Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 5

IKosi Iveza Ilwazi Elinabileko NgomBuso Wayo

IKosi Iveza Ilwazi Elinabileko NgomBuso Wayo

OKUDENJWA SISAHLUKWESI

Abantu bakaZimu bathoma ukuzwisisa iqiniso ngomBuso, ukuthi bobani abazokuba makhosi nalabo abazokubuswa, nokuthi kubayini kufuze bawusekele

1, 2. Kubayini sithi uJesu ufana nomtlhadlhuli wabathekeli ohlakaniphileko?

ZICABANGE uphakathi kweenthekeli edorobheni elihle kwamambala enarheni ethileko, nikhamba nomuntu olazi ukusuka nokuhlala idorobheli. Niyathoma ukulibona, yeke nilalele koke akutjhoko. Wena nalabo okhamba nabo nikhanuka nokwazi ngeendawo ezithileko ezisedorobhenelo, eningakabi ukufika kizo. Nenimbuzako, akanitjeli yoke into, uvala la adla khona, alinde bekube kulapho sele nifikile eendaweni enibuza ngazwezi. Indlela anivakatjhisa ngayo iyakara ngombana unitjela lokho enifuna ukukwazi ngesikhathi enifuna ukukwazi ngaso.

2 NjengamaKrestu weqiniso, nathi siyafana neenthekeli. Phela sifuna ukwazi ngedorobho elikhulu ‘elineensekelo’ eziqinileko, elimBuso kaZimu. (Heb. 11:10) Ngesikhathi uJesu asephasini, njengombana awazi ukusuka nokuhlala nje umBuso kaZimu, bekabavakatjhisa abalandeli bakhe ngokubatjela lokho abafuna ukukwazi ngawo. Kghani bekaphendula yoke imibuzo, abagondele nangemininingwana eminengi emalungana nomBuso loyo? Awa, kunalokho wathi: “Ngisenokunengi engifuna ukunitjela khona, kodwana angekhe nikwazi ukukuthwala kwanjesi.” (Jwa. 16:12) Njengomvakatjhisi ohlakaniphe kubadlula boke, uJesu khenge abadlhuwelele ngokubarhitjha ngemininingwana ebebazokubhalelwa kuyizwisisa.

3, 4. (a) UJesu bekasolo abafundisa njani abantu bakhe malungana nomBuso kaZimu? (b) Sizokucoca ngani esahlukwenesi?

3 Bekusebusuku belanga lakhe lamaswaphela nakazakutjho amezwi akuJwanisi 16:12. Kodwana umbuzo kukuthi bekazokuragela phambili na nokufundisa ngomBuso kaZimu ngemva kokuvuswa kwakhe? Nakaqinisekisa abapostoli bakhe wathi: “Uzathi ungafika umoya weqiniso . . . unifundise loke iqiniso.” * (Jwa. 16:13, NW) Umoya ocwengileko singawuthatha njengomvakatjhisi okhambisa abantu kabuthaka, ongarhabiko. UJesu asebenzisa umoya lo ekufundiseni abantu bakhe koke abafuna ukukwazi ngomBuso kaZimu—ngesikhathi abafuna ukwazi ngaso.

4 Nje-ke, akhesicoce ngokuthi umoya kaJehova ocwengileko bewubanqophisa njani abalandeli bakaJesu, nokuthi ubasize njani ngokubahlathululela ngemininingwana ezikileko yomBuso kaZimu. Kokuthoma sizokudemba yokuzwisisa kwethu isikhathi umBuso kaZimu ozokuthoma ngaso ukubusa. Ngemva kwalokho siqale yokuthi bobani ababusako nokuthi bobani ababuswako. Emaswapheleni siyisonge ngokufunda ngendlela abalandeli bakaKrestu abalifumana ngayo iphuzu lokuthi usekelwa bewuthotjelwe njani umBuso lo.

Indlela Esazwisisa Ngayo UmNyaka Oqakathekileko

5, 6. (a) Ngimiphi imibono etjhaphileko abaFundi beBhayibheli ebebanayo ngomBuso kaZimu nangesikhathi sokuvuna? (b) Kubayini siqiniseka bona nanyana bebacabanga ngendlela etjhaphileko, lokho akutjho bona bebanganqotjhiswa nguJesu?

5 Njengombana khesafunda esahlukweni 2 sencwadi le, abaFundi beBhayibheli batjengisa bona umnyaka ka-1914 bewuzokuqakatheka khulu ekuzalisekeni kweemphorofido zeBhayibheli. Nanyana kunjalo, ngesikhatheso bebasakholelwa bona ukuba khona kwakaKrestu kwakuthoma ngo-1874, kwathi ngo-1878 wathoma ukubusa ezulwini, nokuthi umBuso bewungeke uhlonywe ngokupheleleko bekube ngo-Oktoba ka-1914. Bebathi ukuvuna kuzokwenzeka kusukela ngo-1874 ukuya-1914, nokuthi ngesikhatheso abakhethelwe ukubusa bebazokubuthelwa ezulwini. Yeke, kghani imitjhapho engakangaka le isenza sibilayele na bona abaFundi beBhayibheli bebanqotjhiswa nguJesu ngomoya ocwengileko?

6 Awa! Khewucabange ngomfanekiso ekhesakhuluma ngawo loya. Nange iinthekeli zipheka umvakatjhisi ngemibuzo, bese angayiphenduli, kghani lokho bekuzokutjho bona akazazi iindaba zakhe? Akusinjalo nakancani! Kuyafana-ke nakithi. Kungenzeka kwesinye isikhathi abantu bakaZimu barhubhulule barhubhululile, bafune ukuzwisisa amaqiniso athileko ngomnqopho kaJehova kodwana umoya ocwengileko ungabanikeli ipendulo ngesikhatheso. Kuzakuthi ngesikhathi esifaneleko, abathembekileko balungiswe, babezithobe, bamukele iinlungiswezo.—Jak. 4:6.

7. Abantu bakaZimu babusiswa ngaliphi ilwazi elinabileko ngomBuso kaZimu?

7 Kwathi eminyakeni eyalandela u-1919, kwakhona kusuka ikungu emehlweni wabantu bakaZimu. (Funda iRhubo 97:11.) Ngo-1925 kwaba nesihloko sesiThala ebesitjhisa amadamu anamanzi esithi “Ukubelethwa Kwesitjhaba.” Isihlokweso sabubeka ebaleni ubufakazi bamambala obungokomTlolo bokuthi umBuso weKosi enguMesiya bewuzokuhlonywa ngo-1914, uzalise isiphorofido sesAmbulo 12, esikhuluma ngomfanekiso womfazi osidisi. * Saveza nokuthi ukutlhoriswa kwabantu bakaJehova hlangana neminyaka yepi leyo, bekubufakazi bokuthi uSathana “ugcwele ilaka uyadlhabhaza ngombana uyazi bona isikhathi sakhe sifitjhani.”—IsAm. 12:12.

8, 9. (a) UmBuso kaZimu wathoma ukubonakala njani ukuthi uqakathekile? (b) Sizokuphendula miphi imibuzo?

8 Kuhlekuhle umBuso lo uqakatheke ngani? IsiThala saka-1928, sathoma ukuthi umBuso kaZimu uqakatheke khulu nawumadaniswa nokuphila okungapheliko umuntu akufumana ngesihlengo. Yeke, uJehova uzokusebenzisa umBuso kaMesiya bona acwengise ibizo lakhe, alwele ubukhosi bakhe arage nangalokho ebekuvele kuyihloso yakhe ngabantu.

9 Bobani-ke abazokubusa noKrestu emBusweni lo? Bobani abazokuhlala ephasini babuswe mBuso lo? Ngimuphi umsebenzi okufuze abalandeli bakaKrestu bawenze?

Umsebenzi Wokubuthwa Kwabakhethelwe Ukubusa NoKrestu

10. Abantu bakaZimu bebayizwisisa njani indaba yabazi-144 000?

10 Ematjhumini weminyaka ngaphambi kwaka-1914, amaKrestu weqiniso besekukade azwisisa bona abalandeli bakaKrestu abazi-144 000 bazokubusa naye ezulwini. * AbaFundi beBhayibheli bazwisisa nokuthi isibalweso ngesamambala, asisingokomfanekiso. Kwakhanya nokuthi isibalweso sathoma ukubuthwa ngeenkhathi zabapostoli.

11. Ilwazi lamalunga womlobokazi kaKrestu ngomsebenzawo wephasini lathuthuka njani?

11 Kodwana amalunga womlobokazi kaKrestu la bekufuze enzeni njengombana bekasephasini nje? Iphuzu elaba sepepeneni kiwo ngelokuthi uJesu bekadzimelele khulu emsebenzini wokutjhumayela ohlangene newokuvuna. (Mat. 9:37; Jwa. 4:35) Njengombana sifundile esahlukweni 2, abaFundi beBhayibheli bebacabanga bona isikhathi sokuvuna sizokuthatha iminyaka ema-40, kuthi ngemva kwalokho-ke abakhethiweko banyuselwe ezulwini. Waraga njalo umsebenzi wokuvuna, yafika beyadlula neminyaka ema-40, kwakhani kubonakala ukuthi kufuze kutholakale enye ihlathululo. Nje-ke sesiyazi bona isikhathi sokuvuna sathoma ngo-1914—okusikhathi sokuhlukanisa ikoroyi nekhula, amaKrestu athembekileko akhethiweko namaKrestu womgunyathi. Kwamambala, lesi bekusikhathi sokubuthwa kwabaseleko balabo abazokubusa ezulwini!

Ngomnyaka ka-1914 kwathoma isikhathi sokuvuna (Qala isigaba 11)

12, 13. Umfanekiso kaJesu wamatlawu alitjhumi nowamatalenta uzaliseke njani emihleni yokuphela le?

12 Kusukela ngo-1919 kutjhinge phambili, uKrestu bekasolo anqophisa inceku ethembekileko nehlakaniphileko bona idzimelele khulu emsebenzini wokutjhumayela. Naye ngokwakhe wawenza umsebenzi lo ngesikhathi asese sephasini. (Mat. 28:19, 20) Wakuveza nokuthi khuyini okuzokutlhogwa balandeli bakhe abazesiweko malungana nokwenza isabelwesi. Wakuveza njani lokho? Nekalandisa ngomfanekiso wamatlawu alitjhumi, waveza bona abakhethiweko ebebazokuhlala baziphaphamele izinto zakaZimu, ngibo ebebazokuba nelungelo lokuba semnyanyeni wobukhazi bemvana ezulwini, lapho uKrestu azokuthatha khona “umlobokazi” wabazi-144 000. (IsAm. 21:2) Kanti-ke emfanekiswenakhe wamathalenta, uJesu wafundisa abalandeli bakhe abakhethiweko bona unombhenyani kufuze abindwe lithuli, bawukhuthalele umsebenzi wokutjhumayela abanikele wona.—Mat. 25:1-30.

13 Abakhethiweko bakwenzile lokho, ngombana bebasolo bavule amehlo begodu bamajadu eminyakeni elikhulu edlulileko. Yeke, bazokufumana unongorwana wokuwuphaphamela kwabo umsebenzi lo! Kodwana kghani umsebenzi wokuvuna lo bewuzokuphelela ekuvunweni kwalabo abazokubusa noKrestu kwaphela—abazi-144 000?

UmBuso Ubuthelela Abantu Bawo Bephasini!

14, 15. Incwadi ethi The Finished Mystery? yayihlathulula njani indaba yeenqhema ezine ezizokuphila isiphelani?

14 Seside isikhathi solo amadoda nabafazi abathembekileko bazibuza bona kanti bobani abazokwakha “isiqubuthu esikhulu” okukhulunywe ngaso kusAmbulo 7:9-14. Thina-ke awusirari umehluko okhona phakathi kwalokho ebekufundiswa ngesikhathi uKrestu angakabi ukuveza bona isiqubuthwesi sibobani, namaqiniso esiwaziko nesiwathandako, esiwafundisa namhlanjesi.

15 Ngo-1917 incwadi ethi The Finished Mystery yakhe yaveza iphuzu lokuthi “kuneenqhema ezimbili zabantu abazokuya ezulwini, nezimbili zabantu abazokuphila isiphelani ephasini.” Kanti vele bekubobani abakha iinqhema ezinezi ezizokuphila isiphelani eendaweni ezihlukeneko? Isiqhema sokuthoma bekungesabazi-144 000 abazokubusa noKrestu. Sesibili, kube siqubuthu esikhulu. Ngesikhatheso bekucatjangwa bona isiqubuthwesi besimaKrestu ebekasese semasondweni wekolo yamala. Bewakholwa ngokwezinga elithileko, kodwana bewabhalelwa kujamela iqiniso. Yeke abantwabo bebazokufumana isikhundla esiphasi nebafika ezulwini. Ephasini khona, bekukholelwa bona isiqhema sesithathu namkha “iinsimbi zakade” ezithembekileko—ezinjengabo-Abrahamu, uMosi, nabanye—sizokuba sesikhundleni esiphezulu sibuse besiqhema sesine, okuliwomakazi labantu ephasini.

16. Yasuka njani ikungu ebantwini bakaZimu ngomnyaka ka-1923 no1932?

16 Kodwana umoya ocwengileko ubahlahlela njani indlela abalandeli bakaKrestu bona bazwisise izinto ngendlela esizizwisisa ngayo namhlanjesi? Iqiniso lakhanya kancanikancani belathi bha! njengemini libalele. Ngekuthomeni kwabo-1923 isiThala saveza bona kunesiqhema esingekhe siye ezulwini, kodwana esizokuphila ephasini sibuswe nguKrestu. Ngo-1932, isiThala sakhuluma ngoJonadaba (uJehonadaba), owazihlanganisa noJehu, iKosi yakwa-Israyeli ekhethwe nguZimu, bona amasekele ekulwisaneni nokukhulekela okumamala. (2 Kho. 10:15-17) Isihlokweso sakhuluma ngesiqhema sabantu banamhlanjesi abafana noJehonadaba, sathi “basiqhema esizokusinda e-Armagedoni,” siphile ephasini.

17. (a) Ngiliphi ilwazi elinabileko elatholakala ngo-1935? (b) Ifundiso etja le yawathinta njani amaKrestu athembekileko (Qala ibhoksi elithi “ Kwehla Amaphaphu Kwabanengi.”)

17 Ngo-1935 ukukhanya kwaya ngokwanda. Emhlanganweni omkhulu ebewubanjelwe eWashington, D.C., isiqhubuthu esikhulu kwathiwa siqhema sabantu esizokuphila isiphelani ephasini njengezimvu ezisemfanekisweni kaJesu wezimvu neembuzi. (Mat. 25:33-40) Isiqhubuthu esikhulwesi besizokuba hlangana ‘nezinye izimvu’ uJesu athi: “Nazo kufanele ngizilethe.” (Jwa. 10:16) Kwathi uJoseph. F. Rutherford ebekasikhulumi emhlanganweni loyo nakathi: “Sibawa boke abanethemba lokuphila isiphelani ephasini basikime,” kwasikima abantu abangaphezu kwesiquntu bajama ngeenyawo. Yeke, wathi: “Qalani! Nasi isiqubuthu esikhulu!” Inengi lathaba khulu ngokwazi ithemba lalo lesikhathini esizako.

18. Abalandeli bakaKrestu badzimelela njani emsebenzini wokutjhumayela, begodu lokho kwaba namuphi umphumela?

18 Solo kwamhlokho, uKrestu bekasolo adzimelele emsebenzini wokubuthwa kwamalunga wesiqubuthu esikhulu esizokuphuma siphila eenhluphekweni ezikulu. Ekuthomeni ukubuthelelwa kwabantwabo bekubonakala sakudlala, kangangobana noMzalwana uRutherford wabe wathi: “Kubonakala ngasuthi isiqubuthu esikhulu angekhe sisaba ngendlela ebesicabanga ukuthi sizokuba ngayo.” Kwatholakala ukuthi uJehova uwubusisile umsebenzi wokubuthelela lo, ngombana solo kwangesikhatheso ituthuko iyabonakala! Zinqotjhiswa nguJesu ngomoya ocwengileko, zombili iinqhemezi, abakhethiweko abaya ezulwini, ‘nabezinye izimvu,’ bangilokho uJesu akubikezela—‘umhlambi owodwa’ ongaphasi ‘kwakamalusi oyedwa.’

UMzalwana uRutherford bekangalemuki bona isiqubuthu esikhulwesi sizokukhula kangangani

19. Thina singasifaka njani isandla ekubutheni izimvu zakaKrestu?

19 Iwomakazi labantu abalungileko lizokuphila isiphelani ephasini eliyipharadesi, njengombana lizabe libuswa nguKrestu nabakhambisani bakhe abazi-144 000. Awazi bona kuthabisa kangangani ukusolo ucabanga ngendlela uKrestu ayisebenzisileko bona adosele abantu bakaZimu eqinisweni elilula nelizwakalako lengomuso lethu elihlathululwa miTlolweli! Nathi kufuze singazibeki phasi kodwana sikhulume nabantu esitjhumayela kibo ngengomusweli. Asikukhuthaleleni-ke ngokwendlela esingakghona ngayo, sikhulise isibalo sesiqubuthu esikhulu, khona sizokwenza iphimbo lokudumisa ibizo lakaJehova lizwakale khudlwana.—Funda uLukasi 10:2.

Isiqubuthu esikhulu solo siyanda

Kutjho Ukuthini Ukuthembeka EmBusweni KaZimu?

20. Ngiziphi iingcenye ezakha ihlangano kaSathana, begodu ukuzithoba kwamaKrestu kubandakanyeka njani eenhlanganwenezo?

20 Njengombana abantu bakaZimu baragela phambili nokufunda ngokunabileko ngomBuso lo, kusafuze bazwisise kuhle bona kutjho ukuthini ukuthembeka namkha ukusekela urhulumende wezulwini. Malungana nalokhu, isiThala saka-1922 sayibeka emtarini indaba yokuthi kuneenhlangano ezimbili ezisebenza ephasinapha, enye ngeyakaJehova enye ngeyakaSathana. YakaSathana yakhiwa ngezomnotho, zekolo, nezepolotiki zephaseli. Labo abazitjele bona bafuna ukusekela namkha ukuthembeka emBusweni kaZimu kufuze bangathomi bazibandakanye ezintwenezi zehlangano kaSathana. (2 Kor. 6:17) Ekubeni kutjho ukuthini lokho?

21. (a) Inceku ethembekileko beyisolo ibayelelisa njani abantu bakaZimu ngalokho amabubulo amakhulu akwenzako? (b) Sathini isiThala saka-1963 ngeBhabhiloni eliKhulu?

21 Iincwadi ezigadangiswa yinceku ethembekileko zihlala zisivezela ubukhohlakali nobugirikitjhani obenziwa mabubulo amakhulu, begodu zihlala zisilele nje, zisikhuthaza bona singaweli esilingweni sokuthanda imali nezinto ezithengwa ngiyo. (Mat. 6:24) Kanti-ke akhenge zisivezele lokho kwaphela, kodwana ziyibeke emtarini nengcenye yehlangano kaSathana yezekolo. Ngo-1963 isiThala wayibeka yezwakala yokuthi iBhabhiloni eliKhulu alenziwa maKrestu womgunyathi kwaphela, kodwana lihlanganisa nazo zoke iinkolo zamala epotweni yinye. Yeke, njengombana sizokuhlathululelwa ngokunabileko esahlukweni 10, woke umuntu kaZimu kinanyana ngiyiphi inarha ukhuthazwe bona ‘aphume aphele kilo,’ azihlanze kizo zoke iinsila zezenzo zokulotjha uZimu ngamala.—IsAm. 18:2, 4.

22. Hlangana nePi yePhasi I, inengi labantu bakaZimu beliwuzwisisa njani umtlolo webeRoma 13:1?

22 Kuthiwani-ke ngengcenye yehlangano kaSathana yezepolotiki? Kghani amaKrestu weqiniso kufuze akhambe aqabhela ezipini nemigurugurwini yeenarha zephasi? Ngesikhathi kubibhe iPi yePhasi I, abaFundi beBhayibheli bebakuzwisisa kuhle bona abalandeli bakaKrestu akukafaneli bafake isandla ekubulaleni abomakhelwana babo. (Mat. 26:52) Kodwana abanengi akhange bayizwe kuhle incwadi yebeRoma 13:1, nayithi ‘sithobele ababusi.’ Bebadlumbana bona itjho ukuthi kufuze kumbathwe zamasotja, kutjathwe neenkhali; kodwana nakuthiwa dumzani amanaba, kudunyuzwe emoyeni.

23, 24. Besele siyizwisisa njani incwadi yebeRoma 13:1 hlangana nePi yePhasi II, begodu amaKrestu anqotjhiselwa kiliphi ilwazi okungilo?

23 Kwathi ngo-1939 nekuqubuka iPi yePhasi II, isiThala sayidemba yazika indaba yokungazibandakanyi kwezombanganarha. Isihloko saso sakubeka kwakhanya ukuthi abalandeli bakaKrestu akukafaneli baqabhele, bazifake ezipini nemigurugurwini yephasi lakaSathana. Isinqophisweso besifike kuhle! Yeke, abalandeli bakaKrestu baphunyurha emlandwini wokuthulula iingazi othweswe iintjhaba ebezisepini leyo. Kwathi nekuthoma u-1929, ezinye iincwadi zethu zahlathulula bona ababusi okukhulunywa ngabo kwebeRoma 13:1 bekungasi ngabephaseli, kodwana bekunguJehova noJesu. Kuyabonakala ukuthi bekusatlhogeka ihlathululo enabileko ngababusaba.

24 Kuthe ngaphambi kobana umnyaka ka-1962 uphele, isiThala sangoNovemba 15 noDisemba 1 saba neenhloko ebezihlathulula yebeRoma 13:1-7, ezatjengisa bona abalandeli bakaKretu banqotjhiswa mumoya ocwengileko. Ekugcineni abantu bakaZimu kwakhani bazwisisa ikambiso edumileko yokuzithoba kubabusi eyatjhiwo nguJesu nakathi: “Nikelani umbusi omkhulu okungekwakhe noZimu okungekwakaZimu.” (Luk. 20:25) Kwanjesi amaKrestu weqiniso sekayazwisisa bona nekukhulunywa ngababusi, kukhulunywa ngaborhulumende bephasini okufuze bazithobe kibo. Kodwana angekhe bazithobe kiyo yoke into. Nengabe aborhulumende bafuna senze into engakhambisani nomthetho kaZimu, lapho-ke sibatjela emehlweni ukuthi: “Kufuze . . . silalele uZimu kunabantu.” (IzE. 5:29) Ezahlukweni 13 no-14 zencwadi le, sizokufunda okunabileko ngendlela abantu bakaZimu abazikhuphe ngayo eendabeni zezombanganarha.

Qala bona kulilungelo elingangani ukutjhumayela ngethemba lokuphila isiphelani!

25. Wena kubayini uwuthokoza umoya ocwengileko ngokukusiza uthole ilwazi elinabileko ngomBuso kaZimu?

25 Cabanga ngazo zoke izinto abalandeli bakaKrestu abazifundileko ngomBuso kaZimu ematjhumini weminyaka egadungileko. Sifunde ngokuthi umBuso kaZimu wahlonywa nini nokuthi uqakatheke ngani. Begodu sesinesithombengqondo esibonakala kuhle sabantu abathembekileko abayokuphila ezulwini, kunye nabazokuphila ephasini. Sesiyazi nokuthi kufuze siwusekele njani umBuso kaZimu khibe ngapha sizithoba kiborhulumende bephaseli. Yeke, khewuzibuze ukuthi, ‘Bengizowazi woke na amaqiniso la nengabe uJesu khenge anqophise inceku ethembekileko bona iwazwisise beyifundise ngawo?’ Qala bona sibusiseke kangangani ngokuthi uKrestu asinqophise ngomoya ocwengileko!

^ isig. 3 Ngokwesinye isihlathulula mezwi, ibizo lesiGirigi elithi “nqophisa” evesineli litjho “ukukhomba indlela.”

^ isig. 7 Ngeenkhathezo, bekucatjangwa bona umbono lo uzokuzaliseka mhla abarhedeni bamaRoma bathathana phezulu namaRoma arholwa bopapa.

^ isig. 10 NgoJuni 1880, i-Zion’s Watch Tower yeza nephuzu lokuthi abazi-144 000 kuzokuba maJuda wendabuko atjhuguluka ngabo-1914. Kodwana, kuthe ngekupheleni komnyaka loyo, kwagadangiswa imininingwana ezwakalako esathoma ukukhamba ngayo solo kwamhlokho bekube kunamhlanjesi.