Xeen tiʼ baʼax ku taasik

Xeen tu cuadroil baʼax ku taasik

XOOK 3

Jéeobaeʼ ku tsʼáaik ojéeltbil baʼax u tukultmaj u beetik

Jéeobaeʼ ku tsʼáaik ojéeltbil baʼax u tukultmaj u beetik

TEʼ XOOKAʼ YAAN K-ILIK

Jéeobaeʼ jujunpʼíitil u tsʼáaik ojéeltbil baʼax ken u beete

1, 2. ¿Bix úuchik u tsʼáaik kʼaj óoltbil Jéeoba baʼax u tukultmaj u beetik yoʼolal wíinik?

 LE TAATATSILOʼOB u yaabiltmaj u paalaloʼoboʼ ku múul tsikbaloʼob tiʼ baʼaloʼob yaan yil yéetel le familiaoʼ. Baʼaleʼ ku kanáantkoʼob bukaʼaj baʼaloʼob ken u tsikbaltoʼob tu yéeteloʼob. Ku tsolkoʼob tiʼob chéen le baʼaxoʼob jeʼel u páajtal u naʼatkoʼoboʼ.

2 Jéeoba xaneʼ jujunpʼíitil úuchik u tsʼáaik ojéeltbil baʼax u tukultmaj u beetik yoʼolal wíinik. Yéetel tu beetaj teʼ kʼiinoʼob tu yilaj maas maʼaloboʼ. Koʼox ilik bix úuchik u bin u tsʼáaik ojéeltbil u jaajil yoʼolal u Reinooʼ.

¿Baʼaxten kʼaʼabéetchaj le Reinooʼ?

3, 4. ¿Tu destinartaj wa Jéeoba bix kun tsʼoʼokol tiʼ wíinik? Tsole.

3 Tu káajbaleʼ Jéeobaeʼ maʼ u tukultmaj kaʼach u tsʼáaik Cristo u beet u Reyiliʼ. ¿Baʼaxten? Tumen maʼ u destinarmaj bix kun tsʼoʼokol tiʼ wíinikiʼ, baʼaxeʼ tu tsʼáaj u páajtalil tiʼ cada máak u yéeyik baʼax ken u beete. Letiʼeʼ tu yaʼalaj tiʼ Adán yéetel Eva: «Yaʼabchajak a paalaleʼex; chupeʼex le yóokʼol kaaboʼ, méekʼtáanteʼex xan» (Gén. 1:28). Tu yaʼalaj xan tiʼob baʼax unaj u beetkoʼob yéetel baʼax maʼ (Gén. 2:16, 17). Adán yéetel Evaeʼ jeʼel u páajtal kaʼach u yéeyik u beetoʼob baʼax maʼalobeʼ. Wa letiʼob yéetel u paalaloʼob ka u beetoʼob kaʼacheʼ, maʼ kun kʼaʼabéetchajal u tsʼaʼabal Cristo u beet u Reyil utiaʼal ka béeyak le baʼax u tukultmaj Diosoʼ. Bejlaʼa chuup kaʼach le Luʼum yéetel máakoʼob minaʼan u kʼebanoʼob yéetel ku adorartikoʼob Jéeobaeʼ.

4 Kex Satanás, Adán yéetel Eva tu tsʼáajubaʼob tu contra Jéeobaeʼ, leloʼ maʼ tu beetaj u kʼexpajal baʼax u tukultmaj utiaʼal le Luʼumaʼ: u chuʼupul yéetel máakoʼob minaʼan u kʼebanoʼob. Baʼaxeʼ chéen tu kʼexaj le bix ken u béeykuntiloʼ. Le baʼax u tukultmaj Jéeobaoʼ maʼ bey jeʼex junpʼéel tren ku bin chéen tiʼ junpʼéeliliʼ tuʼux yéetel jeʼel u páajtal u jóoʼsaʼal teʼ bej tuʼux ku binoʼ. Ken u tukult Jéeoba u beetik wa baʼaxeʼ mix baʼal yéetel mix máak jeʼel u páajtal u beetik maʼ u béeykuntikeʼ (xok Isaías 55:11). Wa ku kʼaʼatal le bej tuʼux ku binoʼ ku chʼaʼik yaanal bej u bise (Éxo. 3:14, 15, TNM). a Le ken u yil maʼalobeʼ ku tsʼáaik u yojéelt le máaxoʼob meyajtik bix ken u beetiloʼ.

5. ¿Baʼax tu beetaj Jéeoba yoʼolal le baʼax úuch Edenoʼ?

5 Yoʼolal le baʼax úuch Edenoʼ, Jéeobaeʼ tu chʼaʼtuklaj u tsʼáaik junpʼéel Reino (Mat. 25:34). Desde teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ káaj u yeʼesik baʼax kun meyajtiʼ utiaʼal u salvartik wíinik yéetel bix ken u yutskíintil le baʼax tu kʼaskúuntaj Satanás le ka tu tsʼáajuba tu contra u gobiernooʼ (Gén. 3:14-19). Kex beyoʼ maʼ tu yaʼalaj jach bix ken u tsʼáa le Reinooʼ.

Jéeobaeʼ káaj u yeʼesik bix ken u tsʼáa le Reinooʼ

6. ¿Baʼax tu yaʼalaj Jéeoba ken u tsʼáae?, baʼaleʼ ¿baʼax maʼ tu tsoliʼ?

6 Teʼ yáax profecíaoʼ Jéeobaeʼ tu yaʼalaj yaan u tsʼáaik junpʼéel «chʼiʼibal» kun púuʼchaʼatik u pool le kaanoʼ (xok Génesis 3:15). Baʼaleʼ teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ maʼ tu yaʼalaj máax u chʼiʼibal le koʼolel yéetel máax u chʼiʼibal le kaanoʼ. Máan kex dos mil jaʼaboʼob ka káaj u yeʼesik bix kun béeytal le baʼax u yaʼalmoʼ. b

7. ¿Baʼaxten yéeyaʼab Abrahán, yéetel baʼax k-kanik tiʼ leloʼ?

7 Ka máan kʼiineʼ Jéeobaeʼ tu yéeyaj Abrahán utiaʼal u yantal le chʼiʼibal ichil u paalaloʼoboʼ. Tumen letiʼeʼ ‹tu beetaj baʼax ku yaʼalik Jéeoba› (Gén. 22:18). Lelaʼ ku kaʼansiktoʼoneʼ Jéeobaeʼ chéen tiʼ le máaxoʼob yaabiltmil ku yaʼalik baʼax u tukultmaj u beetkoʼ (xok Salmo 25:14).

8, 9. ¿Baʼax tu yaʼalaj Jéeoba tiʼ Abrahán yéetel tiʼ Jacob yoʼolal le Chʼiʼibaloʼ?

8 Le ka tʼaʼan Abrahán tumen juntúul angeleʼ, tsʼaʼab u yojéelteʼ le chʼiʼibaloʼ yaan u taal bey wíinikeʼ (Gén. 22:15-17; Sant. 2:23). Baʼaleʼ ¿bix kun púuʼchaʼatbil u pool le kaan tumen chéen juntúul wíinikoʼ? ¿Máax ku chíikbesik le kaanoʼ? Le kʼáatchiʼobaʼ jujunpʼíitil úuchik u bin u núukaʼaloʼob.

9 Jéeobaeʼ tu yaʼaleʼ le chʼiʼibaloʼ yaan u chíikpajal ichil u paalal Jacob, u yáabil Abrahán. Jacobeʼ juntúul máak jach tu tsʼáaj u fe tiʼ Dios (Gén. 28:13-22). Jéeobaeʼ tu nuʼuktaj Jacob utiaʼal ka u yaʼaleʼ le chʼiʼibaloʼ yaan u taal ichil u paalal Judá. Jacobeʼ tu yaʼalaj xaneʼ yaan u tsʼaʼabal junpʼéel «jalaʼach xóolteʼ» tiʼ le chʼiʼibaloʼ, lelaʼ ku yeʼesik le páajtalil kun tsʼaabiltiʼoʼ yéetel tu yaʼaleʼ «bíin uʼuyajtʼantaʼak» tumen tuláakal kaajoʼob (Gén. 49:1, 10). Yéetel le tʼaanoʼobaʼ Jéeobaeʼ tu tsʼáaj ojéeltbileʼ le chʼiʼibaloʼ yaan u beetik u reyil.

10, 11. ¿Baʼaxten Jéeobaeʼ tu tsʼáaj u yojéelt David yéetel Daniel baʼax ku tuklik u beetik?

10 Kex seiscientos cincuenta jaʼaboʼob kíimik Judaeʼ, Jéeobaeʼ tu yaʼalaj tiʼ rey David uláakʼ baʼaloʼob yaan yil yéetel le baʼax u tukultmaj u beetkoʼ. Davideʼ tiʼ u taal kaʼach tu chʼiʼibal Judaeʼ. Jéeobaeʼ tu yaʼaleʼ Davideʼ «juntúul xiib uts [...] yanil» tu táan (1 Sam. 13:14; 17:12; Bax. 13:22). Tumen jach tu kʼubaj u yóol tiʼ Jéeobaeʼ, aʼalaʼabtiʼeʼ juntúul tiʼ u paalaleʼ yaan u gobernar utiaʼal mantatsʼ (2 Sam. 7:8, 12-16).

11 Kex quinientos jaʼaboʼob kuxlak Davideʼ, Jéeobaeʼ tu nuʼuktaj profeta Daniel utiaʼal ka u yaʼal baʼax jaʼabil ken chíikpajak le Mesíasoʼ wa le máax «junpáaykuntaʼanoʼ» (Dan. 9:25). ¿Baʼaxten tu yaʼalaj Jéeoba tiʼ Daniel baʼax u tukultmaj? Tumen «jach u yaabiltmaj». Letiʼeʼ jach ku beetik baʼax ku yaʼalik Jéeoba yéetel chúukaʼan u yóol u meyajte (Dan. 6:16; 9:22, 23).

12. ¿Baʼax aʼalaʼab tiʼ Daniel ka u beete yéetel baʼaxten?

12 Kex Jéeoba tu nuʼuktaj u profetaʼob, jeʼex Daniel, utiaʼal ka u tsʼíibtoʼob yaʼab baʼaxoʼob yaan yil yéetel le Chʼiʼibal wa le Mesíasoʼ, teʼ kʼiinoʼob jeʼeloʼ láayliʼ maʼ kʼuchuk u kʼiinil u jach naʼataʼal le baʼax tu tsʼíibtoʼoboʼ. Jeʼex le ka tsʼaʼab u yil Daniel u kʼiinil u káajal u meyaj u Reino Dios teʼ kaʼanoʼ aʼalaʼabtiʼ ka u sellarte, lelaʼ ku yeʼesikeʼ mix máak kun naʼatik tak ken kʼuchuk le kʼiin u tukultmaj Jéeobaoʼ. Le ken kʼuchuk le kʼiin jeʼeloʼ le máaxoʼob meyajtik Jéeobaoʼ yaan «u yaʼabkuntkoʼob u kʼaj óolaloʼob» tiʼ le jaajoʼ (Dan. 12:4).

Jéeobaeʼ tu nuʼuktaj máakoʼob jeʼex Daniel utiaʼal ka u tsʼíibtoʼob baʼaloʼob yaan yil yéetel le Reinooʼ

Jesuseʼ tu maas chíikbesaj le baʼax u tukultmaj Diosoʼ

13. 1) ¿Máax le Chʼiʼibal aʼalaʼanoʼ? 2) ¿Baʼax maas naʼataʼab yoʼolal u profecíail Génesis 3:15 le ka káaj u kʼaʼaytaj Jesusoʼ?

13 Jéeobaeʼ tu yeʼeseʼ Jesuseʼ letiʼe Chʼiʼibal aʼalaʼanoʼ yéetel letiʼ ken u beet u Reyil jeʼex u yaʼalmil tiʼ Davidoʼ (Luc. 1:30-33; 3:21, 22). Le ka káaj u kʼaʼaytaj Jesuseʼ maas naʼataʼab le baʼax u tukultmaj u beetik Diosoʼ. Le baʼax tu beetoʼ bey jeʼex ka juulnak le Kʼiin tuʼux éeʼjochʼeʼenoʼ (Mat. 4:13-17). Jeʼex juntéenjeakileʼ Jesuseʼ tu yaʼaleʼ le «kaan» ku yaʼalik Génesis 3:14 yéetel 15, letiʼe Kʼaasilbaʼaloʼ, juntúul «j-kíimsaj wíinik» yéetel «u taatail le tuusoʼ» (Juan 8:44). Tiʼ junpʼéel náay tu tsʼáaj u yil apóstol Juaneʼ, Jesuseʼ tu yaʼaleʼ «le úuchben kaanoʼ» letiʼe «ku yaʼalaʼal Kʼaasilbaʼal wa Satanás tiʼoʼ» (xok Apocalipsis 1:1; 12:9). c Jesús, le Chʼiʼibal aʼalaʼanoʼ, tu yeʼesaj xan tiʼ Juan bix ken u xuʼulsil tiʼ Satanás, jeʼex aʼalaʼabik tu jardinil Edén tumen Jéeobaoʼ (Apo. 20:7-10).

14-16. ¿Láaj naʼataʼab wa tumen le disipuloʼob teʼ yáax siglo le baʼax tu yaʼalaj Jesús yoʼolal le Reinooʼ? Tsole.

14 Jeʼex t-ilaj tu yáax xookil le libroaʼ, Jesuseʼ yaʼab u téenel tʼaanaj tiʼ le Reinooʼ. Baʼaleʼ yaan kʼiineʼ maʼ tu láaj tsolaj tiʼ u disipuloʼob le baʼaxoʼob taak u yojéeltikoʼob tu yoʼolaloʼ. Yaan tak jujunpʼéel tiʼ le baʼaxoʼob tu yaʼalaj Jesús yoʼolal le Reinooʼ máan yaʼab jaʼaboʼob ka káaj u naʼataʼal tumen u disipuloʼob. Koʼox ilik jujunpʼéeliʼ.

15 Tu jaʼabil 33 tiʼ le yáax siglooʼ Jesuseʼ tu yaʼaleʼ le máaxoʼob kun gobernar tu yéetel teʼ kaʼanoʼ way Luʼum kun yéeybiloʼobeʼ. Le ken tsʼoʼokok u kíimloʼobeʼ yaan u kaʼa kuxkíintaʼaloʼob utiaʼal ka xiʼikoʼob tu yiknal. Baʼaleʼ u disipuloʼobeʼ maʼ tu séeb naʼatoʼob le baʼax tu yaʼaloʼ (Dan. 7:18; Juan 14:2-5). Junpʼéel kettʼaan tu yaʼalaj xan teʼ jaʼab jeʼeloʼ, tu yeʼeseʼ le ken suunak teʼ kaʼanoʼ maʼ kun séeb tsʼaabil u beet u Reyil (Mat. 25:14, 19; Luc. 19:11, 12). Le disipuloʼoboʼ maʼ tu naʼatoʼob lelaʼ, le oʼolal ka tsʼoʼok u kaʼa kuxtal Jesuseʼ tu kʼáatoʼobtiʼ: «¿Yaan wa a jel tsʼáaik u Reino Dios tu luʼumil Israel teʼ kʼiinoʼobaʼ?». Baʼaleʼ Jesuseʼ maʼ tu tsolajtiʼob u maasil yoʼolal le Reinooʼ (Bax. 1:6, 7). Letiʼeʼ tu kaʼansaj xaneʼ yaan «uláakʼ tamanoʼob» maʼ táakaʼanoʼob ichil u «chan múuchʼ taman[oʼob]» kun reinaroʼob tu yéeteloʼ (Juan 10:16; Luc. 12:32). U disipuloʼob Cristoeʼ maʼ tu jáan naʼatoʼob máaxoʼob le kaʼa jaats tamanoʼoboʼ. Lelaʼ máan yaʼab jaʼaboʼob ka tu naʼatoʼob.

16 Jesuseʼ yaʼab baʼaloʼob jeʼel u páajtal kaʼach u yaʼalik tiʼ u disipuloʼobeʼ, baʼaleʼ u yojel maʼ ken u láaj naʼatoʼob (Juan 16:12). U jaajileʼ teʼ yáax siglooʼ, yaʼab baʼaxoʼob tsolaʼab yoʼolal le Reinooʼ, baʼaleʼ yaʼab baʼax maʼ naʼataʼabiʼ tumen maʼ kʼuchuk u kʼiinil u yojéeltaʼal u maasil tu yoʼolaliʼ.

Tu tsʼook kʼiinoʼobeʼ yaan u maas kʼaj óoltaʼal u jaajil

17. ¿Baʼax unaj k-beetik utiaʼal k-naʼatik u jaajil yoʼolal le Reinooʼ, baʼaleʼ baʼax uláakʼ kʼaʼabéettoʼon utiaʼal k-naʼatik?

17 Jéeobaeʼ tu yaʼalaj tiʼ Danieleʼ tu tsʼook kʼiinoʼobeʼ yaʼab máakoʼob kun máan u kaxtoʼob u jaajil, bey túunoʼ yaan u maas naʼatkoʼob baʼax u tukultmaj u beetik (Dan. 12:4). Le máaxoʼob u kʼáat u naʼatoʼob u jaajiloʼ kʼaʼabéet u tsʼáaik u yóol u kaxtoʼob. Junpʼéel diccionario ku tsolik u tʼaaniloʼob le Bibliaoʼ ku yaʼalikeʼ le tʼaan hebreo ku suʼutul ‹táan u kaxtikoʼoboʼ› ku tsʼáaik naʼatbil u xakʼalxoktaʼal yéetel u naʼataʼal tubeel junpʼéel libro. Kex jeʼel bukaʼaj ka k-sen xok le Bibliaoʼ, wa maʼ tu yáantkoʼon Jéeobaeʼ maʼ ken k-naʼat le baʼax ku yaʼalik yoʼolal le Reinooʼ (xok Mateo 13:11).

18. ¿Bix úuchik u yeʼesik fe yéetel kabal óolal le máaxoʼob meyajt Jéeoba úuchjeakiloʼ?

18 Táanil tiʼ 1914, Jéeoba Dioseʼ jujunpʼíitil úuchik u tsʼáaik kʼaj óoltbil u jaajil yoʼolal le Reinooʼ, teʼ tu tsʼook kʼiinoʼobaʼ bey xan u beetkoʼ. Teʼ xook 4 yéetel 5 tiʼ le libroaʼ yaan k-tʼaan tiʼ bix úuchik u kʼexik jujunpʼéel baʼaxoʼob ku naʼatik kaʼach u kaajal Dios tu yáamil cien jaʼaboʼob. ¿U kʼáat wa túun u yaʼal maʼ áantaʼaboʼob tumen Jéeobaiʼ? Maʼatech. Letiʼeʼ jach tu yáantoʼob. ¿Baʼaxten k-aʼalik leloʼ? Tumen letiʼobeʼ tu yeʼesoʼob kaʼapʼéel jatsʼuts modos ku yaʼalik Jéeoba ka eʼesaʼak: fe yéetel kabal óolal (Heb. 11:6; Sant. 4:6). Le máaxoʼob meyajtik Jéeobaoʼ ku creertikoʼob jach yaan u béeytal tuláakal le baʼaxoʼob ku yaʼalik le Bibliaoʼ. Tsʼoʼoleʼ ku yeʼeskoʼob kabal óolal le ken u yaʼaloʼob maʼ maʼalob bix úuchik u naʼatkoʼob kaʼach bix kun béeytal le baʼaxoʼob u yaʼalmaj Jéeobaoʼ. Lelaʼ bey u yeʼesik le revista Watch Tower, 1 tiʼ marzo tiʼ 1925, ku yaʼalik: «Toʼoneʼ k-ojleʼ chéen Yuumtsil jeʼel u páajtal u tsolik baʼax ku yaʼalik u Tʼaaneʼ, chéen letiʼ kun tsolik tubeel tiʼ u kaajal teʼ kʼiin ku tuklik maʼaloboʼ».

«Chéen Yuumtsil jeʼel u páajtal u tsolik baʼax ku yaʼalik u Tʼaan [...] tiʼ u kaajal teʼ kʼiin ku tuklik maʼaloboʼ»

19. ¿Baʼax tsʼoʼok u yáantkoʼon Jéeoba k-naʼate, yéetel baʼaxten?

19 Le ka káaj u meyaj le Reino tu jaʼabil 1914, le máaxoʼob meyajtik Diosoʼ chéen junpʼíit baʼax tsʼoʼok u naʼatkoʼob yoʼolal bix kun láaj béeytal le profecíaʼob ku tʼaanoʼob tiʼ le Reinooʼ (1 Cor. 13:9, 10, 12). Tumen jach taak u yilkoʼob bix kun béeytaloʼobeʼ, yaan kʼiineʼ yaanal bix úuchik u tsolkoʼob. Baʼaleʼ jeʼex máanik le jaʼaboʼoboʼ tu yiloʼob maʼalob le baʼax aʼalaʼab teʼ revista Watch Tower tsʼoʼok k-yáax aʼalikoʼ, tu yaʼalaj: «Le profecíaoʼ chéen yaan u kʼuchul naʼatbil tubeel ken tsʼoʼokok u béeytal, wa le táan u béeytaloʼ». Teʼ tu tsʼook kʼiinoʼobaʼ yaʼab tiʼ le profecíaʼoboʼ tsʼoʼok u béeytaloʼob yéetel yanoʼobeʼ táan u béeytaloʼob. Le máaxoʼob meyajtik Diosoʼ kabal u yóoloʼob yéetel u kʼáat u beetoʼob baʼax uts tu tʼaan Jéeoba, le oʼolal tsʼoʼok u yáantaʼaloʼob utiaʼal ka u naʼatoʼob tubeel bix kun béeytal baʼax u tukultmaj u beetik. Teʼ kʼiinoʼobaʼ tsʼoʼok u maas kʼaj óoltaʼal u jaajil.

Le ken jel tsoʼolok junpʼéel baʼal yáax tsolaʼan

20, 21. ¿Baʼax tu beetaj jujuntúul sukuʼunoʼob teʼ yáax siglo le ka jel tsoʼol jujunpʼéel tiʼ le baʼaxoʼob yáax tsolaʼanoʼ?

20 Le ken áantaʼakoʼon tumen Jéeoba k-maas naʼat junpʼéel baʼaleʼ, ku yeʼesik jach baʼax yaan t-puksiʼikʼal. ¿K-kʼamik wa yéetel fe bey xan yéetel kabal óolal le baʼax ku jel tsoʼololtoʼonoʼ? Le cristianoʼob teʼ yáax siglooʼ kʼaʼabéetchaj u beetkoʼob beyoʼ. Koʼox aʼalikeʼ techeʼ judíoech. Jach a kʼubmaj a wóol tiʼ u Ley Moisés yéetel kiʼimak a wóol tiaʼanech ichil le kaaj yéeyaʼanoʼ. Baʼaleʼ apóstol Pabloeʼ ku túuxtik jujunpʼéel cartaʼob tuʼux ku yaʼalikeʼ tsʼoʼok u xuʼulul u meyaj u Ley Moisés, Jéeobaeʼ tsʼoʼok u xuʼulul u kʼamik Israel bey u kaajaleʼ yéetel tsʼoʼok u yéeyik judíoʼob yéetel j-táanxel luʼumiloʼob utiaʼal ka ookkoʼob ichil u túumben kaajal (Rom. 10:12; 11:17-24; Gal. 6:15, 16; Col. 2:13, 14). ¿Baʼax jeʼel a beetkeʼ?

21 Le máaxoʼob kabal u yóoloʼoboʼ tu kʼamoʼob le baʼax tu yaʼalaj Pablooʼ, le oʼolal bendecirtaʼaboʼob tumen Jéeoba (Bax. 13:48). Baʼaleʼ yanoʼobeʼ maʼ tu kʼamoʼobiʼ, seguernaj u kaʼanskoʼob le baʼax yáax tsolaʼanoʼ (Gal. 5:7-12). Chéen baʼaleʼ wa maʼ u kʼexik bix u tuukuloʼob kaʼacheʼ yaan u peʼertikoʼob u páajtalil u múul gobernaroʼob yéetel Cristo (2 Ped. 2:1).

22. ¿Bix unaj k-ilik le baʼaxoʼob tsʼoʼok u jel tsoʼolol yaan yil yéetel le Reinooʼ?

22 Teʼ kʼiinoʼob xanaʼ Jéeobaeʼ tsʼoʼok u yáantkoʼon k-maas naʼat jujunpʼéel baʼaloʼob yoʼolal le Reinooʼ. Tsʼoʼok u yáantkoʼon k-naʼat baʼax kʼiin ken jaʼatsak le máaxoʼob u kʼáatoʼob kuxtal yáanal le Reino tiʼ le máaxoʼob maʼ u kʼáatoʼoboʼ. Lelaʼ yaan u beetaʼal ken jaʼatsak le tamanoʼob tiʼ le chivoʼoboʼ. Tsʼoʼok xan u kaʼansiktoʼon baʼax kʼiin ken chúukpajak le 144,000 yéeyaʼanoʼoboʼ, baʼax u kʼáat u yaʼal le kettʼaanoʼob tu yaʼalaj Jesús yoʼolal le Reinooʼ yéetel baʼax kʼiin ken bisaʼak kaʼan u yalab tiʼ le yéeyaʼanoʼoboʼ. d ¿Baʼax ken k-beet yoʼolal le túumben kaʼansajoʼobaʼ? ¿Yaan wa u muʼukʼaʼankúuntik k-fe? ¿Yaan wa k-ilik bey Jéeoba kaʼansiktoʼoneʼ? Le baʼax ken u tsol le libroaʼ yaan u yáantkoʼon k-naʼateʼ Jéeobaeʼ táan u yáantik le máaxoʼob meyajtik utiaʼal ka u naʼatoʼob jujunpʼíitil le baʼaxoʼob u tukultmaj u beetkoʼ.

a U kʼaabaʼ Dioseʼ ku taal tiʼ junpʼéel tʼaan ich hebreo u kʼáat u yaʼal «letiʼ beetik u yúuchul». Le kʼaabaʼ Jéeobaoʼ ku yeʼesikeʼ ku béeykuntik tuláakal baʼax ku yaʼalik. Ilawil le cuadro ku kʼaabaʼtik «Le baʼax u kʼáat u yaʼal u kʼaabaʼ Diosoʼ».

b Kex bejlaʼa yaʼab jaʼaboʼob u yuʼubaʼaleʼ, unaj u kʼaʼajaltoʼoneʼ le máakoʼob úuchjeakiloʼ maas ku xáantal u kuxtaloʼob. Adaneʼ kuxlaj tak tu kʼiiniloʼob Lamek, u taata Noé. Lamekeʼ kuxlaj tak tu kʼiiniloʼob Sem, u hijo Noé. Sem xaneʼ kuxlaj tak tu kʼiiniloʼob Abrahán (Gén. 5:5, 31; 9:29; 11:10, 11; 25:7).

c Le kʼaabaʼ Satanasoʼ 18 u téenel ku chíikpajal ichil le Kiliʼich Tsʼíiboʼob ich Hebreooʼ yéetel maas tiʼ 30 u téenel teʼ Kiliʼich Tsʼíiboʼob ich Griegooʼ. Le Kiliʼich Tsʼíiboʼob ich Hebreooʼ maʼatech u sen tʼaan tiʼ Satanás, baʼaxeʼ maas yaʼab u téenel ku tʼaan tiʼ le Mesíasoʼ. Le ka taal le Mesíasoʼ tu chíikbesaj jach máax Satanás, lelaʼ bey u yeʼesik le Kiliʼich Tsʼíiboʼob ich Griegooʼ.

d Utiaʼal a wilik jujunpʼéel tiʼ le baʼaxoʼob tsʼoʼok u jel tsoʼololoʼ ilawil U Pʼíich Tulumil Kanan 15 tiʼ octubre tiʼ 1995 (ich español), táan juʼun 23-28; 15 tiʼ enero tiʼ 2008, táan juʼun 20-24; 15 tiʼ julio tiʼ 2008, táan juʼun 17-21; 15 tiʼ julio tiʼ 2013, táan juʼun 9-14.