Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 6

Bantfu Labashumayelako​—Tikhonti Titinikela Ngekutitsandzela

Bantfu Labashumayelako​—Tikhonti Titinikela Ngekutitsandzela

LOKUCOCWA NGAKO KULESEHLUKO

INkhosi ihlela libutfo lebashumayeli

1, 2. Ngumuphi umsebenti lomkhulu Jesu lawubiketela, futsi ngumuphi umbuto lobalulekile lophakamako?

 BABUSI BETEMBUSAVE bavame kwenta tetsembiso labagcine bangakatifezi. Ngisho nalabo labanetinhloso letinhle, bangase behluleke kufeza tetsembiso tabo. Ngalokwehlukile, iNkhosi lenguMesiya, Jesu Khristu, ihlale yenta ngekuvumelana nemavi ayo.

2 Ngemuva kwekubekwa kutsi abe yiNkhosi nga-1914, Jesu abesakulungele kugcwalisa siphrofetho labesisho eminyakeni lengaba ngu-1 900 ngaphambili. Ngembikwekutsi afe, Jesu wabiketela kutsi: “Letindzaba letimnandzi teMbuso tiyawushunyayelwa emhlabeni wonkhe.” (Mat. 24:14) Kugcwaliseka kwalamavi bekutawuba yincenye yesibonakaliso sekuba khona kwakhe eMbusweni. Nanobe kunjalo, kuphakama umbuto lobalulekile lotsi: LeNkhosi beyitalihlela njani libutfo lebashumayeli bekutitsandzela ngemalanga ekugcina​—lokusikhatsi lebesitawuba nebantfu labaticabangela bona, labete lutsandvo, futsi labangenandzaba nenkholo? (Mat. 24:12; 2 Thim. 3:1-5) Kudzingeka siyati imphendvulo yalombuto ngobe itsintsa onkhe emaKhristu eliciniso.

3. Ngukuphi kuciniseka Jesu lakukhombisa, futsi wakutsatsaphi kuciniseka lokunjalo?

3 Asewuphindze ufundze lamavi aJesu lasiphrofetho. Lamavi latsi “tiyawushunyayelwa” aveta kuciniseka yini? Yebo, ayakuveta! Jesu abeciniseka kutsi abetawutfola bantfu lebebatamsekela ngekutitsandzela ngemalanga ekugcina. Bekakutsatsephi kuciniseka lokungaka? Bekakufundze kuBabe wakhe. (Joh. 12:45; 14:9) Ngaphambi kwekutsi ete emhlabeni, Jesu watibonela ngewakhe kutsi Jehova uyaciniseka ngekutsi unetikhonti letinemoya wekutinikela ngekutitsandzela. Ase sibone kutsi Jehova wakukhombisa njani lokuciniseka.

“Bantfu Bakho Bayawutinikela Ngekutitsandzela”

4. Ngumuphi umsebenti Jehova lacela ema-Israyeli kutsi awusekele, futsi yini wona layenta?

4 Asewukhumbule loko lokwenteka ngesikhatsi Jehova atjela Mosi kutsi akhe lithende lekukhontela, lebelitawuba yindzawo sive sema-Israyeli lebesitawuhlanganela kuyo kute sikhonte Nkulunkulu. Asebentisa Mosi, Jehova wacela bonkhe bantfu kutsi basekele lomsebenti. Mosi watsi kubo: “Wonkhe lonenhlitiyo levumako akaletse umnikelo kuSimakadze.” Kwaba namiphi imiphumela? Labantfu ‘bachubeka baletsa iminikelo kuMosi onkhe emalanga ekuseni.’ Bebaletsa tintfo letinyenti kangangekutsi kwatsiwa ‘akusale kubabete umuntfu loletsa umnikelo.’ (Eks. 35:5; 36:3, 6) Ema-Israyeli akwenta kwacina kuciniseka Jehova labenako ngawo.

5, 6. Ngekusho kweTihlabelelo 110:1-3, ngumuphi umoya Jehova naJesu lebebalindzele kuwutfola emkhatsini wetikhonti teliciniso ngesikhatsi sekuphela?

5 Jehova abekulindzele yini kubona umoya wekutinikela lofanana nalona emkhatsini wetikhonti takhe letiphila emalangeni ekugcina? Yebo! Eminyakeni lengetulu kwa-1 000 ngaphambi kwekutsi Jesu atalwe emhlabeni, Jehova waphefumulela Davide kutsi abhale mayelana nesikhatsi Mesiya lebekatawucala kubusa ngaso. (Fundza Tihlabelelo 110:1-3, NW.) Jesu, iNkhosi lesandza kubekwa, bekatawuba netitsa lebetitawumelana naye. Nanobe kunjalo, abetawuphindze abe nelibutfo lebantfu labamsekelako. Bebangeke baphocelelwe kutsi bamkhonte. Ngisho nalabasha emkhatsini wabo bebatawutinikela ngekutitsandzela, babe sicumbi lesikhulu lesilingana nematolo lamanyenti lagcwele phansi ngentsatsakusa. a

Bantfu labasekela uMbuso ngekutitsandzela banyenti njengematolo (Fundza sigaba 5)

6 Jesu bekati kutsi lesiphrofetho lesibhalwe kuTihlabelelo 110 besicondzene naye. (Mat. 22:42-45) Ngako-ke, abenetizatfu letinyenti tekuciniseka kutsi abetawuba nebantfu labetsembekile, lebebatamsekela ngekutitsandzela ekushumayeleni tindzaba letimnandzi kuwo wonkhe umhlaba. Lokwenteke emlandvweni kukufakazela njani loko? LeNkhosi ilihlelile yini libutfo lebashumayeli bekutitsandzela kulamalanga ekugcina?

“Kulilungelo Kimi Futsi Kungumsebenti Wami Kumemetela Lomlayeto”

7. Ngemuva kwekubekwa kutsi abe yiNkhosi, ngutiphi tinyatselo Jesu latitsatsa kute abalungiselele umsebenti lebewuseta bantfu labamsekelako?

7 Ngekushesha ngemuva kwekubekwa kwakhe kutsi abe yiNkhosi, Jesu watsatsa tinyatselo tekulungiselela balandzeli bakhe umsebenti lomkhulu lebewutawentiwa. Njengobe sifundzile eSehlukweni 2, wenta umsebenti wekuhlola newekuhlanta kusukela nga-1914 kwaze kwaba sekucaleni kwa-1919. (Mal. 3:1-4) Nga-1919, wabeka sisebenti lesetsembekile kutsi sihole balandzeli bakhe. (Mat. 24:45) Kusukela ngaleso sikhatsi, lesisebenti sacala kukhipha kudla lokuvela kuNkulunkulu​—sisebentisa tinkhulumo letibekwa emihlanganweni lemikhulu kanye netincwadzi letishicilelwe—​loko kwachubeka kugcizelela kutsi onkhe emaKhristu bekufanele abe nencenye ekushumayeleni.

8-10. Imihlangano lemikhulu yakukhutsata njani kwentiwa kwemsebenti wekushumayela? Niketa sibonelo. (Fundza nelibhokisi lelitsi “ Imihlangano Lemikhulu Yekucala Leyakhutsata Kwentiwa Kwemsebenti Wekushumayela.”)

8 Tinkhulumo temihlangano lemikhulu. Njengobe Bafundzi BeliBhayibheli bebalindzele kutfola sicondziso, bahlangana eCedar Point, Ohio, eMelika, kusukela ngaSeptember 1 kuya ku-8, nga-1919, kute babe nemhlangano wabo lomkhulu wekucala ngemuva kweMphi Yelive Yekucala. Ngelilanga lesibili, uMzalwane Rutherford wabeka inkhulumo labeyicondzise etihambelini temhlangano, watsi: “Umsebenti wemKhristu lapha emhlabeni . . . kumemetela umlayeto wembuso weNkhosi.”

9 Umvutfwandzaba walomhlangano wafika ngemuva kwemalanga lamatsatfu ngesikhatsi uMzalwane Rutherford abeka inkhulumo lenesihloko lesitsi “Sicondziso Lesiya Etisebentini Lesikanye Nato,” leyashicilelwa ku-Sicongosekulindza ngaphansi kwesihloko lesikhulu lesitsi “Kumemetela UMbuso.” Watsi: “Kuyintfo levamile kutsi umKhristu atibute kutsi: Kungani ngilapha emhlabeni? Imphendvulo yalombuto kufanele itsi: INkhosi ingibonise umusa ngekutsi ingente ummeleli wayo lofakaza ngemlayeto lomayelana nekubuyisana naNkulunkulu emhlabeni, kantsi loko kulilungelo kimi futsi kungumsebenti wami kumemetela lomlayeto.”

10 Kulenkhulumo leyacopha umlandvo, uMzalwane Rutherford wamemetela kutsi magazini lomusha lobitwa ngekutsi yi-“The Golden Age” (nyalo lobitwa ngekutsi yi-“Phaphama!”), bewutawushicilelwa kute usetjentiswe ekucondziseni bantfu kuloMbuso njengobe ukuphela kwelitsemba labo. Wabese uyabuta kutsi bangakhi kulaba labakhona labafuna kuba nencenye ekuhambiseni lomagazini. Umbiko lobewumayelana nalomhlangano, watsi: “Bebabanyenti kakhulu lebebafuna kuba nencenye. Kwasukuma bantfu labatinkhulungwane letisitfupha.” b Kuyacaca-ke kutsi iNkhosi beyinebantfu lebebatimisele kuyisekela ngekutitsandzela ekumemeteleni uMbuso wayo.

11, 12. Sicongosekulindza sa-1920 satsi bewutawentiwa nini lomsebenti Jesu labiketela ngawo?

11 Tincwadzi letishicilelwe. Kubaluleka kwalomsebenti Jesu labiketela ngawo​—lokungumsebenti wekushumayela tindzaba letimnandzi teMbuso—​kwacaca kancane kancane emakhasini e-Sicongosekulindza. Ase sihlole letinye tibonelo taloko lokwenteka ekucaleni kwabo-1920.

12 Ngumuphi umlayeto lebewutawushunyayelwa kuze kutewugcwaliseka umbhalo waMatewu 24:14? Bewutawentiwa nini lomsebenti? Sicongosekulindza saJuly 1, 1920, ngaphansi kwesihloko lesitsi “LiVangeli LeMbuso,” sachaza lomlayeto ngekutsi sitsi: “Letindzaba letimnandzi lokukhulunywa ngato lapha timayelana nekuphela kwalelive lelidzala kanye nekubekwa kweMbuso waMesiya.” Lesihloko sabonisa ngalokucacile kutsi lomlayeto bewutawushunyayelwa nini, nasitsi: “Lomlayeto kufanele ushunyayelwe emkhatsini wemphi lenkhulu yemhlaba [Imphi Yelive Yekucala] nangesikhatsi ‘sekuhlupheka lokukhulu.’” Sachubeka satsi: “Nyalo, sengiso sikhatsi . . . sekutsi kushunyayelwe tindzaba letimnandzi eTinkholweni Letitsi TebuKhristu letisemhlabeni wonkhe.”

13. Sicongosekulindza sa-1921 sawakhutsata njani emaKhristu lagcotjiwe kutsi abe nemoya wekutinikela ngekutitsandzela?

13 Bantfu baNkulunkulu bebatawuphocelelwa yini kutsi bawente lomsebenti Jesu labiketela ngawo? Cha! Sihloko lesitsi “Bani Nesibindzi,” lesavela ku-Sicongosekulindza saMarch 15, 1921, sakhutsata emaKhristu lagcotjiwe kutsi abe nemoya wekutinikela ngekutitsandzela. Ngamunye wawo wakhutsatwa kutsi atibute lombuto: “Akusilo yini lilungelo lelikhulu kanye nemtfwalo wami kuba nencenye kulomsebenti?” Lesihloko sachubeka satsi: “Siyaciniseka kutsi nawukutsatsa [njengelilungelo kuba nencenye kulomsebenti], utawufanana naJeremiya lowatsi enhlitiyweni yakhe, emavi eNkhosi ‘ashisa njengemlilo lovalelwe ematsanjeni ami,’ futsi amkhutsata kutsi angayekeli kukhuluma.” (Jer. 20:9) Lesikhutsato selutsandvo saveta kuciniseka Jehova kanye naJesu labanako kubantfu labawusekela ngekutitsandzela uMbuso.

14, 15. Nga-1922, Sicongosekulindza sakhutsata emaKhristu lagcotjiwe kutsi abafinyelele ngayiphi indlela bantfu?

14 EmaKhristu eliciniso bekufanele abafinyelele njani bantfu ngemlayeto weMbuso? Sihloko lesifisha kodvwa lesikhutsatako lebesitsi “Umsebenti Wekushumayela Ubalulekile,” lesavela ku-Sicongosekulindza sa-August 15, 1922, sakhutsata emaKhristu lagcotjiwe kutsi abe nencenye “ekuhambiseni umlayeto loshicilelwe kubantfu, aphindze akhulume nabo emitini yabo, anikete bufakazi bekutsi umbuso wemazulu sewusondzele.”

15 Kuyacaca kutsi kusukela nga-1919, Khristu abesolo asebentisa sisebenti sakhe lesetsembekile nalesihlakaniphile kute achubeke agcizelela kutsi, lilungelo kanye nemsebenti wemKhristu lapha emhlabeni kumemetela umlayeto weMbuso. Nanobe kunjalo, sabatsintsa njani Bafundzi BeliBhayibheli bekucala lesikhutsato sekutsi bahlanganyele kulomsebenti wekumemetela ngeMbuso?

“Labetsembekile Batawuba Tisebenti Tekutitsandzela”

16. Labanye bazalwane labangulabadzala, bativa njani ngembono wekutsi onkhe emaKhristu bekufanele ashumayele?

16 Ngabo-1920 nangabo-1930, labanye bamelana nembono wekutsi onkhe emaKhristu lagcotjiwe kufanele ahlanganyele emsebentini wekushumayela. Sicongosekulindza saNovember 1, 1927, sakuchaza ngalamavi loko lebekwenteka, satsi: “Lamuhla, kunalabo labasebandleni labanemtfwalo wekuba ngulabadzala . . . labangafuni kukhutsata emalunga elibandla kutsi abe nencenye emsebentini wekushumayela, futsi nabo abafuni kuhlanganyela kuwo. . . . Bakhuluma kabi ngalesincumo sekutsi kufanele kushunyayelwe emitini yebantfu umlayeto lomayelana naNkulunkulu, lomayelana neNkhosi yakhe kanye nangembuso wakhe.” Nasikhuluma ngabo lesihloko satsi: “Sesifikile sikhatsi sekutsi labetsembekile babaphawule labo bantfu futsi batehlukanise nabo, babatjele nekutsi ngeke basabakhetsa kutsi babe ngulabadzala ebandleni.” c

17, 18. Labanyenti emabandleni basilalela njani sicondziso lebesivela endlunkhulu, futsi yini leyentiwe tigidzi tebantfu kuleminyaka lelikhulu leyendlulile?

17 Lokujabulisako kutsi labanyenti emabandleni basilalela ngekutimisela lesicondziso lebesivela endlunkhulu. Bakutsatsa njengelilungelo kuwuhlanganyela nalabanye umlayeto weMbuso. Sicongosekulindza saMarch 15, 1926, satsi: “Labetsembekile batawuba tisebenti tekutitsandzela . . . kute bacocele labanye lomlayeto.” Labantfu labetsembekile bebaphila ngekuvumelana nemavi lasiphrofetho latfolakala kuTihlabelelo 110:3, futsi bebaveta kutsi bayisekela ngekutitsandzela iNkhosi lenguMesiya.

18 Kuleminyaka lelikhulu leyendlulile, bantfu labatigidzi batinikele ngekutitsandzela kute bente lomsebenti wekumemetela ngeMbuso. Kuletehluko letimbalwa letilandzelako, sitawucoca ngekutsi bashumayele njani​—lokutindlela nemathulusi lebebawasebentisa—​kanye nekutsi loko kube namiphi imiphumela. Kodvwa kwekucala, ase sicoce ngekutsi kungani tigidzi tebantfu tibe nencenye ekwenteni umsebenti wekushumayala ngeMbuso ngekutitsandzela, nanobe tiphila kulelive lelikhutsata kutsi umuntfu atinake yena. Njengobe sitawube sicoca ngaloko, senta kahle kutibuta lombuto: ‘Yini lengenta ngicocele labanye tindzaba letimnandzi?’

“Chubekani Nifuna Kucala UMbuso”

19. Kungani sisilalela sikhutsato saJesu sekutsi ‘sifune kucala uMbuso’?

19 Jesu wakhutsata balandzeli bakhe kutsi ‘bachubeke bafuna kucala uMbuso.’ (Mat. 6:33) Kungani sisilalela lesikhutsato? Kungobe siyakucaphela kubaluleka kweMbuso, kutsi uyintfo leyinhloko enjongweni yaNkulunkulu. Njengobe sibonile esehlukweni lesendlulile, umoya longcwele bewusolo wembula emaciniso lamangalisako lamayelana neMbuso kancane kancane. Nangabe emaciniso eMbuso laligugu atitsintsa tinhlitiyo tetfu, asenta siwufune kucala lowo Mbuso.

Njengendvodza lejabulako nayitfola umcebo lofihliwe, emaKhristu ayajabula ngekutsi atfole emaciniso eMbuso (Fundza sigaba 20)

20. Umfanekiso waJesu wemcebo lofihliwe uyiveta njani indlela balandzeli bakhe labatasilalela ngayo sikhutsato sekufuna kucala uMbuso?

20 Jesu bekati kutsi yini letakwentiwa balandzeli bakhe ngeseluleko sekufuna kucala uMbuso. Ase sicoce ngemfanekiso wakhe wemcebo lofihliwe. (Fundza Matewu 13:44.) Njengobe lomuntfu losebenta ensimini lokulomfanekiso enta umsebenti wakhe wamalanga onkhe, utfola umcebo lofihliwe, futsi ngekushesha uyabona kutsi uligugu kangakanani. Yini layentako ngemuva kwaloko? ‘Ngenca yekujabula uyahamba atsengise konkhe lanako bese utsenga leyo nsimu.’ Ngusiphi sifundvo lesisitfola kuloku? Nasitfola emaciniso lamayelana neMbuso futsi sibona kutsi aligugu, ngenjabulo, sitawutidzela kute siwubeke endzaweni yekucala uMbuso ekuphileni kwetfu. d

21, 22. Labo labasekela uMbuso ngekwetsembeka, bakhombisa njani kutsi bafuna kucala uMbuso? Niketa sibonelo.

21 Bantfu labasekela uMbuso ngekwetsembeka bakhombisa ngetento hhayi ngemavi nje kuphela, kutsi bawufuna kucala uMbuso. Banikela ngekuphila kwabo, ngemakhono abo, kanye nangetintfo labanato kulomsebenti wekushumayela ngeMbuso. Labanyenti batidzele kakhulu kute bente umsebenti wasikhatsi sonkhe. Bonkhe labashumayeli bekutitsandzela batibonele ngewabo kutsi Jehova uyababusisa labo labawufuna kucala uMbuso. Ase sicoce ngetibonelo letenteke esikhatsini lesendlulile.

22 Bo-Avery naLovenia Bristow bebasebenta ndzawonye njengema-colporteurs (emahlahlandlela,) eningizimu yeMelika kusukela ngasekupheleni kwabo-1920. Ngemuva kweminyaka letsite, Lovenia watsi: “Mine na-Avery sikujabulele kakhulu kusebenta ndzawonye njengemahlahlandlela. Bekuba netikhatsi letinyenti lapho besingati kutsi sitayitsatsaphi imali yekutsenga gasolini nobe kudla. Kodvwa Jehova abesolo ayenta indlela yekusinakekela. Natsi besichubeka senta umsebenti wetfu. Besihlale sinako lesikudzingako.” Lovenia utsi ngalelinye lilanga ngesikhatsi bakhonta ePensacola, Florida, besebaphelelwa yimali kanye nekudla. Batsi nabefika endlini, batfola tikhwama letinkhulu letimbili letinekudla, kanye nelipheshana lelinemlayeto lotsi: “Sinitsandza kakhulu, ngitsi bazalwane labaseNkampanini yasePensacola.” e Akhumbula emashumi eminyaka layicitse emsebentini wasikhatsi sonkhe, Lovenia watsi: “Jehova akakaze asishiye, futsi akakaze akukhohlwe kwetsembela kwetfu kuye.”

23. Utiva njani ngemaciniso eMbuso lowatfolile, futsi yini lotimisele kuyenta?

23 Angeke sonkhe sikhone kushumayela ngelizinga lelifananako. Timo tetfu atifani. Nanobe kunjalo, sonkhe singakutsatsa njengelilungelo kumemetela tindzaba letimnandzi ngemphefumulo wonkhe. (Khol. 3:23) Ngenca yekutsi siwatsatsa njengalaligugu emaciniso eMbuso lesiwatfolile, siyawatsandza, futsi sitimisele kudzela konkhe kute sente lomsebenti ngelizinga lesingakhona kuwenta ngalo. Utimisele yini kwenta lokufanako?

24. Ngukuphi lokunye kuphumelela lokukhulu kweMbuso lokube khona kulamalanga ekugcina?

24 Kulelikhulu leminyaka lelendlulile, iNkhosi beyisolo iwagcwalisa emavi ayo lasiphrofetho lakuMatewu 24:14. Loko ikwente ngaphandle kwekuphocelela bantfu. Ngemuva kwekuphuma kulelive lelinebantfu labaticabangela bona, balandzeli bayo bebatinikela ngekutitsandzela emsebentini wekushumayela. Lomsebenti wabo wekushumayela tindzaba letimnandzi lowentiwa emhlabeni wonkhe, uyincenye yesibonakaliso sekuba khona kwaJesu emandleni eMbuso, futsi uyincenye yekuphumelela lokukhulu kweMbuso kulamalanga ekugcina.

a EBhayibhelini, ematolo ahlotjaniswa nebunyenti bentfo.​—Gen. 27:28; Mik. 5:7.

b Incwajana letsi “To Whom the Work Is Entrusted,” yachaza yatsi: “Magazini i-“The Golden Age” uyincenye yemkhankasho wekushumayela ngemlayeto wembuso emtini ngemuti. . . . Ngemuva kwekwetfula lomlayeto, kufanele kushiywe ikhophi ye-“The Golden Age” emtini ngamunye, ngisho nobe labo bantfu bangakasibhalisi sikhokhelo.” Kwatsi ngemuva kweminyaka, bazalwane bakhutsatwa kutsi banike bantfu sikhokhelo se-“The Golden Age” kanye nese-Sicongosekulindza. Ngasekucaleni kwaFebruary 1, 1940, bantfu baJehova bakhutsatwa kutsi bahambise magazini baphindze babike linani labalihambisile.

c Ngaleso sikhatsi, labadzala bebakhetfwa ngekuvotelwa libandla. Ngako-ke, libandla belingakhetsa kungawavoteli emadvodza labemelene nemsebenti wekushumayela. Lushintjo lwekutsi labadzala babekwe ngelusito lwaNkulunkulu sitawucoca ngalo eSehlukweni 12.

d Jesu waveta liphuzu lelifananako emfanekisweni wemtsengisi lohamba etindzaweni letehlukene afuna litje leligugu. Ngesikhatsi lomtsengisi alitfola, utsengisa konkhe lanako bese alitsenga. (Mat. 13:45, 46) Lemifanekiso lemibili isifundzisa nekutsi singase sitfole emaciniso lamayelana neMbuso ngetindlela letehlukene. Kulabanye, liciniso balitfola batihlalele, kantsi labanye bayalifuna. Kodvwa ngisho nobe silitfole ngayiphi indlela, sitimisele kutidzela kute sifune uMbuso kucala ekuphileni kwetfu.

e Ngaleso sikhatsi, emabandla abebitwa ngekutsi tinkampani.