Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 3

Jeova Uhololola Evangelo Liae

Jeova Uhololola Evangelo Liae

ETYI OKAPITULU KAPOPIA

Jeova utualako okuhololola enoñgonoko konthele yevangelo liae, mahi ku vana vala vena onthilo nae

1, 2. Oñgeni Jeova ekahi nokuhololola evangelo liae pala ovanthu?

 OVO HE voluembia, vakutikinya ovana vavo petompho liovipuka viombunga. Mahi, vatala nawa ovipuka vapondola okupopia navo. Vapopia vala ovipuka vei okuti ovana mavevinoñgonoka okutalela keti liavo.

2 Tupu, Jeova ukahi nokuhololola katutu-katutu evangelo liae pala ovanthu. Mahi, utyilinga vala tyina etyii okuti omuwo waviuka. Tutalei oñgeni Jeova ekahi nokuhololola otyili konthele Youhamba wae mokueenda kuomuwo.

Omokonda yatyi tuesukisila Ouhamba wa Huku?

3, 4. Okuti Jeova watunga ovanthu opo vakale monkhalelo vekahi hono? Hangununa.

3 Ponthyimbi Ouhamba wa Mesiya ankho kaulingi onthele yevangelo lia Jeova. Omokonda yatyi? Omokonda Jeova katungile ovanthu nonkhalelo vekahi hono. Wevetunga nepondolo liokuliholovonena. Ngotyo, wapopila Andau na Eva ehando liae okuti: “Lityitei, amukala ovanyingi, amuyulisa ohi aiho, iya amuitumina.” (Gên. 1:28) Jeova tupu ankho uhanda vetavele onondonga mbae konthele yotyiwa notyivi. (Gên. 2: 16, 17) Andau na Eva ankho vapondola okuholovona okutualako okukala ovakuatyili. Inkha ovo novana vavo valingile ngotyo, ñgeno katuesukisile Ouhamba wa Kristu opo ufuisepo evangelo lia Huku. Ohi aiho ñgeno yeyula ovanthu vehena nkhali, aveho vafenda vala Jeova.

4 Jeova kayekele po ehando liae liokuyulisa ohi novanthu vehena onkhali, mokonda youmphuki wa Satanasi na Andau na Eva. Mahi nkhele Jeova waovola onkhalelo onkhuavo opo elifuisepo. Ehando liae kalikahi ngomboyo ina okuhateka kelinya opo ihike oku yenda, mahi ipondola okutokesua ko. Tyina Jeova ahanda okulinga otyipuka, kutupu nawike mouye upondola okumutyilika okutyifuisapo. (Tanga Isaías 55:11.) Inkha pamoneka otyitateka tyityika mondyila yae, Jeova uundapesa onkhuavo. a (Êxo. 3:14, 15) Tyina atala okuti yaviuka, upopila ovaumbili vae vekolelo onkhalelo omphe maundapesa opo afuisepo evangelo liae.

5. Oityi Jeova alinga opo atetulule oumphuki alingilwa mo Endene?

5 Opo atetulule oumphuki alingilwa mo Endene, Jeova wasoka okuetako Ouhamba wae. (Mat. 25:34) Mokueenda kuomanima oo emone liovanthu, Jeova wahololola otyiti maundapesa opo anyimeko ononkhumbi Satanasi aetela ovanthu, mokuhanda ounene. (Gên. 3:14-19) Mahi, Jeova kapopile atyiho konthele Youhamba oo motyikando tyike.

Jeova Uhimbika Okuhololola Otyili Konthele Youhamba Wae

6. Oityi Jeova alaa? Mahi kaholololele tyi?

6 Meulo liotete, Jeova walaa “ombuto” maikamiangula onyoka. (Tanga Gênesis 3:15.) Mahi pomuvo opo, Jeova kaholololele olie ombuto oyo nombuto yonyoka. Jeova kapopile natyike konthele oyo mokueenda kuomanima 2.000. b

7. Omokonda yatyi Abraiau akoyelelwe? Oityi tyakolela tulilongesila ko?

7 Okuhulililako, Jeova wakoya Abraiau opo mwe mutuke ombuto yalaelwe. Abraiau wakoyelue mokonda ankho “utehelela ondaka ya [Jeova].” (Gên. 22:18) Otyo tyitulongesa otyipuka tyakolela. Jeova uhololola vala evangelo liae ku vana vena onthilo nae.—Tanga Salmo 25:14.

8, 9. Ovipuka patyi konthele yombuto yalaelwe, Jeova ahololola ku Abraiau na Jako?

8 Etyi Jeova atuma oandyu ipopie na Abraiau, Oe wahololola otyikando tyotete otyipuka otyo tyakolela konthele yombuto alaele okuti: Ombuto oyo omunthu. (Gên. 22:15-17; Tia. 2:23) Mahi, oñgeni omunthu oo mamiangula onyoka? Onyoka olie? Omapulo oo ankho maakumbululwa mokueenda kuomuvo.

9 Jeova walekesa okuti ombuto alaa ankho maitundu mu Jako omutekula wa Abraiau, omulume wakalele nekolelo enene mu Huku. (Gên. 28:13-22) Menyina lia Jako, Jeova wahololola okuti Una Alaa, ankho matundu mu Judaa omona wa Jako. Jako waula okuti ombuto oyo ya Judaa, matambula “onkhunye,” ilekesa ounene wokutumina. Tupu wati ‘omalongo aeho maakatavela kwe.’ (Gên. 49:1, 10) No nondaka ombo, Jeova walekesa okuti Una Alaa makala omutumini, ohamba.

10, 11. Omokonda yatyi Jeova aholololela evangelo liae ku David na Daniele?

10 Etyi palamba omanima 650 tunde pononthiki mba Judaa, Jeova wahololola vali evangelo liae ko Hamba David, watuka mu Judaa. Jeova wapopia David okuti “omulume napanda nomutima wae.” (1 Sam. 13:14; 17:12; Atos 13:22) Mokonda David ankho una onthilo na Huku, momphango Jeova alinga nae, wemulaa okuti umwe pombuto yae makatumina apeho.—2 Sam. 7:8, 12-16.

11 Etyi palamba omanima 500, Jeova waundapesa omuuli Daniele opo ahololole enima Omulembulwa oo ine Mesiya, mamoneka pano pohi. (Dan. 9: 25) Ku Jeova, Daniele ankho “omunthu wapandua unene.” Omokonda yatyi? Omokonda Daniele ankho una onthilo onene na Jeova, nokutualako okumuumbila.—Dan. 6:16; 9: 22, 23.

12. Oityi Daniele atuminwe okulinga? Omokonda yatyi?

12 Namphila Jeova aundapesa ovauli ovo vekolelo nga Daniele, opo vahoneke ovipuka ovinyingi konthele ya Mesiya ombuto alaele, mahi omuvo wa Jeova ankho kaunehike po, opo ovaumbili vae vanoñgonoke nawa etyi atuma okuhoneka. Mongeleka, etyi Daniele apewa emonekelo lilekesa okuvialekwa Kuouhamba wa Huku, watumua okupata eulo alo pomuvo Jeova atokola. Pomuvo oo, enoñgonoko liotyotyili “malikakala enyingi.”—Dan. 12:4.

Jeova waundapesa ovalume vekolelo nga Daniele, opo vahoneke ovipuka ovinyingi konthele Youhamba wa Mesiya

Jesus Waava Otyitei Konthele Yevangelo lia Huku

13. (a) Ombuto yalaelwe olie? (b) Oñgeni Jesus aava otyitei konthele yeulo likahi mu Gênesis 3:15?

13 Jeova walekesa nawa okuti Jesus oe ombuto alaele, ombuto ya David ankho makala omutumini ine Ohamba. (Luc. 1:30-33; 3:21, 22) Etyi Jesus ahimbika ovilinga viae viokuivisa, ankho tyikahi ngatyina ekumbi liatunda opo ovanthu vanoñgonoke ehando lia Huku. (Mat. 4:13-17) Mongeleka, Jesus wahololola olie “onyoka” yapopiwa mu Gênesis 3:14, 15, etyi ati Eliapu “omuipai” tupu “ohe younkhembi.” (João 8:44) Meholololo apele João, Jesus walekesa okuti “onyoka yokonthuko, iihanwa okuti o Satanasi Eliapu.” c (Tanga Apocalipse 1:1; 12:9.) Meholololo olio, tupu Jesus walekesa oñgeni oe, ombuto yalaelwe, konthyulilo makafuisapo eulo liapopiwa mo Endene, nokunyimako Satanasi.—Apo. 20:7-10.

14-16. Okuti ovalongwa votete apeho vanoñgonokele otyili Jesus aholololele? Hangununa.

14 Ngetyi tuamona mo Kapitulu 1 komukanda ou, Jesus wapopia unene konthele Youhamba wa Huku. Mahi, kaholololele ovipuka aviho ankho ovalongwa vae vahanda okunoñgonoka. Na tyina ankho evepopila otyipuka, ketyipopi atyiho. Pamwe ovalanduli va Kristu vahimbika vala okupunga nawa otyili Tatekulu yavo evepopilile, konyima yovityita viomanima. Tala onongeleka mbumwe.

15 Menima 33 P.K., Jesus walekesa nawa okuti ovatumini mavakakuatesako Ohamba Youhamba wa Huku, mavapolwa pano pohi, avatutiliswa nomuenyo wo keulu. Mahi ovalongwa vae, kavanoñgonokele liwa eholololo olio. (Dan. 7:18; João 14:2-5) Menima olio, Jesus walekesa no nongeleka, okuti Ouhamba wa Huku kamauvialekwa liwa tyina amakondoka keulu. (Mat. 25:14, 19; Luc. 19:11, 12) Ovalongwa kavanoñgonokele otyipuka otyo tyakolela, konyima etyi Jesus atutiliswa avapulu okuti: “Omomuvo uno mopindulapo ouhamba wo Isilayeli?” Mahi, Jesus wakoyapo okuhahololola vali natyike pomuvo opo. (Atos 1:6, 7) Tupu Jesus walongesa okuti makukala “onongi ononkhuavo,” mbuhalingi onthele “yotyunda otyitutu” tya vana mavakatumina nae. (João 10:16; Luc. 12:32) Ovalanduli va Kristu kavaimbukile ovikundyi ovio vivali alo Ouhamba wavialekua mo 1914.

16 Jesus ankho upondola okupopila ovalongwa vae ovipuka ovinyingi, puetyi ankho ekahi navo pano pohi. Mahi ankho utyii okuti kamavetyivili okuvinoñgonoka. (João 16:12) Tyotyili, enoñgonoko enyingi konthele Youhamba wa Huku, liaholololwa momuvo wo no apostolu. Mahi, nkhele ankho omuvo kaunehikepo opo enoñgonoko likale enyingi.

Enoñgonoko Liotyotyili Liakala Enyingi “Komuvo Wonthyulilo”

17. Oityi tuna okulinga opo tunoñgonoke otyili konthele Youhamba wa Huku? Mahi oityi vali tyesukisa?

17 Jeova walaa Daniele okuti mokueenda “kuomuvo wonthyulilo,” ovanyingi “mavekewovolola, iya enoñgonoko liotyotyili” konthele yehando lia Huku, malikakala enyingi. (Dan. 12:4) Vana vahanda enoñgonoko olio, vena okulinga ononkhono opo velivase. Omukanda umwe upopia okuti ondaka yo Hebreu yapitiyua, “mavekewovolola,” yava olusoke luomunthu ulilongesa nawa-nawa omukanda auho. Namphila tulilongesa nawa Ombimbiliya, katunoñgonoka nawa otyili konthele Youhamba wa Huku, inkha Jeova ketukuatesako.—Tanga Mateus 13:11.

18. Oñgeni vokuna onthilo na Jeova valekesile okuti vena ekolelo nomutima weliola?

18 Ngetyi Jeova ahololola katutu-katutu otyili konthele Youhamba wa Huku momanima atetekela ko 1914, tupu matualako okulinga ngotyo alo konthyulilo. Ngetyi Ovikapitulu 4 no 5 viomukanda ou mavilekesa, momanima 100 okualamba, ovanthu va Huku vapilulula enoñgonoko liavo ovikando ovinyingi. Okuti otyo tyilekesa okuti Jeova ankho kekahi nokuvekuatesako? Au! Ukahi nokuvekuatesako. Omokonda yatyi? Omokonda vokuna onthilo na Jeova, vena ovituwa vivali oe ehole, ekolelo nomutima weliola. (Heb. 11:6; Tia. 4:6) Ovaumbili va Jeova vena ekolelo liokuti omilao aviho vikahi Mondaka ya Huku, mavifuisuapo. Valekesa okuti vena omutima weliola, tyina vetavela okuti kavanoñgonokele nawa oñgeni omilao ovio mavifuisuapo. Omutima weliola, otyituwa tyalekeswa nawa Momutala Womulavi 1 ya Tyitalale yo 1925, monthele yati: “Onthue tutyii okuti Tatekulu oe muene ulihangununa, nokuti mahangununa Ondaka yae kovanthu vae, monkhalelo yae yaviuka no momuvo wae muene.”

“Tatekulu . . . mahangununa Ondaka yae kovanthu vae, monkhalelo yae yaviuka no momuvo wae”

19. Oityi Jeova ekahi nokuyeka tunoñgonoke? Omokonda yatyi?

19 Etyi Ouhamba wa Huku wavialekua mo 1914, ovanthu va Huku ankho vena vala enoñgonoko lihehi lio ñgeni omaulo Ouhamba oo maafuisuapo. (1 Cor. 13:9, 10, 12) Mokonda tuhanda omilao via Huku vifuisuepo, pamwe tusoka monkhalelo yapenga. Mokueenda kuomanima, tuaimbuka otyili tyikahi mo Mutala Womulavi wapopiua mo palagrafu 18. Onthele oyo yati: “Ngoti otyo otyipuka tyaviuka tuna okulandula. Katupondola okunoñgonoka eulo, alo lifuisuapo ine alo tyina likahi nokufuisuapo.” Pahe mokonda tukahi umwe mononthiki mbahulilila, omaulo omanyingi Ouhamba wa Huku afuiswapo ine ekahi nokufuisuapo. Mokonda ovanthu va Huku veliola omutima nokuhanda okuviyulwa, Jeova ukahi nokuyeka enoñgonoko lietu konthele yevangelo liae, lilifuilepo. Enoñgonoko liotyotyili lialinga enyingi!

Omapiluluko Konthele Yenoñgonoko Alola Ovanthu va Huku

20, 21. Oñgeni omapiluluko konthele yenoñgonoko alolele Ovakristau votete?

20 Tyina Jeova aviukisa enoñgonoko lietu konthele yotyili, tyilola onkhalelo yomutima wetu. Okuti ekolelo nomutima weliola, mavitulundu okutavela omapiluluko? Otyo tyalolele Ovakristau pomuvo wo no apostolu. Mongeleka, soka ñgeno ove Umukristau omu Judeu pomuvo opo. Una onthilo onene Novitumino Viapelwe Moisesi, nokuapanda epingo lielongo liove. Pahe utambula omukanda watunda ko apostolu Paulu, upopia okuti Ovitumino ovio kavilandulwa vali, nokuti Jeova wayekapo ova Isilayeli kokutyitwa. Pelongo olio wapingiya-po o Isilayeli ya Huku, ovalembulwa ova Judeu no no Sindiyu. (Rom. 10:12; 11:17-24; Gál. 6:15, 16; Col. 2:13, 14) Ñgeno walinga ñgeni?

21 Ovakristau vomutima weliola, vetavela etyi Paulu apopia, iya Jeova evekanena nawa. (Atos 13:48) Vakuavo vanumanene nomapiluluko oo, mokonda ankho vahanda okukakatela menoñgonoko liavo muene. (Gál. 5:7-12) Inkha kavapilululile olusoke luavo, ñgeno vapumbwa okukatumina kumwe na Kristu.—2 Ped. 2:1.

22. Oñgeni ove ulitehelela tyina enoñgonoko lietu konthele Yehando lia Huku likahi nokuyandyululwa?

22 Momanima okualamba, Jeova ukahi nokupilulula enoñgonoko lietu konthele Youhamba wae. Mongeleka, wetukuatesako okuimbuka vali nawa onalupi vana mavakatuminwa Mouhamba wa Huku mavayapulwa ku vana vehesukile, ngonongi mbupungwa kovinkhombo. Tupu, ukahi nokutulongesa onalupi ombalulo yo 144.000 maituukiswa, oityi omalekeso Ouhamba Jesus apopia alekesa, no nalupi omulembulwa wahulililako matutiliswa nomuenyo wo keulu. d Okuti ove utavela omalongeso oo? Okuti apameka ekolelo liove? Weetala ngatyina elekeso liokuti Jeova utualako okulongesa ovanthu vae vomutima weliola? Onondonga mambulandulako momukanda ou, mambupameka onthumbi yove yokuti Jeova ukahi nokuhololola katutu-katutu evangelo liae ku vana vena onthilo nae.

a Enyina lia Huku liatunda mondaka yo Hebreu ihangununa okuti “okukala.” Enyina lia Jeova lilekesa okuti oe Ufuisapo omilao viae. Tala okakasa kati “Etyi Enyina lia Huku Lihangununa,” no Okapitulu 4.

b Namphila omuvo oo, hono ngoti omunyingi, tuna okuhinangela okuti ovanthu kohale ankho vakalako omuvo omunyingi. Tunde pu Andau alo pu Abraiau, ovanthu vekuana vala vakaleleko omuvo welivasa no wavakuavo. Omuvo womuenyo wa Andau welivasile no wa Lameke, he ya Noe. Wa Lameke welivasile no wa Sem, omona wa Noe. Wa Sem welivasile no wa Abraiau.—Gên. 5:5, 31; 9:29; 11:10, 11; 25:7.

c Ondaka “Satanasi” tyina ipopia konthele yomunthu, imoneka ovikando 18 Movihonekwa vio Hebreu. Mahi, “Satanasi” imoneka ovikando vilamba po 30 Movihonekwa vio Vakristau mo Gregu. Ovihonekwa vio Hebreu kavipopi unene Satanasi, vipopia vali unene oñgeni Mesiya maimbukwa. Etyi Mesiya eya, oe wahololola nawa Satanasi, otyo apopilwa unene Movihonekwa vio Vakristau mo Gregu.

d Opo ulilongese vali omapiluluko amwe konthele yenoñgonoko, tala ononthele mambulandulako mbo Mutala Womulavi: 15 de Outubro de 1995, pomafo 23-28; 1 ya Kupupu yo 2008, pomafo 24-28; 15 ya Kakwenye yo 2008, pomafo 25-29; 15 ya Kakwenye yo 2013, pomafo 15-20.