 45.) Bu muvua bantu kabayi bamone diledibua dia mushinga adi, tudiku mua kuamba ne: Yehowa uvua musokoke bukua bantu bualu ebu anyi? Peshi uvuaku mulongolole bantu bende ba lulamatu bua bualu ebu kumpala kua kuenzekabu anyi? Tuanji kumona.

‘Messager wanyi nealongolole njila kumpala kuanyi’

3-5. a) ‘Messager wa dipungila’ udibu batele mu Malaki 3:1 uvua nganyi? b) Ntshinyi tshivua ne bua kuenzeka kumpala kua ‘messager wa dipungila’ kulua mu ntempelo?

3 Katshia ku kale, Yehowa uvua mulongolole bantu bende bua diledibua dia Bukalenge bua Masiya. Tshilejilu, mona tshidi mulayi wa buprofete udi mu Malaki 3:1 wamba: ‘Monayi, ndi ntuma messager wanyi, yeye nealongolole njila kumpala kuanyi; Mukalenge unudi nukeba nealue lubilu mu ntempelo wende, messager wa dipungila, unudi nende disanka.’

4 Mu dikumbana dia mulayi eu mu matuku etu aa, ndîba kayi divua Yehowa, ‘Mukalenge’ mulelela, mulue bua kutangila aba bavua bamuenzela mudimu mu lubanza lua ntempelo wende wa mu nyuma lua pa buloba? Mulayi wa buprofete udi umvuija ne: Yehowa uvua ne bua kulua ne ‘messager wa dipungila.’ Nnganyi au? Kakuyi mpata n’Yezu Kristo, Mukalenge Masiya. (Luka 1:68-73) Bu muvuaye Mukalenge mupiamupia uvuabu bateke mu nkuasa, uvua ne bua kutangila ne kulengeja bantu ba Nzambi pa buloba.—1 Pet. 4:17.

5 Kadi, nnganyi uvua “messager” mukuabu wa kumpala udibu batele mu Malaki 3:1? Uvua ne bua kumueneka kumpala kua dikalaku dia Mukalenge Masiya. Mu bidimu makumi a bungi kumpala kua 1914, kuvuaku muntu kampanda uvua ‘mulongolole njila’ kumpala kua Mukalenge Masiya anyi?

6. Nnganyi uvua muenze malu bu “messager” uvuabu balaye ne: uvua mulue kumpala bua kulongolola bantu ba Nzambi bua malu atshivua alua?

6 Mu mukanda eu, netupete mandamuna a nkonko eyi mu muyuki udi usankisha wa bantu ba Yehowa ba mu tshikondo tshietu etshi. Muyuki eu udi uleja ne: ku ndekelu kua bidimu bia 1800, kasumbu kamue kakese ka bena lulamatu kavua katuadije kumueneka bu kasumbu kamuepele ka bena Kristo balelela kavua kapatuke munkatshi mua tshisumbu tshinene tshia bena Kristo ba ku dîna. Bakalua kubikila bena mu kasumbu aka ne: Balongi ba Bible. Charles Russell ne bena diende bavua balombola kasumbu aka bavua bushuwa benze malu bu “messager” uvuabu balaye, bapesha bantu ba Nzambi buludiki bua mu nyuma ne babalongolola bua malu avua ne bua kulua. Tumonayi mishindu inayi ivua “messager” eu muenze nunku.

Bavua batendelela mu bulelela

7, 8. a) Mu bidimu bia 1800, nnganyi uvua mutuadije kuela patoke mudi dilongesha dia dibenga kufua dia anyima dikale dia dishima? b) Mmalongesha kayi makuabu avua Charles Russell ne bena diende baleje patoke ne: avua a dishima?

7 Balongi ba Bible bavua balombe Yehowa buludiki mu disambila, bapetangane bua malongesha malelela, baasangishe ne baapatule. Munkatshi mua bidimu nkama ya bungi, bulongolodi bua bena Kristo ba dishima buvua mu mîdima ya mu nyuma ne malongesha abu a bungi avua afumina kudi bampangano. Tshilejilu tshinene ntshia dilongesha dia dibenga kufua dia anyima. Kadi mu bidimu bia 1800, bantu bakese bavua balonge Bible ne muoyo mujima bakakonkonona bimpe bimpe dilongesha edi ne kumona ne: ki ndia mu Dîyi dia Nzambi to. Henry Grew, George Stetson ne George Storrs bakela mashimi a Satana patoke ne dikima dionso ku diambuluisha dia malu avuabu bafunde ne miyuki ivuabu benze. a Mudimu uvuabu benze wakalua kuambuluisha Charles Russell ne bena diende bikole.

8 Kasumbu kakese ka Balongi ba Bible kakamona ne: kuvua malongesha makuabu avua apetangana ne dibenga kufua dia anyima avua pawu a dishima ne apambuisha bantu. Tshilejilu, kuvua dilongesha dia ne: bantu bimpe bonso badi baya mu diulu ne dia ne: Nzambi udi ukengesha bantu babi mu iferno wa kapia bua kashidi. Russell ne bena diende bakele mashimi aa patoke ne dikima mu biena-bualu bia bungi, mu mikanda, mu broshire, mu trakte ne mu miyuki ivuabu bafunda ne bapatula pa mabeji.

9. Mmunyi muvua Tshibumba tshia Nsentedi tshia Siona tshileje muvua dilongesha dia Busatu bunsantu dikale dia dishima?

9 Bia muomumue, Balongi ba Bible bakaleja muvua dilongesha dia Busatu bunsantu didi dimuangalake bikole dikale dia dishima. Mu 1887, Tshibumba tshia Nsentedi tshia Siona tshiakamba ne: “Mifundu idi ileja patoke mudi Yehowa ne Mukalenge wetu Yezu bashilangane, ne malanda malelela adi pankatshi pabu.” Tshiena-bualu etshi tshiakaleja pashishe muvuabi bikemesha bua muvua “dilongesha dia Busatu bunsantu, mmumue ne: Nzambi isatu mu Nzambi umue, eku Nzambi umue mu Nzambi isatu, ditangalake bikole ne bantu ba bungi baditaba. Kadi bualu ebu budi buleja ne: tshitendelelu tshivua tshilale pavua muluishi wenda utshisuika ne shene ya dipanga.”

10. Mmunyi muvua Tshibumba tshia Nsentedi tshileje ne: tshidimu tshia 1914 tshivua tshidimu tshia pa buatshi?

10 Anu muvua tshiena-bualu tshia ne: Tshibumba tshia Nsentedi tshia Siona ne Mumanyishi wa dikalaku dia Kristo tshileja, tshibejibeji etshi tshivua tshiakula bikole bua milayi ya buprofete ivua itangila dikalaku dia Kristo. Bela manyi ba lulamatu bavua bafunde tshibejibeji atshi bakamona ne: mulayi wa buprofete wa Danyele udi utangila ‘bikondo muanda mutekete’ uvua umvuangana ne tshikondo tshia dikumbana dia malu avua Nzambi mulongolole avua atangila Bukalenge bua Masiya. Ku ntuadijilu kua bidimu bia 1870, bakaleja muvua 1914 muikale tshidimu tshivua bikondo muanda mutekete ne bua kujika. (Dan. 4:25NWT; Luka 21:24) Nansha muvua bana betu ba tshikondo atshi kabayi bumvue bimpe muvua malu mua kuenzeka tshidimu atshi, bakamanyisha malu avuabu bamanye miaba yonso, too ne lelu tutshidi tumona bipeta bia bulelela buvuabu bamanyishe abu.

11, 12. a) Muanetu Russell uvua mutumbishe nganyi bua malu avuaye ulongesha? b) Mudimu uvua Russell ne bena diende benze bidimu bia bungi kumpala kua 1914 uvua ne mushinga kayi?

11 Russell ne bena diende kabavua baleje ne: bobu ke bavua bapetulule malongesha malelela au ne bawumvue to. Russell wakanyisha mudimu mukole uvua bantu bavua kumpala kuende benze. Kupita bionso, wakatamba kutumbisha Yehowa Nzambi bualu yeye ke udi ulongesha bantu bende malu adibu nawu dijinga bua kumanya mu tshikondo tshidibu ne bua kuamanya. Bidi bimueneka patoke ne: Yehowa uvua mubeneshe mudimu mukole uvua Russell ne bena diende benza bua kutapulula bulelela ne dishima. Pavua bidimu bienda bipita, bavua benda basemena kule menemene ne bukua buena Kristo ne baditapulula nabu.

Muanetu Russell ne bena diende bakabingisha malu malelela a mu Bible

12 Mudimu uvua bana betu ba lulamatu abu benze bua kubingisha bulelela bua nshindamenu bidimu bia bungi kumpala kua 1914 uvua ukemesha. Tshibumba tshia Nsentedi tshia Siona ne Mumanyishi wa dikalaku dia Kristo tshia dia 1 ngondo wa 11 wa 1917 (Angl.) tshiakamba ne: “Bantu miliyo ya bungi lelu mbapikudibue ku bupika bua buôwa buvuabu bakuatshibue kudi dilongesha dia iferno wa kapia ne malongesha makuabu a dishima . . . Bulelela budi bu musulu uvua mutuadije bidimu bipite pa 40 utshidi wenda ubanda ne neutungunuke ne kubanda too ne puwulawu buloba bujima; ne baluishi ba bulelela nebatete bua kubuimanyika bua kabutangalaki pa buloba bujima, kadi nebikale anu bu badi bakomba mavuala a mbuu munene ne lukombo luetu elu.”

13, 14. a) Mmunyi muvua “messager” muambuluishe bua kulongoluela Mukalenge Masiya njila? b) Ntshinyi tshitudi mua kulongela kudi bana betu bavua ne muoyo kukadi bidimu bipite pa lukama?

13 Tudiebeje ne: Bantu ba Nzambi bavuaku mua kuikala balongolola bua ntuadijilu wa dikalaku dia Kristo bu bobu kabayi bakumbane bua kutapulula Yezu ne Tatuende Yehowa anyi? Nansha kakese. Kabavua kabidi mua kuikala balongolola bu bobu bela meji ne: bantu bonso batu ne muoyo utu kawuyi ufua, ne bamba mudiwu kawuyi dipa didibu bapesha anu bayidi ba Kristo bakese badi balonda mu makasa ende to; ne kabavua mua kuikala balongolola bu bobu bela meji ne: Nzambi udi ukengesha bantu mu iferno wa kapia bua kashidi kabayi ne ditekemena dia kupatukamu. Kakuyi mpata, “messager” uvua mulongoluele Mukalenge Masiya njila.

14 Netuambe tshinyi buetu tuetu lelu? Mmalu kayi atudi mua kulongela kudi bana betu bavua ne muoyo kukadi bidimu bipite pa lukama abu? Tudi petu ne bua kuikala babadi banene ne balongi ba Dîyi dia Nzambi. (Yone 17:3) Bu mudi bulongolodi budi bunange bintu bia ku mubidi ebu bufua nzala ya mu nyuma, mbimpe dijinga dietu dia kudia biakudia bia mu nyuma dikale anu dienda dikola.—Bala 1 Timote 4:15.

“Bantu banyi, patukayi munkatshi muende”

15. Mmalu kayi avua Balongi ba Bible bafike ku diumvua ku kakese ku kakese? (Tangila kabidi note.)

15 Balongi ba Bible bakalongesha ne: bivua bikengela kumbuka mu bitendelelu bia mu bulongolodi ebu. Mu 1879, Tshibumba tshia Nsentedi tshiakakula bua “tshitendelelu tshia Babilona.” Tshivuaku tshiakula bua bapape anyi? Bua tshitendelelu tshia Katolike anyi? Munkatshi mua bidimu bia bungi, bena Mishonyi bavua baleje ne: Babilona udibu batele mu mulayi wa buprofete wa mu Bible ntshitendelelu tshia Katolike. Kadi, Balongi ba Bible bakafika ku kakese ku kakese ku dimanya ne: bitendelelu bionso bia mu bukua buena Kristo bivua mu “Babilona” wa matuku etu aa. Bua tshinyi? Bualu bionso bivua ne malongesha a dishima bu atukadi batele. b Mu bungi bua matuku, mikanda yetu yakaleja patoke tshivua bantu bimpe bavua mu bitendelelu bia mu Babilona munene ne bua kuenza.

16, 17. a) Mmunyi muvua volime III wa L’Aurore du Millénium ne Tshibumba tshia Nsentedi bisake bantu bua kumbuka mu ntendelelu wa dishima? b) Mbualu kayi buvua butekeshe bukole bua madimuija a ku ntuadijilu? (Tangila note.)

16 Tshilejilu, mu 1891, volime III wa L’Aurore du Millénium wakaleja muvua Nzambi mubenge Babilona wa matuku etu aa wamba ne: “Bitendelelu bionso bia mu bukua buena Kristo mbibengibue.” Wakasakidila ne: bantu bonso badi “kabayi bitaba malongesha ne bilele biende bia dishima mbalombibue bua kupatukamu anu mpindieu.”

17 Mu ngondo wa 1 wa 1900, Tshibumba tshia Nsentedi (Angl.) tshiakapesha bantu batshivua ne mêna abu ku liste ya mu bitendelelu bia mu bukua buena Kristo mibelu, ne bavua badibingisha bamba ne: “Tudi bitabe ne: tudi mu bulelela, kadi tutu tubuela mu masangisha makuabu anu ku misangu.” Bakebeja mu tshiena-bualu atshi ne: “Bidiku bimpe bua kuikala dikasa mu Babilona dikuabu pambelu anyi? Kuenza nunku kudiku kuleja ditumikila didi Nzambi utulomba . . . didi dimusankisha ne didiye wanyisha anyi? Nansha kakese. Padi muntu ubuela mu tshitendelelu mmudie natshi tshipungidi ku mêsu kua bantu bonso, ne udi ne bua kutumikila ne lulamatu malu onso adibu bamulombe mu tshipungidi atshi too ne padiye . . . ubenga ku mêsu kua bantu bonso peshi ubenga kuikala muena mu tshitendelelu atshi.” Mu bungi bua bidimu, mukenji eu wakakola. c Batendeledi ba Yehowa badi ne bua kukosa malanda onso ne ntendelelu wa dishima.

18. Bua tshinyi bivua ne mushinga bua bantu kupatukabu mu Babilona munene?

18 Bu bobu kabayi badimuije bantu bua kupatuka mu Babilona munene misangu ne misangu, Kristo uvuabu bafuma ku diteka mu nkuasa bu Mukalenge uvuaku mua kupeta kasumbu ka bela manyi kamana kulongolola pa buloba anyi? Nansha kakese, bualu anu bena Kristo bakadi bapatuke mu Babilona ke badi mua kutendelela Yehowa “mu nyuma ne mu bulelela.” (Yone 4:24) Tudiku petu badisuike lelu bua kubenga kubuelakana mu ntendelelu wa dishima anyi? Tutungunukayi ne kutumikila mukenji wa ne: “Bantu banyi, patukayi munkatshi muende.”—Bala Buakabuluibua 18:4.

Bavua badisangisha bua kutendelela

19, 20. Mmunyi muvua Tshibumba tshia Nsentedi tshikankamije bantu ba Nzambi bua kudisangisha pamue bua kutendelela?

19 Balongi ba Bible bakalongesha ne: bena Kristo bavua ne bua kudisangisha pamue bua kutendelela pavuabi bikumbane. Bua bena Kristo balelela, ki nganu kupatuka mu ntendelelu wa dishima patupu kudi ne bualu to. Mbimpe kubuela mu ntendelelu mukezuke. Mu nimero ya kumpala ya Tshibumba tshia Nsentedi, bavua bakankamija babadi bua kudisangisha pamue bua kutendelela. Tshilejilu, mu ngondo wa 7 wa 1880, panyima pa muanetu Russell mumane kuenza miyuki miaba mishilashilangane, wakaleja muvua bisangilu bionso abi bikankamije bantu. Pashishe wakalomba babadi bua kumutuminabu dibeji difunda mushindu uvuabu baye kumpala, bavua ne bua kupatula amue a kudiwu mu Tshibumba tshia Nsentedi. Bua tshinyi? Wakamba ne: “Nutuambile . . . mudi Mukalenge munuambuluishe bua kuya kumpala; binuikala nutshidi nutungunuka ne kudisangisha ne aba badi ne ditabuja dia mushinga dia buena dienu.”

Charles Russell ne kasumbu ka Balongi ba Bible ba kumpala mu Copenhague mu Danemark mu 1909

20 Mu 1882, bakapatula mu Tshibumba tshia Nsentedi (Angl.) tshiena-bualu tshia ne: “Tudisangishayi pamue.” Tshiena-bualu etshi tshiakakankamija bena Kristo bua kuenza bisangilu “bua kukoleshangana ne kukankamijangana.” Tshiakamba ne: “Kabiena amu ne mushinga bua kuikale muntu udi mulonge peshi udi ne dimanya dia pa buadi to. Muntu yonso alue ne Bible wende, dibeji ne kreyon ne alue ne liste wa miaku milondangane bilondeshile alfabe, . . . koku mushindu. Sungula tshiena-bualu; lomba Nyuma akuambuluishe bua kutshiumvua; ela meji, fuanyikija mvese ne mvese mikuabu ne nebakulombole bushuwa mu bulelela.”

21. Ntshilejilu kayi tshivua tshisumbu tshia mu Allegheny mu Pennsylvanie tshishiye bua bidi bitangila kudisangisha ne mudimu wa kulama mikoko?

21 Balongi ba Bible bavua ne biro biabu bivua bilombola mudimu mu Allegheny mu Pennsylvanie mu États-Unis. Tshisumbu tshia muaba au tshiakashiya tshilejilu tshimpe tshia kudisangisha mu ditumikila mubelu mufundisha ku nyuma udi mu Ebelu 10:24, 25. (Bala.) Panyima pa bidimu, muanetu Charles Capen ukavua mukulakaje uvua muvuluke muvuaye ubuela mu bisangilu ebi patshivuaye muana. Wakafunda ne: “Ntshidi mvuluka mvese kampanda uvuabu balamike ku tshimanu tshia nzubu wa mpuilu wa bulongolodi buetu. ‘Mulongeshi wenu udi anu umue, Kristo, nuenu bonso nudi bana ba muntu.’ Ntshitu anu ne mvese au mu mutu muanyi. Kakuena ditapulula dia bamfumu ba bitendelelu ne bantu bakuabu munkatshi mua bantu ba Yehowa to.” (Mat. 23:8) Muanetu Capen wakavuluka kabidi bisangilu bivua bikolesha, malu avua akankamija ne muvua muanetu Russell udienzeja ne muende muonso bua kulama muntu yonso wa mu tshisumbu.

22. Ntshinyi tshivua bantu ba lulamatu benze pavuabu babakankamije bua kubuela mu bisangilu bia bena Kristo? Ndilongesha kayi ditudi tupetela kudibu?

22 Bantu ba lulamatu bakidikija tshilejilu etshi ne kutumikila mibelu ivuabu bafile. Bakenza bisumbu mu bimenga bikuabu bu mudi mu Ohio ne mu Michigan, ne pashishe ku Nord mujima wa Amerike ne mu matunga makuabu. Diebeje ne: Bavuaku mua kulongolola bantu ba lulamatu aba bua dikalaku dia Kristo bu bobu kabayi babalongeshe bua kutumikila mubelu mufundisha ku nyuma wa kudisangisha pamue bua kutendelela anyi? Nansha kakese. Netuambe tshinyi buetu tuetu lelu? Tudi ne bua kudisuika bua kubuela mu bisangilu bia bena Kristo pa tshibidilu, kukeba mpunga yonso wa kutendelela Nzambi pamue ne kukoleshangana ne bana betu mu nyuma.

Bavua bayisha ne tshisumi

23. Mmunyi muvua Tshibumba tshia Nsentedi tshileje patoke ne: bela manyi bonso badi ne bua kuyisha bulelela?

23 Balongi ba Bible bakalongesha ne: bela manyi bonso badi ne bua kumanyisha bulelela. Mu 1885, Tshibumba tshia Nsentedi (Angl.) tshiakamba ne: “Katuena mua kupua muoyo ne: muntu yonso wa mu kasumbu ka bela manyi mmuedibue manyi bua kuyisha (Yesh. 61:1), mmubikidibue bua mudimu wa kuyisha.” Mu nimero wa mu 1888 muvua didimuija edi: “Mudimu wetu mmumanyike . . . Tuetu katuyi tuwenza, kakuyi mpata tudi bena mudimu ba lulengu, tuleja mutudi katuyi bakumbane bua kuikala bena manyi.”

24, 25. a) Mmalu kayi makuabu avua Russell ne bena diende benze pa kumbusha kukankamija bantu bua kuyisha? b) Mmunyi muvua kolportere kampanda mumvuije muvuaye wenza mudimu “tshikondo tshivua mashinyi kaayi manji kuikalaku”?

24 Muenetu Russell ne bena diende kabavua anu bakankamije bantu bua kuyisha patupu to. Bakatuadija kabidi kupatula trakte ivuabu babikila ne: Trakte ya Balongi ba Bible (Angl.) yakaluabu kubikila kabidi ne: Cahiers trimestriels de théologie ancienne (Angl.). Bakapesha babadi ba Tshibumba tshia Nsentedi trakte eyi bua kuyabanyinabu bantu kabayi babafutshisha makuta.

Mbimpe tudiebeje ne: ‘Ndiku muteke mudimu wa diyisha pa muaba wa kumpala mu nsombelu wanyi anyi?’

25 Bavua babikila bana betu bavua badifile bua kuenza mudimu eu ku dîba ne ku dîba ne: ba-kolportere. Charles Carpen utukadi batele uvua umue wa kudibu. Wakavuluka pashishe ne: “Mvua ngenza mudimu ne tuarte tuvuabu bapatule kudi tshibambalu kampanda tshia malu a bipapu tshia mu États-Unis bua kungambuluishatu bua kuyisha mu teritware mujima uvuabu bampeshe mu Pennsylvanie. Tuarte etu tuvua tundeja njila yonso, tungambuluisha bua kufika mu tshitupa tshionso ku makasa. Imue misangu panyima pa luendu lua matuku asatu mu tshimenga bua kuangata mabeji a dilomba volime ya mikanda ya Études des Écritures, mvua mfuta ku kashinyi kavuabu bakoka kudi kabalu bua kuabanya mikanda eyi. Mvua misangu ya bungi ntudila kudi babidima pavua butuku buila. Tshivua tshikondo tshivua mashinyi kaayi manji kuikalaku to.”

Kolportere. Mbalamike “Carte des Âges” pa kashinyi

26. a) Bua tshinyi bivua bikengela bua bantu ba Nzambi baditue mu mudimu wa diyisha? b) Nnkonko kayi itudi ne bua kudiela?

26 Bushuwa bivua bilomba kuikala ne dikima ne tshisumi bua bana betu ba kale abu kuyishabu. Bavuaku mua kuikala balongolole bena Kristo balelela bua bukokeshi buende bu bobu kabayi babalongeshe mushinga uvua nawu mudimu wa diyisha anyi? Nansha kakese. Nansha nanku mudimu au uvua ne bua kulua bumue bua ku malu manene avua aleja dikalaku dia Kristo. (Mat. 24:14) Bantu ba Nzambi bavua ne bua kuikala balongolola bua kutekabu mudimu udi usungila mioyo ya bantu eu pa muaba wa kumpala mu nsombelu wabu. Tudi mua kudiebeja lelu ne: ‘Ndiku muteke mudimu wa diyisha pa muaba wa kumpala mu nsombelu wanyi anyi? Ndiku ndipangisha amue malu bua kuenza mudimu eu bikole anyi?’

Bukalenge bua Nzambi budi buledibua

27, 28. Ntshinyi tshivua mupostolo Yone mumone mu tshikena kumona? Ntshinyi tshivua Satana ne bademon bende benze pavua Bukalenge buledibue?

27 Ndekelu wa bionso, tshidimu tshia pa buatshi tshia 1914 tshiakakumbana. Anu mutudi bamone ku ntuadijilu kua nshapita eu, kakuvua muntu uvua mumone malu a butumbi avua menzeke mu diulu to. Kadi mupostolo Yone wakamona mu tshimfuanyi tshikena kumona tshia malu avua ne bua kuenzeka. Fuanyikijabi bualu ebu: Yone uvua mumone “tshimanyinu tshinene” mu diulu. “Mukaji” wa Nzambi, mmumue ne: bulongolodi buende bua mu diulu buenza ne bifukibua bia mu nyuma, udi ne difu ne udi ulela muana wa balume. Muana wa mu tshimfuanyi eu ukadi pa “kulombola bisamba bionso ne dikombo dia tshiamu tshifike.” Kadi panyima pa diledibua dia muana, ‘badi baya nende kudi Nzambi ne ku nkuasa wende wa bukalenge.’ Dîyi dikole didi difuma mu diulu diamba ne: “Mpindieu lupandu ne bukole ne Bukalenge bia Nzambi wetu ne bukokeshi bua Kristo wende biafiki.”—Buak. 12:1, 5, 10.

28 Kakuyi mpata, Yone uvua mumone diledibua dia Bukalenge bua Masiya mu tshikena kumona. Bualu ebu buvua bushuwa bua butumbi, kadi kabuvua busankishe bantu bonso to. Satana ne bademon bende bakela banjelu ba lulamatu bavuabu balombola kudi Mikaele anyi Kristo mvita. Tshiakenzeka ntshinyi? Bible udi wamba ne: “Bakela dragon munene au panshi, nyoka wa kale au, udibu babikila ne: Diabolo ne Satana, udi upambuisha ba pa buloba bujima; bakamuimansha panshi pa buloba, bakamuimansha pamue ne banjelu bende.”—Buak. 12:7, 9.

Mu 1914, Balongi ba Bible bakatuadija kujingulula tshimanyinu tshia dikalaku dia Kristo didi kadiyi dimueneka

29, 30. Mmunyi muvua malu mashintuluke panyima pa diledibua dia Bukalenge bua Masiya, a) pa buloba? b) mu diulu?

29 Matuku a bungi kumpala kua 1914, Balongi ba Bible bakamba ne: tshikondo tshia bimvundu tshivua ne bua kutuadija tshidimu atshi. Kadi nansha muvuabu kabayi bamanye mua kujingulula mushindu mujalame uvua malu ne bua kuenzeka, tshikavuabu bambe tshivua ne bua kuenzeka. Anu muvuabi bileja mu tshikena kumona tshia Yone, Satana uvua ne bua kuvudija buenzeji buvuaye nabu kudi bukua bantu. Bible udi wamba ne: “Diakabi kudi buloba ne mbuu, bualu Diabolo mmupueke kunudi, muikale ne tshiji tshikole, mumanye ne: udi ne tshikondo tshîpi.” (Buak. 12:12) Mu 1914, Mvita ya kumpala ya buloba bujima yakabudika ne tshimanyinu tshia dikalaku dia Kristo bu Mukalenge wa bukole tshiakatuadija kukumbana pa buloba bujima. “Matuku a ku nshikidilu” wa ndongoluelu wa malu eu akatuadija.—2 Tim. 3:1.

30 Kadi mu diulu muvua disanka. Satana ne bademon bende bavua bipatshibue bua kashidi. Yone udi wamba ne: “Bua bualu ebu, sankayi nuenu diulu ne nuenu badi basombamu!” (Buak. 12:12) Bu muvuabu basukule diulu ne bateke Yezu Mukalenge, Bukalenge bua Masiya buvua mpindieu budiakaje bua kuenzela bantu ba Nzambi ba pa buloba malu kampanda. Mmalu kayi avuabu ne bua kuenza? Anu mutudi bamone ku ntuadijilu kua nshapita eu, Kristo ‘messager wa dipungila’ uvua ne bua kuanji kuenza malu bu mulengeji wa bantu ba Nzambi pa buloba. Ebi bivua biumvuija tshinyi?

Tshikondo tshia mateta

31. Ntshinyi tshivua Malaki mudianjile kuamba bua tshikondo tshia dilengejibua? Mmunyi muvua mulayi wa buprofete au mutuadije kukumbana? (Tangila kabidi note.)

31 Malaki ukavua mudianjile kuamba ne: mudimu wa dilengeja au kawuvua ne bua kuikala mupepele to. Wakafunda ne: ‘Nnganyi wamanya mua kushala polaa mu dituku dia kulua kuende? Nnganyi washindama pamuenekaye? Bualu bua yeye udi bu kapia ka mukunjiji wa biamu, ne bu nsabanga wa musukudi wa bilulu.’ (Mal. 3:2) Mêyi aa avua bushuwa malelela. Kutuadijila mu 1914, bantu ba Nzambi ba pa buloba bakapeta mateta manene ne ntatu bilondangane. Pakatuadija Mvita ya kumpala ya buloba bujima, bakakengesha bikole Balongi ba Bible ba bungi ne kubelabu mu maloko. d

32. Ntshimvundu kayi tshiakajuka munkatshi mua bantu ba Nzambi mu bidimu biakalonda tshidimu tshia 1916?

32 Bimvundu biakajuka kabidi too ne munda mua bulongolodi. Mu 1916, muanetu Russell wakafua patshivuaye ne bidimu 64 patupu ne biakatonda bantu ba Nzambi ba bungi. Lufu luende luakaleja ne: bamue bantu bavua bangata muntu uvua tshilejilu tshimpe eu ne mushinga mupitshidile. Nansha muvua muanetu Russell kayi musue bua bamutumbishe nunku, bantu ba bungi bakavua benza malu bu bavua basua kumutendelela. Ba bungi bavua bela meji ne: bulelela buvua buenda bumanyika ku kakese ku kakese buvua bujike pakafuaye, ne bamue bakabenga ne muoyo mujima mapangadika avuabu bangate bua kutungunuka ne kuya kumpala. Lungenyi elu luakajudija butontolodi buvua bukebeshe ditapuluka mu bulongolodi.

33. Mmunyi muvua dibenga kukumbana dia malu avua bantu ba Nzambi batekemene dibateke mu diteta?

33 Dibenga kukumbana dia malu avuabu batekemene divua diteta dikuabu. Nansha muvua Tshibumba tshia Nsentedi tshileje muvua tshidimu tshia 1914 tshikale tshidimu tshivua tshikondo tshijadika tshia bisamba ne bua kujika, bana betu kabavua bumvue tshivua ne bua kuenzeka tshidimu atshi to. (Luka 21:24) Bakela meji ne: mu 1914, Kristo uvua ne bua kuya ne kasumbu ka mukaji wende kenza ne bela manyi mu diulu bua kukokesha pamue nende. Malu avuabu batekemene aa kaakakumbana to. Pashishe mu 1917, Tshibumba tshia Nsentedi tshiakamanyisha ne: bidimu 40 bia tshikondo tshia dinowa bivua ne bua kujika ku ntuadijilu kua 1918. Kadi mudimu wa diyisha kawuvua mujike to. Wakatungunuka panyima pa tshidimu atshi. Tshibejibeji tshiakamba ne: tshikondo tshia dinowa tshivua bushuwa tshijike kadi tshikondo tshia kuangulula tshiakatungunuka. Kadi, bantu ba bungi bakalekela kuenzela Yehowa mudimu bualu bavua batekeshibue mu mikolo.

34. Nditeta kayi dikole divua dijuke mu 1918? Bua tshinyi bena mu bukua buena Kristo bavua bamona bantu ba Nzambi bu bafue?

34 Diteta dinene diakajuka mu 1918. Bakakuata muanetu Joseph Rutherford uvua mupingane Charles Russell mu mudimu wa dilombola bantu ba Nzambi ne bana betu bakuabu muanda mutekete bavuaye wenza nabu mudimu. Bakababanda ne malu a mafi ne kubakoselabu tshibawu tshia buloko bua bidimu bia bungi ne kubelabu mu buloko mu Atlanta mu États-Unis. Bua tshikondo kampanda mudimu wa bantu ba Nzambi wakamueneka bu uvua kawuyi wenda. Bamfumu ba bitendelelu bia bukua buena Kristo ba bungi bakasanka. Bakela meji ne: bu muvua balombodi mu buloko, biro bivua bilombola mudimu bia mu Brooklyn bikanga ne baluisha mudimu wa diyisha mu Amerike ne ku Mputu, Balongi ba Bible bavua bedibue mulawu abu bavua bafue, kabayi mua kukengesha kabidi bantu to. (Buak. 11:3, 7-10) Bavua badishime bibi be!

Tshikondo tshia difululuka

35. Bua tshinyi Yezu uvua mulekele bayidi bende bapeta ntatu? Ntshinyi tshiakenzaye bua kubambuluisha?

35 Baluishi ba bulelela kabavua bamanye ne: Yezu uvua mulekele bantu bende bakengeshibua bualu Yehowa uvua musombe bu ‘mulengeji ne musukudi wa tshiamu tshia argent’ nansha. (Mal. 3:3) Yehowa ne Muanende bavua bajadike ne: bantu ba lulamatu bavua ne bua kupatuka mu mateta makole au balengeja, bakezula ne bakumbane menemene bua kuenzela Mukalenge mudimu. Kutuadijila ku mbangilu kua 1919, biakamueneka patoke ne: nyuma wa Nzambi uvua muenze bualu buvua baluishi ba bantu bende kabayi batekemene ne: nebuenzeke. Bantu ba lulamatu abu bakapetulula muoyo. (Buak. 11:11) Tshikondo atshi, Kristo uvua bushuwa mukumbaje bualu bunene bua mu tshimanyinu tshia matuku a ku nshikidilu. Wakateka ‘mupika wa lulamatu udi mudimuke,’ mmumue ne: kasumbu kakese ka bela manyi kavua ne bua kulombola bantu bende pa kubapesha biakudia bia mu nyuma pa dîba diabi.—Mat. 24:45-47.

36. Ntshinyi tshiakaleja ne: bantu ba Nzambi bavua bapetulule muoyo mu ngumvuilu wa mu nyuma?

36 Bakapatula muanetu Rutherford ne bena diende mu buloko mu dia 26 ngondo 3 mu 1919. Bakalongolola diakamue bua kuenza mpungilu mu ngondo wa 9 wa tshidimu atshi. Bakalongolola bua kutuadija kupatula tshibejibeji tshibidi tshivuabu ne bua kubikila ne: L’Âge d’Or. Bu muvuatshi tshienda pamue ne Tshibumba tshia Nsentedi, tshivua tshienza bua mudimu wa buambi. e Tshidimu tshimue tshimue atshi, bakapatula nimero wa kumpala wa tshibejibeji tshia Bulletin, tshitudi tubikila lelu ne: Mabeji a tshisangilu tshia Nsombelu ne mudimu wetu wa buena Kristo. Katshia anu ku ntuadijilu, tshitu tshikankamija bantu bua mudimu wa buambi. Kakuyi mpata, katshia mu 1919 bakaleja muvuabi ne mushinga bua kuyisha muntu ne muntu, nangananga mu mudimu wa ku nzubu ne ku nzubu.

37. Mu bidimu biakalonda 1919, mmunyi muvua bamue baleje muvuabu kabayi ne lulamatu?

37 Mudimu wa diyisha wakatungunuka ne kulengeja bena mudimu ba Kristo, kadi bena lutambishi ne bena diambu bakabenga bua kuenza mudimu mupuekele eu. Bantu bavua babenge bua kuenza mudimu eu bakumbuka munkatshi mua bantu bavua ne lulamatu abu. Mu bidimu biakalonda 1919, tshiji tshiakasaka bamue bantu bavua kabayi ne lulamatu bua kushiminyina batendeledi ba Yehowa ba lulamatu malu ne bakadisangisha ne bantu bavua babakengesha.

38. Malu onso avua bayidi ba Kristo ba pa buloba bakumbaje, ne ditshimuna diabu dionso bidi bitujadikila tshinyi?

38 Kadi nansha muvuaku buluishi abu, bayidi ba Kristo ba pa buloba bakatungunuka ne kuvulangana ne kuya kumpala mu nyuma. Malu onso avuabu bakumbaje, ne ditshimuna diabu dionso bidi bitupesha tshijadiki tshia ne: Bukalenge bua Nzambi budi bukokesha. Tshisumbu tshia bantu bapange bupuangane abu bakatshimuna Satana ne bulongolodi bubi ebu njila ne njila anu bualu Nzambi uvua mubapeshe bukole ne mubabeneshe ku diambuluisha dia Muanende ne dia Bukalenge bua Masiya.—Bala Yeshaya 54:17.

Muanetu Rutherford wenza muyuki wa tshikuma mu mpungilu ngondo mikese yeye mumane kupatuka mu buloko

39, 40. a) Mmalu kayi atudi tupeta mu mukanda eu? b) Dilonga mukanda eu nedikuambuluishe ku tshinyi?

39 Mu nshapita idi ilonda, netukonkonone malu adi Bukalenge bua Nzambi buenze pa buloba mu bidimu 100 bidi bipite katshia Bukalenge bualedibua mu diulu. Tshitupa tshionso tshia mukanda eu netshiakule bua bualu kampanda busunguluke budi Bukalenge buenze pa buloba. Mu nshapita yonso mudi kazubu ka diambulula katuambuluisha bua kumanya mudi Bukalenge buikale bualu bulelela kutudi. Mu nshapita ya ndekelu, netumone malu atudi mua kutekemena palua Bukalenge mu matuku makese kumpala eku bua kubutula bantu babi ne kujadika mparadizu pa buloba. Mmunyi muikala dilonga dia mukanda eu mua kukuambuluisha?

40 Satana mmusue kunyanga ditabuja diudi nadi bua Bukalenge bua Nzambi. Kadi Yehowa mmusue kukolesha ditabuja diebe bua dikukube ne dikuambuluishe bua kuikala ne bukole. (Ef. 6:16) Nunku, tudi tukukankamija bua kulonga mukanda eu bikole. Tungunuka ne kudiebeja ne: ‘Ndiku mmona Bukalenge bua Nzambi bu bualu bulelela anyi?’ Padi Bukalenge ebu buenda bulua bualu bulelela kuudi, newikale mudiakaje bua kubutua nyama ku mikolo ne kubuyisha, too ne muafika bantu ku dimona ne: Bukalenge bua Nzambi mbualu bulelela ne budi bukokesha.

a Bua kumanya malu a bungi bua bidi bitangila Henry Grew, George Stetson ne George Storrs, bala mukanda wa Les Témoins de Jéhovah, prédicateurs du Royaume de Dieu dibeji dia 45-46.

b Nansha muvua Balongi ba Bible bamone mushinga wa kupatuka mu bitendelelu bia dishima bivua bidie bulunda ne bulongolodi ebu, kuvua bantu bavua bitaba tshia kupikula natshi ne bamba muvuabu badilambule kudi Nzambi nansha muvuabu kabayi Balongi ba Bible. Bakatungunuka ne kumona bantu aba bu bana babu bena Kristo munkatshi mua bidimu bia bungi.

c Bualu bumue buvua butekeshe bukole bua madimuija a ntuandijilu au buvua ne: avua atangila nangananga kasumbu kakese ka mikoko ya Kristo kenza ne bantu 144 000. Netumone mu Nshapita 5 ne: kumpala kua 1935, bavua bela meji ne: mu “musumba munene wa bantu” udibu batele mu Buakabuluibua 7:9, 10 muvua ne bua kuikala kabidi bantu ba bungi ba mu bitendelelu bia mu bukua buena Kristo; bavua ne bua kuenza tshisumbu tshibidi tshia bantu badi baya mu diulu bu difutu bua mudibu ku luseke lua Kristo mu matuku a ku ndekelu.

d Mu ngondo wa 9 wa 1920, bakapatula mu tshibejibeji tshia L’Âge d’Or (lelu Réveillez-vous !) tshiena-bualu tshia pa buatshi tshivua tshiumvuija mishindu ya bungi ya dikengeshibua ne tshikisu tshikole mu tshikondo tshia mvita bivuabu benzele bana betu mu Allemagne, mu Angleterre, mu Canada ne mu États-Unis. Kadi bidimu makumi a bungi kumpala kua Mvita ya kumpala ya buloba bujima, kakuvua buluishi bukole bua nunku bua bungi to.

e Munkatshi mua bidimu bia bungi, Tshibumba tshia Nsentedi tshivua nangananga ne tshipatshila tshia kukolesha bena mu kasumbu kakese ka mikoko.