Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA 5

Mukalenge udi ufila butoke pa Bukalenge

Mukalenge udi ufila butoke pa Bukalenge

BUALU BUNENE BUDI MU NSHAPITA EU

Bantu ba Nzambi badi bafika ku diumvua malu malelela a mushinga adi atangila Bukalenge, balombodi babu ne badibu bulombola, ne kabidi mudibi bikengela kuikala ne lulamatu

1, 2. Bua tshinyi tudi mua kuamba ne: Yezu udi mulombodi udi ne meji?

 FUANYIKIJABI ne: muntu kampanda mupiluke udi unulombola bua kumona tshimenga kampanda tshimpe tshitambe. Kutu muanji kufika mu tshimenga atshi ni nguewe ni mbantu banudi nabu, nunku nudi nulonda bualu buonso budiye unuambila. Imue misangu, wewe ne bantu banudi nuenza nabu luendu nudi nukema bua bimue bintu bimpe bidi mu tshimenga atshi binutu kanuyi banji kumona. Kadi panudi nuela muntu udi unulombola nkonko bua bintu abi, udi ushala mupuwe too ne pakumbana tshikondo, pamuapa anu padi bualu kampanda buenzeka. Nunku nudi nukema bikole bua meji adiye nawu bualu udi unuambila bidi bikumbane bua nuenu kumanya, mu tshikondo tshikumbane.

2 Bena Kristo balelela badi bu bena luendu aba. Tudi ne dijinga dikole dia kumanya tshimenga tshitambe bikuabu bionso, “tshimenga tshidi ne bishimikidi bilelela,” mmumue ne: Bukalenge bua Nzambi. (Eb. 11:10) Pavua Yezu pa buloba, wakalombola yeye nkayende bayidi bende, kubafikishaye ku dipeta dimanya dimpe dia Bukalenge abu. Uvuaku muandamune diakamue nkonko yabu yonso ne mubambile bualu buonso bua Bukalenge abu anyi? Tòo. Wakamba ne: “Ndi ne malu a bungi a kunuambila, kadi kanuena mua kuakokesha mpindieu to.” (Yone 16:12) Bu mudi Yezu ne meji kupita balombodi bonso, kavua muambile bayidi bende malu a bungi avuabu kabayi bakumbane bua kumvua to.

3, 4. a) Mmunyi muvua Yezu mutungunuke ne kulongesha bantu bena lulamatu bua Bukalenge bua Nzambi? b) Netukonkonone malu kayi mu nshapita eu?

3 Yezu wakamba mêyi adi mu Yone 16:12 butuku bua ndekelu bua muoyo wende pa buloba. Panyima pa lufu luende, mmunyi muvuaye mua kutungunuka ne kulongesha bantu bena lulamatu malu a Bukalenge bua Nzambi? Wakajadikila bapostolo bende ne: “Nyuma wa bulelela, neanulombole mu bulelela buonso.” a (Yone 16:13) Tudi mua kumona nyuma muimpe bu mulombodi udi ne lutulu. Yezu udi ulongesha bayidi bende malu onso adibu ne bua kumanya pa bidi bitangila Bukalenge bua Nzambi ku diambuluisha dia nyuma, ne udi wenza nunku anu mu tshikondo tshidi tshikumbane.

4 Tumonayi mudi nyuma wa Yehowa mulombole bena Kristo balelela bua kupetabu dimanya dia bungi dia Bukalenge. Tshia kumpala, netuakule bua ngumvuilu wetu bua dîba divua Bukalenge butuadije kukokesha. Tshibidi, netumanye bantu badi bakokesha Bukalenge ebu, badibu bakokesha ne ditekemena didibu bonso nadi. Tshisatu, netumone mudi bayidi ba Kristo bapete bimpe dimanya dia tshidi kuikala ne lulamatu kudi Bukalenge kumvuija.

Kumanya tshidimu tshia mushinga mukole

5, 6. a) Balongi ba Bible bavua ne ngumvuilu kayi mubi bua dijadikibua dia Bukalenge ne bua mudimu wa dinowa? b) Bua tshinyi ngumvuilu mubi eu kena uleja ne: Yezu kavua ulombola balongi bende?

5 Anu mutuvua bamone mu Nshapita 2 wa mukanda eu, Balongi ba Bible bakavua balongeshe bidimu bia bungi kumpala ne: tshidimu tshia 1914 tshivua ne bua kuikala tshidimu tshia mushinga mu dikumbana dia mulayi wa mu Bible. Kadi, tshikondo atshi bavua bitaba ne: dikalaku dia Kristo divua dituadije mu 1874, ne uvua mutuadije kukokesha mu diulu mu 1878, bamba kabidi ne: Bukalenge buvua ne bua kujadikibua mu ngondo wa 10 mu 1914. Bavua bamba ne: mudimu wa dinowa uvua ne bua kuenzeka kutuadijila mu 1874 too ne mu 1914 ne uvua ne bua kushikila ne disangisha dia bela manyi mu diulu. Ngenyi idi kayiyi milelela bu mudi eyi idiku ileja ne: Kristo kavua ulombola bantu bavua ne lulamatu abu ne nyuma muimpe anyi?

6 Nansha kakese. Ela kabidi meji ku tshilejilu tshietu tshia ntuadijilu. Dijinga dia kumanya malu kumpala kua dîba ne nkonko ya luzuku idi bena luendu bela, idiku mua kubafikisha ku dibenga kueyemena mulombodi wabu anyi? Kabiena nanku to. Bia muomumue, nansha muvua bantu ba Nzambi bela meji ne: mbumvue malu adi atangila tshidi Yehowa mulongolole pabi nyuma muimpe kayi muanji kubalombola ku dimanya malu aa, bidi bimueneka patoke ne: Yezu udi ubalombola. Nunku, bena lulamatu badi banyisha bua babalulamije, ne badi bashintulula mmuenenu wabu wa malu ne budipuekeshi.—Yak. 4:6.

7. Bantu ba Nzambi bavua bapete butoke kayi bua mu nyuma?

7 Mu bidimu bia panyima pa 1919, bantu ba Nzambi bakapeta butoke bua bungi bua malu a mu nyuma. (Bala Musambu wa 97:11.) Mu 1925, bakapatula mu Tshibumba tshia Nsentedi tshiena-bualu tshia mushinga tshia ne: “Diledibua dia tshisamba” (Angl.). Tshivua ne bijadiki bia mu Bible bivua bileja ne: Bukalenge bua Masiya buvua buledibue mu 1914, biumvuangana ne tshimfuanyi tshia mukaji wa mu diulu wa Nzambi ulela muana anu mudibi bileja mu mukanda wa Buakabuluibua nshapita wa 12. b Tshibejibeji etshi tshiakaleja kabidi ne: ntatu ne tunyinganyinga bivua bantu ba Yehowa bapete mu bidimu bia mvita abi bivua bimanyinu bia ne: bavua bipate Satana mu diulu, ne uvua ne “tshiji tshikole, mumanye ne: udi ne tshikondo tshîpi.”—Buak. 12:12.

8, 9. a) Mmunyi mutuvua bafike ku dimanya mushinga udi nawu Bukalenge bua Nzambi? b) Nnkonko kayi ituandamuna?

8 Bukalenge budi ne mushinga kayi? Mu 1928, Tshibumba tshia Nsentedi tshiakatuadija kuleja ne: Bukalenge buvua ne mushinga kupita lupandu ludi muntu upeta ku diambuluisha dia tshia kupikula natshi. Bulelela, ku diambuluisha dia Bukalenge bua Masiya, Yehowa neavuije dîna diende dia tshijila, neabingishe bumfumu buende ne neakumbaje malu onso adiye mulongolole bua bantu.

9 Mbanganyi bakokesha ne Kristo mu Bukalenge abu? Bukalenge abu nebukokeshe banganyi pa buloba? Bayidi ba Kristo nebikale ne mudimu kayi?

Mudimu wa dinowa udi wimanyina pa bela manyi

10. Ntshinyi tshikavua bantu ba Nzambi bamanye katshia ku kale bua bantu 144 000?

10 Bidimu makumi a bungi kumpala kua 1914, bena Kristo balelela bakavua bamanye ne: bayidi ba Kristo ba lulamatu 144 000 bavua ne bua kukokesha nende mu diulu. c Balongi ba Bible abu bavua bumvue ne: bungi bua bantu aba kabuvua bua mu tshimfuanyi to ne bavua batuadije kubasangisha mu bidimu lukama bia kumpala.

11. Mmunyi muvua bena mu kasumbu ka mukaji batungunuke ne kupeta dimanya bua mudimu wabu wa pa buloba?

11 Kadi, mmudimu kayi uvuabu bapeshe bena mu kasumbu ka mukaji wa Kristo abu bua kuenza patshivuabu pa buloba? Bavua bamona ne: Yezu uvua mutambe kuimanyina pa mudimu wa kuyisha ne uvua muwulamakaje ne tshikondo tshia dinowa. (Mat. 9:37; Yone 4:35) Anu mutuvua bamone mu Nshapita 2, bavua bambe ne: tshikondo tshia dinowa tshivua ne bua kuenza bidimu 40, ne tshivua ne bua kujika ne disangisha bela manyi mu diulu. Kadi, bu muvua mudimu mutungunuke panyima pa bidimu 40, bivua bikengela kutokesha amue malu. Mpindieu tudi bamanye ne: mudimu wa dinowa, mbuena kuamba ne: tshikondo tshia kutapulula mponda ne lupela, mmumue ne: bena Kristo bela manyi ba lulamatu ne bena Kristo ba ku dîna uvua mutuadije mu 1914. Tshikondo tshiakakumbana tshia kutuma ntema ku disangisha dia bashadile ba ku bela manyi.

Mudimu wa dinowa wakatuadija mu 1914 (Tangila tshikoso tshia 11)

12, 13. Mmunyi mudi tshilejilu tshia Yezu tshia nsongakaji dikumi itshivua tumama ne tshia ntalanta bikumbane mu matuku a ku nshikidilu?

12 Kutuadijila mu 1919, Kristo wakatungunuka ne kulombola mupika wa lulamatu udi mudimuke bua kuimanyina pa mudimu wa diyisha. Uvua muenze mudimu eu mu bidimu lukama bia kumpala. (Mat. 28:19, 20) Wakaleja kabidi ngikadilu ivua bayidi bende bela manyi ne bua kuikala nayi bua kukumbaja mudimu wa diyisha uvuabu babapeshe au. Mushindu kayi? Mu tshilejilu tshiende tshia nsongakaji dikumi itshivua tumama, wakaleja ne: bela manyi bavua ne bua kushala batabale mu nyuma ne badimuke, bua bobu kukumbaja tshipatshila tshiabu tshia kudisangisha mu difesto dia dibaka dia mu diulu pikala Kristo ne bua kudisangisha ne ‘mukajende’ udi muenza ne bantu 144 000. (Buak. 21:2) Pashishe mu tshilejilu tshia Yezu tshia ntalanta, wakalongesha ne: bela manyi bavua ne bua kuikala ne mitalu bua kukumbajabu mudimu wa diyisha uvuaye mubapeshe.—Mat. 25:1-30.

13 Bela manyi mbaleje mudibu batabale ne bikale ne mitalu mu bidimu lukama bishale ebi. Kakuyi mpata, nebabafute bua mudibu bashala batabale. Kadi, mudimu munene wa dinowa uvuaku mua kushala anu wa bashadile ba ku bantu 144 000 bavua ne bua kukokesha ne Kristo anyi?

Bukalenge budi busangisha bena dia Bukalenge ba pa buloba

14, 15. Mu mukanda wa Le Mystère accompli bavua bakule bua bisumbu kayi binayi?

14 Munkatshi mua matuku a bungi, bena Kristo ba lulamatu balume ne bakaji bavua bajinga kumanya “musumba munene” udibu bakuila mu Buakabuluibua 7:9-14. Kakuyi mpata, kumpala kua Kristo kuleja patoke bena mu musumba munene eu, malu a bungi avuabu bamba bua tshilumbu etshi avua mashilangane bikole ne bulelela bupepele ne butoke butudi bamanye ne banange lelu.

15 Mu 1917, mukanda wa Le Mystère accompli (Angl.) wakaleja se: kudi “bisumbu bibidi bia bantu bapeta lupandu mu diulu ne bibidi bia bantu bapeta lupandu pa buloba.” Mbanganyi bavua benza bisumbu binayi bia bantu badi ne ditekemena dia lupandu dishilangane abu? Tshia kumpala, kuvua bantu 144 000 bakokesha ne Kristo. Tshibidi, kuvua musumba munene. Tshikondo atshi, kuvua lungenyi lua ne: bena mu musumba munene aba bavua bena Kristo ba ku dîna batshivua mu bitendelelu bia bukua buena Kristo. Bavua ne ndambu wa ditabuja kadi kadiyi dikumbane bua kuangata dipangadika dia kushalabu ne lulamatu to. Nunku, bavua ne bua kubapesha muaba mushadidile mu diulu. Bua pa buloba, bavua bela meji ne: tshisumbu tshisatu tshivua tshia “bantu ba bunême” ba kale bavua ne lulamatu bu mudi Abalahama, Mose, ne bakuabu, bavua ne bua kuikala ku mutu kua tshisumbu tshinayi tshidi tshienza ne bantu ba pa buloba.

16. Mmalu kayi akatokeshabu mu 1923 ne mu 1932?

16 Mmunyi muvua nyuma muimpe mulombole bayidi ba Kristo bua kupeta ngumvuilu utudi tuanyisha lelu eu? Biakenzeka ku diambuluisha dia bukenke bua butoke bua mu nyuma buvua bulua ku kakese ku kakese. Ku ntuadijilu kua 1923, Tshibumba tshia Nsentedi tshiakakula bua tshisumbu tshivua ne ditekemena dia kupeta muoyo pa buloba mu bukokeshi bua Kristo, kadi kabiyi mu diulu to. Mu 1932, Tshibumba tshia Nsentedi tshiakakula bua Yehonadaba uvua mulamate Yehu, muela manyi wa Nzambi wa mu Isalele bua kumuambuluisha bua kubutula ntendelelu ya dishima. (2 Bak. 10:15-17) Tshibejibeji etshi tshiakaleja ne: kuvua kasumbu ka bantu ba matuku etu aa bavua bu Yehonadaba, kusakidilatshi ne: Yehowa uvua mua kukalama “kapanduka mu mvita ya Armagedone” bua kupetaku muoyo pa buloba.

17. a) Mu 1935, mbualu kayi bua mushinga buakatokeshabu? b) Ngumvuilu mupiamupia bua musumba munene wakasaka bena Kristo ba lulamatu ku dienza tshinyi? (Tangila kazubu ka ne: “ Disulakana dinene.”)

17 Mu 1935, kuakalua butoke kampanda bua mushinga mukole bua mu nyuma. Mu mpungilu uvua muenzeke mu tshimenga tshia Washington bakaleja ne: musumba munene uvua tshisumbu tshia bantu ba pa buloba, anu bu mikoko ya mu lusumuinu lua Yezu lua mikoko ne mbuji. (Mat. 25:33-40) Musumba munene uvua ne bua kuikala munkatshi mua “mikoko mikuabu” ivua Yezu muambe bua bualu buayi ne: “Ndi ne bua kulua nayi payi.” (Yone 10:16) Pavua Joseph Rutherford uvua ngamba malu muambe ne: “Bonso badi ne ditekemena dia kuikala ne muoyo wa kashidi pa buloba bimane kuulu,” bantu bapite pa tshia bibidi bavua mu mpungilu au bakimana kuulu. Wakamba ne: “Monayi, musumba munene!” Bantu ba bungi bavua ne disanka bua kumanya ndekelu wa bionso ditekemena diabu bua matuku atshivua alua.

18. Mmunyi mudi bayidi ba Kristo badifila bikole mu mudimu wa buambi? Bualu ebu mbufikishe ku tshinyi?

18 Katshia anu tshikondo atshi, Kristo udi ulombola bantu bende bua kudienzejabu bua kusangisha bena mu musumba munene bikala mua kupita mu dikenga dinene ne muoyo ne kupanduka. Ku ntuadijilu, bena mu musumba munene kabavua bamueneka ba bungi to. Musangu kampanda, muanetu Rutherford wakamba ne: “Bidi bisua kumueneka se: bantu ba mu ‘musumba munene’ kabakulua ba bungi menemene to.” Bushuwa, tudi bamone mpindieu mudi Yehowa mubeneshe bikole mudimu wa dinowa katshia anu tshikondo atshi. Bu mudi Yezu ulombola bela manyi ne “mikoko mikuabu” ku diambuluisha dia nyuma muimpe, mbalue “tshisumbu tshimue” tshidi tshienza mudimu ku bulombodi bua “mulami umue” anu mukavua Yezu muambe.

Muanetu Rutherford kavua wela meji ne: musumba munene uvua mua kulua kuvula nansha (Ku dia bakaji batangile ku dia balume: Nathan Knorr, Joseph Rutherford, ne Hayden Covington)

19. Ntshinyi tshitudi petu mua kuenza bua kualabaja musumba munene?

19 Bantu ba bungi ba mu bena lulamatu aba nebapete muoyo wa kashidi mu mparadizu pa buloba bulombola kudi Kristo ne bena diende 144 000. Bidi bienza disanka bua kumona mudi Kristo mulombole bantu bende, mubafikishe ku dipeta ditekemena ditoke dia mu Bible bua matuku atshidi alua. Tudi ne diakalenga dia kuambila bantu batudi tupeta mu buambi bua ditekemena ditudi nadi. Tudifilayi ne muetu muonso bilondeshile nsombelu wetu bua musumba munene utungunuke ne kuvula ne bua wele mbila bua kutumbisha dîna dia Yehowa.—Bala Luka 10:2.

Musumba munene udi anu wenda uvula

Tshidi kulamata Bukalenge kumvuija

20. Bulongolodi bua Satana mbuenza ne bintu kayi? Bena Kristo badi ne bua kuenza tshinyi bua kushala ne lulamatu?

20 Bu muvua bantu ba Nzambi batungunuka ne kulonga malu a Bukalenge, bivua bikengela bua bumvue kabidi bimpe menemene tshidi kuikala ne lulamatu kudi mbulamatadi wa mu diulu eu kumvuija. Nunku mu 1922, Tshibumba tshia Nsentedi tshiakaleja patoke ne: kudi malongolodi abidi: bua Yehowa ne bua Satana. Bua Satana mbuenza ne malu a bungenda mushinga, a bitendelelu ne a tshididi. Bantu badi balamate Bukalenge bua Nzambi budi Kristo ulombola kabena ne bua kunyanga lulamatu luabu pa kubuelakana mu bualu bubi nansha bumue bua mu bulongolodi bua Satana nansha. (2 Kol. 6:17) Mbuena kuamba tshinyi?

21. a) Mmushindu kayi udi mupika wa lulamatu mudimuije bantu ba Nzambi bua malu manene a bungenda mushinga? b) Mu 1963, ntshinyi tshivuabu baleje mu Tshibumba tshia Nsentedi bua “Babilone munene”?

21 Malu adi mupika wa lulamatu mupatule mmaleje patoke mudi malu manene a bungenda mushinga adinga bantu, ne mmadimuije bantu ba Nzambi bua kubenga kudina ne kasuki mu dikeba dia bintu bia ku mubidi. (Mat. 6:24) Bia muomumue, mikanda yetu mmitungunuke ne kuleja patoke tshidi bitendelelu bidi bienza tshitupa tshia bulongolodi bua Satana. Mu 1963, Tshibumba tshia Nsentedi tshiakamba ne: “Babilone munene” udi uleja bukua buena Kristo ne udi kabidi nsangilu wa bitendelelu bionso bia dishima bia pa buloba bujima. Nunku, anu mutuamona bimpe mu Nshapita wa 10 wa mukanda eu, mbambuluishe bantu ba Nzambi badi mu ditunga dionso bua ‘kupatuka munkatshi muende,’ kudikezula ku bilele bionso bia mu ntendelelu wa dishima.—Buak. 18:2, 4.

22. Mu Mvita ya kumpala ya buloba bujima, mmunyi muvua bantu ba Nzambi ba bungi bumvue mubelu udi mu Lomo 13:1?

22 Kadi, netuambe tshinyi bua malu a tshididi adi pawu tshitupa tshia bulongolodi bua Satana? Bena Kristo balelela badiku mua kubuelakana mu mvita ne bimvundu bia matunga anyi? Mu Mvita ya kumpala ya buloba bujima, Balongi ba Bible mu tshibungi bavua bamanye ne: bayidi ba Kristo kabena mua kushipa bantu nabu to. (Mat. 26:52) Kadi, bua bantu ba bungi, mubelu udi mu Lomo 13:1 wa kukokela “bakokeshi badi ku mutu” uvua umvuija ne: bavua ne bua kubuela mu tshiluilu, kuvuala bilamba bia basalayi ne kuambula tshingoma; kadi pavuabi bikengela kushipa baluishi babu, bavua ne bua kukuma bingoma muulu.

23, 24. Mu Mvita mibidi ya buloba bujima, mmunyi mutuvua bumvue Lomo 13:1? Bakalombola bayidi ba Kristo bua kupeta ngumvuilu kayi mukuabu?

23 Pakatuadija Mvita mibidi ya buloba bujima mu 1939, Tshibumba tshia Nsentedi tshiakakula bikole bua dibuelakana mu mvita. Tshibejibeji etshi tshiakaleja patoke ne: bena Kristo kabavua ne bua kubuelakana mu mvita ne bimvundu bia matunga bia mu bulongolodi bua Satana to. Tshivua bulombodi buvua bufike pa dîba divua dikengela. Bayidi ba Kristo bavua bakubibue ku dibanza dia diela mashi panshi divua matunga mapie mu mvita ayi. Kadi kutuadijila mu 1929, mikanda yetu ikavua mileje ne: bakokeshi badi ku mutu badibu batele mu Lomo 13:1 kabavua bantu bavua bakokesha to, kadi bavua Yehowa ne Yezu. Bivua bikengela kupeta ngumvuilu mukuabu.

24 Nyuma muimpe wakalombola bayidi ba Kristo bua kupeta ngumvuilu eu mu 1962 pavuabu bapatule Tshibumba tshia Nsentedi tshia dia 15 ngondo wa 11 ne tshia dia 1 ngondo wa 12 bivua biakula bua Lomo 13:1-7. Ndekelu wa bionso, bantu ba Nzambi bakatumikila dîyi dia Yezu divua diakula bua kukokela divuaye muambe mu mêyi ende mamanyike bikole edi: “Nufute Kaisa bintu bia Kaisa, kadi nufute Nzambi bintu bia Nzambi.” (Luka 20:25) Bena Kristo balelela badi mpindieu bitaba ne: bakokeshi badi ku mutu mbamfumu ba pa buloba badi bakokesha, ne bena Kristo badi ne bua kubakokela. Kadi dikokela edi didi ne mikalu. Padi bakokeshi batulomba bua kubenga kutumikila Yehowa Nzambi, tudi tuandamuna anu bu bapostolo ne: “Tudi ne bua kutumikila Nzambi bu mfumu pamutu pa kutumikila bantu.” (Bien. 5:29) Netumone malu a bungi mu Nshapita wa 13 ne wa 14 mu mukanda eu bua mudi bantu ba Nzambi batumikile dîyi dinene dia kubenga kubuelakana mu malu a tshididi.

Tudi ne diakalenga dinene dia kumanyisha bantu ditekemena dia mu Bible dia muoyo wa tshiendelele

25. Bua tshinyi udi wanyisha mudi nyuma muimpe mutulombole bua kumvua tshidi Bukalenge bua Nzambi?

25 Ela meji bua malu onso akadi bayidi ba Kristo balonge bua Bukalenge munkatshi mua bidimu lukama bidi bishale ebi. Tudi balonge dîba divuabu bajadike Bukalenge bua Nzambi mu diulu ne mushinga wabu. Tudi bamanye bimpe mishindu ibidi ya ditekemena didibu bapeshe bantu badi ne lulamatu, mmumue ne: dia kupeta muoyo mu diulu ne dia kuwupeta pa buloba. Tudi bamanye mua kuleja lulamatu kudi Bukalenge bua Nzambi eku tukokela bamfumu ba pa buloba. Diebeja ne: ‘Mvuaku mua kumanya malu a mushinga aa bu Yezu Kristo kayi mulombole mupika wa lulamatu pa buloba bua kuumvua ne kualongesha anyi?’ Ndibenesha dinene bua mutudi balombola kudi Kristo ne nyuma muimpe.

a Bilondeshile mukanda kampanda, muaku wa mu tshiena Greke udibu bakudimune mu mvese eu ne: ‘kulombola’ udi umvuija “kuleja njila.”

b Kumpala, tuvua tuela meji ne: tshikena kumona tshivua tshiakula bua mvita ivua pankatshi pa bitendelelu bia bampangano bia bena Lomo ne tshia Katolike.

c Mu ngondo 6 mu 1880, Tshibumba tshia Nsentedi tshia Siona (Angl.) tshiakamba ne: bantu aba 144 000 bavua ne bua kuikala bena Yuda ba ku mubidi bavua mua kulua bena Kristo kutuadijila mu 1914. Kadi panyima pa 1880, bakapatula butoke budi bupetangana bikole ne ebu butudi nabu too ne lelu.