Dlulela kokumunyethweko

Dlulela erhelweni leenhloko

ISAHLUKO 8

Iintlabagelo Zokutjhumayela—Kugadangiswa Iincwadi Ezizokukhanjiswa Esimini Yephasi Loke

Iintlabagelo Zokutjhumayela—Kugadangiswa Iincwadi Ezizokukhanjiswa Esimini Yephasi Loke

OKUDENJWA SISAHLUKWESI

UJehova uragela phambili nokusihlomisa ngamathulusi wokufundisa woke umuntu kungakhathaliseki bona uvela kisiphi isitjhaba

1, 2. (a) Yini ebeyisiza amaKrestu wekadeni bona arhatjhe iindaba ezimnandi kizo zoke iindawo ezibuswa yiRoma? (b) Ngibuphi ubufakazi obutjengisa bona uJehova uyasisekela namhlanjesi? (Qala ibhoksi elithi “ Iindaba Ezimnandi Ngamalimi Angaphezu Kwama-670.”)

IINTHEKELI ebezivakatjhele eJerusalema zakhuza zababaza nezizwa amaJuda weGalile akhuluma iinlimi zabatjhili njengombana zinjalo. Begodu nomlayezo ebebakhuluma ngawo wabakara kwamambala ebebalalele. Mhlokho, kwakungePentekoste lomnyaka ka-33 ngeenkhathi zabapostoli. Abafundi bakaJesu besele bafumene ikarisomraro yesipho sokukhuluma ngeenlimi ezihlukahlukeneko, okubufakazi bokuthi bebasekelwa nguZimu. (Funda izEnzo 2:1-8, 12, 15-17.) Iindaba ezimnandi abazitjhumayela mhlokho, zawela eendlebeni zabantu abavela eenarheni ezihlukahlukeneko ebebarhatjheke kizo zoke iindawo ebezibuswa yiRoma yakade.—Kol. 1:23.

2 Iinceku zakaZimu zamhlanjesi azikaphiwa bona zikhulume iinlimi ezihlukahlukeneko ngamananeko wakhona. Nanyana kunjalo, ziyakwazi ukutjhugulula iindaba zomBuso ngamalimi angaphezu kwama-670, adlula lawo ebekarithwa bafundi bakaJesu bokuthoma ngokwekarisomraro. (IzE. 2:9-11) Abantu bakaZimu bagadangise iincwadi ezinengi khulu ngewomakazi lamalimi bonyana iindaba zomBuswezi zifike emagumbini womane wephasi. * Lobu-ke bufakazi obusemtarini bokuthi uJehova usebenzisa iKosi uJesu Krestu bona inqophise umsebenzethu wokutjhumayela. (Mat. 28:19, 20) Njengombana sizokucoca ngamathulusi esiwasebenzisileko hlangana neminyaka elikhulu le, tjheja indlela iKosi ebeyisolo isibandula ngayo bona sidzimelele emuntwini ngamunye esimtjhumayezako, nokobana sifundise ngeliZwi lakaZimu.—2 Thim. 2:2.

Ikosi Isiza Iinceku Zayo Ekutjaleni Imbewu Yeqiniso

3. Kubayini sisebenzisa amathulusi ahlukahlukeneko emsebenzinethu wokutjhumayela?

3 UJesu wakhe wafanisa “umlayezo wombuso” nembewu, bese ihliziyo yomuntu wayifanisa nehlabathi. (Mat. 13:18, 19) Njengombana umlimi asebenzisa amathulusi ahlukahlukeneko nakalimela ukutjala okuthileko, nabantu bakaJehova basebenzisa amathulusi ahlukahlukeneko bona bavungule iinhliziyo zeengidigidi zabantu, khona kuzokutjaleka umlayezo womBuso. Amanye wamathulusi lawo bekalisizo lesikhatjhana nje. Amanye-ke anjengeencwadi nabomagazini, asaragela tjhubelo nokwenza umsebenzi oqakathekileko lo bekube nje. Yeke, ngokungafani nezinye iindlela zezokuthintana ezihlathululwe esahlukweni esigadungileko, woke amathulusi esizokucoca ngawo nje abasize khulu abatjhumayela ngomBuso nebacoca nabantu ubuso nobuso.—IzE. 5:42; 17:2, 3.

Kwenziwa amagrenefomu nemitjhini yomdumo eToronto, eCanada

4, 5. Beyisetjenziswa njani imitjhini yegrenefomu, kodwana kukuphi la beyisalela khona?

4 Iinkulumo ezirekhodiweko. Ngabo-1930 ukuya kibo-1940, abatjhumayeli bebadlala iinkulumo zeBhaybheli ezirikhodiweko ngomtjhini ophathekako namkha igrenefomu. Ikulumo leyo beyidlala pheze imizuzu emihlanu. Kwesinye isikhathi, iinkulumwezo beziba neenhloko ezifitjhani njengezithi, ‘Uziqu-ntathu,’ ‘Isirhogo,’ nesithi ‘UmBuso.’ Bekasetjenziswa njani-ke amareyikhodi la? UMzalwana uClayton Woodworth Jr, owabhajadiswa ngo-1930 e-United States uthi: “Bengikhamba negrenefomu enomphini odrayiswako ebewungenza ngikghone ukuyimeyada kusukela la ithoma khona ikulumo engifuna ukuyidlala. Bengithi nengifika emnyango, ngiyidrayise, bese ngiyakokoda. Umninimuzi nakavula umnyango, bengithi kuye, ‘Nginomlayezo oqakathakileko engithanda bona uwuzwe.’” Bese umninimuzi asabele njani-ke? UMzalwana uWoodworth uthi: “Kanengi abantu bebalalela. Kodwana ngasikhathi bebawuvala umnyango. Abanye bebacabanga ukuthi ngithengisa amagrenefomu.”

Ngabo-1940, besekuneenkulumo ezingaphezu kwama-90 ezirikhodiweko, ngamakhophi angaphezu kwesigidi

5 Ngo-1940, besekuneenkululmo ezingaphezu kwama-90 ezihlukahlukeneko kunye namarekhodi angaphezu kwesigidi. UJohn E. Barr ebekaphayona eBritain ngesikhatheso, owagcina sekalilunga lesiHlopha esiBusako, wathi: “Hlangana nomnyaka ka-1936 no-1945, mina negrenefomu besiyirhara nomcano. Eqinisweni ngesikhatheso, bengingazizwa kuhle nengingakayiphathi. Umuntu bekathi nakalalela iphimbo lakaMzalwana uRutherford akhuthazeke; bengazizwa kwanga naye ulapho. Nokho igrenefomu beyinganalo ikghono lokuthinta iinhliziyo zabantu.”

6, 7. (a) Amakarada womlayezo bekazuzisa ngani, kodwana kukuphi la ebekasalela khona? (b) UJehova uwafake njani ‘amezwakhe emilonyenethu’?

6 Amakarada womlayezo. Kwathoma ngo-1933 ukuthi abatjhumayeli bakhuthazwe bona basebenzise amakarada anomlayezo weBhayibheli. Amakarada la bekamasentimitha ayi-7.6 ububanzi nali-12.7 ubude. Bekatlolwe umlayezo weBhayibheli omfitjhani nehlathululo yencwadi ekhambisana nalo umninimuzi angayitholela yona. Umtjhumayeli bekathatha ikaradeli alinikele umninimuzi, bese ambawe alifunde. “Bengilithanda khulu ikarajaneli,” kutjho uLilian Kammerud ebekasithunywa sevangeli ePuerto Rico ne-Argentina. Kubayini atjho njalo? Uthi: “Kabanye bethu bekubudisi ukubeka itjumayelo ezwakalako. Yeke ikarajaneli belisisiza kwamambala nesitjhumayeza abantu.”

Amakarajana womlayezo (ngesiTariyana)

7 UMzalwana uDavid Reusch owabhajadiswa ngo-1918, yena-ke uthi, “Amakarada womlayezo bekabasiza abazalwana ngombana abanye babo bayatjho ukuthi babangakghoni ukuyibeka izwakale kuhle indaba ngaphandle kwawo.” Kodwana amakarada la bekakghwathi la kufuze akghwethe khona. Nakaragako uMzalwana Reusch uthi: “Kwesinye isikhathi besihlangana nabantu ebebacabanga bona siziimumu. Vele, inengi lethu besiziimumu ngombana besikhulunyelwa ngiwo amakarada la. Kodwana uJehova bekasasifundisa bona sikghone ukuqalana nabantu emehlweni njengabajameleli bakhe. Kungasikade bekazokufaka amezwakhe emilonyenethu ngokusifundisa indlela yokusebenzisa imitlolo nesingena emzini. IsiKolo seKonzo esingokweZulwini esafika ngabo-1940, ngiso esasifundisa lokho.—Funda uJoromiya 1:6-9.

8. Ungamvumela njani uKrestu bona akubandule?

8 Iincwadi. Solo kwango-1914, abantu bakaJehova sebagadangise iincwadi ezingaphezu kwezilikhulu ezikhuluma ngeendaba zeBhayibheli. Ezinye zeencwadezo bezitlolelwe ukubandula abatjhumayeli bona baphumelele emsebenzinabo wokutjhumayela. U-Anna Larsen weDenmark, ebekasolo amtjhumayeli eminyakeni ema-70 edlulileko, uthi: “UJehova usisize khulu ngesiKolo seKonzo esingokweZulwini nangeencwadi zaso. Nengikhumbula kuhle, incwadi yokuthoma eencwadinezo beyinesihloko esithi, Theocratic Aid to Kingdom Publishers eyatjhatjululwa ngo-1945. Yalandelwa ngethi, “Equipped for Every Good Work,” ngo-1946. Namhlanjesi kunethi, Zuza Emfundweni YeSikole Senkonzo Esingokwasezulwini eyakhutjhwa ngo-2001.” Iincwadezi zidlale indima ekulu njengombana kunguJehova osibandulako njengeencenku zakhe. (2 Kor. 3:5, 6) Uyayiphatha na incwadi yesiKolo newuza esifundweni, uyivule ukhambisane nombonisi wesikolo nakakhulumako? Newenza njalo, uzabe uvumela uKrestu bona akubandule ube mfundisi ongcono.—2 Kor. 9:6; 2 Thim. 2:15.

9, 10. Ngiyiphi indima edlalwe ekutjaleni nekusezeleni imbewu yomBuso?

9 UJehova bekasolo asisiza ngokuthi ihlanganwakhe isigadangisele iincwadi ezihlathulula iimfundiso zeBhayibheli ezisisekelo. Incwadi ethi, IQiniso Eliholela Ekuphileni Okuphakade beyinamandla kwamambala. Yagadangiswa kokuthoma ngo-1968, yavele yaba nomphumela omuhle. IKonzwethu YomBuso kaNovemba 1968 neyihlathulula, yathi: “Ngendlela incwadi le ebeyitlhogeka ngayo, bekufuze sisebenze nebusuku efekthri yeHlangano eseBrooklyn, kugadangiswa yona.” Neyiragako yathi: “Ngo-Arhostosi wanyakenye, kunesikhathi la kwagadangiswa khona amakhophi angaphezu kwesigidi nesiquntu wencwadi le! Kanti-ke ngo-1982, besekugadangiswe amakhophi wayo angaba ziingidi ezilikhulu ngamalimi ali-116. Hlangana neminyaka eli-14, kusukela ngo-1968 ukuya ku-1982, incwadi ethi Iqiniso yaletha abantu abangaphezu kwe-1 000 000 ehlanganweni. *

10 Ngo-2005, kwatjhatjululwa incwadi ethi, Khuyini Kwamambala Okufundiswa YiBhayibhili? Kwagadangiswa amakhophi wencwadi le angaba ziingidi ezima-200, ngamalimi ama-256! Yona-ke yadlala yiphi indima? Eminyakeni elikhomba egadungileko, kusukela ngo-2005 ukuya ku-2012, abantu abaziingidi eziyi-1.2 bathoma ukutjhumayela iindaba ezihle, bakusizwa yincwadi le. Hlangana nesikhatheso iimfundo zeBhayibheli zakhuphuka zisuka eengidini ezisithandathu, zaya kweziyi-8.7. Asibilayeli bona uJehova uyibusisile imizamwethu yokutjala nokusezela imbewu yeqiniso ngomBuso.—Funda 1 Korinte 3:6, 7.

11, 12. Ngokuvumelana nemitlolo evezwe esigabenesi, abomagazini bethu bebatlolelwe abantu abanjani?

11 Abomagazini. Kuhlekuhle isiThala besitlolelwe ‘bomhlanjana omncani’ abazokubizelwa ‘ezulwini.’ (Luk. 12:32; Heb. 3:1) Ngo-Oktoba 1, 1919, ihlangano kaJehova yatjhaphulula omunye umagazini, ebewutlolelwe umphakathi. Umagazini loyo waduma khulu kubaFundi beBhayibheli nemphakathini kangangobana bewukhanjiswa khulu ukudlula isiThala. Ekuthomeni bewaziwa ngelithi “The Golden Age.” Ngo-1937 watjhentjha wabizwa nge-Consolation. Kwathi ngo-1946 wathoma ukubizwa nge-Phaphama!

12 Ematjhumi wemiyaka eyadlulako, indlela isiThala ne-Phaphama! ebeziqaleka ngayo kunye nomtlamo wazo, beyisolo itjhuguluka, kodwana ihloso yokutlolwa kwabo khenge itjhuguluke—okuyihloso yokwazisa ngomBuso kaZimu nokwenza abantu balithembe iBhayibheli. Sikhuluma nje, sekugadangiswa isiThala esifundwa ebandleni nesomphakathi. IsiThala esifundwa ebandleni sitlolelwe “iinsebenzi ekhaya” ezakhiwa ziinqhema ezimbili, ‘umhlanjana omncani’ “nezinye izimvu.” * (Mat. 24:45; Jwa. 10:16) Somphakathi sona, sitlolelwe abantu abangakalazi iqiniso, kodwana abamhloniphako uZimu neBhayibheli. (IzE. 13:16) I-Phaphama! idzimelele khulukhulu kilabo abanelwazi elincani ngeBhayibheli nangoZimu weqiniso, uJehova.—IzE. 17:22, 23.

13. Khuyini okuthandako ngabomagazini bethu? (Cocani ngetjhadi elithi “ Iimbalobalo Zeencwadi Zephasi Loke.”)

13 Ngekuthomeni komnyaka ka-2014, begadangiswa amakhophi we-Phaphama! abangaphezu kweengidi ezima-44 nezima-46 zesiThala qobe nyanga. I-Phaphama! itjhugululwe ngamalimi angaba li-100, isiThala ngamalimi angaphezu kwama-200. Koke lokhu kwenza abomagazinaba bagadangiswe ukudlula nanyana ngiyiphi enye incwadi ephasini. Yeke, lokhu akukafuzi kusirare, ngombana abomagazinaba banomlayezo uJesu athi uzakutjhunyayelwa ephasini loke.—Mat. 24:14.

14. Yini le ebesisolo sikhuthalele ukuyithuthukisa, begodu kubayini senza njalo?

14 IBhayibheli. Ngo-1896, uMzwalana Russell nabalingani bakhe batjhentjha ibizo lehlangano yabo yokugadangisa, ngokufaka ibizo elithi, iBhayibheli; begodu ihlangano leyo yathoma ukwaziwa nge, Watch Tower Bible and Tract Society. Itjhugulukwelo belifanele ngani ngoba iBhayibheli yincwadi eyihloko esetjenziselwa ukurhatjha iindaba ezimnandi zomBuso. (Luk. 24:27) Neenceku zakaZimu bezenza ngokuvumelana nebizo lehlangano leyo elingokomthetho njengombana bezikukhuthalele ukukhanjiswa kweencwadi nokufundwa kweBhayibheli. Ngokwesibonelo, ngo-1926, sagadangisa iBhayibheli elaziwa nge, The Emphatic Diaglott elinemiTlolo yemaKrestu wesiGirigi kaBenjamin Wilson. Kwathi ngekuthomeni kwaka-1942, sagadangisa amakhophi we-King James Version azi-700 000. Eminyakeni emibili ngemva kwalokho, sathoma ukugadangisa i-American Standard Version enebizo lakaJehova iinkhathi eziyi-6 823. Ngo-1950, besesikhambise amaBhayibheli angaphezu kwe-250 000.

15, 16. (a) Yini oyithandako nge-New World Translation? (Cocani ngebhoksi elithi “ Ukutjhugululwa KweBhayibheli Okurhabako.”) (b) Ungamvumela njani uJehova bona akghwathe ihliziywakho?

15 Ngo-1950 kwatjhatjululwa i-New World Translation of the Christian Greek Scriptures. Kwathi ngo-1961 watjhatjululwa i-New World Translation of the Holy Scriptures epheleleko. IBhayibhileli limhlonipha khulu uJehova ngombana libuyisele ibizo lakhe ngamananeko wakhona ngokwendlela elivela ngayo emiTlolweni yokuthoma yesiHebheru. Akupheleli lapho, ibizo lakaZimu livela iinkhathi ezingaba ma-237 emiTlolweni yamaKrestu yesiGirigi. Yeke, ukwenzela bona inembe beyifundeke lula, i-New World Translation seyibuyekezwe amahlandla ambalwa, begodu igadangiso laka-2013 ngilo lamuva. Ngawo umnyaka ka-2013, kwagadangiswa amakhophi angaphezu kweengidi ezima-201, we-New World Translation epheleleko namkha esiquntu ngamalimi ali-121.

16 Bazizwa njani abanye nebafunda i-New World Translation ngelimi abalimunyako? Enye indoda yeNepal yathi: “Inengi lethu belikufumana kubudisi ukuzwisisa iBhayibheli lesiNepal lakade njengombana belitlolwe ngelimi lakade. Kodwana nje sesizwisisa iBhayibheli ngendlela erarako, njengombana lisebenzisa ilimi esijayeleko langamalanga.” Omunye umma weCentral African Republic wathi nakafunda iBhayibheli lethu ngelimi lesiSango walila zehla, wathi: “Leli lilimi lehliziywami.” Njengomfazi lo, kwanga singavumela uJehova bona asikghwathe ehliziyweni ngokobana sifunde iliZwi lakhe qobe langa.—Rhu. 1:2; Mat. 22:36, 37.

Ukuthokoziswa Mathulusi Nendlela Esibandulwa Ngayo

17. Ungatjengisa njani bona uyawathokoza amathulusi owafumanako, begodu uba yini umphumela newenza njalo?

17 Uyawathokoza na amathulusi nebandulo eliragako njenganje esilifumana eKosinethu uJesu Krestu? Uyazipha na isikhathi sokuthi uzifunde izincwadi ezivela ehlanganweni kaZimu, begodu uyabasiza nabanye ngazo? Nengabe kunjalo uzokuvumelana namezwi kaDade Opal Betler, owabhajadiswa ngo-Oktoba 4, 1914, owathi: “Kiyo yoke iminyaka le, sinobabakwami [u-Edward] besisebenzisa igrenefomu namakarajana anomlayezo weBhayibheli. Besitjhumayela umuzi nomuzi sikhambise iincwadi, iincwajana, nabomagazini. Besiphuma amajima simatjhe, sikhambise nezaziso ezigadangisiweko. Kamva sanyekele safundiswa nokwenza amabuyelo nokukuraga iimfundo zeBhayibheli nabantu abathanda ukulifunda. Ipilwethu emajadu le ithabisa kwamambala.” UJesu wathembisa ukuthi abantu bakhe bebazokuba majadu ngokutjala, ukuvuna, nangokuthaba ndawonye. Iingidigidi zabazalwana bethu abanjengo-Opal bangakufakazela ukuthi isithembisweso sizalisekile.—Funda uJwanisi 4:35, 36.

18. Ngiliphi ilungelo iKosi esphe lona?

18 Inengi lalabo abangakarhabi ukuba ziinceku zeKosi lingasithatha njengabantu “abangakafundi.” (IzE. 4:13) Kodwana akhewucabange nje! IKosi isize abantu bakobantu bona bakghone ukugadangisa, nokutlola iincwadi ezikhanjiswa kudlula nanyana ngiziphi solo kwabunjwa umuntu! Okuqakatheke khulu kukuthi, usikhuthazile wasibandula nokobana sikghone ukusebenzisa iincwadezi ekurhatjheni iindaba ezimnandi ebantwini bazozoke iintjhaba. Awazi bona simthokoza kangangani uKrestu ngokusipha ilungelo lokusebenza naye ekutjaleni nekuvuneni abafundi!

^ isig. 2 Ngeminyaka elitjhumi kwaphela edlulileko, abantu bakaJehova bagadangise iincwadi ezingaphezu kwamabhiliyoni ama-200. Ngaphezu kwalokho, sineZinzolwazi i-jw.org, elingavakatjhelwa babantu abangaba mabhiliyoni ayi-2.7 ephasini loke.

^ isig. 9 Ezinye iincwadi ezasiza abatjhumayeli ekufundiseni amaqiniso weBhayibheli ngilezi: The Harp of God (eyagadangiswa ngo-1921), “Let God Be True” (eyagadangiswa ngo-1946), Ungaphila Phakade Epharadesi Emhlabeni (eyagadangiswa ngo-1982), nethi, Ulwazi Oluholela Ekuphileni Okumi Phakade (eyagadangiswa ngo-1995).

^ isig. 12 Qala isiThala sakaJulayi 15, 2013, amakhasi 23, isigaba 13, ekhuluma ngokuthi bobani ‘abaziinsebenzi.’