Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 6

Abantu Abatjhumayelako—Iinsebenzi Ezizimisele Ukulandela

Abantu Abatjhumayelako—Iinsebenzi Ezizimisele Ukulandela

OKUDENJWA SISAHLUKWESI

IKosi izakhela ibutho labatjhumayeli

1, 2. UJesu wabikezelani, begodu kwaphakama miphi imibuzo eqakathekileko?

ABOSOPOLOTIKI bavame ukuthembisa izuba lakaNowa, kangangobana nalabo evane bathembise ngomnqopho omuhle, bayabhalelwa kuzalisa iinthembiso zabo. Ngokuphambene nalokho, iKosi enguMesiya, uJesu Krestu, ihlala ikuphetha lokho ekuthembisileko.

2 Ngemva kokuhlonywa kwakhe njengeKosi ngo-1914, uJesu besekajame ngomumo bona azalise isiphorofido asithembisa eminyakeni eyi-1 900 eyadlulako. Ngaphambi kokuhlongakala kwakhe, uJesu wathi: “Ivangeleli lombuso lizakutjhunyayelwa ephasini loke.” (Mat. 24:14) Ukuzaliseka kwamezwi lawo bekuzokuba sibonakaliso sokufika kwakhe emandleni womBuso. Kodwana naku umbuzo oqakathekileko: IKosi le beyizozakhela njani ibutho labatjhumayeli abazimiseleko emihleni yokuphela—okusikhathi sabantu abamarhamaru, abanganathando, nabangakazimiseli ukulalela uZimu? (Mat. 24:12; 2 Thim. 3:1-5) Kufuze sazi ngombana ipendulo yombuzo lo ibandakanya woke amaKrestu weqiniso.

3. UJesu watjengisa njani bona uyaqiniseka, begodu bekaqinisekiswa yini?

3 Buyela emezwini kaJesu uwezwe kuhle bona athini. Ayakuqinisekisa na nekathi “zizakutjhunyayelwa”? Kufuze kube njalo ngani ngoba, uJesu bekazi kuhle bona kuzokuba nabantu abazimisele ukumlandela ngemihla yokuphela. Bekaqinisekiswa yini kangaka? Lokho wakufunda kuYise. (Jwa. 12:45; 14:9) Ngaphambi kobana azokuphila njengomuntu la ephasini, uJesu wayilemuka indlela uYise egade abathemba ngayo abantu abazimisele ukumlotjha. Khesibone bonyana uJehova wakuveza bunjani lokho.

“Abantu Bakho Bazimisele Ukulandela”

4. UJehova wabawa ama-Israyeli bona asekele muphi umsebenzi, kodwana asabela njani?

4 Khumbula okwenzeka mhla uJehova alayela uMosi bona akhe ithaberinakeli, namkha itende ebelizokuba yikaba yokukhulekela esitjhabeni sakwa-Israyeli. UJehova wasebenzisa uMosi bona ameme boke abantu ekusekeleni umsebenzi loyo. UMosi wabatjela wathi: “Nanyana ngubani onehliziyo evumako, akalethe umnikelo [“kaJehova,” NW].” Waba yini umphumela? “Abantu baragela phambili ngokuletha iminikelo yesihle kuMosi” qobe ekuseni, bayiletha bekwaba seqophelweni lokuthi “kumemezelwe kiyo yoke ikampa bona kungasalethwa umnikelo”! (Eks. 35:5; 36:3, 6) Ama-Israyeli atjengisa ukuthi uJehova bekawathembe kufanele!

5, 6. NgokweRhubo 110:1-3, uJehova bekalindele bona kube namuphi umoya phakathi kwabakhulekeli bakhe bangemihla yokuphela?

5 Yeke, kghani lokho kutjho bona uJehova bekalindele ukuthi nabakhulekeli bakhe bemihleni yokuphela bazokuba njalo? Iye kunjalo. Eminyakeni engaphezu kweyi-1 000 ngaphambi kobana uJesu eze ephasini, uJehova waphefumulela uDavida bona atlole ngesikhathi uMesiya egade azokuthoma ngaso ukubusa. (Funda iRhubo 110:1-3.) IKosi etja le, kufuzile ukuthi beyinawo amanaba egade azoyibophela phasi. Kanti-ke nayo beyingakhambi yodwa, njengombana inebutho labasekeli. Abasekelabo bebangakatelelwa mumuntu bona basebenzele iKosi le, kangangobana nabancani phakathi kwabantwabo bebazinikela ngokuzithandela. Abantwabo nasebaboke, baba siqubuthu esikhulu esanyekele samadaniswa namathonsi wombethe asabalala etjanini nakuphuma ilanga ekseni. *

Abawusekela ngokuzithandela umBuso banjengombethe osabalele (Qala isigaba 5)

6 UJesu bekazi bona isiphorofido esitlolwe kuRhubo 110 siqalisele kuye. (Mat. 22:42-45) Kungebangelo gade aqiniseka kangaka ngokuthi uzokuba nabasekeli abathembekileko ebebazimisele ukumlandela ngokutjhumayela iindaba ezimnandi ephasini mazombe. Uthini umlando ngendaba le? Kazi kwenzeka na, ukuthi vele iKosi le izibuthele abantu abazimisele ukutjhumayela emihleni yokuphela le?

“Kulilungelo Kunye Nomsebenzami Ukutjhumayela Umlayezo Lo”

7. Ngemva kokubekwa kwakhe njengeKosi, uJesu wathatha maphi amagadango wokuhlomisa abalandeli bakhe ngomsebenzi ebebazowenza?

7 Kwathi ngemva kokubekwa kwakhe njengeKosi, uJesu walungiselela abalandeli bakhe malungana nomsebenzi oqakatheke khulu ebekufuze wenziwe. Njengombana sibonile esahlukweni 2, wathoma ngomsebenzi wokuhlola nokuhlwengisa ngo-1914 bekwaba ngekuthomeni kwaka-1919. (Mal. 3:1-4) Bese kwathi ngo-1919, wabeka inceku ethembekileko nehlakaniphileko phakathi kwabalandeli bakhe. (Mat. 24:45) Kusukela ngesikhatheso kurage njalo, inceku le beyisolo irhatjha ukudla okungokomoya—ngeenkulumo zemihlangano nangeencwadi—ebezisolo zigandelela ukuqakatheka kokuthi woke amaKrestu kufuze abe nesandla ekutjhumayeleni.

8-10. Imihlangano ibe namuphi umthelela emsebenzini wokutjhumayela? Yiza nesibonelo. (Qala ibhoksi elithi “ Imihlangano Yakade Ebeyihlohlozela Umsebenzi Wokutjhumayela.”)

8 Iinkulumo zemihlangano emikhulu. Ngokwamukela isinqophiso, abaFundi beBhayibheli bahlangana eCedar Point, Ohio, e-U.S.A., babamba umhlanganwabo wokuthoma omkhulu ebewungemva kwePi yePhasi I. Ngelanga lesibili, uMzalwana uRutherford wabatjela indlebe ukuzwa abathekeli bomhlangano loyo ngekulumo nakathi: “Ikambo yomKrestu ephasini . . . kutjhumayela umlayezo womBuso weKosi.”

9 Ivuthondaba lomhlangano loyo laba ngelanga lesithathu mhla uMzalwana uRutherford abeka ikulumo enesihloko esithi, “Umlayezo Kwesibambisene Nabo” eyafakwa kumagazini wesiThala ngaphasi kwesihloko esithi “Ukutjhumayela NgomBuso.” Ekulumweni leyo wathi: “Kujayelekile bona umKrestu azibuze ukuthi, kuhlekuhle ngizokwenzani la ephasini? Bese ipendulo iba kukuthi, iKosi ingithume njengomzenda otjhumayela umlayezo kaZimu wokubuyisana nephasi, begodu kulilungelo kunye nomsebenzami ukutjhumayela umlayezo lo.”

10 Ekulumweni eyaqopha umlando leyo, uMzalwana uRutherford watjhaphulula nomagazini omutjha i-Golden Age (nje eseyibizwa nge-Phaphama!), yonake ebeyozokuthumela abantu emBusweni okuphela kwethemba labo. Wabuza-ke kilabo ebebakhona ukuthi bangakhi abafuna ukuhlanganyela ekuphadlhalajeni umagazini lo. Umbiko womhlangano loyo uthi: “Abantu basabela ngendlela erarako, kangangobana boke abaziinkulungwana ezisithandathu basikima kanyekanye.” * Kuyatjho-ke ukuthi iKosi gade ivele inabo abantu abalulukela ukutjhumayela ngomBuso wayo!

11, 12. IsiThala sango-1920 sathini ngomsebenzi uJesu ebekathe uzokwenziwa?

11 Iincwadi ezigadangiswako. Ngomagazini wesiThala, uJesu wakubeka epepeneneni ukuqakatheka komsebenzi wokutjhumayela iindaba ezimnandi zomBuso. Nazi ezinye zeembonelo zangekuthomeni kwabo-1920.

12 Ngimuphi umlayezo ebewuzokutjhunyayelwa malungana nokuzaliseka kwakaMatewu 24:14? Bewuzokwenziwa nini umsebenzi loyo? IsiThala sakaJulayi 1, 1920, esihlokweni esithi, “Ivangeli lomBuso” sayihlathulula ngokuthi: “Iindaba ezimnandi okukhulunywa ngazo la, ngezimalungana nesiphelo sehlelo lokusebenza kwephaseli nokuhlonywa komBuso kaMesiya.” Isihlokweso sakubeka kwakhanya ukutjhunyayelwa kweendabezi nasithi: “Umlayezo lo kufuze utjhunyayelwe hlangana nesikhathi somguruguru omkhulu [IPi yePhasi I] nesikhathi ‘seenhlupheko ezikulu.’” Ngikho-ke isihlokweso sathi: “Lesi ngiso isikhathi . . . sokutjhumayela nokuphadlhalaja iindaba ezimnandi kilabo abasekolweni yamala.”

13. IsiThala sango-1921 savumelana njani nomoya wokuzidela wamaKrestu azesiweko?

13 Yeke, kghani lokhu kutjho ukuthi abantu bakaZimu bebabophekile na ekwenzeni umsebenzi owabikezelwa nguJesu lo? Awa. IsiThala sakaMatjhi 15, 1921, saba nesihloko esithi, “Yiba Nesibindi,” okusihloko esawabawa ngomoya omuhle amaKrestu azesiweko. Ngiloyo naloyo wakhuthazwa bona azibuze ukuthi: “Akusililungelo elihle na ukuba nesandla emsebenzini lo?” Indaba leyo yaraga ngokuthi: “Siyaqiniseka bona newukuqala [njengokulilungelo ukuhlanganyela emsebenzini lo] uzokufana noJoromiya, owathi ngehliziywenakhe ilizwi lakaZimu ‘linjengomlilo ovuthako ovaleleke emathanjenakhe,’ elamhlohlozela bona angawuvali umlomo.” (Jor. 20:9) Isikhuthazweso sakuveza ukuthi uJehova noJesu banabantu abawusekela ngokusuka ehlizwiyweni umBuso.

14, 15. Ngo-1922, isiThala sakhuthaza amaKrestu azesiweko bona afikelele nakwabanye ngaziphi iindlela?

14 AmaKrestu weqiniso kufuze abatjele njani abanye abantu ngomlayezo womBuso? Isihlokwana esinomfutho esithi “Ikonzo Iqakathekile” esavela esiThaleni saka-Arhostosi 15, 1922, sakhuthaza woke amaKrestu azesiweko bona abe nesandla “ngokukhuthalela ukurhatjha umlayezo ogadangisiweko loyo ebantwini, bakhulume nabo emizinabo, babatjele ukuthi umbuso wezulwini ubandamele.”

15 Kuyatjho-ke ukuthi kusukela ngo-1919 kurage njalo, uKrestu bekasolo asebenzisa inceku yakhe ethembekileko nehlakaniphileko bona iwatjele iwatjelile amaKrestu ngelungelo analo lokutjhumayela umlayezo lo womBuso. Basabela njani-ke abaFundi beBhayibheli bangesikhatheso esikhuthazwenesi sokuhlanganyela ekutjhumayeleni ngomBuso?

“Iinsebenzi Zokuzithandela Zizokuba Ngothembekileko”

16. Abanye abadala basabela njani kweyokuthi woke umuntu kufuze ayokutjhumayela?

16 Eminyakeni yabo-1920 nabo-1930 kunabantu ebebangayizwa kuhle yokuthi woke umKrestu ozesiweko kufuze abe nesandla emsebenzini wokutjhumayela. IsiThala sakaNovemba 1, 1927, sahlathulula ebekwenzeka nasithi: “Namhlanjesi kunabantu abanomthwalo wokunakekela isondo [ibandla] njengabada . . . kodwana bayabhala ukuthaza abazalwana bona bahlanganyele emsebenzini wokutjhumayela, kangangobana nabo ngokwabo abayingeni nokuyingena yokuwenza umsebenzi loyo. . . . Bayayitshima indaba yokuthi uzokukhamba ungena umuzi nomuzi utjele abantu ngoZimu, nangomBuswakhe kunye neKosakhona.” Isihlokweso sayibeka ngokungananazi neyokuthi: “Sekungiso isikhathi sokobana othembekileko atshwaye abanjalo bese abazibe, angabe asabanikela nelungelo lokudosa phambili ebandleni.” *

17, 18. Abanengi emabandleni basamukela njani isinqophiso esivela emzimkhulu, begodu zisabele njani iingidigidi zabantu eminyakeni eli-100 edluleko le?

17 Kuyathabisake nokho ukuthi emabandleni amanengi basithathela phezulu isilulekweso ebesivela emzimkhulu. Bebakuthabela ukuhlanganyela emsebenzini wokutjhumayela umlayezo womBuso. IsiThala sakaMatjhi 15, 1926, sabe sathi: “Iinsebenzi zokuzithandela zizokuba ngothembekileko, . . . okunguye ozokutjela abantu umlayezo lo.” Abathembekilekwabo bebaphila ngokuvumelana namezwi asiphorofido weRhubo 110:3, batjengisa nokuthi bazimisele kangangani ukusekela iKosi enguMesiya.

18 Eminyakeni eli-100 le egadungileko, iingidigidi zabantu bezisolo zizimisele ukulandela ekwenzeni umsebenzi womBuso. Ezahlukweni ezimbalwa ezilandelako, sizokukhuluma ngendlela abatjhumayele ngayo, izinto bebazisebenzisa, nokuthi ibe yini imiphumela. Kodwana akhesithome ngeyokuthi kubayini babanengi kangaka abantu abahlanganyele emsebenzini lo ngokuzithandela, naphezu kokuthi kuphilwa ephasini labantu abazicabangela bona kwaphela. Njengombana sizabe sicabanga ngayo indaba le, sizozibuza-ke nathi ukuthi, ‘Kubayini ngizihlanganyela nabanye iindaba ezimnandezi?’

‘Funani Qangi UmBuso’

19. Sisilaleliswa yini isinqophiso sakaJesu ‘sokufuna qangi umBuso’?

19 UJesu wakhombela abalandeli bakhe bona bahlale bawufuna ‘qangi umBuso.’ (Mat. 6:33) Kghani siyasitlhoga na isilulekwesi? Iye siyasitlhoga ngombana siyabona bonyana uqakatheke kangangani umBuso lo, nokuthi uyikaba yomnqopho kaZimu. Njengombana sibonile esahlukweni esigadungileko, umoya ocwengileko, uwembule ngobunengi amaqiniso amalungana nomBuso. Amaqiniso lawo nakasithinta bekufike nehliziyweni, sihlohlozeleka bona siwufune qangi umBuso.

Njengondoda ethatjiswe kukuthi ifumene umnotho ofihliweko, amaKrestu nawo ayathaba nekafumene iqiniso lomBuso (Qala isigaba 20)

20. Umfanekiso kaJesu womnotho ofihliweko ukuveza njani ukuthi siwufuna qangi umBuso?

20 Khuyini-ke okusikhuthaza bona sihlale siwufuna umBuso lo? UJesu uyasitjela ipendulo emfanekiswenakhe womnotho ofihliweko. (Funda uMatewu 13:44.) Umuntu lo kuthi nakasasebenza njalo emasimini, afunyane umnotho ofihliweko bese khonokho alemuke nobugugu bawo. Enzeni-ke ngemva kwalokho? “Kuthi ekuthabeni kwakhe akhambe ayokuthengisa koke anakho, athenge isimu leyo.” Ngisiphi isifundo kilokhu? Nasifumana iqiniso lomBuso besilemuke nobugugu balo, sizokudela zoke ezinye izinto ebesizigijimisa ukwenzela bona sibeke umBuso endaweni efaneleko—uze qangi emaphilwenethu. *

21, 22. Abasekeli bomBuso lo batjengisa njani ukuthi bawufuna qangi? Yiza nesibonelo.

21 Abantu abawusekela ngokuzithandela umBuso abakhulumi nje kwaphela, kodwana babonakala nangezenzo ukuthi bawubeka phambili umBuso. Badela amaphilo wabo, basebenzise amakghono wabo, ngitjho nezinto zabo imbala malungana nomsebenzi wokutjhumayela ngomBuso. Sikhuluma nje kunewomakazi labantu esebadele izinto ezinengi ngomnqopho wokwandisa isikhathi abasebenzela ngaso uZimu ekonzweni. Abantwabo bakubonile ukuthi uJehova uqinisile nakathi uyababusisa labo abawufuna qangi umBuso. Cabangela nasi isibonelo semihleni yakade.

22 U-Avery noLovenia Bristow bebama-colporteurs (abatjhumayeli besikhathi esizeleko) eSewula ye-United States ngekupheleni kwabo-1920. Kwathi ngokukhamba kweminyaka, uLovenia nasekakhumbula wathi: “Solo kwalokho, sino-Avery sibe nemiyaka eminengi sithabile emsebenzinethu wokutjhumayela isikhathi esizeleko. Bekhekube nesikhathi la sikhulelwa khona yihloko malungana nokuthi imali yepetroli nokudla sizoyithathaphi, begodu besekukanengi kwenzeka njalo. Kodwana uJehova bekahlala anayo indlela yokusiqalelela. Akhange sikulise ukumsebenzela, begodu nezinto esizitlhogako besihlala sizifumana.” ULovenia wakhumbula nangelinye ilanga ngesikhathi basasebenzela ePensacola, eFlorida. Mhlokho bebanganamali banganakudla. Kodwana bathi nababuyela la bahlala khona, bathola iinkhwama ezinokudla kunye nomlayezo othi: “Ikhamphani yePensacola iyanithanda.” * Nasekakhumbula iminyaka engangeminyaka ayisebenzele uJehova, uLovenia wathi: “UJehova akhenge asilahle, begodu bekangakuthathi kancani nokumthemba kwethu.”

23. Uzizwa njani ngeqiniso lomBuso olifumeneko, begodu uzimisele ukwenzani?

23 Angekhe satjhumayela soke ngezinga elilinganako. Ubujamo bethu buhlukahlukene. Kodwana soke nje singakghona ukufaka isandla ekurhatjhweni kweendaba ezimnandi ngokuzithandela. (Kol. 3:23) Ngebanga lokuthi siyazikhakhazisa ngeqiniso lomBuso eliligugu esilifumeneko, sikululukela ngerhuluphelo ukwenza nanyana yini esingayenza ekutheni simsebenzele ngokwezinga esingakghona ngalo uJehova. Kghani vele ngilokho nawe ozimisele ukukwenza?

24. Khuyini esekwenziwe mBuso emihleni yokuphela le?

24 Eminyakeni eseyilikhulu le, iKosi beyisolo izalisa amezwayo asiphorofido atlolwe kuMatewu 24:14. Begodu lokho ikwenze ngaphandle kokukhonya. Abalandeli bayo, kuthe ngemva kobana baphume ephasini elizicabangela loneli, bazimisela ukwenza umsebenzi wokutjhumayela. Ukutjhumayela kwabo iindaba ezimnandi ephasini loke, kusibonakaliso sokuba khona kwakaJesu emandleni womBuso, nesibonakaliso esikhulu salokho esekufezwe mBuso emihleni le yokuphela.

^ isig. 5 EBhayibhelini umbethe uhlotjaniswa nobunengi.—Gen. 27:28; Mik. 5:7.

^ isig. 10 Iphetjhana elithi To Whom the Work Is Entrusted lathi: “Umsebenzi wokukhambisa i-Golden Age, lijima lomuzi nomuzi lokutjhumayela umlayezo wombuso. . . . Ngemva kokwethula umlayezo, umuzi nomuzi kufuze utjhiyelwe ikhophi ye-Golden Age, kungakhathaliseki bona abantu balapho bayafuna ukuhlala bazithola iincwadi namkha awa.” Kwathi ngemva kwalokho, abazalwana bathoma ukukhuthazwa bona bahlale bakhambisela abantu i-Golden Age nesiThala. Kusukela ngoFebherbari 1, 1940, abantu bakaJehova bakhuthazwa bona baphadlhalaje amakhophi wabomagazini bese babike inani elikhanjisiweko.

^ isig. 16 Ngesikhatheso, abadala bebakhethwa ngentando yenengi ebandleni. Yeke, amabandla bekungenzeka angamvowudeli umzalwana ophikiswako esimini. Itjhuguluko lokubekwa kwabadala ngokwendlela kaZimu, indabakhona izokudenjwa esahlukweni 12.

^ isig. 20 UJesu wakhuluma ngephuzu elifanako nemfanekiswenakhe womthengi ofunana namatje aligugu. Umthengi lo uthi nakalifumana ilitjelo, athengise koke anakho, alithenge. (Mat. 13:45, 46) Imifanekiso emibili le isitjengisa nokuthi singalifumana ngeendlela ezihlukahlukeneko iqiniso. Abanye bazithukwa sebakilo, kanti-ke abanye bayakhamba bayolifuna. Nje-ke, kungakhathaliseki bona silithola njani iqiniso, nasesilitholile sizimisele ukuwubeka phambili emaphilwenethu umBuso.

^ isig. 22 Ngesikhatheso amabandla bekabizwa ngamakhamphani.