Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 7

Iindlela Zokutjhumayela—Kusetjenziswa Nanyana Yini Bona Kufinyelelwe Abantu

Iindlela Zokutjhumayela—Kusetjenziswa Nanyana Yini Bona Kufinyelelwe Abantu

OKUDENJWA SISAHLUKWESI

Abantu bakaZimu basebenzisa iindlela ezihlukahlukeneko bona batjhumayeze abantu abanengi ngendlela abangakghona ngayo

1, 2. (a) UJesu wasebenzisa liphi ikghono bona ezwakale kuhle ebantwini ebekakhuluma nabo? (b) Abalandeli bakaKresu abathembekileko basilingise njani isibonelo sakhe, begodu kubayini kunjalo?

IWOMAKAZI labantu liza kuJesu lifike limbungelele njengombana amagega nelwandle, kodwana okurarako kukuthi yena ukhwela ngesikepeni athayele phakatjhana. Ukwenziswa yini lokho? Kungombana bekazi bona iphimbo lakhe lizokuzwakalela phezudlwana nakangemanzini, nabantu abamlalelekwaba bamuzwe kuhle.—Funda uMarkosi 4:1, 2.

2 Ematjhumini weminyaka yangaphambi kokuhlonywa komBuso, abafundi abathembekileko bakaKrestu balandela isibonelo sakhe, basebenzisa amakghono ahlukahlukeneko ekutjhumayeleni iindaba ezimnandi zomBuso ebantwini abanengi. Njengombana banqotjhiswa yiKosi, nanamhlanjesi abantu bakaZimu baragela phambili basebenzisa nanyana ngiziphi iindlela ezikhambisana namatjhuguluko wezobuqwephetjhe. Esikufunako kufinyelela abantu abanengi ngaphambi kwesiphelo. (Mat. 24:14) Khewucabange ngezinye zeendlela esesizisebenzisile bona sifinyelele ebantwini, kungakhathaliseki bona bahlalaphi. Cabanga nangeendlela ongazilingisa zalabo abaphadlhalaja iindaba ezimnandi inarha isalele.

Ukufinyelela Ebantwini Abanengi

3. Ukusetjenziswa kwamaphephandaba kwawasilinga njani amanaba weqiniso?

3 Amaphephandaba. Kusukela ngo-1879, uMzalwana uRussell nabalingani bakhe bebasolo bagadangisa isiThala, batjhumayela nomlayezo womBuso ebantwini abanengi. Kodwana eminyakeni elitjhumi ngaphambi kwaka-1914, kubonakala kwanga uKrestu wathoma ukutjhugulula izinto, ukwenzela bona iindaba ezimnandezi zifinyelele ebantwini abanengi. Isikhathi sezenzakalwezi sathoma ngo-1903. Ngomnyaka loyo, uDr. E. L. Eaton, umkhulumeli wesiqhema samaPhrothestani ePennsylvania, watjhijila uCharles Taze Russell ngekulumopikiswano emlandelande yeemfundiso zeBhayibheli. U-Eaton encwadini ayitlolela uRussell wathi: “Ngidlumbana bona ipikiswano yatjhatjhalazi phakathi kwami nawe ngeendaba esingavumelangi ngazo . . . izokuba mnandi kilabo ezabe basilalele.” Kwafumaniseka bona uRussell nabalingani bakhe nabo bayibone njalo indaba le, yeke bahlela bona ipikiswano leyo igadangiswe ephephandabeni ebelidosa phambili, i-Pittsburgh Gazette. Iindaba ezadenjwa lapho zaduma khulu, begodu nehlathululo kaRussell yamaqiniso weBhayibheli beyizwakala kuhle kangangobana igurandelo lathoma ukufaka iintjumayelo zakaRussell qobe veke. Lokho kwabakwatisa khulu abantu ebebangezwani neqiniso!

Ngo-1914, besekunamaphephandaba angaphezu kwee-2000, agadangisa iintjumayelo zakaRussell

4, 5. Bebunjani ubuntu bakaRussell, begodu labo abanomthwalo wokunqophisa emabandleni bangamlingisa njani?

4 Kwathi nakusesenjalo, namanye amaphephandaba athoma ukufaka iintjumayelo zakaRussell. Ngo-1908, isiThala sabe satjho ukuthi iintjumayelwezo zitholakala qobe nakwamanye “amaphephandaba alitjhumi nanye.” Abazalwana egade bajayelene nomsebenzi wamaphephandaba lo, bakhuthaza uRussell bona nakangafudusa ama-ofisi wehlangano ePittsburgh, awase edorobheni elidume khudlwana, iintjumayelo zakhezi zingathoma ukugadangiswa nemaphephandabeni amanengi. Wathi nasekayicabangisise kuhle indaba leyo uRussell wafudusela ama-ofisi eBrooklyn, eNew York, ngo-1909. Waba yini umphumela? Ngemva kweenyanga ezimbalwa alapho, besekunamaphephandaba angaba ma-400 amumethe iintjumayelo zakhe, begodu kunamanye asangezelela esibalweni. Kwathi nakuhlonywa umBuso ngo-1914, besekunamaphephandaba angaphezu kweenkulungwana ezimbili, ngamalimi amane amumethe iintjumayelo zakaRussell!

5 Ituthuko le inesifundo esihle khulu kilabo abanegunya ehlanganweni kaZimu namhlanjesi. Abantwabo bazabe benza kuhle nabalingisa isibonelo sakaRussell sokuzithoba, bayicabangele nemibono yabanye nabenza iinqunto eziqakathekileko.—Funda izAga 15:22.

6. Amaqiniso ebekagadangiswa emaphephandabeni aba namuphi umthelela komunye umuntu?

6 Amaqiniso womBuso ebekadindelwa emaphephandabeni lawo, atjhugulula amaphilo wabantu. (Heb. 4:12) Isibonelo salokho, ngu-Ora Hetzel, owabhajadiswa ngo-1917, ongommunye wabathoma ukufunda iqiniso emagurandeni lawo. Uthi: “Ngemva kokutjhada, ngakhamba ngayokuvatjhela umma eRochester, eMinnesota. Nangifika ngamthola awabekele ncanye amaphepha aneentjumayelo zakaRussell. Naye wangitjela lokho akufunde kiwo.” U-Ora wamukela amaqiniso bewaba mtjhumayeli othembekileko womBuso kaZimu amatjhumi asithandathu weminyaka.

7. Abadosaphambili kubayini bakubuyekeza ukusetjenziswa kwamaphephandaba?

7 Ngo-1916, kwaba nezenzakalo ezimbili eziyihloko ezathikazisa ukuphadlhalajwa kweendaba ezimnandi ngamaphephandaba. Isinzakalo sokuthoma ngesomguruguru omkhulu owabangela bona kube budisi ukuthola iinsetjenziswa zokugadangisa. Ngomnyaka loyo, umbiko ovela emnyango wezamaphephandaba eBritain wasiveza isitjhijilweso nawuzakuthi: “Bekube nje sekunamaphephandaba ama-30 kwaphela aphadlhalaja iintjumayelo, okutjho bona inaneli lisazokhwehla njengombana nephepha selidura kangaka.” Isenzakalo sesibili bekukuhlongakala kwakaMzalwana uRussell ngo-Oktoba 31, 1916. IsiThala sangoDisemba 15, 1916, sathi: “UMzalwana uRussell uhlongakele, yeke iintjumayelo zakhe angekhe zisaba khona [kiwo woke amaphephandaba].” Nanyana indlela le yokutjhumayela beseyivaliwe, bezisesekhona nokho ezinye iindlela ‘ezinjenge-Photo-Drama of Creation’ ebezisolo ziphumelela.

8. Khuyini ebekubandakanyekile nakwenziwa “i-Photo-Drama Creation”?

8 Imikhangiso yeenthombe. URussell nabalingani bakhe bagidlha iminyaka emithathu yoke nebenza “i-Photo-Drama of Creation,” eyatjhatjhululwa ngo-1914. (IzA. 21:5) Ibhayisikopo le, beyiyihlanganisela etjhisa amadamu anamanzi yeenthombe ezinyakazako ezikhambisana nemidumo, kunye nama-slide amibalabala weenthombe zerhalasi. Banengi abantu ababanesandla ekulingiseni izenzakalo zabalingiswa beBhayibhelini, bafodwa iinthombe, kangangobana neenlwana bezivela eenthombenezo. Umbiko wango-1913 uthi: “Kwasetjenziswa ingadi ekulu yalapho kubukelwa khona iinlwana, kufodwa iinthombe zakaNowa ebezizokudlalwa ebhayisikopo.” Iinthakgha zobukghwari eziphuma phambili eLondon, eNew York, eParis, nePhiladelphia ngizo ezagwala iinthombe zerhalasi ngesandla.

9. Kubayini kwatlhoga isikhathi nemalikazi engaka nakwenziwa “i-Photo-Drama”?

9 Kubayini kwasetjenziswa isikhathi esingakangaka, kwenziwa ibhayisikopo ‘ye-Photo-Drama’? Isivumelwano esenziwa emihlanganweni ebeyimilandelande ngo-1913 sahlathulula: “Ipumelelo eseyenziwe maphephandaba we-America kunye nebeendaba ekwakheni imibono yabantu ngokusetjenziswa kweenthombe zabopopayi nemifanekiso evezwa kibomagazini, kunye neenthombe ezinyakazako esezirhagele kangaka, kuyibeke emtarini indaba yokuthi ihlongozo le izokuphumelela njengombana sikholelwa ekutheni izolithuthukisa izinga lokufundisa ngeBhayibheli. Yeke, kufuze sikwamukele lokho njengombana sekuyinto edumileko bese sithome ukuyisebenzisa nathi indlela le ephumelelako yokutjhumayela nokukhambisa ivangeli.”

Umtjhini ‘we-Photo-Drama’; Iinthombe zerhalasi ‘ze-Photo-Drama’

10. Yabukelwa ngezinga elingangani “i-Photo-Drama”?

10 Phakathi no-1914, “i-Photo-Drama” beyidlalwa emadorobheni ama-80, ilanga nelanga, kangangobana beyibukelwa babantu ababalelwa kwabaziingidi ezibunande e-United States neCanada. Ngawo wona umnyaka loyo, “i-Photo-Drama” yadlalwa ne-Australia, eBritain, eDenmark, eFinland, eGermany, eNew Zealand, eNorway, eSweden, neSwitzerland. Kwathi-ke omunye umhlobo webhayisikopo le ebewungananthombe ezinyakazako, wadlalwa emadorobheni amancani. Umhlobo loyo bewaziwa ‘nge-Eureka Drama’ begodu bekutjhiphile ukuwenza nokuwukhambisa. Ngo-1916, “i-Photo-Drama” ‘ne-Eureka Drama’ zatjhugululwa ngesi-Armenia, isiDano-Norwegian, isiFrench, isiGerman, isiGreek, isi-Italian, isiPolish, isiSpanish, nangesiSwedish.

Phakathi no-1914, “i-Photo-Drama” yadlalwa emawolweni azele phama ngabantu

11, 12. “I-Photo-Drama” yalikhuthaza njani elinye isokana, begodu ngemva kwalokho isokanelo labeka siphi isibonelo?

11 “I-Photo-Drama” yesiFrench yamkara kwamambala uCharles Rohner ebekaneminyaka eli-18 ngesikhatheso. Uthi: “Yadlalwa edorobheni langekhabo eColmar, Alsace, eFrance. Ukuyibona kwami ngavele ngakarwa liqiniso leBhayibheli zisuka.”

12 Umphumela kwaba kukuthi uCharles abhajadiswe, kwathi ngo-1922 wangenela ikonzo yesikhathi esizeleko. Eminye yemisebenzakhe bekukukwenza isethulo ‘se-Photo-Drama’ eFrance. Nasekahlathulula umsebenzi lo uCharles uthi: “Bengabelwe imisebenzi eembalwa—ngidlala ivayolini, ngisebenza ngeemali, ngisebenza neencwadini. Bengikhonjelwe nokobana ngithulise abalaleli nasekuzokuthoma ihlelo. Ngesikhathi sekhefu, besinikela abantu iincwadi, sabele udade namkha umzalwana indawo ethileko ewolweni. Omunye nomunye bekaphatha iincwadi, azinikele abantu. Ngitjho nemnyango imbala bekuba namatafula azele iincwadi.” Ngo-1925, uCharles wabizelwa eBethel yeBrooklyn, eNew York. Wathi nafika lapho waba mnqophisi we-okhestra ebeyidlala emrhatjhweni ebewusanda ukuvulwa, i-WBBR. Nasesicabangisisa kuhle ngesibonelo soMzalwana uRohner singazibuza ukuthi, ‘Ngizimisele na ukwamukela nanayana ngisiphi isabelo engikhonjelwa bona ngisenze malungana nokuphadlhalajwa kweendaba zomBuso?’—Funda u-Isaya 6:8.

13, 14. Umrhatjho wasetjenziswa njani bona kuphadlhalajwe iindaba ezimnandi? (Qala nebhoksi elithi “ Amahlelo we-WBBR” nelithi “ Umhlangano Owatjhisa Amadamu Anamanzi.”)

13 Umrhatjho. Ngabo-1920, lathoma ukwehla izinga ‘le-Photo-Drama,’ kwasikima lomrhatjho malungana nokuphadlhalaja iindaba ezimnandi zomBuso. Ngomhla ka-16 Apreli 1922, uMzalwana uRutherford warhatjha ikulumwakhe yokuthoma aseMetropolitan Opera House, ePhiladelphia, ePennsylvania. Kulinganiselwa bona babantu ababalelwa kwabazi-50 000, ebebalalele ikulumo ethi “Iingidigidi Zabantu Abaphilako Angekhe Zisahlongakala.” Ngo-1923 kwathoma ukuthi nezinye zeenkulumo zemihlangano zizwakale emrhatjhweni. Naphezu kokuthi bekusetjenziswa iintetjhi ezijayelekileko zokurhatjha, abadosiphambili bangesikhatheso baqunta bona kube nesitetjhi esizijameleko ebesakhiwe eStaten Island, eNew York, nebesaziwa nge-WBBR. Isitetjhesi sathoma ukurhatjha bunqopha emoyeni ngomhla ka-24 Febherbari 1924.

Ngo-1922, ikulumo ethi “Iingidigidi Zabantu Abaphilako Angekhe Zisahlongakala” yalelwa ngomrhatjho babantu abalinganiselwa kwabazi-50 000

14 Nasihlathulula umnqopho we-WBBR isiThala sakaDisemba 1, 1924, sathi: “Sikholelwa bona umrhatjho lo uyindlela ephumelela kunazo zoke ekhezasetjenziswa ekuphadlhalajeni umlayezo weqiniso.” Sangezelela ngokuthi: “Nengabe neKosi ikubona kukuhle ukuthi kusale sekusetjenziswa imirhatjho malungana nokusabalalisa iqiniso, ngiyo ezokuza namano wemali yokwenza njalo.” (Rhu. 127:1) Ngo-1926, abantu bakaJehova besebanemirhatjho esithandathu ethi bona. Emibili yemirhatjho leyo beyise-United States, kuyi-WBBR eNew York, ne WORD hlanu kweChicago. Emine yayo, beyiseCanada eendaweni zabo-Alberta, eBritish Columbia, e-Ontario, neSaskatchewan.

15, 16. (a) Yini engakangaka eyasilinga abafundisi ngemirhatjho yethu eCanada? (b) Iinkulumo zemrhatjhweni nomsebenzi wokungena emizini bekubambisene njani?

15 Abafundisi bamasondo nabo khenge bakweqisele amehlo ukurhatjhwa kweqiniso leBhayibheli. U-Albert Hoffman ebekajayelene nomsebenzi wesitetjhi seSaskatchewan, eCanada, wathi: “Banengi abantu abathoma ukuwazi ngabaFundi beBhayibheli [ngesikhatheso ebesebaziwa ngaboFakazi bakaJehova]. Ubufakazi obuhle lobo baraga bekwaba ngu-1928, lokha abafundisi nebazakwenza amano wokobana zoke iintetjhi zeCanada zabaFundi beBhayibheli zingasaba nelayisensi yokurhatjha.”

16 Naphezu kokuthi iintetjhezo bezivaliwe eCanada, iinkulumo zeBhayibheli beziragela phambili nokuzwakala kweminye imirhatjho ebhadelwako. (Mat. 10:23) Malungana nokuthuthukisa umsebenzi loyo, isiThala ne-Golden Age (eseyaziwa nge-Phaphama!) zazifaka zoke iintetjhi ezirhatjha amaqiniso weBhayibheli ukwenzela bona abatjhumayela emizini yabantu bakhuthaze abantwabo balalele iinkulumwezo emrhatjhweni. Kwaba namuphi umphumela? I-Bulletin kaJanabari 1931 (nje eseyibizwa ngePilo Nomsebenzi weboKrestu) yathi: “Umrhatjho ube lithulisi elihle khulu ngokubambisana nalabo abatjhumayela umuzi nomuzi. Kufike imibiko eminengi e-ofisini, isitjela ngabantu ebebalalele umrhatjho, okwathi bona bezwe iinkulumo ebezibekwa nguMzalwana uRutherford, bathatha iincwadi bayokutjhumayela.” I-Bulletin nayikhuluma ngemirhatjho kunye nomsebenzi wokungena emizini yathi, “la mathulusi amabili asetjenziswa yihlangano yeKosi.”

17, 18. Nanyana ubujamo besebutjhugulukile nje, umrhatjho waraga njani nokudlala indima eqakathekileko?

17 Phakathi nabo-1930, kwavuka iintshele malungana nokuthi singasayisebenzisa ngitjho nemirhatjho ebhadelwako. Kwathi nasekuyela ngekupheleni kwaka-1937, abantu bakaJehova bajayelana nobujamobo, bathoma ukuzilisa iintetjhi zemirhatjho, badzimelela khudlwana emsebenzini wokungena umuzi nomuzi. * Nanyana kunjalo, imirhatjho yona akhenge ilise ukuphadlhalaja umlayezo womBuso nemajukujukwini weendawo ezizikhethe zodwa ephasini, nakilezo ezihlukaniswe yipolotiki. Ngokwesibonelo, kusukela ngo1951 ukuya ku-1991, isitetjhi seTjingalanga yeBerlin, eGermany besihlala sirhatjha iinkulumo zeBhayibheli ukwenzela bona nalabo abasepumalanga yenarha bawuzwe umlayezo womBuso. Kusukela ngo-1961 neminyakeni ematjhumi amathathu eyalandela, isitetjhi senarha yeSuriname, eSouth America besirhatjha ihlelo lemizuzu eli-15 lamaqiniso weBhayibheli. Kwathi-ke ngo-1969 ukuya ku-1977, ihlangano yenza amahlelo angaphezu kwama-350 weentetjhi ezirekhodiweko zomlandelande othi “Yoke ImiTlolo Iyazuzisa.” E-United States khona kwaba neentetjhi ezima-291 ebezimumethe ihlelwelo eendaweni ezima-48. Ngo-1996, isitetjhi somrhatjho se-Apia, ihlokodorobho yeSouth Pacific nation of Samoa, sarhatjha ihlelo elinesihloko esithi “Iimpendulo Zemibuzo Onayo NgeBhayibheli.”

18 Iminyaka yabo-1900 naseyiya ngekupheleni, umrhatjho akhange usaba lithulisi eliyihloko ekusabalaliseni iindaba ezimnandi. Kodwana besekunelinye ithulusi lobuqwephetjhe ebelizokusetjenziselwa ukuthola abantu abanengi.

19, 20. Kubayini aboFakazi bakaJehova benze i-jw.org, begodu seyibe namiphi imiphumela? (Qala nebhoksi elithi “ I-JW.ORG.”)

19 I-Inthanethi. Ngo-2013, besekunabantu abangaphezu kwe-2.7 bhiliyoni, okumaphesenti angaba ma-40 wesiphithiphithi sabantu abasebenzisa i-Inthanethi. Ngokwesilinganiso, amabhiliyoni amabili wabo athungela ngabofunjathwako abaziwa ngama-smartphone nama-tablet. Isibalweso siya ngokwanda ephasini mazombe, kodwana bekube nje endaweni okusetjenziswa kiyo khulu abofunjathwako malungana ne-Inthanethi, kuse-Africa, indawo enabantu abangaphezu kweengidi ezima-90 abathungela ngofunjathwako ku-Inthanethi. Ituthuko enjalo ilethe amatjhuguluko amakhulu endleleni abantu abafumana ngayo imininingwana.

20 Kusukela ngo-1997, abantu bakaJehova nabo bathoma ukuyisebenzisa ikambiso le yezokuthintana. Ngo-2013, iZinzolwazi le-jw.org, lathoma ukuba namalimi abalelwa kwama-300, kunye nemininingwana yeBhayibheli ongazidawnlodela yona ngamalimi angaphezu kwama-520. IZinzolwazeli livakatjehlwa babantu abangaphezu kwabayi-750 000, ilanga nelanga. Bese kuthi ngaphezu kwenani lamavidiyo abukelwako, ngenyanga kudawnlodwa iincwadi ezingaphezu kweengidi ezintathu, abomagazini abangaba ziingidi ezine, nemigadangiso elalelwako ebalelwa eengidini ezimatjhumi amabili nambili.

21. Ufundeni endabeni kaSina?

21 IZinzolwazeli libe lithulusi elihle khulu lokurhatjha iindaba ezimnandi zomBuso kaZimu neendaweni lapho umsebenzethu lo wokutjhumayela ongakavunyelwa khona. Ngokwesibonelo, ngekuthomeni kwaka-2013, enye indoda enguSina ibizo layo yathola isiphande se-jw.org bese yadosela emzimkhulu wephasi loke ose-United States, yabuza imininingwana eminengi ngeBhayibheli. Ebekurara ngomtato loyo kukuthi uSina uvela endaweni yamaMuslim ezikhethe yodwa enarheni leyo, begodu endaweni leyo umsebenzi waboFakazi bakaJehova abafuni nokuwubona. Ngemva komtato loyo, kwenziwa ihlelo lokobana uSina afunde nomunye waboFakazi bakaJehova iBhayibheli kabili ngeveke e-United States. Isifundweso besiragwa kusetjenziswa ihlelo lokukhulumisana ngevidiyo ku-Inthanethi.

Ukufundisa Abantu

22, 23. (a) Inga-kghani lezi ezinye iindlela zokufinyelela abantu abanengi zawubulala umsebenzi womuzi nomuzi? (b) IKosi iyibusise njani imizamo yethu?

22 Akukho nakunye kwezinto ebesisolo sizisebenzisa, njengamaphephandaba, “i-Photo-Drama,” umrhatjho, neZinzolwazi imbala, okwajamiselela umsebenzi wokungena umuzi nomuzi malungana nokuthola abantu abanengi. Lokho kungebanga lokuthi abantu bakaJehova balingisa ebekwenziwa nguJesu. Akhange agcine ngokutjhumayeza iinqubuthu zabantu kwaphela, kodwana bekalwela nokusiza umuntu ngamunye. (Luk. 19:1-5) UJesu wafundisa nabafundi bakhe bona benze njalo, wabaphathisa nomsebenzi abazowenza. (Funda uLukasi 10:1, 8-11.) Njengombana khekwatjhiwo esahlukweni 6, nalabo abadosa phambili ebandleni bebasolo bakhuthaza abantu bakaJehova bona bakhulume nabantu ubuso nobuso.—IzE. 5:42; 20:20.

23 Eminyakeni elikhulu ngemva kokuhlonywa komBuso, sekunabatjhumayeli abaziingidi eziyi-7.9 abaphasi phezulu nokufundisa abantu ngomnqopho kaZimu. Kusemehlweni ukuthi iKosi izibusise zoke iindlela ezisetjenzisiweko ekutjhumayeleni ngomBuso. Esahlukweni esilandelako kuzokudenjwa yokuthi iKosi le beyisolo isihlomisa ngamathulusi esiwatlhogako malungana nokurhatjha iindaba ezimnandi ezizweni zoke, eenkorweni, neelimini.—IsAm. 14:6.

^ isig. 17 Ngo-1957, abadosa phambili baqunta ukuyivala i-WBBR ebekungesinye seentetjhi zethu zamaswaphela eNew York.