Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 7

Tindlela Tekushumayela​—Kusebentisa Tonkhe Tindlela Kuze Kufinyelelwe Bantfu

Tindlela Tekushumayela​—Kusebentisa Tonkhe Tindlela Kuze Kufinyelelwe Bantfu

LOKUCOCWA NGAKO KULESEHLUKO

Bantfu baNkulunkulu basebentisa tindlela letehlukahlukene kute bafinyelele bantfu labanyenti

1, 2. (a) Nguyiphi indlela Jesu layisebentisa kute akhulume nebantfu labanyenti? (b) Bafundzi baKhristu labetsembekile basilingisa njani sibonelo sakhe, futsi kungani benta njalo?

 TICUMBI tebantfu tatungeleta Jesu ngaselugwini lwelwandle, kodvwa yena wagibela esikebheni wabese ukhweshela emuva ngaso. Wakwentelani loko? Kungobe bekati kutsi emanti bekatawukhulisa livi lakhe kute labantfu labanyenti bakhone kuwuva kahle umlayeto wakhe.​—Fundza Makho 4:1, 2.

2 Eminyakeni leminyenti ngaphambi kwekutalwa kweMbuso nangemuva kwekutalwa kwawo, bafundzi baKhristu labetsembekile basilingisa sibonelo sakhe, ngekutsi basungule tindlela letinsha tekusakata tindzaba letimnandzi teMbuso kubantfu labanyenti. Bacondziswa yiNkhosi, bantfu baNkulunkulu bayachubeka bacalisa tindlela letinsha baphindze bavumelane netimo letishintjako kanye netintfo letinsha tebuchwephesha lesetitfolakala. Sifuna kufinyelela bantfu labanyenti ngaphambi kwekutsi kufike kuphela. (Mat. 24:14) Ase ucabange ngaletinye tindlela lesitisebentisile kute sifinyelele bantfu ngisho nobe bahlala kuphi. Cabanga nangetindlela longakulingisa ngato kukholwa kwalabo lebebasakata tindzaba letimnandzi esikhatsini lesendlulile.

Kufinyelela Bantfu Labanyenti

3. Yini leyatfukutselisa titsa teliciniso ngekusebentisa kwetfu emaphephandzaba?

3 Emaphephandzaba. Nanobe uMzalwane Russell kanye nalabo lebebabambisene naye bebasolo bashicilela Sicongosekulindza kusukela nga-1879, baletsa umlayeto weMbuso kubantfu labanyenti. Nanobe kunjalo, eminyakeni lelishumi ngaphambi kwa-1914, Khristu abesolo ashintja tintfo kute tindzaba letimnandzi tifinyelele nebantfu labahlala khashane. Kusukela nga-1903 kwacala kwenteka tintfo letehlukahlukene letalandzelana. Ngaloyo mnyaka, Dr. E. L. Eaton, longumkhulumeli welicembu lebafundisi belisontfo lemaPhrotestani ePennsylvania, wabekela Charles Taze Russell insayeya yekutsi babe netinkhulumo mphikiswano ngetimfundziso teliBhayibheli. Encwadzini layibhalela Russell, Eaton watsi: “Bengisolo ngicabanga kutsi kungaba kuhle sibe nenkhulumo mphikiswano ngaleminye yemibuto mine nawe lesinemibono lengafani . . . futsi loko kungabajabulisa bantfu.” BoRussell nalabo lebebabambisene naye bakubona kuyintfo lenhle leyo lebeyitabajabulisa bantfu, ngako bahlela kutsi letinkhulumo-mphikiswano tishicilelwe ephephandzabeni lebelitsengwa kakhulu, i-“The Pittsburgh Gazette.” Letihloko lebetivela kuleliphephandzaba betitsandvwa kakhulu, futsi kuchaza kwaRussell emaciniso eliBhayibheli ngalokucacile kwaba nemandla kakhulu kangangekutsi baphatsi baleliphephandzaba batsi bafuna tihloko taRussell tishicilelwe njalo ngeliviki. Kufanele kutsi konkhe loku kwatiphatsa kabi titsa teliciniso.

Nga-1914, emaphephandzaba langetulu kwa-2 000, abeshicilela tinshumayelo taRussell

4, 5. Ngubuphi buntfu Russell labukhombisa, futsi labo labaphatsiswe imisebenti leminyenti bangasilingisa njani sibonelo sakhe?

4 Ngekushesha, emaphephandzaba lamanyenti abesafuna kushicilela tinkhulumo taRussell. Nga-1908, Sicongosekulindza sabika kutsi letinshumayelo bese tishicilelwa “njalo emaphephandzabeni langu-11.” Nanobe kunjalo, bazalwane labetayelene nemsebenti wemaphephandzaba, beluleka Russell kutsi nakangatfutsa emahhovisi eNhlangano ePittsburgh awayise edolobheni lelikhulu lelatiwa kancono, emaphephandzaba lamanyenti abetawushicilela letihloko letisekelwe eBhayibhelini. Ngemuva kwekucabangisisa ngaleseluleko kanye nangalokunye, nga-1909, Russell watfutsa emahhovisi wawayisa eBrooklyn, eNew York. Kwaba namiphi imiphumela? Ngemuva kwetinyanga letimbalwa awatfutsile, emaphephandzaba langaba ngu-400 abesashicilela letinkhulumo futsi bekusolo kwengeteka nalamanye. Ngesikhatsi uMbuso ucala kubusa nga-1914, emaphephandzaba langetulu kwa-2 000 latfolakala ngetilwimi letine, abeshicilela tinshumayelo taRussell kanye naletinye tihloko.

5 Ngusiphi sifundvo lesibalulekile lesisitfola kuloku? Labo labaphatsiswe imisebenti leminyenti enhlanganweni yaNkulunkulu lamuhla, benta kahle ngekulingisa kutfobeka kwaRussell. Bangakwenta njani loko? Kufanele bacabangisise ngeteluleko talabanye nabenta tincumo letibalulekile.​—Fundza Taga 15:22.

6. Emaciniso labeshicilelwe ephephandzabeni amtsintsa njani lomunye umuntfu?

6 Emaciniso ngeMbuso labeshicilelwa kulamaphephandzaba ashintja kuphila kwebantfu. (Heb. 4:12) Nasi sibonelo: Ora Hetzel lowabhajatiswa nga-1917, abengulomunye kulabo labafundza kwekucala emaciniso kuletihloko letisemaphephandzabeni. Ora watsi: “Ngemuva kwekushada, ngavakashela make eRochester, eMinnesota. Nangifika lapho, ngamtfola asika tinshumayelo ephephandzabeni. Leti bekutinshumayelo taRussell. Make wangicocela ngetintfo labetifundze kuletinshumayelo.” Ora walemukela liciniso labelifundzile, futsi kwaphela emashumi lasitfupha eminyaka angummemeteli lotsembekile weMbuso waNkulunkulu.

7. Kungani labo labaholako bacabangisisa ngekusetjentiswa kwemaphephandzaba?

7 Nga-1916, kunetintfo letimbili letenteka letabangela labo labaholako kutsi bacabangisise ngekusebentisa kwabo emaphephandzaba kute basakate tindzaba letimnandzi. Kwekucala, iMphi Lenkhulu lebeyichubeka ngaleso sikhatsi, yenta kwaba matima kutfola tintfo tekushicilela. Ngawo lowo mnyaka, umbiko lowavela ehhovisini letfu lemaphephandzaba eBritain, washo naku mayelana nalobumatima: “Kunemaphephandzaba langetulu kwa-30 kwanyalo lashicilela letiNshumayelo. Kuyabonakala kutsi lelinani litawehla kakhulu njengobe sekubita kakhulu kutsenga liphepha.” Intfo yesibili leyenteka, kwaba kushona kweMzalwane Russell nga-October 31, 1916. Ngenca yaloko, Sicongosekulindza saDecember 15, 1916, satsi: “Njengobe uMzalwane Russell asashonile, letinshumayelo [lebetitfolakala emaphephandzabeni] angeke tisaba khona.” Nanobe lendlela yekushumayela yayekelwa, kunaletinye tindlela, njenge-“Photo-Drama of Creation,” letachubeka tiphumelela kakhulu.

8. Kwentiwa kwe-“Photo-Drama of Creation” bekuhlanganisa ini?

8 Kushumayela ngetitfombe. Russell kanye nalabo lebebabambisene naye basebenta iminyaka lecishe ibe mitsatfu benta i-“Photo-Drama of Creation,” leyakhululwa nga-1914. (Taga 21:5) Le-Drama, beyifaka ekhatsi kwentiwa kwetitfombe letinyakatako, imisindvo letsetjuliwe kanye nema-slides lanemibala leyentiwe ngengilazi. Bantfu labanyenti baba nencenye ekulingiseni tindzaba letiseBhayibhelini lebetentiwe taba lifilimu, futsi bekusetjentiswa ngisho netilwane. Umbiko wanga-1913, watsi: “Kwasetjentiswa indzawo lenkhulu lokugcinwa kuyo tilwane letinyenti kute kwentiwe titfombe Letinyakatako naletikhipha imisindvo letimayelana nendzaba yaNowa.” Lama-slides lentiwe ngengilazi labesetjentiswa nakwentiwa le-drama apendwa ngesandla bantfu baseLondon, eNew York, eParis, kanye nebasePhiladelphia.

9. Kungani kwasetjentiswa sikhatsi lesinyenti kanye netindleko letinkhulu kuze kwentiwe i-“Photo-Drama”?

9 Kungani kwasetjentiswa sikhatsi lesinyenti netindleko letinkhulu kuze kwentiwe i-“Photo-Drama”? Sincumo lesentiwa emihlanganweni lemikhulu leluchungechunge nga-1913 satsi: “Kuphumelela lokukhulu emaphephandzaba aseMelika labenako ekubumbeni bantfu ngelusito lwabopopayi, lokufaka ekhatsi imifanekiso etincenyeni tawo tetindzaba netabomagazini kanye nekutsandvwa kwato lokukhulu nekwetayelwa kwetitfombe letinyakatako, kuvete kutsi tibaluleke kangakanani letindlela, futsi sikholelwa kutsi loko kusenta sibe nesizatfu lesicinile sekuchubeka sitisebentisa njengebashumayeli labatfutfukako kanye nebafundzisi beliBhayibheli, kuze sikusekele ngalokuphelele kusetjentiswa kwetitfombe letinyakatako kanye nema-slides lanemisindvo njengendlela lephumelelako naletsandvwa bavangeli nebafundzisi.”

Indzawo lokuhlala kuyo umshini we-“Photo-Drama”

Ema-slides e-“Photo-Drama” lentiwe ngengilazi

10. Yadlalwa kangakanani i-“Photo-Drama”?

10 Emkhatsini wa-1914, i-“Photo-Drama” beyidlalwa emadolobheni lamakhulu langu-80, lilanga ngalinye. Cishe bantfu labatigidzi letisiphohlongo eMelika naseCanada bayibukela. Ngawo lowo mnyaka, i-“Photo-Drama” bese yidlalwe e-Australia, eBritain, eDenmark, eFinland, eJalimane, eNew Zealand, eNorway, eSweden, kanye naseSwitzerland. Luhlelo lolwentiwe lwaba melula lwale-drama, lobelute titfombe letinyakatako, kwahlelwa kutsi ludlalwe emadolobheni lamancane. Loluhlelo lokutsiwa yi-“Eureka Drama”​—bekungakaduli kulwenta futsi bekumelula kulutfwala. Nga-1916, i-“Photo-Drama” nobe i-“Eureka Drama” bese ihumushelwe elulwimini lwesi-Armenia, siDano-Norwegian, siFulentji, siJalimane, siGriki, siTaliyane, siPolish, Sipanishi, kanye nesiSwedish.

Emkhatsini wa-1914, i-“Photo-Drama” yadlalwa emahholweni labegcwele bantfu

11, 12. I-“Photo-Drama” yalitsintsa njani lelinye lijaha, futsi lasibekela siphi sibonelo?

11 I-“Photo-Drama” yesiFulentji yamtsintsa kakhulu Charles Rohner lebekaneminyaka lengu-18 budzala. Charles watsi: “Yadlalwa edolobheni lakitsi, iColmar, lese-Alsace, eFulansi. Kusukela esetfulweni sayo, ngamangaliswa yindlela emaciniso eliBhayibheli labecaciswe ngayo.”

12 Ngesizatfu saloko, Charles wabhajatiswa futsi nga-1922 wangenela umsebenti wasikhatsi sonkhe. Lesinye sabelo sakhe sekucala bekukusita ekwetfuleni i-“Photo-Drama” kubantfu base Fulansi. Achaza umsebenti wakhe, Charles watsi: “Ngabelwa imisebenti letsite: Kudlala ivayolini, kuba yinceku yetimali kanye nekuba yinceku yetincwadzi. Ngacelwa nekutsi ngibindzise tilaleli ngaphambi kwekutsi kucale luhlelo. Ngesikhatsi selikhefu, besinika bantfu tincwadzi. Besabela umzalwane nobe dzadze incenye letsite yelihholwa. Ngamunye wetfu bekaba netincwadzi letinyenti futsi bekatihambisela bonkhe bantfu labasencenyeni yakhe. Ngetulu kwaloko, ekungeneni kwelihholwa besibeke litafula lebeligcwele tincwadzi.” Nga-1925, Charles wamenywa kutsi ayokhonta eBethel yaseBrooklyn, eNew York. Nakefika lapho wabelwa kutsi acondzise kudlalwa kwemculo wetinsimbi wesiteshi semsakato i-WBBR lebesisandza kucaliswa. Njengobe sesicoce ngesibonelo seMzalwane Rohner, singase sitibute kutsi: ‘Ngitimisele yini kwemukela nobe ngusiphi sabelo lenginikwa sona kute ngisite ekusakateni umlayeto weMbuso?’​—Fundza Isaya 6:8.

13, 14. Umsakato wasetjentiswa njani kuze kusakatwe tindzaba letimnandzi? (Fundza nelibhokisi lelitsi “ Tinhlelo Lebetiku-WBBR” kanye nalelitsi “ Umhlangano Lomkhulu Lowacopha Umlandvo.”)

13 Umsakato. Ngabo-1920, umsebenti we-“Photo-Drama” wacala kuncishiswa, kodvwa umsakato wabonakala sewuyindlela lebalulekile yekusakata tindzaba letimnandzi teMbuso. Nga-April 16, 1922, uMzalwane Rutherford wetfula inkhulumo leyaba yingcophamlandvo emsakatweni eMetropolitan Opera House lebeyisePhiladelphia, ePennsylvania. Bantfu labangaba ngu-50 000 bayiva lenkhulumo letsi: “Tigidzi Letiphila Nyalo Ngeke Tife.” Kwatsi nga-1923, kwasakatwa luhlelo lwemhlangano kwekucala emsakatweni. Ngetulu kwekusebentisa titeshi letibhadalwako, labo labaholako babona kukuhlakanipha kutsi sitakhele siteshi semsakato, lesakhiwa eSichingini saseStaten, eNew York, futsi sabhaliswa ngekutsi yi-WBBR. Sacala kusakata emoyeni ngaFebruary 24, 1924.

Nga-1922, bantfu labangaba ngu-50 000, bayilalela inkhulumo lebeyidlalwa emsakatweni lebeyitsi “Tigidzi Letiphila Nyalo Ngeke Tife”

14 Sichaza injongo ye-WBBR, Sicongosekulindza saDecember 1, 1924, satsi: “Sikholelwa kutsi umsakato uyindlela lencono yekonga futsi lephumelela kutendlula tonkhe letike tasetjentiswa ekusakateni umlayeto weliciniso.” Sachubeka satsi: “Nangabe iNkhosi ikubona kufanele kutsi sakhe letinye titeshi temsakato kute sisakate emaciniso, itasinika imali ngendlela yayo lefanele.” (Hla. 127:1) Nga-1926, bantfu baJehova bese banetiteshi temsakato letisitfupha. Letimbili betiseMelika​—lokuyi-WBBR eNew York kanye ne-WORD lebeyisedvutane neChicago. Letinye letine betiseCanada, etindzaweni letibitwa ngekutsi yi-Alberta, yiBritish Columbia, yi-Ontario, kanye neSaskatchewan.

15, 16. (a) Yini leyentiwa bafundisi baseCanada ngekusebentisa kwetfu umsakato? (b) Tinkhulumo lebetidlalwa emsakatweni kanye nemsebenti wekushumayela emtini ngemuti bekuhambisana njani?

15 Lendlela lenkhulu yekusakata emaciniso eliBhayibheli yanakwa nabafundisi beTinkholo Letitsi TebuKhristu. Albert Hoffman lebekatayelene nemsebenti lebewentiwa esiteshini semsakato lebesiseSaskatchewan, eCanada, watsi: “Bantfu labanyenti bacala kubati Bafundzi BeliBhayibheli [njengobe bebabitwa kanjalo BoFakazi BaJehova ngaleso sikhatsi]. Kwaniketwa bufakazi lobuhle kwate kwaba ngu-1928, ngesikhatsi bafundisi bacindzetela tiphatsimandla, futsi tonkhe titeshi temsakato taseCanada lebeticondziswa Bafundzi BeliBhayibheli talahlekelwa yimvume yato yekusakata.”

16 Nangetulu kwekuvalwa kwetiteshi tetfu temsakato eCanada, tinkhulumo letisekelwe eBhayibhelini tachubeka tisakatwa etiteshini letibhadalelwako. (Mat. 10:23) Kute kutfutfukiswe lizinga laletinhlelo, ku-Sicongosekulindza kanye naku-“The Golden Age” (nyalo lebitwa ngekutsi yi-“Phaphama!”) bekuneluhla lwetiteshi temsakato letibhadalwako lebetisakata emaciniso eliBhayibheli, kuze bamemeteli batisebentise nabashumayela emtini ngemuti futsi bakhutsate bantfu kutsi balalele letinkhulumo etiteshini temsakato tendzawo. Kwaba namiphi imiphumela? I-“Bulletin” yaJanuary 1931 yatsi: “Kushumayela ngemsakato kubasite kakhulu bazalwane labenta umkhankaso wemuti ngemuti. Kufike imibiko leminyenti ehhovisini lesitjela kutsi bantfu bayalalela futsi ngesizatfu sekuva tinkhulumo letibekwa nguMzalwane Rutherford, sebatimisele kutsatsa tincwadzi labanikwa tona.” I-“Bulletin” yatsi kushumayela ngemsakato kanye nasemtini ngemuti “tindlela letimbili tenhlangano yeNkhosi tekufinyelela bantfu labanyenti.”

17, 18. Nanobe timo tashintja, umsakato wachubeka njani udlala indzima yawo?

17 Emkhatsini wabo-1930, saphikiswa kakhulu ngenca yekutsi besisebentisa titeshi temsakato letibhadalelwako. Ngako-ke, ngasekupheleni kwa-1937, bantfu baJehova bavumelana netimo letishintjako. Bayekela kusebentisa titeshi letibhadalwako base banaka kakhulu umsebenti wekushumayela emtini ngemuti. a Nangetulu kwaloko, umsakato wachubeka udlala indzima lebalulekile ekusakateni umlayeto weMbuso kuletinye tindzawo letikhashane, nobe etindzaweni letehlukanisiwe ngenca yetepolitiki. Sibonelo saloko kutsi kusukela nga-1951 kuya ku-1991, siteshi lesiseWest Berlin, eJalimane, besisakata njalo tinkhulumo letisekelwe eBhayibhelini kuze bantfu labahlala kuleto tincenye lebetatiwa ngekutsi yi-East Germany bakhone kuva umlayeto weMbuso. Kusukela nga-1961, nangemuva kweminyaka lengetulu kwemashumi lamatsatfu, siteshi semsakato lesikhulu lesiseSuriname, eNingizimu Melika, besisakata emaciniso eliBhayibheli njalo ngeliviki, imizuzu lengu-15. Kusukela nga-1969 kuya ku-1977, inhlangano yakhicita tinhlelo temsakato letitsetjuliwe letingetulu kwa-350, teluchungechunge lolutsi “Yonkhe ImiBhalo Ilusito.” EMelika, titeshi temsakato letingu-291 betisakata letinhlelo etindzaweni letingu-48. Nga-1996, siteshi semsakato lesise-Apia, inhloko dolobha yaseSouth Pacific yesive semaSamoa, besisakata maviki onkhe luhlelo lolunesihloko lesitsi “Timphendvulo Temibuto Yakho YeliBhayibheli.”

18 Njengobe lelikhulu lema-20 liya ngasekupheleni kwalo, umsakato bewungasasiyo indlela lehamba embili ekusakateni tindzaba letimnandzi. Nanobe kunjalo, lenye indlela yetebuchwephesha yacala kuvela futsi yenta kwaba melula kufinyelela bantfu labanyenti kakhulu.

19, 20. Kungani bantfu baJehova bente i-Web site letsi-jw.org, futsi ibe namiphi imiphumela? (Fundza nelibhokisi lelitsi “ JW.ORG.”)

19 I-Internet. Kusukela nga-2013, tigidzigidzi letingetulu kwa-2.7, lokungemaphesenti lacishe abengu-40 elinani lebantfu labasemhlabeni wonkhe, betinayo i-Internet. Lokunye kulinganisela kutsi bantfu labangaba tigidzigidzi letimbili bangena ku-Internet basebentisa tintfo tebuchwephesha letiphatfwako, letinjengema-smartphones nema-tablets. Lelinani lichubeka landza emhlabeni wonkhe, kodvwa kukhula lokukhulu kwekusetjentiswa kwe-Internet etintfweni letiphatfwako kwanyalo kwenteka e-Afrika, lapho kunebantfu labangetulu kwetigidzi letingu-90 labasebentisa i-Internet lesetintfweni letiphatfwako. Lentfutfuko iyishintje kakhulu indlela bantfu labanyenti labatfola ngayo kwatiswa.

20 Kusukela nga-1997, bantfu baJehova bacala kusebentisa lendlela lenkhulu yekuchumana. Nga-2013, i-Web site yetfu letsi jw.org bese yitfolakala ngetilwimi letingaba ngu-300, futsi bantfu bebangakhona kutitsatsela kwatiswa lokusekelwe eBhayibhelini ngetilwimi letingetulu kwa-520. Lilanga ngalinye, bantfu labangetulu kwa-750 000 bayangena kule-Web site. Ngetulu kwekubukela ema-video, inyanga ngayinye bantfu batitsatsela tincwadzi letingetulu kwetigidzi letintsatfu, bomagazini labatigidzi letine kanye netintfo letilalelwako letitigidzi letingu-22.

21. Yini loyifundzile kulokuhlangenwe nako lokumayelana naSina?

21 Le-Web site ibe yindlela lenhle kakhulu yekusakata tindzaba letimnandzi teMbuso waNkulunkulu, ngisho nasetindzaweni lapho umsebenti wekushumayela uvinjelwe khona. Nasi sibonelo: Ngasekucaleni kwa-2013, umuntfu lomdvuna libito lakhe lokungu-Sina, watfola likheli lelitsi jw.org, wabese ushayela indlunkhulu yemhlaba wonkhe leseMelika, afuna kutfola kwatiswa lokubanti lokumayelana neliBhayibheli. Yini lebeyehlukile ngalokushaya kwakhe lucingo? Kutsi Sina uvela emndenini wemaSulumane futsi uhlala endzaweni leseveni lapho umsebenti waBoFakazi BaJehova uvinjelwe kakhulu khona. Ngenca yekushaya kwakhe lucingo, kwentiwa emalungiselelo ekutsi Sina afundzelwe liBhayibheli kabili ngeliviki ngumzalwane lohlala eMelika. Lesifundvo besichutjwa kusetjentiswa luhlelo lwe-video loluku-Internet.

Kufundzisa Umuntfu Ngamunye

22, 23. (a) Tindlela tekufinyelela bantfu labanyenti tingene esikhundleni semsebenti wekushumayela emtini ngemuti yini? (b) INkhosi iyibusise njani imetamo yetfu?

22 Letindlela lebesitisebentisa kuze sifinyelele bantfu labanyenti, letifaka ekhatsi, emaphephandzaba, i-“Photo-Drama,” tinhlelo temsakato kanye ne-Web site, betingakentelwa kutsi tingene esikhundleni semsebenti wekushumayela emtini ngemuti. Kungani kunjalo? Kungobe bantfu baJehova bafundze esibonelweni Jesu lababekela sona. Wenta lokungetulu kwekumane ashumayele eticumbini tebantfu; wanaka kusita umuntfu ngamunye. (Luk. 19:1-5) Jesu waphindze wacecesha bafundzi bakhe kutsi bente lokufananako, futsi wabaniketa umlayeto lebekufanele bashumayele ngawo. (Fundza Lukha 10:1, 8-11.) Njengobe sifundzile kuSehluko 6, labo labaholako bebasolo bakhutsata sikhonti saJehova ngasinye kutsi sikhulume nemuntfu buso nebuso.​—Imis. 5:42; 20:20.

23 Ngemuva kwelikhulu leminyaka uMbuso utelwe, bamemeteli labangetulu kwetigidzi letingu-7.9, bayatimisela kute bafundzise labanye ngenjongo yaNkulunkulu. Kuyacaca kutsi iNkhosi itibusisile letindlela lebesitisebentisa kute simemetele uMbuso. Njengobe sehluko lesilandzelako sitawuveta, iNkhosi iphindze yasilungiselela lithulusi lesilidzingako kute sisakate tindzaba letimnandzi kuto tonkhe tive, tinhlanga netilwimi.​—Semb. 14:6.

a Nga-1957, labo labaholako benta sincumo sekutsi bavale siteshi setfu semsakato sekugcina, i-WBBR eNew York.