Okutauluka omutete

Okutauluka omutete wononthele

OKAPITULU 8

Oviti pala Okuivisa—Okulinga Omikanda pala Okuivisa Ouye Auho

Oviti pala Okuivisa—Okulinga Omikanda pala Okuivisa Ouye Auho

ETYI OKAPITULU KAPOPIA

Jeova utualako okutuavela oviti tuesukisa opo tulongese ovanthu vomalongo, nomihoko, nomalaka aeho

1, 2. (a) Pomuvo wo Vakristau votete oityi tyakuatesako okuyandyaneka onondaka onongwa Moutumini wo Roma? (b) Oityi tyilekesa okuti Jeova ukahi nokutukuatesako hono? (Tala okakasa kati “ Onondaka Onongwa Momalaka Alamba po 670.”)

 OVAENDA mo Jelusalei vahuvile netyi ankho veivite. Ova Galileia ankho vekahi nokupopia nawa omalaka ovilongo ovikuavo, iya onondaka ankho vaivisa ambuhiki komitima viovateheleli vavo. Ankho omo Pendekoste yo 33 P.K., kehuviso ovalongwa vapewa epondolo liokupopia omalaka omakuavo, otyilekeso tyokuti Huku ukahi nokuvekuatesako. (Tanga Atos 2:1-8, 12, 15-17.) Onondaka onongwa vaivisile monthiki oyo, mbeivalele kovanthu vononkhalelo ambuho, iya konyima ambuyandyana Moutumini wo Roma.—Col. 1:23.

2 Hono, ovaumbili va Huku kavapopi omalaka elikalela kehuviso. No ngotyo, vekahi nokuivisa vali momalaka omanyingi, tyipona Pomuvo wo Vakristau votete. Mokonda vapitiya onondaka Mbouhamba wa Huku momalaka alamba po 670. (Atos 2:9-11) Ovanthu va Huku vekahi nokulinga omikanda ominyingi momalaka omanyingi. Moluotyo, onondaka Mbouhamba wa Huku mbukahi nokuhika kononthele ambuho mbouye. a Otyo, tupu tyilekesa nawa okuti Jeova ukahi nokuundapesa Ohamba Jesus Kristu opo ahongolele ovilinga vietu viokuivisa. (Mat. 28:19, 20) Putyina tutala oviti vimwe tuaundapesa momanima 100 okualamba, opo tufuisepo ovilinga ovio, tala oñgeni Ohamba atualako okutulongesa okusuka novanthu, nokutuavela ondundo yokukala ovalongesi Vondaka ya Huku.—2 Tim. 2:2.

Ohamba Umanekesa Ovaumbili Vae opo Vakune Ombuto Yotyili

3. Omokonda yatyi tuundapesila oviti vielikalaila movilinga vietu viokuivisa?

3 Jesus waeleka “onondaka Mbouhamba wa Huku” nombuto, iya omutima womunthu euweleka neheke. (Mat. 13:18, 19) Ngetyi omulimi aundapesa oviti ovinyingi opo apongiye epia pala okukuna, ovanthu va Jeova navo vehole okuundapesa oviti vielikalaila vivekuatesako okupongiya omitima viovanthu ovanyingi, opo vetavele onondaka Mbouhamba wa Huku. Oviti vimwe puovio viaundapeswa vala omuvo uhehi. Ovikuavo, ngomikanda, Nomutala Womulavi no Despertai! nkhele vitualako okulinga ovilinga viakolela. Tyelikalela nononkhalelo ononyingi mbapopiwa mokapitulu kokualamba, oviti aviho viapopiwa mokapitulu aka, vikuatesako ovaivisi Vouhamba okupopia novanthu.—Atos 5:42; 17:2, 3.

Onofonogragu novipuka ovikkuavo viokuhikisa mo Toronto, Canada

4, 5. Oñgeni ofonografu ankho yundapeswa? Mahi oityi ankho ihena?

4 Omalongomona angalavalwa. Momanima 1930 alo momanima 1940, ovaivisi ankho vahikisa omalongomona Ombimbiliya angalavalawa no nomakina mbutiwa onofonografu. Kese limwe ankho kalilambe mo nominutu ononthano. Omalongomona oo pamwe ankho ena onosapi ononthyupi, “Ngoutatu ukola” “Opulukatoliu” “Nouhamba wa Huku.” Oñgeni ankho omalongomona oo aundapeswa? Omukuatate Clayton Woodworth, Jr., wambatisalua mo 1930 ko Estados Unidos, wati: “Ame ankho ndyityinda ofonografu ina onguya yokuhikisa. Andyitentheka nawa onguya kokalonga opo kahike. Ankho ndyenda pombundi, andyiikula ofonografu andyiviukisa onguya, iya andyitotola kepito. Tyina omunthu amaikula-po, ame andyiti, ‘ndyina onondaka mbakolela nahanda utehelele.’” Omunthu alingi ñgeni? Omukuatate Woodworth wati: “Ovikando ovinyingi omunthu utehelela. Pamwe, ovanthu vayeila epito nononkhono. Pamwe vasoka okuti ndyilandesa onofografu.”

Mo 1940, kuangalavalelwe omalongomona alamba po 90, akuundapeswa oulonga wokuhikisa ulamba pomiliau

5 Menima 1940, kuangalavalelwe omalongomona alamba po 90, iya akuundapeswa oulonga wokuhikisa ulamba pomiliau. Pomuvo opo, John E. Barr ankho omukokoli-ndyila mo Grã–Bretanha, konyima akala umwe po Nonkhalamutwe mbo Nombangi mba Jeova. Wati: “Mokueenda kuomanima 1936 alo 1945, mundyila yange apeho ankho ofonografu. Moluotyo, ankho ndyilitehela okuti ndyike vala. Ankho tyimphameka unene, okutehelela ondaka Yomukuatate Rutherford tyina ndyihikisa. Ankho tyikahi ngatyina oe ndyinae. Tyotyili, ofonografu ankho itupu ounongo wokuhika komitima viovanthu, onkhalelo yakolela yokulongesa.”

6, 7. (a) Okuundapesa ovikalatau ankho tyina ouwa patyi, mahi ankho vina apa vihulila mokonda yatyi? (b) Omonkhalelo patyi Jeova ‘apaka onondaka momulungu wetu’?

6 Ovikalatau viokuava oumbangi. Okuhimbikila mo 1933 ovaivisi vaavelelwe ondundo yokuundapesa ovikalatau movilinga viavo viokuivisa umbo na umbo. Ovikalatau ovio, ankho vilifwe pomukanda tuhoneka olelatoliu yovilinga vietu kese hanyi. Ankho kuahonekwa onondaka mbehehi mbo Mbimbiliya, nomanyina omikanda omunthu apondola okutambula. Ankho omuivisi wavela vala omunthu otyikalatau, emuiti atange. Lilian Kammerud wokuali omisionaliu mo Porto Rico no mo Argentina, wati: “Ovilinga viokuivisa novikalatau ndyivihole unene.” Omokonda yatyi ankho eviholele? Wati: “Ha atuho tuvila okupopia nawa novanthu. Ngotyo, okuivisa novikalatau, tyankhuatesako okufuena povanthu.”

Okuivisa novikalatau mo (Italia)

7 Omukuatate David Reusch, wambatisalua mo 1918, wati: “Okuivisa novikalatau tyakuatesako ovakuatate, mokonda ovanyingi ankho vasoka okuti vetupu ounongo wokupopia nawa.” Mahi otyiti otyo, ankho tyina apa tyihulila. Omukuatate Reusch wati: “Ovikando vimwe, ovanthu tuvasa, vasoka okuti katupopi. Tyotyili, ovanyingi puonthue vetupu ounongo wokupopia. Mahi, Jeova ankho ukahi nokupongiya ovaumbili vae opo tukapopie novanthu. Tupu, ankho metulongesa okuundapesa Ovihonekwa po nondyuo mbovanthu. Otyo tyafuisuapo Nosikola Yovilinga via Huku, yahimbika momanima 1940.”—Tanga Jeremias 1:6-9.

8. Oñgeni upondola okuyeka Kristu ekulongese?

8 Omikanda. Tunde mo 1914, ovanthu va Jeova, vekahi nokulinga omikanda vielikalaila vilamba po 100, vipopia konthele Yombimbiliya. Vimwe pomikanda ovio, ankho vialingwa vala pala okulongesa ovaivisi opo vakale ovanongo. Anna Larsen mo Dinamarca, waivisa omanima 70, wati: “Jeova waundapesa Osikola Yovilinga via Huku nomikanda tuatambula opo etukuateseko okukala ovaivisi ovanongo. Ame ndyihinangela okuti omukanda wotete pomikanda ovio, walingwa mo 1945, ankho utiwa Auxílio Teocrático aos Publicadores do Reino. Akulandula omukuavo walingwa mo 1946, ankho utiwa Equipado Para Toda Boa Obra. Pahe tuna ou utiwa Beneficie-se da Escola do Ministério Teocrático, walingua mo 2001.” Tyotyili, Osikola Yovilinga via Huku nomikanda, vikahi nokulinga otyilinga tyakolela, opo Jeova “etukalese ovaumbili ovanongo.” (2 Cor. 3:5, 6) Okuti welihonekesale Mosikola Yovilinga via Huku? Tyina wenda keliongiyo kese simano, okuti utyinda omukanda Escola do Ministério, opo ulandule omuendesi wosikola tyina apolamo onondonga? Inkha otyo ulinga, moyeke Kristu ekulongese okukala omulongesi omunongo.—2 Cor. 9:6; 2 Tim. 2:15.

9, 10. Omikanda vina otyilinga patyi movilinga viokukuna nokutapelela ombuto yotyili?

9 Tupu, Jeova ukahi nokutukuatesako neongano liae liava omikanda vikuatesako ovaivisi okuhangununa omalongeso Ombimbiliya. Omukanda A Verdade Que Conduz à Vida Eterna, ankho omukanda wakolela. Tete, ankho walingua mo 1968, awaave liwa-liwa ekuateso enene. Omukanda Ovilinga Viouhamba wa Kuhuhu yo 1968, wati: “Omukanda Otyili wesukisa unene. Moluotyo, mohanyi ya Tungonkhe, ondyuo yokulinga omikanda yo Tyisangela mo Brooklyn, aiyonganeka otyikundyi tyiundape kounthiki.” Onthele oyo, yayawisako okuti: “Pomuvo umwe mokueenda kuohanyi ya Kwenye Kunene, ankho kuesukisa omikanda Otyili vilamba po 1,5 miliau!” Mo 1982, onomiliau 100 mbomukanda oo, mbalingwa momalaka 116. Momanima 14 tunde mo 1968 alo 1982, omukanda Otyili, wakuatesako omiliau yovanthu okukala ovaivisi Vouhamba wa Huku. b

10 Mo 2005, tuapewa omukanda omukuavo utukuatesako okulongesa ovanthu Ombimbiliya, utiwa Oityi Ombimbiliya Tyili Ilongesa?. Onomiliau 200 mbomukanda oo, mbalingwa momalaka 256. Otyo atyieta tyi? Momanima epandu-vali, tunde mo 2005 alo 2012, ovanthu vatuuka 1,2 miliau vakala ovaivisi vonondaka onongwa. Mokueenda kuomuvo oo, ombalulo yovanthu tulongesa Ombimbiliya yeliyawisa okutunda mo nomiliau 6 ailambe po nomiliau 8,7. Tyimoneka nawa okuti, Jeova ukahi nokukuatesako ononkhono tulinga pala okukuna nokutapelela ombuto yotyili Tyouhamba wa Huku.—Tanga 1 Coríntios 3:6, 7.

11, 12. Ngetyi tyipopia ovihonekwa viapopiwa apa, ovalie vahonekelwa Omutala Womulavi no Despertai!?

11 Omutala Womulavi no Despertai!. Potete, Omutala Womulavi ankho wahonekelua “otyunda otyitutu,” vana vokuna “ekevelelo liokuenda keulu.” (Luc. 12:32; Heb. 3:1) Monthiki 1 ya Kulindi yo 1919, eongano lia Jeova liaava omukanda omukuavo, ankho walingilua ounyingi. Omukanda oo, weya okupandwa unene Novalilongesi Vombimbiliya, novanthu ovanyingi. Moluotyo, ankho wayandyana vali unene tyipona Omutala Womulavi. Potete omukanda oo ankho utiwa A Idade de Ouro. Mo 1937, wapilululua enyina, autiwa Consolação. Iya mo 1946, wahimbika okuihanwa okuti o Despertai!

12 Mokueenda kuomanima, onkhalelo Omutala Womulavi no Despertai! viahonekwa na apa vilifwe, yapilauluka. Mahi, etyi viahonekelwa tyitualako, tyokuivisa Ouhamba wa Huku nokukuatesako ovanthu vakale nekolelo Mombimbiliya. Hono, kulingwa Omutala Womulavi wokulilongesa, no wounyingi. Wokulilongesa, walingilua vala “vomeumbo,” “votyunda otyitutu” “nonongi ononkhuavo.” c (Mat. 24:45; João 10:16) Wounyingi, walingilua haunene vana nkhele vehei otyili, mahi vena onthilo no Mbimbiliya na Huku. (Atos 13:16) O Despertai!, yalingilwa vana vei katutu Ombimbiliya notyili konthele ya Huku yotyotyili, Jeova.—Atos 17:22, 23.

13. Ngetyi tyipopia ovihonekwa viapopiwa apa, ovalie vahonekelwa Omutala Womulavi no Despertai!? “ Omikanda Tukahi Nokuundapesa Ouye Auho.”)

13 Okuhimbikila menima liovilinga lio 2014, kese hanyi, kulingwa omikanda vilamba po nomiliau 44 vio Despertai!, no nomiliau 46 vio Mutala Womulavi. O Despertai! ikahi nokupitiyua momalaka ehika po 100, Omutala Womulavi, omomalaka alamba po 200. Ngotyo, omikanda ovio, vikahi nokupitiyua vali nokuawa unene ouye auho! Ovilinga ovio, kavituhuvisa. Omikanda ovio, vina onondaka Jesus apopia okuti mambuiviswa kombanda yohi aiho.—Mat. 24:14.

14. Oityi tukahi nokuyandyanesa nombili? Omokonda yatyi?

14 Ombimbiliya. Mo 1896, Omukuatate Russell nomapanga ae, vapilulula enyina lieongano, avayawisako ondaka Ombimbiliya. Iya alikala Sociedade Torre de Vigia de Bíblias e Tratados. Epiluluko olio ankho liaviuka, mokonda Ombimbiliya apeho oyo otyiti tyavilapo movilinga viokuyandyanesa onondaka onongwa Mbouhamba wa Huku. (Luc. 24:27) Tyelikuata nenyina olio, ovanthu va Huku vekahi nokuyandyanesa nombili Ombimbiliya nokulunda ovanthu veitange. Mongeleka, mo 1926, onthue muene tualinga onokopiya mbo Mbimbiliya The Emphatic Diaglott Yovihonekwa vio Vakristau mo Gregu, yahonekwa na Benjamin Wilson. Okuhimbikila mo 1942, atulingi nokuava Onombimbiliya 700.000 mbo Mbimbiliya King James Version. Etyi palamba omanima evali, atuhimbika okulinga onokopia mbo Mbimbiliya American Standard Version, ankho muvasiwa enyina Jeova ovikando 6.823. Mo 1950, atuave ono Mbimbiliya mbulamba po 250.000.

15, 16. (a) Oityi ove wapanda konthele yo Tradução do Novo Mundo? (Popia konthele yokakasa kati “ Ovilinga Viokupitiya Ombimbiliya Vikahi Nokukanyauka.”) (b) Oñgeni moyeke Jeova ehike komutima wove?

15 Menima 1950 tualinga onthele imwe Yombimbiliya Tradução do Novo Mundo das Escrituras Gregas Cristãs. Ombimbiliya aiho Tradução do Novo Mundo das Escrituras Sagradas, yalingwa mo 1961. Ombimbiliya oyo inkhimaneka Jeova, mokonda yakondola enyina liae pana ankho likahi movihonekwa viotete mo Hebreu. Mo Tradução do Novo Mundo Enyina lia Huku, tupu livasiwa ovikando 237 Movihonekwa vio Vakristau mo Gregu. Ombimbiliya oyo, yaviukiswa ovikando ovinyingi, otyikando tyahulililako omo 2013, opo iyandyuluke nawa. Mo 2013, Onombimbiliya mbulamba po nomiliau 201 mbo Tradução do Novo Mundo aiho ine onthele imwe, yalingwa momalaka 121.

16 Oñgeni ovanthu vamwe vakala, etyi vatanga o Tradução do Novo Mundo melaka liavo muene? Omulume umwe ko Nepale wati: “Ovanthu ovanyingi, tyivepuiya okunoñgonoka ono Mbimbiliya ononkhulu tuna mo Nepale, mokonda mbahonekwa no nondaka mbo kohale. Mahi, pahe tukahi nokunoñgonoka vali unene Ombimbiliya, mokonda yahonekwa no nondaka mbupopiwa kese nthiki.” Etyi omukai umwe mo República Centro-Africa atanga Ombimbiliya melaka lio Sango, wahimbika okulila iya ati: “Eli, olio elaka liomutima wange.” Ngo mukai oo, kese umwe puonthue upondola okuyeka Jeova ehike komutima wetu, mokutanga Ondaka yae kese nthiki.—Sal. 1:2; Mat. 22:36, 37.

Pandula Oviti Nelongeso Upewa

17. Oñgeni molekesa okuti wapanda oviti nelongeso upewa? Okulinga ngotyo matyikuetela ouwa patyi?

17 Okuti ove wapanda oviti nelongeso Ohamba Jesus Kristu atualako okutuavela? Wovola omuvo wokutanga omikanda vilingwa neongano lia Huku? Okuti uviundapesa pala okukuatesako vakuenyi? Inkha otyo ulinga, mopopi ngo Mphange Opal Betler, wambatisalua mu 4 ya Kulindi yo 1914. Opal wati: “Mokueenda kuomanima, ame nomulume wange [Edward], ankho tuivisa nofonografu novikalatau. Tuaivisa nomikanda umbo na umbo! Tupu, ankho tueenda otyikundyi tyovanthu otyo tuava omikanda. Konyima, atulongeswa okukondoka okutalelapo ovanthu vokuesuka, nokulilongesa navo Ombimbiliya. Ovilinga ovio ankho ovinyingi, mahi vihambukiswa.” Jesus walaa okuti ovanthu vae mavakala novilinga ovinyingi viokukuna, nokuteya nokuhambukilwa kumwe. Ovanthu ovanyingi vekahi nga Opal, vapondola okupopia okuti omulao oo, owotyotyili.—Tanga João 4:35, 36.

18. Otyilinga patyi otyiwa onthue tuna?

18 Ovanthu ovanyingi nkhele vahaumbila Ohamba, vapondola okusoka okuti ovanthu va Huku “kavatangele unene, ovanthu vala.” (Atos 4:13) Mahi, nkhele soka! Ohamba yundapesa ovanthu ovo, pala okuivisa umbo na umbo, nokulinga omikanda viayandyana vali ouye auho! Tyakolela vali, wetulongesa nokutuavela ondundo yokuundapesa oviti ovio, opo tuyandyaneke onondaka onongwa kovanthu vomalongo aeho. Otyiwa unene ngatyi okuundapa na Kristu movilinga viokukuna ombuto yotyili, nokulinga ovalongwa!

a Momanima ekwi okualamba, ovanthu va Jeova valinga omikanda vilamba po nombiliau 20 viatunda Mombimbiliya. Okuyawisako, ovanthu valamba po nombiliau 2,7 vokukahi nokuundapesa o Internete, vapondola okunyingila mo site jw.org.

b Ovikuavo viakuatesileko ovaivisi okulongesa ovanthu otyili tyo Mbimbiliya, omukanda A Harpa de Deus (walingua mo 1921), “Seja Deus Verdadeiro” (walingua mo 1946), Poderá Viver Para Sempre no Paraíso na Terra (walingua mo 1982), no Conhecimento Que Conduz à Vida Eterna (walingua mo 1995).

c Tala Omutala Womulavi 15 ya Kakwenye yo 2013, pefo 23, po palagrafu 13,, wayandyulula nawa ovalie vatiwa o “vomeumbo.”