Yani kulokufunako

Yani kulokucuketfwe

SEHLUKO 9

Imiphumela Yekushumayela​—“Emasimu, Asamhlophe Alungele Kuvunwa”

Imiphumela Yekushumayela​—“Emasimu, Asamhlophe Alungele Kuvunwa”

LOKUCOCWA NGAKO KULESEHLUKO

Jehova ubangele kutsi inhlanyelo yemaciniso eMbuso ihlume

1, 2. (a) Yini leyenta bafundzi baJesu bamangala? (b) Jesu wakhuluma ngaluphi luhlobo lwekuvuna?

 BAFUNDZI bebamangele. Jesu bekasandza kubatjela kutsi: “Bukani emasimu, asamhlophe alungele kuvunwa.” Babuka lapho Jesu bekakhomba khona, kodvwa labakubona bekungemasimu laluhlata, hhayi lamhlophe​—lokungumbala webhali lesandza kuhluma. Kungenteka batibuta batsi: ‘Ngukuphi lokuvuna lakhuluma ngako? Angitsi kusatotsatsa tinyanga ngembikwekutsi kufike sikhatsi sekuvuna.’​—Joh. 4:35.

2 Nobe kunjalo, Jesu abengakhulumi ngekuvuna lokwetayelekile. Kunaloko, wasebentisa lelitfuba kuze afundzise bafundzi bakhe tifundvo letimbili letibalukile letimayelana nekuvuna bantfu. Ngutiphi leto tifundvo? Kute sitati, ase sicoce kabanti ngalokulandzisa.

Sikhutsato Sekutsatsa Sinyatselo Nesetsembiso Sekujabula

3. (a) Yini lokungenteka yabangela Jesu kutsi atsi: “Emasimu, asamhlophe alungele kuvunwa”? (Fundza umbhalo lochazako.) (b) Jesu wawachaza kanjani lamavi?

3 Incociswane yaJesu nebafundzi bakhe yenteka ekupheleni kwa-30 C.E., edvute nelidolobha laseSamariya iSikhari. Njengobe bafundzi baJesu bangena kulelidolobha, Jesu wasalela emuva emtfonjeni wemanti lapho ahlanganyela khona emaciniso eliBhayibheli nalomsikati lotsite, lowasheshe wakucondza kubaluleka kwetimfundziso taJesu. Ngesikhatsi bafundzi baJesu babuya, lolomsikati wagijimela eSikhari kuze ayewutjela bomakhelwane bakhe ngetintfo letimangalisako lebekatifundzile. Umbiko lebekawuphetse wabatsintsa kakhulu bantfu, futsi linyenti labomakhelwane bakhe lagijimela kulomtfombo kute lihlangane naJesu. Kungenteka kutsi ngaleso sikhatsi​—njengobe Jesu bekabuka khashane kwendlula emasimu, wabona sicumbi semaSamariya sita—​wase utsi: “Bukani emasimu, asamhlophe alungele kuvunwa.” a Kuze achaze kutsi bekangasho kuvuna lokwetayelekile kodvwa bekasho kuvuna bantfu, watsi: “Lovunako . . . ubutsa titselo letitawuhlala phakadze.”​—Joh. 4:5-30, 36.

4. (a) Ngutiphi tifundvo letimbili letimayelana nekuvuna Jesu latifundzisa? (b) Ngumiphi imibuto lesitawucoca ngayo?

4 Ngutiphi tifundvo letimbili letibalulekile letimayelana nekuvuna bantfu Jesu latifundzisa? Sekucala, kutsi lomsebenti uyaphutfuma. Emavi akhe latsi “emasimu, asamhlophe alungele kuvunwa” bekakhutsata bafundzi bakhe kutsi batsatse sinyatselo. Kuze agcizelele kubafundzi bakhe lizinga lekuphutfuma kwalomsebenti, Jesu wengeta watsi: “Lovunako sewuvele utfola loko lakusebentele.” Kuliciniso kutsi lomsebenti wekuvuna besewuvele ucalile​—bekute sikhatsi sekuphatsa kancane. Kwesibili, tisebenti tiyajabula. Jesu watsi labahlanyelako nalabavunako ‘bebatawujabula kanye kanye.’ (Joh. 4:35b, 36) Njengobe Jesu ajabula nakabona “bantfu labanyenti baseSamariya . . . bakholwa kuye,” nebafundzi bakhe nabo bebatawutfola injabulo lenkhulu nabachubeka basebenta ngemphefumulo wonkhe kulokuvuna bantfu. (Joh. 4:39-42) Lokulandzisa kwelikhulu lekucala kubaluleke kakhulu kitsi ngobe kuchaza loko lokwentekako lamuhla, lokusikhatsi sekuvunwa kwebantfu lokwendlula konkhe lokuke kwenteka. Kucale nini lokuvuna esikhatsini salamuhla? Bobani labanencenye kuko? Kube namiphi imiphumela?

INkhosi Yetfu Ihamba Embili Ekuvuneni lokukhulu Lokuke Kwentiwa

5. Ngubani lohamba embili emsebentini wekuvuna lowentiwa emhlabeni wonkhe, futsi umbono waJohane ukuveta njani kuphutfuma kwalomsebenti?

5 Embonweni lowaniketwa Johane, Jehova wembula kutsi unike Jesu umsebenti wekutsi ahambe embili ekuvuneni bantfu lokwentiwa emhlabeni wonkhe. (Fundza Sembulo 14:14-16.) Kulombono, Jesu uchazwa njengaloyo lonemchele kanye nelisikela. ‘Umchele weligolide losenhloko [yaJesu]’ usho sikhundla sakhe njengeNkhosi lebusako. ‘Lisikela lelikhaliphako lelisesandleni sakhe’ licinisekisa indzima yakhe yekuba nguMvuni. Njengobe Jehova asebentisa ingilosi kutsi itsi “sivuno semhlaba sesilungile,” abegcizelela kutsi lomsebenti uyaphutfuma. Kuliciniso kutsi “sikhatsi sekuvuna sesifikile”​—asikho sikhatsi sekwenta kancane. Alalela umyalo lovela kuNkulunkulu, lotsi “faka lisikela lakho,” Jesu wafaka lisikela lakhe, futsi umhlaba wavunwa—​lokusho kuvunwa kwebantfu emhlabeni. Lombono lojabulisako usikhumbuta kutsi “emasimu, asamhlophe alungele kuvunwa.” Lombono uyasisita yini sibone kutsi wacala nini umsebenti wekuvuna wemhlaba wonkhe? Yebo uyasisita.

6. (a) Sacala nini “sikhatsi sekuvuna”? (b) ‘Sivuno semhlaba’ sacala nini? Chaza.

6 Njengobe umbono waJohane kuSembulo sehluko 14 ukhuluma ngaJesu longuMvuni etfwele umchele (livesi 14), kubekwa kwakhe njengeNkhosi nga-1914 besevele kwentekile. (Dan. 7:13, 14) Ngemuva kwesikhatsi lesitsite, Jesu wacondziswa kutsi acale umsebenti wekuvuna (livesi 15). Lokulandzelana kwaletintfo, kuyabonakala emfanekisweni waJesu wekuvunwa kwakolo, lapho atsi: “Kuvuna, kuphela kwalelive.” Ngaleyo ndlela, sikhatsi sekuvuna kanye nekuphela kwelive kwacala ngesikhatsi lesifanako​—nga-1914. Ngemuva kwaloko, ‘ngesikhatsi sekuvuna,’ kuvuna lokungukona kona kwacala. (Mat. 13:30, 39) Nasibuka emuva, singabona kutsi kuvuna kwacala ngemuva kweminyaka lembalwa, Jesu asacalile kubusa njengeNkhosi. Kwekucala, kusukela nga-1914 kuze kube sencenyeni yekucala ya-1919, Jesu waba matasatasa ngemsebenti wekuhlanta balandzeli bakhe labagcotjiwe. (Mal. 3:1-3; 1 Phet. 4:17) Ngemuva kwaloko, nga-1919, ‘sivuno semhlaba’ sacala. Ngekushesha, Jesu wasebentisa sisebenti lesetsembekile labesandza kusibeka, kute sisite bazalwane betfu kutsi babone kuphutfuma kwemsebenti wekushumayela. Cabanga ngalokwenteka.

7. (a) Ngukuphi kuhlolisisa lokwasita bazalwane betfu babona kutsi umsebenti wekushumayela uyaphutfuma? (b) Bazalwane betfu bakhutsatwa kutsi benteni?

7 NgaJuly 1920, Sicongosekulindza satsi: “Kubonakala kucaca ekuhloleni kwetfu imiBhalo kutsi lilungelo lelikhulu libandla leliniketwe lona, kwetfula umlayeto lomayelana nembuso.” Sibonelo saloko kutsi emavi a-Isaya lasiphrofetho asita bazalwane babona kutsi tindzaba teMbuso bekufanele timenyetelwe emhlabeni wonkhe. (Isa. 49:6; 52:7; 61:1-3) Kutsi loyo msebenti bewutafezwa njani bebangati, kodvwa bebanelitsemba lekutsi Jehova utabavulela indlela yekwenta loko. (Fundza Isaya 59:1.) Ngesizatfu sekuba nembono locacile mayelana nekuphutfuma kwemsebenti wekushumayela, bazalwane bakhutsatwa kutsi bandzise lizinga labawenta ngalo umsebenti wekushumayela. Basabela njani?

8. Ngumaphi emaciniso lamayelana nemsebenti wekushumayela bazalwane labawacondza nga-1921?

8 NgaDecember 1921, Sicongosekulindza samemetela kutsi: “Lona kube ngumnyaka loyendlula yonkhe, futsi linani lelikhulu lebantfu liwuvile umlayeto weliciniso nga-1921 kwendlula iminyaka leyengcile.” Lomagazini wachubeka watsi: “Kunyenti lokusafanele kwentiwe. . . . Asikwente ngenhlitiyo lejabulako.” Phawula indlela bazalwane labacondza ngayo emaphuzu lamcoka lamabili, lamayelana nemsebenti wekushumayela Jesu labewagcizelele kubaphostoli bakhe, kutsi: Lomsebenti uyaphutfuma, nekutsi tisebenti tiyajabula.

9. (a) Nga-1954, yini leyashiwo Sicongosekulindza ngemsebenti wekuvuna, futsi kungani? (b) Ngukuphi kwandza kwebamemeteli emhlabeni wonkhe lokwentekile emkhatsini weminyaka lengu-50 leyendlulile? (Fundza lishadi lelitsi “ Kwandza Lokusemhlabeni Wonkhe.”)

9 Ngeminyaka yabo-1930, ngemuva kwekutsi bazalwane bacondze kutsi sicumbi lesikhulu saletinye timvu besitawusabela emlayetweni weMbuso, umsebenti wekushumayela wachubekela embili. (Isa. 55:5; Joh. 10:16; Semb. 7:9) Waba yini umphumela? Linani lalabo labebashumayela ngeMbuso lenyuka lesuka ku-41 000 nga-1934 laya ku-500 000 nga-1953. Sicongosekulindza saDecember 1, 1954 sasho kufanele kutsi: “Ngumoya longcwele waJehova kanye nemandla eliVi lakhe lasente safeza umsebenti lomkhulu wekuvuna emhlabeni wonkhe.” b​—Zak. 4:6.

 

KWANDZA LOKUSEMHLABENI WONKHE

Live

1962

1987

2013

E-Australia

15 927

46 170

66 023

EBrazil

26 390

216 216

756 455

EFulansi

18 452

96 954

124 029

ETaliyane

6 929

149 870

247 251

EJapan

2 491

120 722

217 154

EMexico

27 054

222 168

772 628

ENigeria

33 956

133 899

344 342

EPhilippines

36 829

101 735

181 236

EMelika

289 135

780 676

1 203 642

EZambia

30 129

67 144

162 370

 

LINANI LELIKHULAKO LETIFUNDVO TELIBHAYIBHELI

1950

234 952

1960

646 108

1970

1 146 378

1980

1 371 584

1990

3 624 091

2000

4 766 631

2010

8 058 359

Umphumela Wekuvuna​—Kwabiketelwa Ngawo Ngemifanekiso Lecacile

10, 11. Emfanekisweni wenhlanyelo yesinaphi, ngutiphi tintfo letenteka kulenhlanyelo letigcizelelwako?

10 Emifanekisweni layenta lemayelana neMbuso, Jesu wachaza ngalokucacile ngemiphumela yemsebenti wekuvuna. Ase sicoce ngemfanekiso wenhlanyelo yesinaphi kanye newesibiliso. Sitawuhlatiya kutsi lemifanekiso igcwaliseke njani esikhatsini sekuphela.

11 Umfanekiso wenhlanyelo yesinaphi. Indvodza letsite ihlanyela inhlanyelo yesinaphi. Lenhlanyelo iyakhula ibe sihlahla, futsi tinyoni takha tidleke kuso. (Fundza Matewu 13:31, 32.) Ngutiphi tintfo letenteka kulenhlanyelo letigcizelelwa ngulomfanekiso waJesu? (1) Lizinga lekhula ngayo liyamangalisa. ‘Lenhlanyelo lencane kunato tonkhe’ iyakhula ibe sihlahla ‘lesinemagala lamakhulu.’ (Mak. 4:31, 32) (2) Kukhula kwayo angeke kuvimbeke. ‘Naseyihlanyeliwe [lenhlanyelo], iyamila.’ Jesu akazange atsi ‘ingase imile.’ Kunaloko watsi: ‘Itawumila.’ Kumila kwayo akuvimbeki. (3) Lesihlahla lesikhulako sikhanga tivakashi, siphindze sibe yindzawo yekuhlala. ‘Tinyoni tiyeta tihlale kuso.’ Lamaphuzu lamatsatfu asebenta njani emsebentini wekuvuna lowenteka esikhatsini salamuhla?

12. Umfanekiso wenhlanyelo yesinaphi uhlobene njani nemsebenti wekuvuna walamuhla? (Buka nelishadi lelitsi “ Linani Lelikhulako Letifundvo TeliBhayibheli.”)

12 (1) Lizinga lekukhula: Lomfanekiso ugcizelela kukhula kwemlayeto weMbuso kanye nelibandla lebuKhristu. Kusukela nga-1919, labavuni labakhutsele bebasolo babutselwa ebandleni lebuKhristu lelibuyiselwe. Ngaleso sikhatsi, linani letisebenti belilincane kodvwa lakhula ngalokuphindzaphindziwe. Ecinisweni kukhula kwalo lokusukela ekucaleni kwabo-1900, kube kukhulu kakhulu. (Isa. 60:22) (2) Kuciniseka: Kukhula kwelibandla lebuKhristu kuchubeka njalo. Ngisho nobe kukukhulu kangakanani kuphikiswa lokufanana nelidvwala lokuvela etitseni taNkulunkulu, lokumelene nalenhlanyelo lencane, yona iyachubeka ikhula, imelana nekuphikiswa. (Isa. 54:17) (3) Indzawo yekuhlala: “Tinyoni” letitfola indzawo yekuhlala kulesihlahla timelela tigidzi tebantfu labanetinhlitiyo leticotfo labavela emaveni langaba ngu-240, labalalele umlayeto weMbuso, ngekutsi babe yincenye yelibandla lebuKhristu. (Hez. 17:23) Ebandleni, batfola kudla lokuvela kuNkulunkulu, kuphumula kanye nekuvikeleka.​—Isa. 32:1, 2; 54:13.

Umfanekiso wenhlanyelo yesinaphi uveta kutsi labo labayincenye yelibandla lebuKhristu bajabulela indzawo yekuhlala kanye nekuvikeleka (Fundza tigaba 11, 12)

13. Umfanekiso wesibiliso ugcizelela tiphi tintfo letimayelana nekukhula?

13 Umfanekiso wesibiliso. Ngemuva kwekutsi lomsikati lotsite afake sibiliso kufulaha, lesibiliso sikhukhumukisa yonkhe inhlama. (Fundza Matewu 13:33.) Ngutiphi tintfo letimayelana nekukhula letigcizelelwako kulomfanekiso? Ase sicoce ngaletimbili. (1) Kukhula kubanga lushintjo. Sibiliso siyandza ‘ite ibile yonkhe inhlama.’ (2) Kukhula kuchubekela phambili. Lesibiliso sibilisa onkhe ‘emabinta lamatsatfu afulaha.’ Letintfo letimbili tiwutsintsa kanjani umsebenti wekuvuna lowentiwa esikhatsini salamuhla?

14. Umfanekiso wesibiliso uhlobene njani nemsebenti wekuvuna walamuhla?

14 (1) Lushintjo: Sibiliso simelela umlayeto weMbuso kantsi fulaha umelela bantfu. Njengobe sibiliso sibangela kutsi fulaha ushintje ngemuva kwekutsi sesihlanganiswe nafulaha, nemlayeto weMbuso wenta lushintjo etinhlitiyweni tebantfu njengobe bawulalela. (Rom. 12:2) (2) Kwandza: Kufakwa kwesibiliso kufulaha kumelela kumenyetelwa kwemlayeto weMbuso. Sibiliso sihlangana nenhlama sidzimate sisaketeke kuyo yonkhe. Ngalokufananako, umlayeto weMbuso sewusakateke ‘kuto tonkhe tincenye temhlaba.’ (Imis. 1:8) Lencenye yalomfanekiso iveta kutsi ngisho nasemaveni lapho umsebenti wetfu uvinjelwe khona, umlayeto weMbuso uyachubeka usakatwa, ngisho nobe bantfu kuleto tindzawo bangase bangawuphawuli umsebenti wetfu.

15. Agcwaliseke njani emavi laku-Isaya 60:5, 22? (Fundza nelibhokisi lelitsi “ Jehova Wabangela Kutsi Kwenteke,” likhasi 93 nalelitsi “ Indlela ‘Lomncane’ Labe Ngayo ‘Sive Lesinemandla’” emakhasini 96-97.)

15 Eminyakeni lecishe ibe ngu-800 ngembikwekutsi Jesu asho lemifanekiso, Jehova wasebentisa Isaya kute achaze ngendlela letawenta kube melula kutsi sikhumbule lizinga umsebenti wekuvuna lobewutakwentiwa ngalo esikhatsini salamuhla, kanye nenjabulo letawutfolakala ngekwenta lomsebenti. c Jehova wakhuluma ngebantfu ‘labaphuma khashane’ lebebatawutfutseleka enhlanganweni yakhe. Ngesikhatsi akhuluma “nalomsikati,” lamuhla lomelelwa ngemaKhristu lagcotjiwe lasemhlabeni, watsi: “Utawube sewuyabuka umoyitele, inhlitiyo yakho iyawugcumagcuma, inetsetele ngenca yekujabula. Imicebo leselwandle iyawuletfwa kuwe, bunjinga betive buyawuta kuwe.” (Isa. 60:1, 4, 5, 9) Lawo mavi aliciniso. Esikhatsini salamuhla, tinceku taJehova lesetinesikhatsi lesidze, tijabula kakhulu njengobe tibona kwandza kwebamemeteli beMbuso emaveni letikuwo, kusukela kubantfu labambalwa kuya kubantfu labatinkhulungwane.

Lokwenta Tonkhe Tinceku TaJehova Tibe Nesizatfu Sekujabula

16, 17. Yini lebangela kutsi ‘lohlanyelako nalovunako bajabule kanye kanye’? (Fundza nelibhokisi lelitsi “ Indlela Emapheshana Lamabili Labatsintsa Ngayo Bantfu Lababili E-Amazon.”)

16 Kungenteka uyawakhumbula emavi Jesu lawatjela baphostoli bakhe latsi: “Lovunako . . . ubutsa titselo letitawuhlala phakadze, khona lohlanyelako nalovunako batewujabula kanye kanye.” (Joh. 4:36) ‘Sijabula njani kanye kanye’ emsebentini wemhlaba wonkhe wekuvuna? Sijabula ngetindlela letinyenti. Ase sicoce ngaletintsatfu tato.

17 Kwekucala, siyajabula nasibona indzima yaJehova kulomsebenti. Nasishumayela umlayeto weMbuso sisuke sihlanyela inhlanyelo. (Mat. 13:18, 19) Nasisita lotsite kutsi abe ngumfundzi waKhristu sisuke sivuna sitselo. Sonkhe sitiva sijabula kakhulu nasibona indlela Jehova labangela ngayo kutsi inhlanyelo yeMbuso ‘imile futsi ikhule.’ (Mak. 4:27, 28) Lenye inhlanyelo lesiyihlanyelako ikhula ngemuva kwesikhatsi, futsi ivunwe ngulabanye. Kungenteka nawe unako lokuhlangenwe nako lokufana nekwaJoan, dzadze waseBritain lowabhajatiswa eminyakeni lengu-60 leyendlulile. Watsi: “Ngihlangene nebantfu labangitjele kutsi ngahlanyela inhlanyelo etinhlitiyweni tabo ngesikhatsi ngibashumayela eminyakeni leyendlulile. Ngekuhamba kwesikhatsi, labanye BoFakazi batadisha nabo liBhayibheli baphindze babasita kutsi babe tinceku taJehova. Ngiyajabula kutsi lenhlanyelo lengayihlanyela, yakhula yaphindze yavunwa.”​—Fundza 1 Khorinte 3:6, 7.

18. Ngusiphi sizatfu sekujabula lesivetwe ku-1 Khorinte 3:8?

18 Kwesibili, sichubeka sitisebenti letijabulako nasihlale sikhumbula naku lokwashiwo nguPawula: “Nguloyo naloyo utawutfola umvuzo ngekwemisebenti yakhe.” (1 Khor. 3:8) Tibusiso sititfola ngekutsi sibe nesandla kulomsebenti, hhayi ngekutsi ngumiphi imiphumela lesibe nayo. Loko kufanele kubadvudvute labo labashumayela etindzaweni lapho bambalwa bantfu labalalelako. Emehlweni aNkulunkulu, nobe ngumuphi Fakazi lohlanganyela ngenhlitiyo yonkhe emsebentini wekuhlanyela, ‘utsela sitselo,’ futsi ngaleyo ndlela unesizatfu sekujabula.​—Joh. 15:8; Mat. 13:23.

19. (a) Siphrofetho saJesu lesikuMatewu 24:14 sihlobene njani nekujabula kwetfu? (b) Yini lokufanele siyikhumbule ngisho nobe singaphumeleli emsebentini wekwenta bafundzi?

19 Kwesitsatfu, siyajabula ngobe umsebenti wetfu ugcwalisa siphrofetho. Cabanga ngemphendvulo Jesu layiniketa baphostoli bakhe nabambuta kutsi: “Tiyawukwenteka nini letintfo, futsi siyawuba yini sibonakaliso sekuba khona kwakho nesekuphela kwalelive?” Wabatjela kutsi lenye incenye yesibonakaliso bekutawuba kushumayela emhlabeni wonkhe. Jesu bekakhuluma ngemsebenti wekwenta bafundzi yini? Cha, bekangakhulumi ngawo. Watsi: “Letindzaba letimnandzi teMbuso tiyawushunyayelwa emhlabeni wonkhe, kuze kube bufakazi.” (Mat. 24:3, 14) Ngaleyo ndlela, kushumayela ngeMbuso, lokusho kuhlanyela inhlanyelo​—kuyincenye yalesibonakaliso. Loku kusho kutsi njengobe sishumayela tindzaba letimnandzi teMbuso, sikugcina etingcondvweni tetfu kutsi nakwenteka singaphumeleli ekwenteni bafundzi, siyaphumelela ekuniketeni “bufakazi.” d Ngisho nobe ngabe bantfu basabela njani, siyahlanganyela ekugcwaliseni siphrofetho saJesu, futsi sinelilungelo lekukhonta ‘njengetisebenti letikanye naNkulunkulu.’ (1 Khor. 3:9) Leso sizatfu lesihle lesisenta sijabule.

“Kusukela Ekuphumeni Kwelilanga Kuze Kube Ngusekushoneni Kwalo”

20, 21. (a) Emavi lakuMalakhi 1:11 agcwaliseka njani lamuhla? (b) Mayelana nemsebenti wekuvuna, yini lotimisele kuyenta, futsi leni?

20 Ekhulwini lekucala leminyaka, Jesu wasita baphostoli bakhe kutsi babone kuphutfuma kwemsebenti wekuvuna. Kusukela nga-1919, Jesu usite bafundzi bakhe besikhatsi salamuhla kutsi bacondze kuphutfuma kwalomsebenti. Ngenca yaloko, bantfu baNkulunkulu babese batimisela kakhulu kulomsebenti. Ecinisweni, lomsebenti wekuvuna ubonakala ungavimbeki. Njengobe kwabiketela umphrofethi Malakhi, umsebenti wekushumayela lamuhla wentiwa “kusukela ekuphumeni kwelilanga kuze kube ngusekushoneni kwalo.” (Mal. 1:11) Kusukela emphumalanga kuya enshonalanga, ngisho nobe ngabe ngukuphi lapho bahlala khona, bahlanyeli kanye nebavuni basebenta baphindze bajabule kanye kanye. Kusukela ekuphumeni kwelilanga kuze kube ngusekushoneni kwalo​—kusukela ekuseni kuze kube nguntsambama, nobe lilanga lonkhe—​senta lomsebenti sinembono wekuphutfuma.

21 Njengobe sibuka emuva eminyakeni lengaba likhulu leyengcile, sibona indlela licembu lelincane letinceku taNkulunkulu lelikhule ngayo laba “sive lesinemandla,” futsi tinhlitiyo tetfu ‘tiyagcumagcuma, tinetsetele’ ngenjabulo. (Isa. 60:5, 22) Shengatsi injabulo yetfu nelutsandvo ngaJehova “iNkhosi yekuvuna,” lungabangela kutsi ngamunye wetfu achubeke aba nencenye ekucedzeleni lokuvuna lokukhulu lokwendlula konkhe lokuke kwentiwa.​—Luk. 10:2.

a Inkhulumo yaJesu lemayelana ‘nemasimu lamhlophe’ kungenteka ihlobene netembatfo letimhlophe lebetigcokwe sicumbi semaSamariya Jesu lasibona sita.

b Kuze ufundze kabanti ngaleyo minyaka kanye nangemashumi eminyaka leyalandzela, sikukhutsata kutsi ufundze emakhasi 425-520 encwadzi letsi “OFakazi BakaJehova​—Abamemezeli BoMbuso KaNkulunkulu” [ngesiZulu], lechaza indlela umsebenti wekuvuna lowafezwa ngayo kusukela nga-1919 kuya ku-1992.

c Kute utfole kwatiswa lokubanti ngalesiphrofetho lesimangalisako, fundza incwadzi letsi “Isiprofetho Sika-Isaya​—Ukukhanya Kuso Sonke Isintu II” emakhasini 303-320, ngesiZulu.

d Lelo ciniso lelibalulekile bese bavele balicondza Bafundzi BeliBhayibheli bekucala. I-“Zion’s Watch Tower” yaNovember 15, 1895, yatsi: “Nangabe kungabutfwa kolo lomncane, kunganiketwa bufakazi beliciniso lobunyenti . . . Bonkhe bangalishumayela livangeli.”