Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

Shi kɛya he ni ato saneyitsei lɛ anaa yɛ lɛ

YITSO 4

Yehowa Wó Egbɛ́i lɛ nɔ Gojoo

Yehowa Wó Egbɛ́i lɛ nɔ Gojoo

YITSO NƐƐ MLI SANE

Nyɔŋmɔ webii lɛ kɛ woo ni sa hãa Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ

1, 2. Mɛɛ gbɛ nɔ New World Translation lɛ wóɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ nɔ gojoo?

 YƐ December 2, 1947, Jufɔ leebi ko ni hulu eje hɛrɛbii lɛ, nyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu akuu bibioo ko ni jɛ Betel yɛ Brooklyn, New York lɛ ŋɔ nitsumɔ wulu ko fɔ̃ amɛnɔ. Nitsumɔ lɛ kãaa shi akɔɔɔ, kɛ̃lɛ amɛtee nɔ amɛtsu, ni ehé amɛ afii 12 sɔŋŋ. Agbɛnɛ, yɛ Hɔgbaa, March 13, 1960 lɛ, amɛgbe Biblia hee ni amɛtsɔɔ shishi lɛ naa kwraa. Nyɔji etɛ sɛɛ yɛ June 18, 1960 lɛ, Nyɛminuu Nathan Knorr jie New World Translation of the Holy Scriptures naagbee fã lɛ kpo etsɔɔ mɛi ni eba kpee wulu ko yɛ Manchester, yɛ England lɛ, ni amɛná miishɛɛ waa. Eyɛ faŋŋ akɛ, nyɛminuu lɛ wie ehã mɛi fɛɛ ni eba kpee lɛ, ewie akɛ: ‘Ŋmɛnɛ gbi nɛɛ ji nyamɔ gbi kɛhã Yehowa Odasefoi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ!’ Nɔ kome ni sa kadimɔ waa yɛ nakai Biblia hee lɛ he ni hã anya he waa ji bɔ ni akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i tsu nii shii abɔ yɛ mli lɛ.

Ajie wɔ-Biblia ni ji New World Translation of the Christian Greek Scriptures lɛ kpo yɛ afi 1950 Theocracy’s Increase (Teokrase Nɔyaa) Kpee lɛ shishi (Abɛkugbɛ: Yankee Stadium, New York City; ejurɔgbɛ: Ghana)

2 Ajie Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ kɛjɛ Biblia shishitsɔɔmɔi pii amli. Shi Yehowa tsuji ni afɔ amɛmu lɛ te shi amɛwo ŋaa ni Satan tsɔ akɛ ebaagbe Nyɔŋmɔ gbɛ́i kwraa kɛjɛ adesai ajwɛŋmɔŋ lɛ. New World Translation ni ajie lɛ kpo nakai gbi lɛ hiɛkpamɔ wiemɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Nɔ ni sa kadimɔ waa yɛ Biblia shishitsɔɔmɔ nɛɛ mli ji Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ ni akɛwo egbɛhe ekoŋŋ lɛ.” Anɔkwa, New World Translation lɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i, Yehowa lɛ, tsu nii nɔ ni fa fe shii 7,000 sɔŋŋ. Kwɛ bɔ ni Biblia nɛɛ ewó wɔŋwɛi Tsɛ lɛ gbɛ́i ni ji Yehowa lɛ nɔ gojoo ehã!

3. (a) Mɛni wɔnyɛmimɛi lɛ yɔse yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he? (b) Te esa akɛ wɔnu 2 Mose 3:13, 14 lɛ shishi tɛŋŋ? (Kwɛmɔ akrabatsa “ Nɔ ni Nyɔŋmɔ Gbɛ́i lɛ Tsɔɔ.”)

3 Mra beaŋ afii lɛ amli lɛ, Biblia Kaselɔi lɛ yanu Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ shishi akɛ “Miji mɔ ni miji.” (2 Mose 3:14) No hewɔ lɛ, January 1, 1926 Buu-Mɔɔ lɛ kɛɛ akɛ: “Gbɛ́i Yehowa lɛ tsɔɔ akɛ mɔ ko ebɔɔɔ lɛ, . . . Mɔ ni bɛ shishijee ni ebɛ naagbee lɛ.” Kɛ̃lɛ, be ni mɛi ni tsɔɔ New World Translation lɛ shishi lɛ je amɛnitsumɔ lɛ shishi lɛ, no beaŋ lɛ Yehowa eye ebua ewebii lɛ ni amɛnu shishi akɛ egbɛ́i lɛ shishinumɔ yaa shɔŋŋ fe bɔ ni abɔɔɔ lɛ; nɔ ni etsɔɔ titri ji akɛ eji Nyɔŋmɔ ni toɔ eyiŋ ni etsuɔ he nii. Amɛná amɛle akɛ egbɛ́i Yehowa lɛ shishi ŋmiiŋmi ji “Ehãa Etsɔɔ.” Hɛɛ, lɛ ehã jeŋ muu lɛ fɛɛ kɛ ŋwɛibɔfoi kɛ adesai ba shihilɛ mli, ni ehãa esuɔmɔnaa nii kɛ eyiŋtoo baa mli. Shi mɛni kwraa hewɔ ehe hiaa waa ni awó Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ nɔ gojoo lɛ, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná mli gbɛfaŋnɔ?

Nyɔŋmɔ Gbɛ́i lɛ Hetsemɔ

4, 5. (a) Kɛ́ wɔsɔle akɛ “Ogbɛ́i lɛ he atse lɛ,” mɛni wɔbiɔ lɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ baatsɔ etse egbɛ́i lɛ he, ni mɛɛ be?

4 Yehowa miisumɔ ni awó egbɛ́i lɛ nɔ gojoo. Anɔkwa, eyiŋtoo titri ji ní etse egbɛ́i lɛ he; wɔnaa enɛ yɛ klɛŋklɛŋ nibimɔ ni yɔɔ Yesu sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli lɛ, ekɛɔ akɛ: “Ogbɛ́i lɛ he atse.” (Mat. 6:9) Kɛ́ wɔkɛɛ enɛ yɛ sɔlemɔ mli lɛ, mɛni wɔbiɔ ni efee?

5 Taakɛ wɔkase yɛ wolo nɛɛ Yitso 1 lɛ mli lɛ, “Ogbɛ́i lɛ he atse” lɛ ji Yesu sɔlemɔ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli nibimɔi etɛ lɛ ateŋ ekome ni kɔɔ Yehowa yiŋtoo lɛ he. Enyɔ ni eshwɛ lɛ ji: “Omaŋtsɛyeli lɛ aba. Afee nɔ ni osumɔɔ.” (Mat. 6:10) Belɛ, bɔ ni wɔsɔleɔ wɔbiɔ Yehowa koni ehã e-Maŋtsɛyeli lɛ aba ni afee esuɔmɔnaa nii lɛ, nakai nɔŋŋ wɔbiɔ lɛ koni ehã egbɛ́i lɛ he atse. Ni tsɔɔ akɛ, wɔmiibi Yehowa koni efee nɔ ko kɛjie ahorabɔi fɛɛ ni akɛba egbɛ́i lɛ nɔ kɛjɛ be ni atse atua yɛ Eden tɔ̃ɔ lɛ. Te Yehowa baahã sɔlemɔ tamɔ nɛkɛ hetoo ehã tɛŋŋ? Ekɛɛ akɛ: ‘Mafee migbɛ́i kpeteŋkpele ní abule yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ lɛ krɔŋkrɔŋ.’ (Ezek. 36:23; 38:23) Yehowa baatsɔ Harmagedon ta lɛ nɔ etse egbɛ́i lɛ he yɛ bɔɔnii fɛɛ ahiɛ be ni ejieɔ efɔŋfeemɔi fɛɛ yɛ shihilɛ mli lɛ.

6. Mɛni wɔ hu wɔbaafee kɛtse Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he?

6 Yɛ yinɔsane mli fɛɛ lɛ, Yehowa eŋmɛ gbɛ ni etsuji ená egbɛ́i lɛ hetsemɔ mli gbɛfaŋnɔ. Kɛ̃lɛ, wɔnyɛŋ wɔhã Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ afee krɔŋŋ fe bɔ ni eji lɛ. Gbɛ́i lɛ yɛ krɔŋkrɔŋ kɛmɔ shi momo. Belɛ, te wɔbaafee tɛŋŋ wɔtse he lɛ? Yesaia wie akɛ: ‘Nyɛbua Yehowa, Taiatsɛ lɛ, akɛ Mɔ Krɔŋkrɔŋ.’ Ni Yehowa diɛŋtsɛ wie yɛ ewebii lɛ ahe akɛ: “Amɛaahã migbɛ́i lɛ afee krɔŋkrɔŋ . . . , ni amɛaashe Israel Nyɔŋmɔ lɛ gbeyei.” (Yes. 8:13, Ga Biblia hee; Yes. 29:23) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔbu Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ akɛ esoro no kwraa ni enɔ kwɔ fe gbɛ́i krokomɛi fɛɛ, wɔkɛ bulɛ hã nɔ ni gbɛ́i lɛ damɔ shi kɛhã, ni wɔye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛbu gbɛ́i lɛ akɛ eyɛ krɔŋkrɔŋ lɛ, no tsɔɔ akɛ wɔmiitse Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he. Kɛ́ wɔyɔse Yehowa akɛ wɔ-Nɔyelɔ, ni wɔjɛ wɔtsuiŋ fɛɛ wɔye ewiemɔi anɔ lɛ, wɔkɛ no tsɔɔ akɛ wɔsheɔ egbɛ́i lɛ gbeyei ni wɔkɛ woo hãa egbɛ́i lɛ.—Abɛi 3:1; Kpoj. 4:11.

Asaa Amɛ Koni Amɛŋɔ Nyɔŋmɔ Gbɛ́i lɛ Amɛfɔ̃ Amɛnɔ ní Amɛwó nɔ Gojoo

7, 8. (a) Mɛni hewɔ be shwie mli dani Nyɔŋmɔ ŋmɛ ewebii lɛ gbɛ ni amɛŋɔ egbɛ́i amɛfɔ̃ amɛnɔ lɛ? (b) Mɛni wɔbaasusu he amrɔ nɛɛ?

7 Kɛjɛ afi 1870 afiiaŋ tɔ̃ɔ ni Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ beaŋ lɛ kɛ egbɛ́i lɛ bɔi nitsumɔ yɛ amɛwoji lɛ amli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, August 1879 Buu-Mɔɔ lɛ kɛ lala wolo ko, ni ji Songs of the Bride ni akala yɛ nakai afi lɛ nɔŋŋ mli lɛ tsĩ gbɛ́i Yehowa lɛ tã. Fɛɛ sɛɛ lɛ, etamɔ nɔ ni dani Yehowa ŋmɛ ewebii lɛ agbɛ koni amɛkɛ egbɛ́i krɔŋkrɔŋ lɛ afɔ̃ amɛnɔ ní mɛi fɛɛ ale lɛ, ekwɛ koni amɛshɛ taomɔ nii kɛhã hegbɛ ni nɔ bɛ nɛɛ he dã. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ esaa nakai mra beaŋ Biblia Kaselɔi lɛ koni amɛŋɔ egbɛ́i lɛ amɛfɔ̃ amɛnɔ?

8 Kɛ́ wɔkwɛ nibii ni tee nɔ yɛ afi 1800 afii lɛ naagbee gbɛ kɛ afi 1900 afii lɛ shishijee gbɛ lɛ, wɔnaa bɔ ni Yehowa ye ebua ewebii lɛ ni amɛnu anɔkwalei ni mli kã shi faŋŋ ni kɔɔ egbɛ́i lɛ he lɛ shishi jogbaŋŋ. Hã wɔsusu anɔkwalei nɛɛ amli etɛ he wɔkwɛ.

9, 10. (a) Mɛni hewɔ mra beaŋ Buu-Mɔɔ lɛ mli saji srɔtoi lɛ gbala jwɛŋmɔ kɛtee Yesu nɔ Titri lɛ? (b) Mɛɛ tsakemɔ ba kɛjɛ afi 1919 kɛbaa, ni mɛɛ nibii jɛ mli kɛba? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Bɔ ni Buu-Mɔɔ lɛ Ewó Nyɔŋmɔ Gbɛ́i lɛ nɔ Gojoo” lɛ hu.)

9 Klɛŋklɛŋ lɛ, Yehowa tsuji baná susumɔ ni ja yɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he hiaa waa hã lɛ he. Mra beaŋ Biblia Kaselɔi anɔkwafoi lɛ na kpɔ̃mɔnɔ gbɛjianɔtoo lɛ akɛ eji tsɔɔmɔ titri ni yɔɔ Biblia lɛŋ. No hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni bei pii lɛ, Buu-Mɔɔ lɛ gbala jwɛŋmɔ kɛtee Yesu nɔ lɛ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ afi mli ni abɔi Buu-Mɔɔ lɛ kalamɔ lɛ, atsĩ Yesu gbɛ́i lɛ tã yɛ mli toi nyɔŋma fe gbɛ́i Yehowa lɛ. March 15, 1976 Buu-Mɔɔ lɛ wie Biblia Kaselɔi lɛ amra beaŋ afii lɛ ahe akɛ, ‘amɛgbala jwɛŋmɔ kɛtee Yesu gbɛ́i lɛ nɔ tsɔ fe bɔ ni kulɛ esa akɛ amɛfee.’ Shi, be ni bei shwieɔ mli lɛ, Yehowa ye ebua amɛ ni amɛyɔse bɔ ni Biblia lɛ hãa anaa akɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ je agbo hã lɛ faŋŋ. Te no sa Biblia Kaselɔi lɛ anifeemɔi ahe ehã tɛŋŋ? Nakai Buu-Mɔɔ nɔŋŋ tsɔɔ mli akɛ, titri lɛ kɛjɛ afi 1919 lɛ nɔ kɛbaa lɛ, “amɛkɛ woo bɔi Mesia lɛ ŋwɛi Tsɛ, ni ji Yehowa lɛ hãmɔ fe tsutsu lɛ.” Anɔkwa, kɛjɛ afi 1920 kɛyashi afi 1929 pɛ lɛ, Buu-Mɔɔ lɛ tsĩ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ tã nɔ ni fa fe shii 6,500 sɔŋŋ.

10 Woo ni sa ni wɔnyɛmimɛi lɛ kɛhã gbɛ́i Yehowa lɛ hãa anaa faŋŋ akɛ amɛsumɔɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ waa. Taakɛ Mose ni hi shi yɛ blema lɛ fee lɛ, amɛkɛfee oti ni ma amɛhiɛ akɛ ‘amɛbaatsĩ Yehowa gbɛ́i lɛ tã loo amɛbaajaje amɛtsɔɔ.’ (5 Mose 32:3; Lala 34:3) Taakɛ awo shi yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, Yehowa hu yɔse suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛhã egbɛ́i lɛ, ni ena amɛ mɔbɔ.—Lala 119:132; Heb. 6:10.

11, 12. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔwoji lɛ tsake saji ni jeɔ kpo yɛ mli lɛ ahiɛ yɛ afi 1919 sɛɛ nɔŋŋ? (b) Mɛni no mli lɛ Yehowa gbalaa etsuji lɛ ajwɛŋmɔ kɛyaa nɔ lɛ, ni mɛni hewɔ?

11 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, anɔkwa Kristofoi lɛ ná nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo amɛdɛŋ lɛ he shishinumɔ ni ja. Afi 1919 sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, Yehowa mumɔ lɛ ye ebua nyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu ni nyiɛ nitsumɔ lɛ hiɛ lɛ ni amɛpɛi Yesaia gbalɛ lɛ mli. Kɛjɛ no sɛɛ lɛ, wɔwoji lɛ gbala jwɛŋmɔ kɛtee shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ titri agbɛnɛ. Mɛni hewɔ nakai tsakemɔ lɛ bafee ‘ŋmaa yɛ be ni sa nɔ’ lɛ?—Mat. 24:45.

12 Dani afi 1919 lɛ baashɛ lɛ, no mli lɛ Buu-Mɔɔ lɛ ewieko Yesaia sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ he fitsofitso dã, ekɛɛ: “Yehowa kɛɛ, ‘nyɛ ji midasefoi, kɛ mitsulɔ ní mihala.’” (Kanemɔ Yesaia 43:10-12.) Shi afi 1919 sɛɛ nɔŋŋ ni wɔwoji lɛ bɔi nakai Biblia mli sane lɛ he wiemɔ, ni ewo mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ fɛɛ hewalɛ koni amɛkɛ amɛhe awo nitsumɔ ni Yehowa etuu ewo amɛdɛŋ, ni ji ehe odaseyeli lɛ mli. Anɔkwa, kɛjɛ afi 1925 kɛyashi afi 1931 pɛ lɛ, asusu Yesaia yitso 43 lɛ he yɛ Buu-Mɔɔ srɔtoi 57 sɔŋŋ amli, ni eko fɛɛ eko kɛ Yesaia wiemɔi lɛ tsu nii kɛkɔ anɔkwa Kristofoi ahe. Eyɛ faŋŋ akɛ, no mli lɛ Yehowa miigbala etsuji lɛ ajwɛŋmɔ kɛmiiya nitsumɔ ni esa akɛ amɛtsu lɛ nɔ yɛ nakai afii lɛ amli. Mɛni hewɔ? Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, efee nakai koni ‘ekɛka amɛ ekwɛ dã.’ (1 Tim. 3:10) Dani Biblia Kaselɔi lɛ baafee mɛi ni sa akɛ amɛŋɔɔ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ amɛfɔ̃ɔ amɛnɔ lɛ, ehe bahia ni amɛkɛ amɛnifeemɔ ahã Yehowa ana akɛ amɛji edasefoi lɛɛlɛŋ.—Luka 24:47, 48.

13. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hãa anaa sane ni he hiaa fe fɛɛ ni esa akɛ atao naa lɛ?

13 Nɔ ni ji etɛ lɛ, Yehowa webii lɛ banu nɔ hewɔ ni ehe hiaa akɛ atse Nyɔŋmɔ gbɛ́i he lɛ shishi. Yɛ afi 1920 afiiaŋ lɛ, amɛbayɔse akɛ sane ni he hiaa fe fɛɛ ni ebaabi ni ana naa ji Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ hetsemɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jieɔ anɔkwale ni he hiaa waa nɛɛ kpo? Susumɔ nɔkwɛmɔnii enyɔ komɛi ahe okwɛ. Mɛɛ yiŋtoo titri hewɔ Nyɔŋmɔ kpɔ̃ Israelbii lɛ kɛjɛ Egipt lɛ? Yehowa kɛɛ akɛ: “Koni . . . atsĩ migbɛ́i atã yɛ jeŋ fɛɛ.” (2 Mose 9:16) Ni mɛni hewɔ be ni Israelbii lɛ tse Yehowa hiɛ atua lɛ, ena amɛ mɔbɔ lɛ? Shi kome ekoŋŋ lɛ, Yehowa kɛɛ akɛ: “Mitsu nii yɛ migbɛ́i lɛ hewɔ, koni akabule lɛ yɛ jeŋmaji . . . lɛ ahiɛ.” (Ezek. 20:8-10) Mɛni Biblia Kaselɔi lɛ kase yɛ amaniɛbɔi nɛɛ kɛ Biblia mli amaniɛbɔi krokomɛi lɛ amli?

14. (a) Be ni shɛɔ afi 1920 afii lɛ naagbee gbɛ lɛ, mɛni Nyɔŋmɔ webii lɛ eyɔse? (b) Mɛɛ hewalɛ shishinumɔ hee ni Biblia Kaselɔi lɛ ná lɛ ná yɛ amɛshiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “ Yiŋtoo Titri Hewɔ ni Esa akɛ Ashiɛ” lɛ.)

14 Be ni afi 1920 afii lɛ baa naagbee lɛ, Nyɔŋmɔ webii lɛ yɔse bɔ ni sane ni Yesaia wie aaafee afii 2,700 sɔŋŋ ni tsɔ hiɛ lɛ he hiaa hã. Yesaia wie Yehowa he akɛ: ‘Nakai okpala omaŋ lɛ, ni okɛná anunyam gbɛ́i ohã ohe!’ (Yes. 63:14) Biblia Kaselɔi lɛ nu shishi akɛ jeee mɛi ayiwala ni abaahere ji sane otu lɛ, moŋ lɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ hetsemɔ. (Yes. 37:20; Ezek. 38:23) Yɛ afi 1929 mli lɛ, wolo ni ji Prophecy lɛ kɛ anɔkwale lɛ ma shi ekɛɛ: “Yehowa gbɛ́i lɛ [hetsemɔ] ji sane ni he hiaa fe fɛɛ yɛ bɔɔnii fɛɛ ahiɛ.” Shishinumɔ hee nɛɛ tee nɔ ekanya Nyɔŋmɔ tsuji lɛ koni amɛya nɔ amɛye Yehowa he odase, ni amɛjie ahorabɔɔ fɛɛ ni akɛba egbɛ́i lɛ nɔ lɛ.

15. (a) Be ni shɛɔ afi 1930 afii lɛ amli lɛ, mɛni wɔnyɛmimɛi lɛ ená? (b) Mɛɛ be bashɛ?

15 Be ni afi 1930 mra beaŋ afii lɛ shɛɔ lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ ená Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he jwɛŋmɔ ni ja, amɛnu nitsumɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo amɛdɛŋ lɛ shishi jogbaŋŋ, ni amɛná bɔ ni ehe hiaa ni atse Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ he lɛ he shishinumɔ ni mli kwɔ diɛŋtsɛ. Agbɛnɛ, be shɛ ni Yehowa baaŋmɛ etsuji lɛ agbɛ ní amɛŋɔ egbɛ́i lɛ amɛfɔ̃ amɛnɔ koni ekɛwo amɛhiɛ nyam yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ. Bɔ ni afee ni wɔna gbɛ nɔ ni enɛ tsɔ kɛba lɛ, hã wɔkwɛ nibii komɛi ni tee nɔ dani be nɛɛ shɛ.

Yehowa Hala “Maŋ ko Ehã Egbɛ́i Lɛ”

16. (a) Mɛɛ gbɛ ni sa kadimɔ waa Yehowa tsɔ nɔ ewó egbɛi lɛ nɔ gojoo? (b) Yɛ bei ni ho lɛ amli lɛ, namɛi klɛŋklɛŋ sɔmɔ akɛ mɛi ni Nyɔŋmɔ gbɛ́i kã amɛnɔ?

16 Yehowa wóɔ egbɛ́i lɛ nɔ gojoo; gbɛ kome ni etsɔɔ nɔ efeɔ enɛ ji ehalaa mɛi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ni ekɛ egbɛ́i lɛ fɔɔ amɛnɔ. Kɛjɛ afi 1513 D.Ŋ.B. kɛbaa lɛ, Israel maŋ lɛ batsɔ Yehowa webii egbɛ́i kã amɛnɔ. (Yes. 43:12) Kɛ̃lɛ, amɛyayeee kpaŋmɔ ni amɛkɛ Nyɔŋmɔ fee lɛ nɔ, no hewɔ lɛ, yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ, wekukpãa krɛdɛɛ ni kã amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ ŋmɛɛ amɛ. No sɛɛ etsɛɛɛ nɔŋŋ lɛ, Yehowa “basara jeŋmaji lɛ . . . ni ehala amɛteŋ maŋ ko ehã egbɛ́i lɛ.” (Bɔf. 15:14) Abale mɛi hei ni ehala nɛɛ akɛ “Nyɔŋmɔ Israel lɛ,” ní emli bii feɔ Kristo sɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu ni jɛ maji srɔtoi anɔ lɛ.—Gal. 6:16.

17. Mɛɛ ŋaa Satan tsɔ̃ ni eye omanye?

17 Aaafee afi 44 Ŋ.B. lɛ, atsɛ Kristo kaselɔi lɛ “akɛ Kristofoi” yɛ Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ naa. (Bɔf. 11:26) Shishijee lɛ, nakai gbɛ́i lɛ hiɛ ehe kwraa, ejaakɛ akɛtsɛ anɔkwa Kristofoi lɛ pɛ. (1 Pet. 4:16) Shi taakɛ Yesu wie he yɛ ebɛbua ni kɔɔ ŋmaa kɛ jwɛi lɛ he lɛ mli lɛ, Satan tsɔ̃ ŋaa ni ekɛ gbɛ́i Kristofonyo, ni hiɛ ehe kwraa nɛɛ bawo amale Kristofoi srɔtoi lɛ fɛɛ. No hewɔ lɛ, afii ohai komɛi ho ni anaaa srɔto ni kã anɔkwa Kristofoi kɛ amale Kristofoi lɛ ateŋ lɛ jogbaŋŋ. Kɛ̃lɛ, shihilɛ nɛɛ babɔi tsakemɔ yɛ “ŋmãakpamɔ be lɛ,” ni je shishi yɛ afi 1914 lɛ mli. Mɛni hewɔ? Ŋwɛibɔfoi bɔi amale Kristofoi lɛ jiemɔ yɛ anɔkwa Kristofoi lɛ ateŋ.—Mat. 13:30, 39-41.

18. Mɛni ye ebua wɔnyɛmimɛi lɛ ni amɛyɔse akɛ ehe miihia ni amɛná gbɛ́i hee?

18 Be ni ahala nyɔŋ anɔkwafo lɛ yɛ afi 1919 lɛ, no sɛɛ lɛ, Yehowa ye ebua ewebii lɛ ni amɛna nitsumɔ ni ekɛwo amɛdɛŋ akɛ amɛtsu lɛ. Oya nɔŋŋ ni amɛkɔ sɛɛ akɛ shĩa kɛ shĩa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ hãa esoroɔ amɛ yɛ amale Kristofoi lɛ fɛɛ ahe. Be ni amɛyɔse nakai anɔkwale lɛ, etsɛɛɛ nɔŋŋ ni amɛna akɛ gbɛ́i “Biblia Kaselɔi” lɛ haaa ana srɔto ni kã amɛ kɛ amale Kristofoi lɛ ateŋ lɛ jogbaŋŋ. Oti ni ma amɛhiɛ lɛ jeee ní amɛkase Biblia lɛ pɛ, shi ní amɛye Nyɔŋmɔ he odase, amɛkɛ woo ahã lɛ, ni amɛwó egbɛ́i lɛ nɔ gojoo hu. Belɛ, mɛɛ gbɛ́i po baasa jogbaŋŋ kɛhã nitsumɔ ni amɛtsuɔ lɛ? Ahã nakai sanebimɔ lɛ hetoo yɛ afi 1931.

Kpee gbɛjianɔtoo wolo, 1931

19, 20. (a) Mɛɛ yiŋkpɛɛ ko ni yɔɔ miishɛɛ atswa he adafi yɛ afi 1931 kpee lɛ shishi? (b) Te wɔnyɛmimɛi lɛ fee amɛnii yɛ gbɛ́i hee lɛ he amɛhã tɛŋŋ?

19 Yɛ July, afi 1931 lɛ, Biblia Kaselɔi aaafee 15,000 yabua amɛhe naa yɛ Columbus, Ohio yɛ Amerika, kɛhã kpee wulu ko. Be ni amɛkwɛ gbɛjianɔtoo wolo kɛhã kpee lɛ nɔ, ní amɛna akɛ akala JW yɛ nɔ lɛ, amɛhiɛ fee amɛ yaa fioo. Amɛbibii amɛhe akɛ, ‘Mɛni niŋmaa okadii nɛɛ damɔ shi kɛhã?’ Mɛi komɛi susu akɛ edamɔ shi kɛhã ‘Just Watch’ (Bo lɛ Kwɛmɔ); mɛi komɛi hu kɛɛ, ‘Just Wait’ (Bo lɛ Mɛɛ Daŋ). Kɛkɛ ni yɛ Hɔgbaa July 26 lɛ, Nyɛminuu Joseph Rutherford bakane yiŋkpɛɛ ko ni wiemɔ ni sa kadimɔ waa nɛɛ yɔɔ mli lɛ: “Wɔmiisumɔ ni akɛ gbɛ́i Jehovah’s witnesses (Yehowa Odasefoi) lɛ ale wɔ, ní akɛtsɛ wɔ.” Amrɔ nɔŋŋ lɛ, mɛi fɛɛ ni eba kpee lɛ nu nɔ ni JW lɛ tsɔɔ lɛ shishi—edamɔ shi kɛhã Jehovah’s Witnesses, Ŋmalɛ naa gbɛ́i ni damɔ Yesaia 43:10 lɛ nɔ.

20 Mɛi ni eba kpee lɛ fɛɛ bɔ oshe waa, ni amɛtswa amɛdɛŋ be kplaŋŋ kɛkpɛlɛ yiŋkpɛɛ ni akane lɛ nɔ. Kɛtsɔ redio nɔ lɛ, nakai miishɛɛ ni ba yɛ Columbus lɛ jije yɛ je lɛŋ fã kpotoo! Nyɛminuu Ernest Barber kɛ Naomi Barber ni yɔɔ Australia lɛ wie akɛ: “Be ni dɛtswaa lɛ yaa nɔ yɛ Amerika lɛ, nyɛmimɛi ni yɔɔ Melbourne lɛ te shi amɛdamɔ amɛnaji anɔ, ni amɛtswa amɛdɛŋ aahu. Wɔhiɛ kpaŋ nɔ kɔkɔɔkɔ!” a

Aawó Nyɔŋmɔ Gbɛ́i lɛ nɔ Gojoo yɛ Jeŋ Fɛɛ

21. Te gbɛ́i hee lɛ wo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli hewalɛ ehã tɛŋŋ?

21 Ŋmalɛ naa gbɛ́i ni ji Yehowa Odasefoi ni Nyɔŋmɔ webii lɛ ná lɛ wo amɛ hewalɛ koni amɛkɛ amɛhe awo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Nyɛminuu Edward Grimes kɛ eŋa Jessie ni amɛji gbɛgbalɔi yɛ United States lɛ tee afi 1931 kpee ni afee yɛ Columbus lɛ, amɛkɛɛ akɛ: “Wɔshi shĩa akɛ Biblia Kaselɔi, shi wɔba shĩa akɛ Yehowa Odasefoi. Wɔmii shɛ wɔhe waa akɛ wɔná gbɛ́i ko ni baahã wɔwó wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ gbɛ́i lɛ nɔ gojoo.” Be ni agbe kpee lɛ naa lɛ, Odasefoi komɛi tsɔ gbɛ hee ko nɔ amɛfee nakai. Amɛkɛ kaad ko ni aŋma nii yɛ nɔ jieɔ amɛhe shi amɛtsɔɔ mɛi ní amɛninaa yɛ shĩai lɛ, niŋmaa ni yɔɔ nɔ lɛ kaneɔ akɛ: “Mi ji YEHOWA odasefoi ni shiɛɔ YEHOWA wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ Maŋtsɛyeli lɛ ateŋ mɔ kome.” Nyɔŋmɔ webii lɛ amli fili amɛ akɛ gbɛ́i Yehowa lɛ kã amɛnɔ, ni amɛfee klalo akɛ amɛbaajaje bɔ ni ehe hiaa hã lɛ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he.—Yes. 12:4.

“Wɔshi shĩa akɛ Biblia Kaselɔi, shi wɔba shĩa akɛ Yehowa Odasefoi”

22. Mɛni maa nɔ mi akɛ esoro Yehowa webii lɛ kwraa?

22 Afii babaoo nɛ ni Yehowa hã wɔnyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ŋɔ gbɛ́i ni sa kadimɔ nɛɛ fɔ̃ amɛnɔ. Kɛjɛ afi 1931 kɛbaa nɛɛ, ani Satan enyɛ eŋɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ ehɔ shi koni akayɔse amɛ? Ani enyɛ ehã ewa kɛhã mɛi akɛ amɛbaana srɔto ni yɔɔ Yehowa tsuji kɛ jamɔi krokomɛi lɛ ateŋ? Dabi kwraa! Moŋ lɛ, anaa wɔ akɛ Nyɔŋmɔ odasefoi ni yɔɔ srɔto kwraa fe bei fɛɛ ni eho. (Kanemɔ Mika 4:5; Maleaki 3:18.) Anɔkwa, ale wɔ kɛ Nyɔŋmɔ gbɛ́i lɛ aahu akɛ, kɛ́ mɔ ko kɛ gbɛ́i nɛɛ fɔɔ nitsumɔ lɛ, oya nɔŋŋ lɛ amuɔ sane naa akɛ eji Yehowa Odasefonyo. Nɔ najiaŋ ni apasa jálɔi ni ebua amɛhenaa tamɔ gɔji lɛ aaakete wɔnɔ koni akayɔse wɔ lɛ, ‘awó Yehowa jámɔ lɛ nɔ gojoo ama shi yɛ gɔji lɛ ayiteaŋ.’ (Yes. 2:2) Ŋmɛnɛ lɛ, aje gbɛ awó Yehowa jamɔ kɛ egbɛ́i krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ gojoo lɛɛlɛŋ.

23. Taakɛ Lala 121:5 tsɔɔ lɛ, mɛɛ anɔkwale ni he hiaa ni kɔɔ Yehowa he woɔ wɔ hewalɛ waa?

23 Kwɛ bɔ ni le ni wɔle akɛ Yehowa baabu wɔhe kɛjɛ tutuamɔi ni Satan kɛbaa amrɔ nɛɛ kɛ wɔsɛɛ fɛɛ lɛ he lɛ woɔ wɔ hewalɛ waa ehãa! (Lala 121:5) Yiŋtoo kpakpa ko hewɔ wɔkɛ lalatsɛ lɛ kpãa gbee yɛ sane ni eŋma nɛɛ mli lɛ, eŋma akɛ: “Ajɔɔ maŋ ni e-Nyɔŋmɔ ji Yehowa, maŋ ni ehala efee lɛ diɛŋtsɛ egbɛfaŋnɔ lɛ!”—Lala 33:12.

a Kɛ́ ootao ole bɔ ni akɛ nakai redio lɛ tsu nii ahã lɛ he sane fitsofitso lɛ, kwɛmɔ wolo nɛɛ Yitso 7 lɛ, baafa 72-74 lɛ.