Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 3

UJehova Wembula Umnqophwakhe

UJehova Wembula Umnqophwakhe

OKUDENJWA SISAHLUKWESI

UJehova bekasolo embula umnqophwakhe kancani kancani, kodwana kilabo abamesabako kwaphela

1, 2. UJehova wakuveza njani lokho ahlose ukukwenzela abantu?

ABABELETHI abanethando ababavaleli ngaphandle abantwababo eendabeni zomndeni. Kodwana angekhe bathoma babadindele ngemininingwana eminengi. Kunalokho, babatjela imininingwana eyaneleko, abangakghona ukuyiginya.

2 Kunjalo nangoJehova, imininingwana afuna ukuyitjela umndenakhe wephasini, uyembula kancanikancani. Kodwana lokho ukwenza ngesikhathi esifaneleko. Nje-ke, khesicoce ngendlela uJehova awembula ngayo amaqiniso ngomBuswakhe solo kwabunjwa umuntu.

Kuhlekuhle UmBuso KaZimu Lo, Ngewani?

3, 4. Inga-kghani uJehova wawuhlosela kusengaphambili umlando wabantu? Hlathulula.

3 Ekhabolakhona bekungasimnqopho kaZimu ukuthi kuhlonywe umBuso weKosi eKhethiweko. Kubayini sitjho njalo? Lokho sikutjhwiso kukuthi uJehova akahleli namkha ahlosele ipilo yabantu bephasini bona ikhambe ngendlela ethandwa nguye; phela kwatjho yena wathi umuntu unelungelo lokuzikhethela. Ngikho atjela u-Adamu no-Eva ukuthi: “Belethani nande, nizalise iphasi nilibuse.” (Gen. 1:28) UJehova wabakhombela nokuthi balihloniphe ilungelo lakhe lokubeka imithetho yokuhle nokumbi. (Gen. 2:16, 17) U-Adamu no-Eva bebangakhetha ukumlalela. Kanti-ke ngathana bona kunye neenzukulwana zabo bamlalela, bengekhe bekutlhogeke nokuthi kube nomBuso kaKrestu. Sikhuluma nje, iphaseli loke nje belizabe linabantu abapheleleko, abalotjha uJehova.

4 Ukuhlubuka kwakaSathana no-Adamu bano-Eva khenge kwenze uJehova anghale umnqophwakhe wokuzalisa iphasi ngabantu abapheleleko. Kunalokho, weza nenye indlela. Phela umnqophwakhe awuliywa zizenzo zabantu, begodu awufani nesitimela esikhamba esiporweni sinye besiyokufika la siya khona. UJehova nakathi into uyayenza, uyayenza, kangangobana akukho namunye ongamvimba. (Funda u-Isaya 55:11.) Nengabe kunesiqabo esivimba indlelakhe, udosa esinye esiphande. * (Eks. 3:14, 15) Nasekusikhathi esifaneleko, uvele atjele abantu bakhe ngendlela etja ayithetheko.

5. Kwamphatha njani uJehova ukuhlubuka kwe-Edeni?

5 Ngebanga lobuhlongandlebe obenzeka e-Edeni, kulapho-ke uJehova aqunta khona bona kuhlonywe umBuso. (Mat. 25:34) Kwathi abantu nabasaphumbutha emnyameni njalo, uJehova warhwatjhula ithulusi azolisebenzisela ukubakhipha esilarheni sakaSathana. (Gen. 3:14-19) Nanyana kunjalo, uZimu khenge asidindele ngayo yoke imininingwana emalungana nomBuso lo.

UJehova Uthoma Ukwambula Amaqiniso NgomBuswakhe

6. Khuyini okwathenjiswa nguJehova, begodu khuyini angakhenge akwembule?

6 Esiphorofidweni sakhe sokuthoma uJehova wathembisa bona kuzokuba “nenzalo” ezokutshidlha ihloko yenyoka. (Funda uGenesisi 3:15, NW.) Nanyana kunjalo, ukuthi inzalo leyo ingubani nokuthi yenyoka yona ngubani, akhenge akwembule ngesikhatheso. Eqinisweni, uJehova khenge atjho litho bekwaba ngemva kweminyaka ezi-2 000. *

7. Kubayini kwakhethwa u-Abrahamu, begodu sifundani kilokho?

7 Kwenzeka-ke ukuthi uJehova akhethe u-Abrahamu bona abe ngukhokho okuzokuvela kuye inzalo leyo. Wakhethwa ngebanga lokuthi ‘bekalilalela ilizwi [lakaJehova].’ (Gen. 22:18) Sikhulu isifundo esisifunda endabeni le. UJehova uzembulela abamesabako kwaphela iindaba zakhe.—Funda iRhubo 25:14.

8, 9. Ngimaphi amaqiniso uJehova awembulela u-Abrahamu noJakopo malungana nesizukulwana sesithembiso?

8 Nekazakuthuma ingilozi bona iyokukhuluma nomnganakhe u-Abrahamu, bekukokuthoma uJehova aveza ukuthi inzalo le izokuba mumuntu wamambala. (Gen. 22:15-17; Jak. 2:23) Kodwana umuntu wakomuntu bekazayitshidlha njani inyoka? Nakhona inyoka leyo ingubani? Isambulo samuva, savele sayiphendula yoke imibuzo le.

9 UJehova besekaqede nehliziywakhe ukuthi inzalo ayithembisileko le izokuvela ngomzukulu ka-Abrahamu uJakopo, indoda ebeyikakarele khulu kuZimu. (Gen. 28:13-22) NgoJakopo, uJehova waveza bona oThenjisiweko lo uzokuba sizukulwana sendodanakhe, uJuda. Nakaphorofidako uJakopo wathi isizukulwaneso sizokwamukela “intonga,” elitshwayo lokuthi sizokuba yikosi, bese “nezizwe zoke zitjengise ukumlalela.” (Gen. 49:1, 10) Ngesazisweso, uJehova waveza bona oThenjisiweko loyo uzokuba mbusi oyikosi.

10, 11. Kubayini uJehova atjela uDavida noDanyela lokho ebekahlose ukukwenza?

10 Ngemva kweminyaka ema-650 uJuda ahlongakele, uJehova watjela iKosi uDavida umzukulwana kaJuda ngalokho azokwenza. Wahlathulula uDavida ‘njengomuntu osehliziywenakhe.’ (1 Sam. 13:14; 17:12; IzE. 13:22) Ngebanga lokuthi uDavida bekamhlonipha uZimu, uJehova wakhetha ukwenza isivumelwano naye, wamthembisa nokuthi isizukulwana sakhe, sizokubusa isiphelani.—2 Sam. 7:8, 12-16.

11 Kwathi ngemva kweminyaka ema-500, uJehova waphefumulela umphorofidi uDanyela bona embule ukuthi oZesiweko, namkha uMesiya bekazokuvela nini ephasini. (Dan. 9:25) UJehova bekaqala uDanyela ‘njengothandwa khulu.’ Kubayini kunjalo? Kungombana uDanyela bekamhlonipha khulu uJehova, amlotjha nangaso soke isikhathi.—Dan. 6:16; 9:22, 23.

12. UDanyela watjelwa bona enzeni, begodu kubayini bekufuze enze njalo?

12 Ngitjho nanyana uJehova asebenzise abaphorofidi abanjengoDanyela bona batlole imininingwana eminengi ngoMesiya, bekungasisikhathi esifaneleko sokuthi iinceku zakaZimu zingakuzwisisa ngokuzeleko lokho eziphefumulelwe bona zikutlole. Ngokwesibonelo, ngemva kokuboniswa ngokuhlonywa komBuso kaZimu, uDanyela watjelwa ukuthi alonde amezwi la abe yifihlo bekube sikhathi esifaneleko sakaJehova sokwambula ifihlo leyo. Watjho nokuthi ngesikhatheso “ilwazi lizakwanda.”—Dan. 12:4.

UJehova usebenzise abantu abathembekileko njengoDanyela bona batlole imininingwana emalungana nomBuso kaMesiya

UJesu Ukhanyisa Umnqopho KaZimu

13. (a) Ngubani isizukulwana sesithembiso? (b) UJesu wasikhanyisa njani isiphorofido esikuGenesisi 3:15?

13 UJehova waveza ukuthi uJesu uyinzalo ethenjisiweko, okusizukulwana sakaDavida esizokuba yiKosi. (Luk. 1:30-33; 3:21, 22) Ngesikhathi uJesu athoma umsebenzakhe wokutjhumayela, bekunjengokungathi ilanga liphumile lakhanyisela abantu ngeminqopho kaZimu. (Mat. 4:13-17) Ngokwesibonelo, uJesu waqinisekisa abantu ngokukwenza kwaziwe bona ugala, “inyoka” okukhulunywe ngayo kuGenesisi 3:14, 15, ingubani, wabe wamgagula nangebizo wathi nguDeveli, ‘umbulali’ ‘nosomalakazi.’ (Jwa. 8:44) Esambulweni asinikela uJwanisi, uJesu uveza uSathana ‘njengenyoka endala’ ebizwa ngokuthi nguDeveli noSathana. * (Funda isAmbulo 1:1;12:9.) Kiso isambulweso, uJesu uveza nokuthi inzalo ethenjisiwekweso isizalisa njani isiphorofido esatjhiwo e-Edeni sokutshidlhwa kwehloko kaSathana.—Gen. 3:15; IsAm. 20:7-10.

14-16. Inga-kghani abufundi bekadeni bebawazwisisa woke na amaqiniso uJesu ebekabatjela wona? Hlathulula.

14 Esahlukweni 1 sencwadi le sifunde ngokuthi uJesu bekahlala akhuluma ngomBuso kaZimu. Kodwana akhenge atjele abafundi bakhe koke ebebafuna ukukwazi. Ngitjho nanyana bekawakhanyisa amanye amaphuzu, kwathi ngemva kwamakhulu weminyaka, kwakhani abalandeli bakhe bakuzwisisa kuhle ebekakutjho. Akhe sicoce ngamanye wamaphuzu layo.

15 Ngomnyaka ka-33, uJesu wakuveza epepeneni bona kunabanye abazokubusa neKosi emBusweni kaZimu, nokuthi kufuze bavuselwe ezulwini ngemizimba yeengilozi. Kodwana abafundi bakhe khenge bakuzwisise lokho. (Dan. 7:18; Jwa. 14:2-5) Ngawo umnyaka loyo, uJesu wabembulela nangewomakazi lemifanekiso bona ngemva kokunyukela kwakhe ezulwini, kusazokuba libanga ngaphambi kobana athathe iintambo. (Mat. 25:14, 19; Luk. 19:11, 12) Nalapho kwavele kwaba ngisweso kubafundi bakhe, babe bambuza ngemva kokuvuswa kwakhe bathi: “Kosi, ingabe esikhathinesi sewuzowubuyisela umbuso ku-Israyeli na?” UJesu wabona ukuthi kulele kunye, wabamfitjhani ekulumeni. (IzE. 1:6, 7) UJesu bekafundisa nokuthi ‘kunezinye izimvu’ ezingasizo zesibaya ‘somhlambi omncani’ walabo abazokubusa naye. (Jwa. 10:16; Luk. 12:32) Nalapho, abalandeli bakhe bakhasa ekungwini, babhalelwa kubona umahluko ohlangana neenqhema ezimbilezi bekwaba ngemva kokuhlonywa komBuso ngo-1914.

16 Kunezinto ezinengi uJesu ebekangazitjela abafundi bakhe ngesikhathi asaphila ephasini, kodwana bekazi bona angekhe bakghone ukuziginya zoke ngesikhatheso. (Jwa. 16:12) Asibilayeli bona kwembulwa imininingwana eminengi khulu ngeenkhathi zabapostoli. Kodwana bekungakabi sikhathi esifaneleko sokwanda kwelwazi.

Ilwazi Leqiniso Lizakwanda ‘Esikhathini Sokuphela’

17. Khuyini okufuze sikwenze nesizakuzwisisa amaqiniso womBuso, begodu ngikuphi okhunye okutlhogekako?

17 UJehova wathembisa uDanyela bona ‘esikhathini sokuphela’ inengi labantu lizokwenza “irhubhululo,” nelwazi lomnqopho kaZimu “lizakwanda.” (Dan. 12:4) Yeke, woke umuntu ofuna ilwazelo kufuze arhubhulule tle nekazalithola. Esinye isihlathululi-magama siveza bona ibizo elithi “irhubhululo” linomnqondo womuntu oyifunda bekayihlolisise kuhle incwadi ethileko. Nanyana kunjalo, kungakhathaliseki bona silirhubhulula kangangani iBhayibheli, nasinganawo umoya kaJehova sisadlalile, angekhe sizwisise litho elimalungana nomBuso kaZimu.—Funda uMatewu. 13:11.

18. Labo abamhloniphako uJehova bakuveza njani ukuthi bayakholwa kuye nokuthi bazithobile?

18 Njengombana uJehova bekasolo embula amaqiniso ngomBuswakhe eminyakeni yangaphambi kwaka-1914, usakwenza lokho nakilesi sikhathi sokuphela. Izahluko 4 no-5 zencwadi le zizokuveza ukuthi eminyakeni elikhulu egadungileko, kukanengi kangangani abantu bakaZimu balungisa indlela abazwisisa ngayo iqiniso. Kghani lokho bekutjho bona uZimu akabasekeli? Awa, ubasekela kuhle khulu. Kubayini? Kungombana labo abahlonipha uZimu banobuntu obunezinto ezimbili ezithandwa nguJehova—ukukholwa nokuthobeka. (Heb. 11:6; Jak. 4:6) Abantu bakaZimu bakholelwa ukuthi iinthembiso eziseliZwini lakhe zizokuzaliseka. Abantu abanjalo bathobekile, ngombana bayavuma nebatjhaphileko endleleni ebebazwisisa ngayo ukuzaliseka kweenthembiswezo. Ingqondo enjalo yokungafuni ukuthwala amahlombe yabonakala esiThaleni sakaMatjhi 1, 1925, esathi: “Siyazi bona umuntu ongazihlathulula kuhle zoke izinto zeKosi, yiKosethu ngokwayo, begodu izokuhlathulula iliZwi layo ebantwini bayo ngesikhathi sayo esifaneleko.”

“IKosethu . . . . izokuhlathulula iliZwi layo ebantwini bayo ngesikhathi sayo esifaneleko.”

19. Khuyini uJehova asilemukise khona esikhathini sethwesi, begodu kubayini kunjalo?

19 Ngemva kokuhlonywa komBuso kaZimu ngo-1914, abantu bakaZimu bebanelwazi elincani ngendlela imphorofido ezikhuluma ngomBuso kaZimu ebezizokuzaliseka ngayo. (1 Kor. 13:9, 10, 12) Ukuba mafulufulu ekulindeleni ukuzaliseka kweemphorofidwezo, kwesinye isikhathi kwasenza satjhapha. Kiyo yoke iminyaka le, amezwi adzujulwe kwenye indaba esiThaleni esingehla bekenzeka njengombana anjalo. Nasiragako sithi: “Kuhlekuhle ikambiso le ngiyo okufuze ilandelwe. Phela inyama ayidliwa umhluzi ungakaloyi, okutjho bona angekhe wasizwisisa kuhle isiphorofido bekube kulapho sele senzeka namkha sesizalisekile.” Nje-ke sesingene ngehloko emalangeni wokuphela la, inengi leemphorofido ezimalungana nomBuso sezenzekile. Ngebanga lokuthi abantu bakaZimu bathobekile, bayakuthabela nokulungiswa, begodu lokho kwenza uJehova abembulele umnqophwakhe bekube sezingeni lokuwuzwisisa kuhle. Ngikho sithi ilwazi leqiniso selandile.

Ukulungiswa Kwendlela Esizwisisa Ngayo Izinto Kuba Sitjhijilo Ebantwini BakaZimu

20, 21. Iinlungiso ezimalunga nokuzwiswa kwezinye izinto, zezwakala njani emaKrestwini wekadeni?

20 Lokha uJehova nekalungisa indlela esizwisisa ngayo izinto, lokho kuba sitjhijilo kithi. Inga-kghani ukukholwa nokuthobeka kusenza siwamukele amatjhuguluko lawo? AmaKrestu ebekaphila ngeenkhathi zabapostoli nawo akhe aqalana nesitjhijilo esinjengaleso. Ngokwesibonelo, khewuzicabange ungumJuda ebekaphila ngesikhatheso. NakumThetho kaMosi uwuhlonipha khulu begodu uyakuthanda ukuba mJuda wendabuko. Kuthi kusesenjalo zitjhuguluke izinto, uthole incwadi evela kumpostoli uPowula edemba indaba yokuthi uJehova uwalahlile ama-Israyeli wendabuko, wabutha ama-Israyeli angokomfanekiso akhiwa maJuda nabakosontjhaba. (Rom. 10:12; 11:17-24; Gal. 6:15, 16; Kol. 2:13, 14) Bewuzozizwa njani?

21 AmaKrestu athobekileko ayamukela ngazo zombili ihlathululo kaPowula ephefumelweko, ngebangelo abusiswa nguJehova. (IzE. 13:48) Abanye-ke bakhetha ukuqinisa iinhloko, baphikisana namatjhuguluko, bakakarela njengenwabu kilokho abakukholwako. (Gal. 5:7-12) Nange banekani yesirhwarhwa begodu bangaphenduki, bebangekhe bakunuke nokukunuka ukuba makhosi noKrestu.—2 Pit. 2:1.

22. Uzizwa njani ngendlela esewuwuzwisisa ngayo nje umnqopho kaZimu?

22 Ematjhumini weminyaka agadungileko, uJehova ulungise indlela ebesiwazwisisa ngayo amaqiniso womBuso. Ngokwesibonelo, usisizile sabona umahluko hlangana nabajameleli bomBuso abanjengezimvu nalabo abaneenhloko eziqinileko njengeembuzi. Usifundise nangokuthi isibalo sabazi-144 000 sizokuphelela nini, nokuthi uJesu bekatjho ukuthini emifanekiswenakhe ehlathulula umBuso, nokuthi wokugcina wabakhethiweko uzokuvuselwa nini ezulwini. * Wena izizwa njani ngamatjhuguluko la? Kghani uyakukholelwa lokho na? Uyabubona na ubufakazi bokuthi uJehova uyabafundisa abantu bakhe abathobekileko? Imininingwana elandelako esencwadini le izokuqinisekisa bona uJehova uwambula kancanikancani umngqophwakhe kilabo abamhloniphako kwaphela.

^ isig. 4 Ibizo lakaZimu ngesiHebheru livela esenzweni esitjho, “ukwenza izinto zenzeke.” Yeke ibizo lakaJehova litjho ukuthi uMzalisi weenthembiso zakhe. Qala ibhoksi elithi “Litjho Ukuthini Ibizo LakaZimu?” ekhasini 43.

^ isig. 6 Nanyana leyo kuminyaka eminengi khulu kithi namhlanjesi, kufuze sikhumbule ukuthi ekadeni abantu bebaphila iminyaka engangeminyaka; kanti-ke kuneengaba ezine kwaphela zabantu iminyakabo yokuphila eyakhamba yahlangana ndawana thize emaphilwenabo kusukela ku-Adamu bekuyokufika ku-Abrahamu. Iminyaka ka-Adamu nekaLemeki uyise lakaNowa, kukhona la ihlangana khona. Iminyaka kaLemeki nekaTjhemu indodana kaNowa kuna la ihlangana khona. Iminyaka kaTjhemu neka-Abrahamu nayo kuna la ihlangana khona.—Gen. 5:5, 31; 9:29; 11:10, 11; 25:7.

^ isig. 13 Ibizo elithi “Sathana” neliqaliselwe emuntwini livela iinkhathi ezili-18 emiTlolweni yesiHebheru. Kodwana newungaliqalisisa kuhle, elithi “Sathana” livela iinkhathi ezingaba ma-30 emiTlolweni yesiGirigi. Yeke, lokho kutjengisa ukuthi imiTlolo yesiHebheru khenge idzimelele khulu kuSathana kodwana yadzimelela ekuvezeni uMesiya. Bekuzathi uMesiya nekafikako, aveze uSathana ngokuzeleko, okungilokho okutlolwe emiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi.

^ isig. 22 Newufuna ukwazi ngokulungiswa kwendlela ebesizwisisa ngayo amaqiniso qala iinThala ezilandelako: Oktoba 15, 1995, amakhasi 23-28; Janabari 15, 2008, amakhasi 20-24; Julayi 15, 2008, amakhasi 17-21; Julayi 15, 2013, amakhasi 9-14.