Ndaku munda

Ndaku ku tshikebelu

NSHAPITA 10

Mukalenge udi ulengeja bantu bende mu nyuma

Mukalenge udi ulengeja bantu bende mu nyuma

BUALU BUNENE BUDI MU NSHAPITA EU

Tshivua tshisake Yezu bua kulengeja ne kusukula bayidi bende mu nyuma ne mushindu uvuaye muenze bualu ebu

1-3. Yezu wakenza tshinyi pavuaye musangane banyanga ntempelo?

 YEZU uvua unemeka bikole ntempelo wa mu Yelushalema bualu uvua mumanye tshivuaye uleja. Katshia ku kale, ntempelo uvua muaba munene wa ntendelelu mulelela pa buloba. Kadi ntendelelu uvuabu batendelela Yehowa Nzambi wa tshijila au uvua ne bua kuikala mukezuke ne wa tshijila. Mpindieu ela meji muvua Yezu mumvue pavuaye mufike mu ntempelo mu dia 10 ngondo wa Nisana mu 33 ne musangane ne: bakavua benda bamunyanga. Ntshinyi tshivuabu benza?—Bala Matayi 21:12, 13.

2 Mu lubanza muvua bantu ba bisamba bia bende badisangishila, muvua bangenda mushinga bena lukuka ne bashintudi ba makuta bavua bapetela makuta mu mushindu mubi kudi batendeledi ba Yehowa bavua balua kumupesha milambu. a Yezu “kuipataye bantu bonso bavua basumbisha ne basumba bintu mu ntempelo, kutonkolaye mêsa a bashintudi ba makuta.” (Fuanyikija ne Nehemiya 13:7-9.) Wakela bantu aba bavua baditatshisha anu bua masanka abu patoke bua muvuabu bavuije nzubu wa Tatuende “tshisokomenu tshia banyengi.” Nunku, Yezu wakaleja kanemu kakole bua ntempelo ne bua tshivuaye uleja. Ntendelelu wa Tatuende uvua ne bua kuikala mukezuke.

3 Nkama ya bidimu pashishe, panyima pa bamane kuteka Yezu bu Masiya Mukalenge, wakasukula kabidi ntempelo, muaba udi utangila bantu bonso badi basue kutendelela Yehowa mu mushindu muanyishibue. Kadi nntempelo kayi uvuaye musukule?

Disukula “bana ba Lewi”

4, 5. a) Mmunyi muvuabu balengeje ne basukule bela manyi kumbukila ku 1914 too ne ku ntuadijilu kua 1919? b) Divuaku dilengeja ne disukula dia ndekelu anyi? Umvuija.

4 Anu mutuvua bamone mu Nshapita 2 mu mukanda eu, Yezu wakalua ne Tatuende panyima pa bamane kumuteka Mukalenge mu 1914 bua kutangila ntempelo wa mu nyuma, mmumue ne: malu adibu balongolole bua ntendelelu mukezuke. b Panyima pa ditangila edi, Mukalenge wakamona ne: bivua bikengela kulengeja ne kusukula ndambu bena Kristo bela manyi anyi “bana ba Lewi.” (Mal. 3:1-3) Kumbukila ku 1914 too ne ku ntuadijilu kua 1919, Yehowa Mulengeji wakalekela bantu bende bapeta ntatu mishilashilangane ne makenga bivua biambuluishe bua kubalengeja ne kubasukula. Bia disanka, bena Kristo bela manyi abu bakapatuka mu mateta makole basukula ne bikale ne dijinga dikole dia kuleja mudibu batua Bukalenge bua Masiya nyama ku mikolo.

5 Edi divuaku dilengeja ne disukula bantu ba Nzambi dia ndekelu anyi? Tòo. Mu matuku a ku nshikidilu, Yehowa mmutungunuke ne kuambuluisha bayidi bende ku diambuluisha dia Mukalenge Masiya bua bikale bakezuke bua kushalabu mu ntempelo wa mu nyuma. Mu nshapita ibidi idi ilonda, netumone mudiye mubalengeje mu bikadilu ne mushindu udibu balongolola. Kadi tshia kumpala, tuanji kumona mudibu babasukule mu nyuma. Bidi bikolesha ditabuja dietu patudi tukonkonona tshivua Yezu muenze mu mishindu idi imueneka ne idi kayiyi itamba kumueneka bua kuambuluisha bayidi bende bua bikale bakezuke mu nyuma.

‘Nudilengeje’

6. Mmunyi mudi mikenji ivua Yehowa mupeshe bena Yuda bavua mu bupika ituambuluisha bua kumvua tshidi dilengejibua mu nyuma diumvuija?

6 Kudilengeja mu nyuma kudi kumvuija tshinyi? Bua kuandamuna, tukonkononayi tshivua Yehowa muambile bena Yuda bavua mu bupika pakavuabu pa kumbuka mu Babulona mu bidimu bia 500 kumpala kua Yezu. (Bala Yeshaya 52:11.) Bena Isalele bavua mu bupika abu bavua bapingana mu Yelushalema nangananga bua kuibakulula ntempelo ne kujadikulula ntendelelu mulelela. (Eze. 1:2-4) Yehowa uvua musue bua bantu bende balekele bintu bionso bia mu ntendelelu wa mu Babulona. Mona ne: uvua mubapeshe mikenji milondangane wamba ne: ‘Kanulengi tshintu tshidi tshibipe,’ ‘nulopoke munkatshi mua musoko au’ ne ‘nudilengeje.’ Ntendelelu mukezuke wa Yehowa kena ne bua kuikala munyanga kudi ntendelelu wa dishima to. Nunku tumanye ne: kuikala bakezuke mu nyuma kudi kulomba kulekela malongesha ne bilele bia mu ntendelelu wa dishima.

7. Yezu uvua muambuluishe bayidi bende bua kuikalabu balengeja mu nyuma ku diambuluisha dia njila kayi?

7 Katupa kakese bamane kuteka Yezu Mukalenge, wakalongolola njila udi umueneka patoke uvuaye ne bua kuenza nende mudimu bua kuambuluisha bayidi bende bua kuikalabu bakezuke mu nyuma. Njila au ke mupika wa lulamatu udi mudimuke uvua Kristo muteke mu 1919. (Mat. 24:45) Tshidimu atshi, Balongi ba Bible bakavua badilengeje ku malongesha a bungi a mu ntendelelu wa dishima. Kadi bavua kabidi dijinga ne kulengejibua ndambu mu nyuma. Ku diambuluisha dia mupika wa lulamatu, Kristo mmupeshe ku kakese ku kakese bayidi bende butoke budi butangila bibilu ne bilele bishilashilangane bivuabu ne bua kulekela. (Nsu. 4:18) Tukonkononayi amue malu.

Bena Kristo badiku ne bua kusekelela Nowele anyi?

8. Ntshinyi tshivua Balongi ba Bible bitaba katshia konso eku bua Nowele? Kadi ntshinyi tshivuabu kabayi bamanye bimpe?

8 Konso eku, Balongi ba Bible bavua bitaba ne: Nowele uvua ufumina ku bitendelelu bia bampangano, kabidi ne: Yezu kavua muledibue mu dia 25 ngondo wa 12 to. Tshibumba tshia Nsentedi tshia Siona tshia ngondo wa 12 wa 1881 (Angl.) tshiakamba ne: “Bantu ba bungi bavua balue mu tshitendelelu bavua bampangano kumpala. Kadi dishintuluka diabu divua nangananga dia ku dîna, bualu bakuidi bampangano ke bakalua bakuidi bena Kristo ne bakatuadija kubikila mafesto a bampangano mu mêna a buena Kristo, Nowele uvua dimue dia ku mafesto au.” Mu 1883 Tshibumba tshia Nsentedi tshivua ne tshiena-bualu tshia ne: “Ndîba kayi divua Yezu muledibue?” tshiakamba ne: Yezu uvua muledibue pamuapa ku ntuadijilu kua ngondo wa 10. c Kadi tshikondo atshi Balongi ba Bible kabavua bamone patoke bua tshinyi bavua ne bua kulekela kusekelela Nowele to. Bakatungunuka ne kumusekelela too ne kudi bena mu dîku dia Betele wa ku Brooklyn. Kadi panyima pa 1926 malu akatuadija kushintuluka. Bua tshinyi?

9. Ntshinyi tshivua Balongi ba Bible balue kumvua bua Nowele?

9 Pavua Balongi ba Bible bakonkonone bimpe bualu ebu, bakalua kumona ne: ntuadijilu wa Nowele ne bilele bivuabu benzamu bivua bushuwa bipuekesha Nzambi milongo. Tshiena-bualu tshia ne: “Ntuadijilu wa Nowele” tshia mu tshibejibeji tshia L’Âge d’Or (Angl.) tshia mu dia 14 ngondo wa 12 wa 1927 tshiakamba ne: Nowele ndifesto dia bampangano, didi dimanyine pa masanka ne dikale ne ntendelelu wa mpingu munda muadi. Tshiena-bualu etshi tshiakaleja patoke ne: Kristo kavua mutume dîyi bua kuenza difesto edi to, ne tshiakajikija ne mêyi aa bua bidi bitangila Nowele: “Bu mudibi ne: bulongolodi ebu, mubidi ne Diabolo ke bintu bidi bitua ditungunuka ne disekelela difesto edi nyama ku mikolo, ebu ke bualu bunene budi busaka bantu badi badilambule kudi Yehowa ne badifile kudiye bua kumuenzela mudimu bua kubenga kusekelela Nowele.” Ke bua tshinyi bena mu dîku dia Betele kabavua benze Nowele mu ngondo wa 12 wa tshidimu atshi to, ne kabatshitu bamuenza to.

10. a) Mmalu kayi avua Balongi ba Bible bapete mu muyuki uvua utangila Nowele uvuabu benze mu ngondo wa 12 mu 1928? (Tangila kabidi kazubu ka ne: “ Nowele: ntuadijilu wende ne tshipatshila tshiende.”) b) Mmunyi muvuabu badimuije bantu ba Nzambi bua bibilu ne mafesto makuabu avuabu ne bua kulekela? (Tangila kazubu ka ne: “ Diakula bua bibilu bikuabu ne mafesto.”)

10 Tshidimu tshiakalonda, Balongi ba Bible bakapeta malu makuabu a bungi pa bidi bitangila Nowele mu muyuki. Mu dia 12 ngondo wa 12 wa 1928, muanetu Richard Barber wa mu Kasumbu kaludiki wakenza muyuki ku bisanji uvua muleje patoke ntuadijilu ya difesto edi ivua kayiyi mikezuke. Bantu ba Nzambi bakenza tshinyi pavua Kasumbu kaludiki kabapeshe buludiki butoke ebu? Pavua muanetu Charles Brandlein muvuluke pavuaye yeye ne dîku diende balekele kuenza Nowele, wakamba ne: “Bivuaku bitukolele bua kulekela bilele bia bampangano abi anyi? Nansha kakese. . . . Bivua anu bu kuvula tshilamba tshia manyanu ne kutshimansha.” Muanetu Henry Cantwell wakalua mutangidi muenda ngendu uvua pende ne lungenyi lua muomumue. Wakamba ne: “Tuvua ne disanka bua mutuvua bakumbane bua kulekela tshintu kampanda bua kuleja mutuvua banange Yehowa.” Bayidi ba Kristo ba lulamatu bavua ne disanka bua kuenza mashintuluka avua akengela ne kubenga kuenza bibilu bia mu ntendelelu wa bukoya. dYone 15:19; 17:14.

11. Mmunyi mutudi mua kuleja ne: tudi tutua Bukalenge bua Masiya nyama ku mikolo?

11 Balongi ba Bible ba lulamatu abu mbatushile tshilejilu tshimpe. Patudi tuela meji bua tshilejilu tshiabu, mbimpe tudiebeje ne: ‘Mmunyi mundi mmona buludiki budi Kasumbu kaludiki katupesha? Ntuku mbuitaba ne disanka ne ntumikila malu andi ndonga anyi?’ Dijinga dietu dia kutumikila didi dileja mutudi tutua Mukalenge Masiya udi wenza mudimu ne mupika wa lulamatu bua kufila biakudia bia mu nyuma pa dîba diabi nyama ku mikolo.—Bien. 16:4, 5.

Bena Kristo badi ne bua kuenza mudimu ne nkuluse anyi?

Kamanyinu ka nkuluse mupayika mu katshifulu (Tangila tshikoso tshia 12 ne 13)

12. Mmunyi muvua Balongi ba Bible bamona nkuluse munkatshi mua bidimu bia bungi?

12 Munkatshi mua bidimu bia bungi, Balongi ba Bible bavua bangata nkuluse bu tshimanyinu tshianyishibue bua bena Kristo. Bavua bushuwa bitaba ne: kabavua ne bua kutendelela nkuluse to, bualu bavua bamanye ne: kutendelela mpingu nkubi. (1 Kol. 10:14; 1 Yone 5:21) Ku ntuadijilu kua 1883, Tshibumba tshia Nsentedi tshiakaleja patoke ne: “Kutendelela kuonso kua mpingu ntshintu tshibi kudi Nzambi.” Kadi kumpala, Balongi ba Bible kabavua bamone bualu bubi mu tshivuabu bangata bu mishindu mimpe ya kuenza mudimu ne nkuluse to. Tshilejilu, bavua bavuala ne disanka kamanyinu kavua kenza ne nkuluse mupayika ku katshifulu. Buabu bobu, kavua kaleja ne: bobu bashale ne lulamatu too ne ku lufu bavua bapeta tshifulu tshia muoyo. Kutuadijila mu 1891, kamanyinu ka nkuluse mupayika ku katshifulu kavua kapatuka pa tshizubu tshia Tshibumba tshia Nsentedi.

13. Mbutoke kayi buvua bayidi ba Kristo bapete bua bidi bitangila nkuluse? (Tangila kabidi kazubu ka ne: “ Dipeta butoke ku kakese ku kakese bua dienza dia mudimu ne nkuluse.”)

13 Balongi ba Bible bavua banange bikole kamanyinu ka nkuluse mupayika ku katshifulu. Kadi kutuadijila ku ndekelu kua bidimu bia 1920, bayidi ba Kristo bakatuadija kupeta ku kakese ku kakese butoke bua bidi bitangila dienza mudimu ne nkuluse. Muanetu Grant Suiter wakalua muena mu Kasumbu kaludiki wakamba bua mpungilu uvua muenzeke mu 1928 mu tshimenga tshia Detroit mu Michigan mu États-Unis ne: “Bakaleja mu mpungilu au muvua kamanyinu ka nkuluse mupayika ku katshifulu kakayi ne mushinga ne kakayi kanyishibue.” Mu bidimu bikese biakalonda, bakapeta butoke bukuabu. Biakamueneka patoke ne: nkuluse kavua ne muaba mu ntendelelu udi mukezuke ne mulengeja mu nyuma to.

14. Ntshinyi tshivua bantu ba Nzambi benze pavuabu bapete ku kakese ku kakese butoke bua bidi bitangila nkuluse?

14 Bantu ba Nzambi bakenza tshinyi bua butoke ebu buvuabu bapeta ku kakese ku kakese bua bidi bitangila nkuluse? Bavuaku batungunuke ne kuvuala kamanyinu ka nkuluse mupayika ku katshifulu kavuabu banange bikole anyi? Lela Roberts uvua muenzele Yehowa mudimu munkatshi mua bidimu bia bungi wakavuluka e kuambaye ne: “Patuakamanya tshivua kamanyinu aka kaleja, tuakakalekela bipepele.” Muanetu wa bakaji mukuabu wa lulamatu diende Ursula Serenco wakaleja muvua bantu ba bungi badiumvue wamba ne: “Tuakalua kumona ne: tshituvua banange kumpala bu tshivua tshimanyinu tshia lufu lua Mukalenge wetu ne tshia didilambula dietu tshivua bushuwa tshimanyinu tshia bampangano. Bilondeshile Nsumuinu 4:18, tuvua ne dianyisha bua muvuabu benda batokesha njila bikole.” Bayidi ba Kristo ba lulamatu kabavua basue kubuelakana mu bilele bia bukoya bia mu ntendelelu wa dishima to.

15, 16. Ntshinyi tshitudi mua kuenza bua kuleja ne: tudi badisuike bua kulama lubanza lua pa buloba lua ntempelo wa mu nyuma wa Yehowa lukezuke?

15 Tuetu petu lelu tudi bangate dipangadika dia muomumue. Tudi tuitaba ne: Kristo udi wenza mudimu ne njila udi umueneka patoke, mmumue ne: mupika wa lulamatu udi mudimuke bua kuambuluisha bantu bende bua kuikalabu bakezuke mu nyuma. Nunku padibu batudimuija ne biakudia bia mu nyuma bitudi tupeta bua bibilu, bibidilu ne bilele bia mu ntendelelu wa dishima, tudi tutumikila ne lukasa luonso. Anu bu bana betu ba balume ne ba bakaji bavua ne muoyo mu bidimu bia ku ntuadijilu kua dikalaku dia Kristo, tudi badisuike bua kulama lubanza lua pa buloba lua ntempelo wa mu nyuma wa Yehowa lukezuke.

16 Mu matuku a ku nshikidilu, Kristo udi wenza malu atudi katuyi tumona bua kukuba bisumbu bia bantu ba Yehowa kudi bantu badi mua kunyanga buena Kristo buabu. Mmunyi mudiye muenze nanku? Tumonayi.

Kumbusha “bantu babi munkatshi mua bantu bakane”

17, 18. Mu tshilejilu tshia kapamba, leja diumvuija dia malu aa: a) kukupa kapamba, b) kusangisha mishipa ya mishindu yonso, c) kusungula mishipa mimpe, kuyela mu bisaka, d) kuimansha mishipa mibi.

17 Mukalenge Yezu Kristo udi utabalela bikole bisumbu bia bantu ba Nzambi bia pa buloba bujima. Kristo ne banjelu badi benza mudimu wa ditapulula bantu mu mishindu itudi katuyi mua kumona bimpe to. Yezu wakakula bua mudimu eu mu tshilejilu tshiende tshia kapamba. (Bala Matayi 13:47-50.) Tshilejilu etshi tshidi tshiumvuija tshinyi?

Kapamba kadi tshimfuanyi tshia mudimu wa kuyisha Bukalenge udi wenzeka mu mbuu udi muikale bukua bantu (Tangila tshikoso tshia 18)

18 Kukupa ‘kapamba mu mbuu.’ Kapamba kadi kaleja mudimu wa diyisha Bukalenge udi wenzeka mu mbuu udi muikale bukua bantu. ‘Kusangisha mishipa ya mishindu yonso.’ Lumu luimpe ludi lukoka bantu ba mishindu yonso: aba badi batuadija kuenza malu kampanda bua kulua bena Kristo balelela, ne bakuabu ba bungi badi mua kuleja ku ntuadijilu mudibu banyisha bulelela kadi kabayi bashala balamate ntendelelu mukezuke bikole to. e Kusungula ‘mishipa mimpe, kuyela mu bisaka.’ Badi basangisha bantu ba muoyo muimpe mu bisumbu bidi bu bisaka mudibu mua kutendelela Yehowa mu mushindu mukezuke. Kuimansha mishipa “mibi.” Mu matuku a ku nshikidilu, Kristo ne banjelu badi benza mudimu wa “kumbusha bantu babi munkatshi mua bantu bakane.” f Nunku, ki mbalekele aba badi kabayi ne mioyo milongolola bimpe, badi pamuapa babenga kulekela mitabuja ne bilele bibi, banyanga bisumbu to. g

19. Udi umvua bishi bua malu adi Kristo wenza bua kulama bukezuke bua bantu ba Nzambi ne bua ntendelelu mulelela?

19 Kabienaku bitukolesha ku muoyo patudi tumanya ne: Mukalenge wetu Yezu Kristo udi ukuba bantu bonso badi ku bukokeshi buende anyi? Kabidi, kabienaku bitukolesha bua kumanya ne: tshisumi tshiende bua ntendelelu mulelela ne bua batendeledi balelela ntshikole lelu anu muvuatshi dîba divuaye musukule ntempelo mu bidimu lukama bia kumpala anyi? Tudi ne dianyisha bua mudi Kristo wenza mudimu bua kulama bukezuke bua mu nyuma bua bantu ba Nzambi ne bua ntendelelu mulelela. Tudi mua kuleja mutudi tutua Mukalenge ne Bukalenge buende nyama ku mikolo patudi tuepuka dibuelakana dia mishindu yonso ne ntendelelu wa dishima.

a Bena Yuda bavua bafumina kule bavua ne bua kufila makuta kampanda bua kufuta tshitadi tshia ku tshidimu ku ntempelo, ne bashintudi ba makuta bavua babalomba makuta bungi kampanda bua kubashintula binjanja mu makuta avua akengela. Benyi abu bavua kabidi mua kuikala dijinga ne kusumba nyama ya kulambula. Yezu wakabikila basumbishi bangenda mushinga abu ne: “banyengi,” pamuapa bualu bavua bashintula peshi bapana ku mushinga mukole bua kupeta makasa.

b Bantu ba Yehowa ba pa buloba badi bamutendelela mu lubanza lua pa buloba lua ntempelo wende munene wa mu nyuma.

c Tshibejibeji etshi tshiakaleja ne: tshikondo tshia mashika tshidibu bamba ne: ke tshivuabu balele Yezu “katshiena tshipetangana ne muyuki wa balami ba mikoko bavua mu mpata ne mikoko yabu to.”—Luka 2:8.

d Muanetu Frederick Franz wakamba mu mukanda wende wa mu dia 14/11/1927 ne: “Tshidimu etshi katuakuenza Nowele to. Dîku dia Betele ndiangate dipangadika dia kubenga kumuenza kabidi.” Ngondo mikese pashishe, wakafunda mu mukanda wende wa mu dia 6/2/1928 ne: “Ku kakese ku kakese, Mukalenge udi utusukula ku bilema bia bulongolodi bua Babilona budi Diabolo wenza nabu mudimu.”

e Tshilejilu, mu 2013 kuvua bamanyishi 7 965 954 kadi, bantu bavua babuele mu Tshivulukilu tshia lufu lua Kristo bavua 19 241 252.

f Ditapulula dia mishipa mimpe ne mibi ki ndifuanangane ne dia mikoko ne mbuji to. (Mat. 25:31-46) Ditapulula peshi dilumbuluisha dia ndekelu dia mikoko ne mbuji nedienzeke mu dikenga dinene didi kumpala eku. Too ne tshikondo atshi, bonso badi bafuanangane ne mishipa mibi badi mua kupingana kudi Yehowa ne kubasangishabu mu bisumbu bidi bienze bu bisaka.—Mal. 3:7.

g Ndekelu wa bionso, mishipa mibi eyi nebayimanshe mu ngumvuilu wa mu tshimfuanyi mu tshikutu tshia kapia tshidi tshileja kabutu kadi kabindile kumpala eku.